Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2015 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-15-9210
Tsiviilasi
Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) hagi Arkin Trading OÜ vastu 2840 eurot väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2840 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu), linnavalitsuse registrikood 75000064, asukoht Suur-Sepa 16, Pärnu, seaduslik esindaja linnasekretär Tiina Roht Kostja Arkin Trading OÜ, registrikood 11613349, asukoht Esplanaadi 10, Pärnu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Talu
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Edasikaebamise kord
Rahuldada Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) hagi Arkin Trading OÜ vastu. Välja mõista Arkin Trading OÜ-lt (registrikood 11613349) 11.04.2012 sõlmitud linnavara kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingust nr 213.2/89 tulenev võlgnevus 2840 (kaks tuhat kaheksasada nelikümmend) eurot Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu, linnavalitsuse registrikood 75000064) kasuks. Jätta rahuldamata Arkin Trading OÜ taotlus kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot, mis mõista Arkin Trading OÜ-lt Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) kasuks välja. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
Tsiviilasi nr 2-15-9210 tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. Sisulised asjaolud 17.06.2015 esitas hageja Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse summas 2840 eurot nõudes. 19.06.2015 määrusega võeti hagi menetlusse ning kohustati kostjat hagiavaldusele vastama. 15.07.2015 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele ning samuti taotluse menetluse peatamiseks seoses haldusasja nr 3-15-1072 menetluse lõpuni. 07.09.2015 määrusega jättis kohus esitatud taotluse rahuldamata ning menetluse peatamata. 21.09.2015 esitas kostja hagi õigeksvõtu avalduse ning taotluse kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Lisaks palus kostja jätta menetluskulud hageja või alternatiivselt poolte endi kanda. Taotluse kohaselt on kostja majandustegevus ehk rannatoolide rentimine hooajaline tegevus ning sõltub täies ulatuses ilmast. Viimased suved (2013 – 2015) on olnud päikesepaisteliste päevade vaesed, mille tulemusena on ettevõtte majandustegevus olnud viimastel aastatel ka kahjumis ning kostjal ei ole tänases päevas majanduslikult võimalik hageja nõuet täies ulatuses kohaselt täita. Kui kohus hageja nõuet kostja taotlusel ei ajata ning maksetähtpäeva hilisemaks ei määra, saab hageja pöörduda kohtuotsuse täimiseks kohtutäituri poole, mille tulemusena kostja maksekoormus suureneb veelgi ning kostja majandustegevus võib päädida kostja pankrotiga, millest kostja huvitatud ei ole. Kostja on seisukohal, et kostja pankrot ei ole kasulik ka hagejale ning ilmselgelt on mõistlik hageja nõude täitmine kohtuotsuses teistsugusel viisil kindlaks määrata. Kostja palub otsuse täitmine kindlaks määrata nii, et 700 eurot tasuda hiljemalt 31.07.2016, 700 eurot hiljemalt 31.08.2016, 700 eurot hiljemalt 31.07.2017 ning 740 eurot hiljemalt 31.08.2017. 8.10.2015 esitas hageja oma seisukoha esitatu osas, milles ta ei nõustu kostja menetluskulude jaotuse ettepanekuga ning leiab, et kostja taotlus kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramise tuleb jätta rahuldamata. Hageja märgib, et kostja ei võtnud hagiavalduse kättesaamisel koheselt hagi omaks (leidis, et nõude saab tasaarvestada). Hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma kuna kostja ei tasunud lepingu alusel esitatud arveid täielikult, jättes need teadlikult tasumata ning samuti kostja esitas hagejale tasaarvestusavalduse, väites, et kostjal on õigustatud kahju hüvitise nõue hageja vastu. Seega pigem kostja käitumine tingis kohtusse pöördumise. Samuti ei nõustu hageja taotlusega kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks, kuivõrd kostja ei ole kordagi eelnevalt tuginenud majanduslikele raskustele. Igasugune äritegevus ei pruugi alati õnnestuda. Kui kostja võlgnevus oleks just nimelt seetõttu tekkinud, siis oleks antud probleem lahendatav olnud kohtuväliselt sõlmitud ajagraafikuga. Kuna kostja aga sellist soovi varasemalt pole esitanud ning on teadlikult vältinud võlgnevuse tasumist, puudub põhjendus nüüd sellele asjaolule tugineda. Kostja ei ole esitanud oma majandusliku seisukorra kohta ka ühtki tõendit, mis kinnitaks tema väidet. Samuti leiab hageja, et võlgnevuse likvideerimiseks nii pika ajagraafiku määramine ei ole hageja hinnangul mõistlik. Kohtuotsuse põhjendused Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kohtuotsusega asjas kohtuistungit pidamata kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja lg 3, kuna kostja on eelmenetluses kohtule esitatud vastustes hagi õigeks võtnud. Hagi on kostjapoolse õigeksvõtuga põhjendatud, kohtul puudub alus õigeksvõtu vastuvõtmisest keelduda. Kostja ei ole omapoolsed rahalisi 2 (3)
Tsiviilasi nr 2-15-9210 kohustusi hageja ees täitnud ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt 11.04.2012 sõlmitud linnavara kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingust nr 2-13.2/89 tulenev võlgnevus 2840 eurot. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Antud taotluse on kostja ka esitanud, viidates oma raskele majanduslikule olukorrale. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole esitanud oma majandusliku seisukorra kohta ühtki tõendit, mis kinnitaks tema väidet. Pealegi ei ole tegemist kohtu hinnangul suure või kostja jaoks üllatusliku nõudega, sest leping poolte vahel (mille alusel esitatud arved 2014.aasta kohta on kostja osaliselt tasumata jätnud) on sõlmitud juba 2012.a aprillis. Seega jätab kohus esitatud taotluse rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus nõustub hagejaga, et antud asjas ei saa kohaldada TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul kostja ei võtnud hagiavalduse kättesaamisel koheselt hagi õigeks. Veelgi enam - hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma, kuna kostja ei tasunud lepingu alusel esitatud arveid täielikult, jättes need teadlikult tasumata ning samuti esitas kostja esitas hagejale tasaarvestusavalduse, väites, et kostjal on õigustatud kahju hüvitise nõue hageja vastu. Kostja võlgnevus on tekkinud hagi kohaselt juunist septembrini 2014 esitatud arvete eest, kusjuures ka varasemate arvete tasumisega on kostja viivitanud (hagi lk 2 ülemine lõik). Hageja pöördus kohtusse aga alles juunis 2015.a. Seega nõustub kohus hagejaga, et kostja käitumine on andnud hagejale piisava põhjuse hagi esitamiseks. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 275 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.