Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Asjaolud 09.03.2015 esitas KR (avaldaja) Pärnu Maakohtule kaebuse Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri 19.02.2015 otsuse peale täiteasjas nr 179/2003/1202, paludes kohtutäituri otsuse tühistada. Täiteasja nr 179/2003/1202 algatas kohtutäitur avaldaja suhtes täitedokumendiks oleva Rapla Maakohtu 16.05.2001 kohtuotsuse nr 2-1-420/00 alusel OÜ Modular nõude rahuldamiseks. Täitmisel on võlgnevuse jääk summas 133 306,56 eurot. 14.01.2015 seadis kohtutäitur liiklusregistrisse sõiduki Skoda Rapid registreerimismärgiga XXXXXX suhtes käsutamise keelumärke ning edastas võlgnikule teatise kohustusega toimetada eelnimetatud sõiduk kohtutäituri büroo juurde 02.02.2015, et koostada vallasvara arestimise akt. 26.01.2015 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse, paludes tühistada sõiduki käsutamise keelumärke ja täituri kehtestatud kohustuse sõiduk üle anda, põhjendusega, et avaldaja ei ole vaidlusaluse sõiduki omanik. 19.02.2015 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendavas osas kohustas kohtutäitur avaldajat toimetama sõiduki kohtutäituri büroo aadressile 09.03.2015. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt on kohtutäituri 19.02.2015 otsus põhjendamatu, kuna avaldaja ei ole sõiduki omanik. Avaldaja osales Tartu Mill toodete reklaamikampaanias ja võitis loosimisel sõiduauto. Kuivõrd avaldajal puuduvad juhiload, kinkis ta sõiduauto oma pojale PR-le. Kinkimise kohta vormistati 22.12.2014 kinkeleping ja sõiduk anti PR-le üle. Kuna sõiduki omanik on käesoleval hetkel PR, ei saa avaldaja autot enam kohtutäiturile üle anda. Kuna avaldaja ei ole sõiduki omanik, puudub kohtutäituril alus ka käsutamise keelumärke seadmiseks liiklusregistrisse. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur vaidles avaldaja kaebusele vastu. Maanteeameti registri andmetel kuulub sõiduk avaldajale. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 189 alusel saab sissenõudja kinkelepingut tagasi võita. Sõiduki väidetaval uuel omanikul on vastavalt TMS § 222 õigus pöörduda kohtusse hagiga vara arestist vabastamiseks. Maakohtu määrus Maakohus jättis avaldaja kaebuse Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri 19.02.2015 otsuse peale rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 19.02.2015 kohtutäituri otsusest ja 22.03.2015 kohtutäituri vastusest avaldaja kaebusele nähtub, et 14.01.2015 tehtud kontrolli käigus tuvastas kohtutäitur, et KR nimele on registreeritud sõiduk Škoda Rapid, registreerimisnumbriga XXXXXX. Samal kuupäeval seadis kohtutäitur sõidukile käsutamise keelumärke ning edastas võlgnikule teatise kohustusega toimetada sõiduk kohtutäituri büroo juurde 02.02.2015. 26.01.2015 kaebuses võlgnik selgitas, et sõiduk on ära kingitud, mistõttu ei saa ta sõidukit kohtutäituri juurde toimetada ning palus käsutamise keelumärke tühistada. Sissenõudja OÜ Modular esitas 05.02.2015 oma seisukoha, paludes jätta võlgniku kaebuse rahuldamata. Sissenõudja seisukoha kohaselt kahjustab võlgniku sõlmitud kinkeleping otseselt sissenõudja huve. TMS § 188 lg 2 kohaselt tuleb eeldada, et PR teadis või pidi teadma, et 22.12.2014 kinkelepinguga kahjustatakse sissenõudja huve. TMS § 187, § 188, § 89 lg 1 kohaselt peab lugema kinkelepingu kehtetuks. Võlgniku nimele on 08.12.2014 kantud Maanteeameti registrisse sõiduk XXXXXX. Keelumärge on seatud 14.01.2015 ning keelumärke seadmisel ei olnud kohtutäiturile teada võlgniku poolt 26.01.2015 esitatud kinkelepingu olemasolu. Kinkeleping esitati alles peale võlgnikule sõiduki kohale toomise kohustuse esitamist. Sellest ajast on ka

võlgnikule teada asjaolu, et sõidukile on seatud keelumärge. Kohtutäitur ei saa hinnata, kas sõlmitud kinkeleping on kehtiv või on tegemist formaalse dokumendiga, et viia vara võlgniku omandist välja ning vältida seoses sellega täitemenetluses võlgnevuse tasumist. Kinkelepingu kohaselt kinkis KR oma pojale PR-le sõiduauto Škoda Rapid registreerimisnumbriga XXXXXX 22.12.2014. Liiklusseaduse § 77 lg 3 sätestab, et registriandmete muutmiseks peab mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Kohtuistungil ei leidnud tuvastamist, et võlgnik nimetatud liiklusseaduse nõuet oleks järginud. Kohtutäituri poolt sõiduautole käsutamise keelumärke seadmise ajal 14.01.2015 ei olnud kohtutäiturile teada 22.12.2014 sõlmitud kinkelepingu olemasolu. Kaebuse esitaja esitas kohtutäiturile nimetatud kinkelepingu alles 26.01.2015. Seega on kohtutäitur sõiduauto käsutamise keelumärke seadnud õiguspäraselt. Õige on kohtutäituri seisukoht, et sõiduauto käsutamise keelumärke seadmisel oli sõiduauto omanikuks kaebuse esitaja. Sõiduki väidetaval uuel omanikul PR-l on õigus vastavalt TMS § 222 pöörduda kohtusse hagiga vara arestist vabastamiseks. Määruskaebus Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada. Kohus on andnud hinnangu avaldaja taotlusele tühistada käsutamise keelumärge, kuid jätnud hinnangu andmata peamisele küsimusele – kas avaldaja on kohustatud sõiduki kohtutäiturile üle andma. Avaldaja ei saa sõidukit üle anda, sest ei ole selle omanik. Sõiduki kinkeleping on kehtiv ning avaldajal ei ole võimalik seda tühistada. Seetõttu on kohtutäituri vastav nõue ebaseaduslik. Maakohtu määruses osundatud liiklusseaduse § 77 lg-st 3, mille kohaselt tulnuks Maanteeametile esitada taotlus 5 tööpäeva jooksul registriandmete muutmiseks, ei olnud avaldaja teadlik. Andmete registreerimine jäi pühade tõttu soiku. Kohtutäitur lähtus registriandmetest, kuid registriandmed ei mõjuta omandi kuuluvust. Sõidukile seatud keelumärke osas jäi avaldaja varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Ebaõige on kohtu seisukoht, et sõiduauto käsutamise keelumärke seadmisel oli sõiduauto omanikuks avaldaja. Kehtiva kinkelepingu tõttu ei saa kohus sellist järeldust teha, samuti ei saa käesolevas menetluses anda hinnangut kinkelepingu kehtetuse kohta. Vastused määruskaebusele Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu määrus ja kohtutäituri otsus tuleb tühistada osas, milles jäeti rahuldamata kaebus kohtutäituri tegevuse peale avaldaja kohustamiseks sõiduauto toimetamiseks kohtutäituri büroo juurde. Maakohtu määrus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata kaebuse sõiduauto arestimise seadusevastaseks tunnistamiseks, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. Määruskaebuse põhjendustest sõltumata märgib ringkonnakohus, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, jättes vaidluse lahendamisse kaasamata sissenõudja. Samuti ei ole maakohus välja nõudnud täitetoimiku materjale, mille alusel otsust teha. Nii puudus asjas

näiteks avaldaja kaebus. Nimetatud menetluslikud vead on apellatsioonimenetluses kõrvaldatud, sest ringkonnakohus andis sissenõudjale võimaluse vastata määruskaebusele ja nõudis välja asja lahendamiseks vajalikud täitetoimiku materjalid. Riikliku autoregistri andmed ei ole aluseks sõiduauto omaniku tuvastamiseks, kuna nimetatud avalik-õiguslik register on üksnes sõidukite registreerimise andmebaas. Sõiduauto kui vallasasja omand tekib AÕS § 92 järgi selle üleandmisega kui võõrandaja annab valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Avaldaja on kaebusele lisanud 22.12.2014 kinkelepingu, mille järgi avaldaja on kinkinud vaidlusaluse sõiduauto oma pojale ja on selle talle ka üle andnud. Seega, vaatamata registriandmetele on avaldaja tõendanud, et ta on sõiduauto võõrandanud ja ta ei olnud arestimise ajal auto omanik. Seega ei toiminud kohtutäitur seaduspäraselt, kuna ta arestis avaldajale mittekuuluva sõiduauto. Asjaolu, et kohtutäitur ei teadnud arestimise ajal nimetatud kinkelepingust, ei muuda tema tegevust auto arestimisel õiguspäraseks vaatamata sellele, et ta toetus registriandmetele. Samas leiab ringkonnakohus, et kaebust selles osas rahuldada ei ole alust, kuna avaldaja õigusi ei ole nimetatud sõiduauto arestimisega rikutud. TMS § 217 lg 1 järgse kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse peale eeldab kohtutäituri poolt täitemenetluse osalise õiguste rikkumist. Avaldaja esitatud asjaoludel ei saanud kohtutäitur sõiduki arestimisel rikkuda avaldaja õigusi, kuna avaldaja ei ole tema enda sõnul vaidlusaluse sõiduauto omanik. Kohtutäitur võib esitatud asjaoludel olla rikkunud vaidlusaluse sõiduauto uue omaniku õigusi, kelleks on avaldaja sõnul tema poeg. See ei anna avaldajale õigust esitada sõiduauto omaniku eest kaebust kohtutäituri tegevuse peale sõiduauto arestimisel. Sõiduauto omanikul kui kolmandal isikul on õigus esitada TMS § 222 lg 1 alusel hagi vara arestist vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri poolt avaldaja kohustamine vaidlusaluse sõiduauto toimetamiseks kohtutäituri büroo juurde ei ole õiguspärane. Esiteks ei näe täitemenetluse seadustik kohtutäiturile ette õigust võlgniku selliseks kohustamiseks. TMS § 64 järgi on kohtutäituril õigus arestida võlgniku valduses olev asi ja võtta see oma valdusesse. Ka TMS § 178 lg 1 räägib vallasasja äravõtmisest kohtutäituri poolt. Seega eeldab asja oma valdusesse võtmine kohtutäituri enda aktiivset tegevust. Teiseks ei ole käesoleval juhul alust avaldaja kohustamiseks arestitud sõiduauto toimetamiseks kohtutäituri büroo juurde ka seetõttu, et avaldaja väitel on ta sõiduauto valduse üle andnud uuele omanikule. Ringkonnakohus leiab, et asjakohane ei ole käesoleval juhul kohtutäituri väide, et tema tegevus on õiguspärane ka seetõttu, et võlgniku poolt sõlmitud kinkelepingut on alust TMS § 189 alusel tagasi võita. TMS § 189 lg 1 järgi seisneb kinkelepingu tagasivõitmine kohtu poolt kinkelepingu kehtetuks tunnistamises ja seni, kuni ei ole vastavat kohtuotsust, ei ole alust lugeda kinkelepingut kehtetuks. Määruskaebuse esitamisel maakohtus ja apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv jääb TsMS § 172 lg 10 alusel KR kanda. Toimikust ei nähtu, et KR või Modular OÜ-t oleks esindanud lepinguline esindaja. Kohtutäituri esindajakulusid ei hüvitata TsMS § 175 lg 31 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.