Mõista S.K.lt R.K. kasuks välja menetluskulud 75 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.R.K. (hageja) esitas 08.06.2015 Tartu Maakohtule hagi S.K. (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja palus kohaldada aegumist täiteasjades 186/2009/3171, 186/2009/4423, 186/2010/1351, 186/2011/402, 186/2011/1871 ja 186/2012/1204 ning tunnistada alustatud täitemenetlused lubamatuks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt mõistis Tartu Maakohtus 18.01.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-20028 R.K.lt S.K. kasuks välja elatise XXX K.K. ülalpidamiseks alates 27.07.2006 kuni 23.10.2010. Sama otsusega mõistis kohus S.K. kasuks välja elatise XXX K.K. ülalpidamiseks alates 27.07.2006 kuni 17.01.2012. Kohtuotsuse täitmiseks on algatatud vaidlustatud täiteasjad, täitemenetluses on elatise võlg alates 2008. aastast kuni 16.01.2012. Hageja leidis, et tulenevalt TsÜS §-st 154 on nõuded aegunud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt peatus aegumine TsÜS § 164 lg 2 alusel kuni laste täisealiseks saamiseni. Enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. Alates 05.04.2011 on kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt.
4.Kohus loeb tuvastatuks, et Tartu Maakohtu 18.01.2007 kohtuotsusega mõisteti R.K.lt S.K. kasuks välja elatis XXX K.K. ülalpidamiseks (27.07.2006 kuni 23.10.2010) ja XXX K.K. ülalpidamiseks (27.07.2006 kuni 17.01.2012). Kohtutäitur Reet Rosenthali otsustest nähtub, et täitemenetlused toimuvad järgmiste elatise tasumise võlgnevuste katteks: 186/2009/3171 - elatise võlg 2008. aasta novembrist kuni 2009. aasta maikuuni (k.a); 186/2009/4423 - elatise võlg 2009. aasta juunist kuni 2009. aasta juulini (k.a); 186/2010/1351 - elatise võlg 2009. aasta augustist kuni 2010. aasta aprillini (k.a); 186/2011/402 - elatise võlg 2010. aasta maikuust kuni 2011. aasta veebruarini (k.a); 186/2011/1871 - elatise võlg 2011. aasta märtsist kuni 2011. aasta augustini (k.a); 186/2012/1204 - elatise võlg 2011. aasta septembrist kuni 16.01.2012.
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Seega saab esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka põhjusel, et nõue on aegunud.
6.Täitedokumendiks on kohtuotsus, millega on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis. Enne 05.04.2011 kehtis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 järgmises sõnastuses: jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Sama paragrahvi lõige 4 sätestas, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva 2/4
tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumistähtaeg algab iga üksiku nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega ei sätestanud seadus kohtuotsusega välja mõistetud elatise nõuetele eraldi aegumistähtaja pikkust. Kuni 05.04.2011 tasumisele kuuluva elatise aegumistähtaeg oli 30 aastat iga üksiku nõude sissenõutavaks muutumisest. Kuna kohtuotsus kuulutati 18.01.2007, sai esimese makse tasumise kohustus aeguda mitte varem kui 2037. aastal ning 05.04.2011 seisuga ei olnud ühegi kuu eest tekkinud elatise tasumise kohustus aegunud.
7.Alates 05.04.2011 reguleerib elatise nõuete täitmise aegumist TsÜS § 157 lg 4, mille kohaselt tuleb korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumisele kohaldada TsÜS §-s 154 sätestatut. TsÜS § 154 järgi oli ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (kehtib kuni 01.10.2015). Praegu kehtiv TsÜS § 154 lg 2 sätestab, et lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.
8.Riigikohus leidis 17. oktoobri 2013. a otsuses nr 3-2-1-116-13 järgmist: „Seetõttu leiab kolleegium olevat võimaliku VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi.“ Samale seisukohale on Riigikohus asunud ka 17. märtsi 2014. a otsuses nr 3-2-1-4-14. Kohus leiab Riigikohtu otsustes toodud tõlgendust kasutades, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata elatise nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 3 aasta pikkune aegumistähtaeg, mis hakkas kulgema kalendriaasta lõppemisest (s.t alates 01.01.2012). Riigikohtu seisukoha aluseks olevas VÕSRS § 9 lg 4 on küll otsesõnu viidatud vaid TsÜS §-le 157 lg 1, kuid VÕSRS § 10 kaudu saab seda kohaldada ka TsÜS § 157 lg 4 osas. Elatise nõuete aegumisele ei saa kohaldada 10-aastast tähtaega, kuna seaduse muudatusega kehtestati ülalpidamisnõuetele erisäte. Kohus leiab, et erisätet tuleb kohaldada ka varasematele, aegumata nõuetele. Seejuures tuleb seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast arvestada ka lausega, et aegumistähtaeg algab kalendriaasta lõppemisest.
9.Kohus leiab eeltoodu alusel, et kõigi enne 01.03.2011 tekkinud elatise tasumise nõuete 3-aastane aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2012. Ülejäänud 2011. aastal tekkinud elatise tasumise nõuete aegumistähtaeg hakkas samuti kulgema 01.01.2012 ning 2012. aasta jaanuarikuu eest makstava elatise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2013.
10.TsÜS § 164 lg 2 sätestab, et vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus leiab, et see säte ei kohaldu elatise nõuete täitmisele. Nimetatud säte reguleerib nõude esitamise aegumist, aga mitte kohtuotsusega tunnustatud nõude täitmist. Materiaalõiguslikult saab elatise nõude esitada kuni ühe aasta eest enne hagi kohtusse esitamist (PkS § 108). Ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaja kehtestab erisäte (varasemalt TsÜS § 157, praegu § 154).
11.TsÜS § 159 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Täitemenetlused täiteasjades nr 186/2011/402, 186/2009/3171, 186/2009/4423, 186/2010/1351 ja 186/2011/1871 on algatatud enne aegumistähtaja kulgema hakkamist 01.01.2012 ja seega ei muuda aegumise kulgu. Nendes täitemenetlustes täidetakse 2011.
3/4
aastal ja varasema aja eest tekkinud elatise nõudeid, nende aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2012 ning nõuete täitmine aegus 31.12.2014. Täitemenetlus täiteasjas nr 186/2012/1204 on algatatud 23.06.2012 ning see avaldus käsitleb elatise võlga 2011. aasta septembrist kuni 16.01.2012. Vastavalt TsÜS §-le 159 katkes nende nõuete aegumistähtaeg, hakkas kulgema uuesti 23.06.2012 (s.t tegelikult 01.01.2013) ning nõuete täitmine aegub 31.12.2015.
12.Eeltoodu alusel tunnistab kohus sundtäitmised aegumise tõttu lubamatuks täiteasjades nr 186/2011/402, 186/2009/3171, 186/2009/4423, 186/2010/1351 ja 186/2011/1871. Täiteasja nr 186/2012/1204 osas jääb hagi rahuldamata.
13.TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta 70% ulatuses S.K. ja 30% ulatuses R.K. kanda. Kohus on tunnistanud 7-st täitemenetlusest 5 täitmise lubamatuks, keeldunud 1 osas hagi menetlusse võtmisest ja jätnud 1 osas hagi rahuldamata. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on menetluskuludeks nimetanud õigusabiteenuse summas 350 eurot (3.5 tundi). Kostja on menetluskuludeks esitanud õigusabiteenuse kulud 100 eurot (1.4 tundi). Kostja vaidles vastu hageja menetluskulude ajalisele suurusele ja leidis, et hageja ei ole kinnitanud kulude kandmist seoses kohtumenetlusega. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolude üle, täitemenetlused toimuvad ühe kohtuotsuse täitmiseks. Hagiavalduses ei ole toodud nõuete täitmise aegumise õiguslikku analüüsi, arvestades seaduse muudatusi ning Riigikohtu lahendid. Muid menetlusdokumente peale hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja ei ole hageja esitanud. Kohus leiab, et hagiavalduse sisu arvestades on põhjendatud hageja õigusabikulude suurus 1.5 tunni ulatuses summas 150 eurot.
14.Lisaks on tsiviilasjas menetluskuluks riigilõiv 300 eurot. R.K. on saanud hagi esitamisel menetlusabi ja riigilõivu tasumisest vabastatud. Kuna kohus tunnistab sundtäitmise 5 täitemenetluses lubamatuks, muutub hageja rahaline olukord ning hagejal tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et mõistab TsMS § 179 alusel eraldi määrusega välja riigi kasuks riigilõivu S.K. summas 210 eurot ja R.K. summas 90 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.