Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

I. P. esitas 03.07.2015 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale hagiavalduse Swedbank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.21.07.2015 edastas Harju Maakohus hagimaterjalid kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt I. P.’le kuulub kinnistu asukohaga Xxxxxxx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx (registriosa nr. xxxxxxx). Hageja ja Swedbank AS vahel sõlmiti 5.05.2009 tagatavate nõuete muutmise kokkulepe (edaspidi nimetatud “Leping”). Lepingu p 1.1.3. kohaselt koormavad hagejale kuuluvat kinnistut kostja kasuks kaks hüpoteeki – esimesel järjekohal hüpoteek summas 865 000 Eesti krooni ning teisel järjekohal hüpoteek summas 680 000 Eesti krooni. Lepingu p 2.1. kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et Lepingu p-s 1.1.3. märgitud hüpoteekidega on alates Lepingu sõlmimisest tagatud järgnevad nõuded: a) Kõik nõuded hageja või hageja abikaasa või osaühing Xxxxx xxxxx (registrikood xxxxxxxx) vastu, mis tulenevad hageja või hageja abikaasa või osaühing Xxxxx xxxxx ning kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest; b) Kõik nõuded hageja või hageja abikaasa või osaühing Xxxxx xxxxx vastu, mis tulenevad hageja või hageja abikaasa või osaühing Xxxxx xxxxx ning Swedbank Liising AS vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest. Kostja esitas 26.05.2015 Pärnu kohtutäiturile Rocki Albert’ile täitmisavalduse hageja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Kostja täitmisavaldus tugineb asjaolul, et kostja omab 5.05.2009. a. sõlmitud laenulepingust nr 09-036211-JK tulenevat nõuet osaühing Xxxxx xxxxx vastu ning Leping tagab kostja laenulepingust tulenevat nõuet. Kohtutäitur saatis 26.05.2015 hagejale täitmisteate, milles teavitas hagejat täitemenetluse algatamisest täiteasjas nr. 176/2015/888. Seega kostja avalduse alusel on algatatud hageja suhtes täitemenetlus, mille raames soovib kostja rahuldada oma laenulepingust tulenevat nõuet kolmanda isiku vastu. Hageja on seisukohal, et täitedokumendiks olev Leping on vastuolus heade kommetega ja seega tühine, mistõttu on algatatud täitemenetlus lubamatu. Hageja hinnangul seisneb vastuolu heade kommetega asjaolus, et Leping ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt ning Lepinguga on tagatud kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kolmanda isiku vastu, mistõttu piiratakse Lepinguga ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust ja edasist toimetulekut. Hageja tugineb muuhulgas Riigikohtu praktikale, eelkõige asjas nr 3-2-1-104-08. Viidatud lahenditest nähtub, et tehing, milles ei ole hüpoteegi aluseks olevaid nõudeid piisavalt määratletud või millega on tagatud kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu, on vastuolus heade kommetega. Pooltevaheline Leping näeb ette, et hüpoteegiga on tagatud kõik kostja nõuded, mis tulenevad mh tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest. Laenuleping, millest nõue tuleneb, on sõlmitud kostja ja osaühing Xxxxx xxxxx vahel küll samal kuupäeval, kuid hagejale teadaolevalt hilisemalt, kui Leping. Juhul, kui laenuleping oleks sõlmitud enne Lepingut, siis oleks viide laenulepingule ilmselgelt sisaldunud ka Lepingus. Seega on antud juhul sõlmitud tagatiskokkulepe, mille kohaselt tagab hüpoteek määratlemata ning tulevikus tekkivaid mistahes võlaõiguslikke nõudeid, mh kolmandate isikute vastu. Hageja hinnangul on selline kokkulepe vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Leping tagas ka selliseid kostja nõudeid hageja vastu, mida ei olnud veel tekkinud ja mille tekkimist ei saanud hageja mõjutada. Laenuleping, millest kostja nõue tekkis, on sõlmitud hageja perspektiivist kolmanda isikuga. Seega puudus hagejal igasugune võimalus kontrollida või mõjutada, kas ja milliseid lepinguid sõlmitakse, mida hageja kinnistul olev hüpoteek tagab. Hageja hinnangul on vastuolus heade kommetega tehing, millega lepitakse kokku, et ühel lepingupoolel on kohustus tagada tehinguid,

mida pole veel sõlmitud ja mille sõlmimist ei saa see lepingupool ühelgi viisil mõjutada. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Hageja hinnangul ei ole tehing, millega tagatakse määratlemata ning tulevikus tekkivaid nõudeid kolmandate isikute vastu, kooskõlas heade kommetega. 28.09.2015 täiendavas seisukohas hageja juhib tähelepanu, et täitemenetlus on algatatud 05.05.2009 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude sissenõudmiseks, mitte varasematest laenulepingutest tulenevate nõuete sissenõudmiseks. Seega on käesolevas asjas oluline tuvastada, kas ja mis ulatuses oli hageja tagatiskokkuleppe sõlmimisel teadlik kostja ja Xxxxx xxxxx OÜ vahel 05.05.2009 sõlmitud laenulepingust nr 09-036211-JK. Asjaolu, et hageja oli teadlik varasematest laenusuhetest, ei oma antud juhul tähtsust, kuivõrd kostja nõude aluseks on üksnes ja ainult Xxxxx xxxxx OÜ nõuded, mis tulenevad 05.05.2009 sõlmitud lepingust. Pärast tagatiskokkuleppe sõlmimist, millega käendati umbmääraselt kõiki hageja, hageja abikaasa ja Xxxxx xxxxx OÜ kohustusi kostja ees, sõlmitud hageja abikaasa osavõtul uus laenuleping, millest tulenevat võlgnevust on kostja asunud täitemenetluse raames sisse nõudma. Hageja on seisukohal, et kuivõrd sisse on asutud nõudma võlgnevust, mille aluseks olev leping sõlmiti pärast tagatiskokkuleppe sõlmimist ning arvestades, et tagatiskokkuleppest ei ole võimalik aru saada tagatava nõude sisu, siis on tagatiskokkulepe vastuolus heade kommetega ja seega tühine. Asjas ei ole tõendatud, et hageja tagatiskokkuleppe sõlmimise ajal teadis või pidi teadma tulevikus sõlmitavast laenulepingust nr 09-036211-JK. Seega on tagatiskokkulepe sõlmitud tulevikus sõlmitavast laenulepingust tuleneva kohustuse katteks ning selliselt, et tagatiskokkuleppes ei ole ära märgitud konkreetsete nõuete sisu, mida tagatiskokkulepe tagab. Tulevikus tekkivad nõuded ei ole määratletud ning tagatiskokkuleppega tagati kõikvõimalikke kostja nõudeid. Hageja hinnangul on täidetud eeldused tagatiskokkuleppe tühisuse tuvastamiseks ja täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Hageja palub hagi rahuldada ning tunnistada lubamatuks täitemenetlus täiteasjas nr 176/2015/888. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 28.09.2015 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 350 € ning õigusabikulud 1512 € (sisaldab käibemaksu). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

KOSTJA VASTUS

Kostja 19.08.2015 kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuse kohaselt hageja oli Lepingu sõlmimisel hüpoteekidega tagatud kohustusest teadlik. Laenulepingu nr 09-036211-JK p 2.2 nähtuvalt sõlmiti see laenulepingute nr 03-308376JI ja 06-221408-JI refinantseerimiseks. Hagejale kuuluvale kinnistule seatud hüpoteekidega olid tagatud ka refinantseeritud laenulepingud, mille kohane poolte tahe nähtub nii laenulepingu nr 03-308376-JI p-st 2.16 kui laenulepingu nr 06-221408-JI p-st 2.16.1. Ka oli hageja refinantseeritud laenulepingutest ja nende tagatusest hüpoteekidega teadlik, kuna on refinantseeritud laenulepingute käendajana vastavalt käenduslepingute p-le 3 refinantseeritud laenulepingutega tutvunud. Lisaks on laenulepingu nr 09-036211-JK punktis 2.16.2 märgitud, et laenulepingust nr 09-036211-JK tulenevad kohustused on hüpoteekidega tagatud. Ka sellest on hageja laenulepingu nr 09-036211-JK käendajana vastavalt käenduslepingu nr 09-036211-KÄ1 ja selle lisa 1 punktile 3 teadlik. Kinnistu on hageja ja tema abikaasa ühisomandis. Kostja leiab, et hüpoteegile saab kohaldada Riigikohtu seisukohti tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 (p 40) mille kohaselt juhul, kui käendaja käendab sisuliselt enda kontrolli all oleva äriühingu majandustegevusest tulenevaid võlgasid, ei

ole käendusleping vastuolus heade kommetega. Viidates Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-21-66-12 (p 14), kostja märgib, et kui kinnistu omanik seab kinnistule hüpoteegi enda kontrolli all oleva ettevõtte kohustuste tagamiseks, ei ole tagatiskokkuleppest tulenevate õiguste teostamine vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks on hageja laenusaaja asutaja ning üks osanikest ja teise osaniku abikaasa. Tõenäoliselt on laenusaaja tegelikkuses hageja ja tema abikaasa ühisomandis. Hageja on ka laenusaaja juhatuse liige alates 17.07.1996, ehk siis on nii laenusaaja kui ka kinnistu hageja kontrolli all. Seega ei saa tagatiskokkulepe olla vastuolus heade kommetega. Tuginedes tsiviilasjas nr 3-2-1-88-14 punktis 13 Riigikohtu väljendatud seisukohale, kostja leiab, et käesolevas asjas tuleb võtta arvesse, miks hüpoteegid seati ja kes nende seadmisest kasu said: lepingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, sh nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke lepingu sõlmimisel. 29.09.2015 seisukohas kostja jäi oma vastuses esitatud seisukohtade juurde ning esitas vastuväited hageja menetluskuludele. Kostja enda menetluskulude nimekirja ei esitanud ega taotlenud menetluskulude hüvitamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt ning sellega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu. Hageja väidab, et tagatiskokkulepe sõlmiti samal päeval Xxxxx xxxxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr 09-036211-JK ajaliselt varem, mistõttu täitemenetluses täidetav nõue on tagatiskokkuleppe tähenduses tulevikus sõlmitav võlaõiguslik leping, mille suhtes kehtib piisava määratlemise nõue. Kostja väidetel tuleb arvestada hageja seotust Xxxxx xxxxx OÜ-ga, laenusuhte ajalugu ning 05.05.2009 laenulepingu nr 09-036211-JK sõlmimise asjaolusid ja sisu, millest tulenevalt hageja oli või pidi olema vaidlusaluses täitemenetluse täidetavatest Xxxxx xxxxx OÜ kohustustest 05.05.2009 teadlik.

kantud esindusõiguse piirang selliselt, et E. P. esindab äriühingut koos A. P.ga või I. P.ga. Sellest kohus järeldab, et I. P. aktiivselt osales osaühingu igapäevases majandustegevuses. Kostja esitatud e – kirjavahetus (lk 82-83) tõendab samuti, et hageja oli laenusaaja tegevuses aktiivne: just I. P. on 09.04.2015 e-kirjaga vastanud OÜ Xxxxx xxxxx laenuhalduri A.S. pöördumisele seoses OÜ Xxxxx xxxxx võlgnevusega. I. P. oma vastuses märgib: „... tänaseks on üsna selge, et transpordiga me seda võlga tasuda ei suuda. Venemaa suund on meie jaoks kinni. Töö, mida seni oma vanade autodega tegime sai otsa detsembri alguses. [...] Selle nädala alguses tuli info, et seda tööd enam ei tulegi. Vanade autodega aga mujale sõita pole mõtet. Pealegi on tänasel päeval veohinnad nii madalad, et vaevu saab kulud kaetud....“. Muu hulgas on I. P. selles kirjas teatanud valmisolekust sõlmida kokkuleppeid lisatagatiseks oleva Xxxxxxx kinnistu osas. Seega oli I. P.le selge ja arusaadav, milliseid OÜ Xxxxx xxxxx kohustusi Xxxxxxx kinnistu tagab.

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi oma olemuselt on) esitamise eeldustega – TsMS § 368 lg 1 järgi hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja õigustatud huvi tuvastada tagatiskokkuleppe muutmise lepingu tühisus on seotud konkreetse täitemenetlusega, hagi on esitatud eesmärgiga vältida hagejale kuuluva kinnistu müümist täitemenetluses 05.05.2009 laenulepingust hagejal OÜ Xxxxx xxxxx vastu olevate nõuete rahuldamiseks.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.