Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
Sarrus Ehitus OÜ kaebus Paide kohtutäitur Virge Välbi 24.04.2015 otsusele täiteasjas nr 120/2015/195
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.07.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Sarrus Ehitus OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (täitemenetluses võlgnik): Sarrus Ehitus OÜ (registrikood 12053830), seaduslik esindaja juhatuse esindajad liige Karmo Pard Puudutatud isik I: Paide kohtutäitur Virge Välb Puudutatud isik II (täitemenetluses sissenõudja): SS (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maarika Kutser Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Pärnu Maakohtu 30.07.2015 määrus jätta muutmata. Sarrus Ehitus OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Sarrus Ehitus OÜ kanda.
3.Määrata SS’i hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 60 eurot. Sarrus Ehitus OÜ on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt SS-ile viivist võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
Tsiviilasi nr: 2-15-6399 Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.21.04.2015 esitas Sarrus Ehitus OÜ (avaldaja) Paide kohtutäitur Virge Välbile (kohtutäitur) kaebuse täiteasjas 120/2015/195. Kaebuse asjaolude kohaselt saatis kohtutäitur avaldajale täitmisteate täiteasjas nr 120/2015/195, milles teatas täitemenetluse alustamisest SS (sissenõudja) 10.04.2015 avalduse (täitmisavaldus) ja 09.04.2015 töövaidluskomisjoni otsuse nr 4-1/536 (täitedokument) alusel. Avaldaja hinnangul polnud töövaidluskomisjoni 09.04.2015 otsus nr 4-1/536 veel jõustunud. Avaldaja leidis, et kuna täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 7 kohaselt kuulub täitmisele töövaidluskomisjoni jõustunud otsus, kuid otsus oli jõustumata, siis tuleb kohtutäituril alustatud täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 7 alusel lõpetada.
2.24.04.2015 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja sai otsuse kätte samal kuupäeval.
3.27.04.2015 esitas avaldaja kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks kohtusse kaebuse, paludes kohtutäituri 24.04.2015 otsus tühistada. Avaldaja hinnangul on kohtutäitur tõlgendanud TMS § 2 lg 1 p-s 7 sätestatut valesti, laiendades täitemenetluse alustamise alusena viivitamatuks täitmiseks jõustumata töövaidluskomisjoni otsust. Kaebaja arvates tuleb lähtuda TMS § 2 lg 1 p 7 tekstist, kus on sõnaselgelt kirjas, et TMS alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad töövaidluskomisjoni jõustunud otsusest. Kuna töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/536 polnud veel 10.04.2015 jõustunud, ei saanud see olla täitemenetluse alustamise täitedokumendiks. Puudutatud isikute seisukohad
4.Kohtutäitur kaebusega ei nõustunud ning palus jätta see rahuldamata ja kohtutäituri otsus täiteasjas nr 120/2015/195 muutmata.
5.Sissenõudja palus jätta kaebus rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt mõisteti Sarrus Ehitus OÜ-lt SS kasuks välja töötasu 2014 oktoobrikuu eest netosummas 1372 eurot ja 2014 novembrikuu eest netosummas 1280 eurot ja need kuuluvad otsuse kohaselt täitmisele viivitamatult. TMS § 12 lg 1 kohaselt täitmisele võetakse jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni ja üürikomisjoni jõustunud otsus, millel on jõustumismärge. Viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget ei lisata. Seega on kohtutäitur täitemenetluse alustamisel lähtunud seadusest ning võtnud täitedokumendi menetlusse õigesti. Maakohtu määrus 2(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-6399
6.Maakohus jättis avaldaja kaebuse 30.07.2015 määrusega rahuldamata.
7.TMS § 2 lg 1 p 7 kohaselt on täitedokumendiks töövaidluskomisjoni jõustunud otsus. TMS § 12 lg 1 teise lause kohaselt viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget ei lisata. Maakohus nõustus kohtutäituri ja sissenõudja seisukohaga, et viivitamata täidetavaks kuulutatud töövaidluskomisjoni otsusel ei pea jõustumise märget olema ning järeldas, et kohtutäitur pole täitemenetluse algatamisel TMS §-s 2 sätestatut rikkunud.
8.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 26 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsus täidetakse pärast selle jõustumist. ITVS § 27 lg 2 sätestab sellest põhimõttest erandi, mille kohaselt võib töövaidluskomisjon tunnistada töötasu väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses. Seega seadusest tulenevalt täidetakse töövaidluskomisjoni otsus üldreeglina pärast selle jõustumist, kuid juhul, kui töövaidluskomisjon on otsusega välja mõistnud töötasu ja tunnistanud otsuse selle töötasu väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks, saab ja võib töövaidluskomisjoni otsust viivitamata täidetavaks tunnistatud osas täita ka enne otsuse jõustumist. Määruskaebus
9.17.08.2015 esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja kaebus rahuldada. Avaldaja palus samuti tunnistada põhiseadusevastaseks ITVS § 27 lg 2 rakendamine ja jõustumata töövaidluskomisjoni otsuse võrdsustamine jõustunud kohtuotsusega.
10.Avaldaja ei nõustunud maakohtu tõlgendusega, mille kohaselt on töövaidluskomisjoni otsus viivitamata täidetavaks tunnistatud osas sundtäidetav selle tegemisest arvates, sõltumata selle edasikaebamisest. Avaldaja hinnangul tuleb lähtuda TMS § 2 lg 1 p-st
11.Avaldaja hinnangul on ITVS § 27 lg 2 rakendamine vastuolus õigusemõistmise üldprintsiipide ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-de 14, 15 ja 146 sätetega. Menetluse edasine käik
12.Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kohtutäitur kirjalikku seisukohta ei esitanud, kuid informeeris maakohut telefoni teel, et jääb oma varasemas seisukohas väljendatu juurde.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Määruse põhjendused
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-6399
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.TMS § 2 sätestab täitedokumentide loetelu, mille ühine nimetaja on see, et kõikide nende täitedokumentide alusel võib pöörduda otse kohtutäituri poole täitemenetluse alustamise taotlusega. Selliste dokumentide hulka kuulub TMS § 2 lg 1 p 7 sõnastuse kohaselt ka töövaidluskomisjoni jõustunud otsus. Kuigi viidatud sätte grammatilisel tõlgendusel võiks esmapilgul järeldada, et töövaidluskomisjoni viivitamatule täitmisele kuuluv otsus täitedokumentide hulka ei kuulu, poleks selline tõlgendus kooskõlas ITVS § 27 lg 2 eesmärgiga. Seadusandja on ITVS § 27 lg-s 2 andnud töövaidluskomisjonile õiguse tunnistada töötasu väljamõistmise otsuse viivitama täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses. Regulatsiooni eesmärgiks on kaitsta töötajat, kui töösuhte eeldatavalt nõrgemat osapoolt, tagades talle toimetulekuks hädavajaliku (ja töövaidluskomisjoni kui kohtueelse haldusorgani poolt väljamõistetud) töötasu väljamaksmise enne töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist. Töövaidlus võib kesta aastaid ning töösuhte lõppemise korral ei pruugi töötaja ka koheselt leida uut sissetuleku teenimise allikat. ITVS § 27 lg 2 tagab, et töötajal, kelle saamata töötasu on kohtueelse kontrolli raames tunnustatud, oleks võimalik majanduslikult toime tulla vähemalt lühikese perioodi jooksul pärast vaidluse all oleva töösuhte lõppemist. Vastav õigusnorm muutuks sisutühjaks, kui järeldada, et töövaidluskomisjoni viivitamatule täitmisele kuuluv otsus pole täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 7 mõttes ning selle täitmiseks ei ole lubatud pöörduda kohtutäituri poole enne, kui töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud.
16.Kolleegium ei nõustu avaldaja seisukohaga, et ITVS § 27 lg 2 on vastuolus õigusemõistmise üldprintsiipide ja PS §-de 14, 15 ja 146 sätetega. ITVS § 10 lg 1 kohaselt on töövaidluskomisjon kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kes juhindub Eestile kohustuslikest välislepingutest, seadustest, haldusaktidest ja muudest töösuhteid reguleerivatest eeskirjadest, samuti kollektiiv- ja töölepingutest. Töövaidluskomisjon on moodustatud seaduse alusel. Tegemist on haldusorganiga, kellele on seadusest tulenevalt antud kohtueelne vaidluste lahendamise õigus. Kuigi töövaidluskomisjon täidab teatud ulatuses õigusmõistmise funktsiooni, pole kolleegiumi hinnangul see aluseks ITVS § 27 lg 2 kohaldamata jätmiseks ja selle normi põhiseadusvastaseks tunnistamiseks. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustuval menetlusosalisel on ITVS § 24 lg 1 kohaselt õigus pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse, mistõttu on menetlusosalise põhiseaduslik õigus kohtusse pöördumiseks tagatud. Lõpliku otsustuse töövaidluse asjas teeb töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel kohus ning nimetatu on kooskõlas PS §-s 146 sätestatud põhimõttega. ITVS § 27 lg-st 2 tulenevat tööandja võimalikku õiguste riivet tasakaalustab ITVS § 27 lg 3, mille kohaselt võib 4(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-6399 tööandja viivitamata täidetava otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördumisel taotleda hagi tagamise korras ka otsuse viivitamatu täitmise peatamist. Hagi tagamise põhjendatusele annab sel juhul hinnangu kohus. Avaldaja taotlus ITVS § 27 lg 2 põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks tuleb eespool märgitu tõttu jätta kolleegiumi hinnangul rahuldamata. Menetluskulude jaotus
17.Kuivõrd avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 koosmõjus TsMS § 172 lg-ga 1 alusel avaldaja kanda.
18.Ringkonnakohus edastas menetlusosalistele 25.09.2015 teate, milles andis menetlusosalistele tähtaja määruskaebuse menetlemisega seonduvate menetluskulude nimekirjade esitamiseks kolme tööpäeva jooksul arvates 25.09.2015 teate kättesaamisest. Sama teatega andis ringkonnakohus menetlusosalistele tähtaja vastaspoole menetluskulude nimekirjade osas seisukoha esitamiseks kolme tööpäeva jooksul arvates vastaspoole menetluskulude nimekirjade kättesaamisest. Sissenõudja ja kohtutäitur said ringkonnakohtu teate kätte 25.09.2015. Sissenõudja esitas menetluskulude nimekirja 28.09.2015. Kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud.
19.Sissenõudja menetluskulude nimekirja toimetas ringkonnakohus avaldajale kätte 01.10.2015 ja kohtutäiturile 28.09.2015. Sissenõudja menetluskulude nimekirja kohaselt on sissenõudja menetluskulude suuruseks 60 eurot (kulud õigusabile 45 minutit tunnihinnaga 80 eurot tunnis). Menetlusosalised ei esitanud vastaspoole menetluskulude nimekirjade osas seisukohta.
20.Sissenõudjat on kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sissenõudja lepinguline esindaja kulutas määruskaebusega tutvumiseks ning sellele seisukoha koostamiseks kokku 45 minutit. Nimetatud ajakulu võib kolleegiumi hinnangul pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Lepingulise esindaja tunnihind summas 80 eurot tunnis pole kolleegiumi hinnangul ebamõistlikult suur. Sellest tulenevalt ja juhindudes TsMS § 174 lg-st 1 ja TsMS § 175 lg-st 1 ning kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 määrab ringkonnakohus, et sissenõudja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks määruskaebuse menetlemisel on 60 eurot. Nimetatud summa tuleb sissenõudja kasuks välja mõista avaldajalt. Avaldaja on kohustatud maksma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
21.Seoses kohtuniku Ülle Jänes haiguslehel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-6399
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.