Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

OÜ OÜ-le Merkerias (pankrotis) laenu 7 500 000 krooni. SOOS Investments OÜ nõuet tunnustati OÜ Merkerias (pankrotis) pankrotimenetluses summas 224 969 eurot. Nõude puhul on täies ulatuses tegemist põhinõudega. Seda kinnitab ka raamatupidamisprogrammis tehtud SOOS Investments OÜ kontode väljavõte, kust on selgelt eristatav, et OÜ Merkerias (pankrotis) laenu jääk seisuga 31.12.2010 oli 319 558, 24 eurot. Lisaks laenu jäägile on seal eristatavad ka laekumata intressi- ja viivisesummad. Samuti nähtub väljavõttest, et pärast 22.05.2009 ei teinud OÜ Merkerias enam ühtegi laenu tagasimakset. Kostja on nõude omandanud notariaalses vormis sõlmitud nõude loovutamise lepinguga ning hüpoteegikanne on kinnistusraamatus kostja nimel. Kostja nõue hageja vastu ei ole tasaarvestatud, sest väidetavad tasaarvestatavad nõuded ei ole vastastikused. Hageja vastunõuded pole suunatud ei kostja ega SOOS Investments OÜ, vaid AS kui eraisiku vastu. Ka juhul, kui kohus tunnistab hageja tasaarvestuse kostja nõude suhtes kehtivaks, ei ole kostja nõue lõppenud, sest hageja on tema vastu suunatud nõude vaid osaliselt tasaarvestanud. Kostjal on isegi eeldusliku tasaarvestuse korral hageja vastu endiselt 25 758, 01 euro suurune nõue. Riigikohus on asjades nr 3-2-1-60-11 ja nr 3-2-1-190-13 märkinud, et täitemenetlust hüpoteegi realiseerimiseks võib alustada ka siis, kui sissenõutavaks on muutunud üksnes osa hüpoteegiga tagatud nõudest. Hageja esitatud nõude loovutamise lepingud on fabritseeritud eesmärgiga takistada kostjal oma õiguste teostamist. Hageja on kohe pärast täitemenetluse avaldust väidetavalt omandanud AS vastu suunatud kaks eraldiseisvat nõuet kokku 199 210, 99 eurot. Mõlemad nõuded omandas hageja 1000 euro eest. Samuti on mõlemad dokumendid vormistatud 20.01.2014 ehk kuu aega pärast täitemenetluse avalduse tegemist. Võltsimisele viitab ka asjaolu, et 20.02.2014 on VP esitanud tasaarvestusavalduse, mille kohaselt jäi hageja kohustuse suuruseks 171 283, 01 eurot. Hagiavaldusele lisatud 21.02.2014 tasaarvestusavalduses, mis on varasem, märgib VP nõude suuruseks üksnes 25 758, 01 eurot. Dokumentide tagantjärele vormistamisel on hagejal järg käest kadunud ning hüpoteegi realiseerimise peatamiseks on asutud kasutama võltsinguid, mis pole kooskõlas hageja varasemate tahteavaldustega. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise, jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2898, 99 eurot ning viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama sätte lg 11 kohaselt saab muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis sama seadustiku § 2 lg 1 p-des 18-191 nimetatud täitedokumentide puhul, võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Vaidlus puudub selles, et OÜ Vertikal kasuks on seatud hüpoteek hageja VP omandis olevale kinnisasjale Tallinnas Roosikrantsi 8-5. Nimetatud hüpoteek seati esialgu SOOS Investments OÜ kasuks nõuete tagamiseks OÜ Merkerias vastu. SOOS Investments OÜ nõuded OÜ Merkerias vastu tulenesid 17.01.2008 sõlmitud laenulepingust. 30.01.2014 sõlmisid kostja ja SOOS

Investments OÜ nõude loovutamise lepingu, mille alusel omandas kostja laenulepingust tuleneva nõude 224 969 eurot. Lisaks sõlmisid kostja ja SOOS Investments OÜ 30.01.2014 notariaalse hüpoteegi üleandmise lepingu, mille alusel omandas kostja Tallinnas Roosikrantsi 8-5 kinnisasjale seatud hüpoteegi. Nimetatud hüpoteegi realiseerimiseks on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2013/8238. Hageja loobus tasaarvestuse vastuväitest 05.05.2015 kohtuistungil. Seega on hageja peamiseks vastuväiteks sundtäitmisele asjaolu, et laenulepingust tuleneva nõude kujunemine ei ole selge. 05.05.2015 kohtuistungil esitas hageja lisaks väite, et kostja pole tõendanud laenu andmist. Hageja paljasõnalised väited nõude ebaselguse ja laenu andmata jätmise kohta pole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks TMS § 221 mõttes. Riigikohtu 02.04.2014 otsusest asjas nr 3-21-190-13 tuleneb, et kui hageja esitab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis väite nõude ebaselguse kohta, peab ta kohtule põhistama (tegema usutavaks), et sissenõudjal ei pruugi nõuet olla. Hageja heidab kostjale ette, et viimane pole esitanud põhinõude-, intressi- ja viivisearvestust. Kostja selgitas, et 224 969 euro näol on tegemist üksnes laenulepingust tuleneva põhivõlaga, millele ei ole lisatud intresse ega viiviseid. Kostja esitas raamatupidamisprogrammi väljavõtte laenu andmise ja tagasimaksete kohta, samuti on 224 969 euro ulatuses SOOS Investments OÜ nõuet tunnustatud Merkerias OÜ pankrotimenetluses. Hageja pole esitanud konkreetseid vastuväiteid selle kohta, et võlgnevus on suuremas osas tagastatud, kui kostja väidab. Hageja pole nõude suurusele tegelikult sisulisi vastuväiteid esitanud ega oma väiteid usutavaks muutnud. Hageja väited nõude ebaselguse ja laenu mitteandmise kohta on vastuolulised, arvestades, et hageja esitas tasaarvestuse vastuväite, mille kohaselt on ta enda vastu suunatud nõude (aktsepteerides, et see on 224 969 eurot) tasaarvestanud ning jõudnud järeldusele, et kostja nõude jääk on 25 758, 01 eurot. Hageja esitas ka tasaarvestusavalduse, milles kinnitas, et SOOS Investments OÜ nõue tema vastu on 224 969 eurot. Jääb arusaamatuks, miks peaks hageja tasaarvestama laenuvõlgnevusest tulenevat nõuet, mille puhul ta on seisukohal, et laenu pole antudki või et temalt hüpoteegi realiseerimise kaudu sissenõutav võlgnevus on näidatust väiksem. Hageja on lisaks esitanud vastuväite selle kohta, et kostja ja SOOS Investments OÜ vahel pole sõlmitud notariaalset nõude loovutamise lepingut. Kostja on selle väite notariaalse lepingu esitamisega ümber lükanud. Kuna hageja ei esitanud selliseid asjaolusid, mis kohtu hinnangul saaksid olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks, jättis kohus hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 alusel jäid kostja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt kandis kostja järgmisi menetluskulusid: riigilõiv määruskaebuse esitamise eest 50 eurot; kinnistusraamatu väljavõte 3 eurot; lepingulise esindaja kulu kokku 2855, 99 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulise esindaja arvetest nähtuvalt tegi esindaja asjas järgmisi toiminguid: 21.08.2014 riigilõivu sisestamine panka, maksekorralduse edastamine – 5 min, 2,50 eurot; 21.08.2014 hagi ja lisade analüüs, hagi tagamise määruse analüüs, määruskaebuse koostamine 50 min; 21.08.2014 määruskaebuse koostamine, telefoninõupidamised kliendiga, täiendavate tõendite analüüs, määruskaebuse edastamine kohtule – 3 h 20 min; 26.08.2014 telefoninõupidamine, e-kirjaga edastatud andmete analüüs – 15 min; 21.08.2014 määruskaebuse koostamine (junior associate) – 4 h; 02.09.2014 telefoninõupidamine seoses edasise tegevuskavaga ja võimalike õiguskaitsevahendite rakendamisega – 20 min; 09.09.2014 telefoninõupidamine seoses nõude loovutajalt selgituste saamisega ja kohtumisaja kokkuleppimisega – 10 min; 16.09.2014 kohtumine nõude loovutajaga, teabevahetus seoses tasaarvestamist puudutavate dokumentidega – 1 h; 25.09.2014 ringkonnakohtu määrusega

tutvumine, telefoninõupidamine kliendiga, telefonijärelepärimine loovutaja esindajale – 25 min; 20.10.2014 tõendite analüüs, kostja vastuse teeside koostamine – 1 h 20 min; 20.10.2014 kostja vastuse koostamine – 6 h; 23.10.2014 kostja vastuse täiendamine – 35 min; 24.10.2014 kostja vastuse täiendamine – 1 h 15 min; 24.10.2014 hagi tagamise abinõu asendamise taotluse koostamine, kohtupraktika otsing – 2 h 45 min; 30.10.2014 hagi tagamise abinõu asendamise taotluse täiendamine – 1 h; 30.10.2014 hagi tagamise abinõu asendamise taotluse täiendamine – 2 h 40 min; 02.10.2014 telefoninõupidamine seoses teabevahetusega nõude loovutajaga – 15 min; 02.10.2014 e-kirjaga nõude loovutaja esindajalt teabe küsimine – 15 min; 09.03.2015 kohtuistungiks valmistumine, telefoninõupidamine, kohtu e-kirjaga tutvumine, kliendiga istungiga seotud tegevuste kooskõlastamine – 1 h 35 min; 10.03.2015 osalemine maakohtu istungil – 35 min; 14.04.2015 kohtuistungiks valmistumine ja osalemine istungil – 50 min; 14.04.2014 menetluskulude taotluse koostamine – 20 min; 27.04.2015 määruskaebuse vastuse koostamine – 3 h 20 min; 28.04.2015 kohtutäiturilt täiendava tõendi taotlemine määruskaebuse vastuse jaoks – 15 min; 29.04.2015 määruskaebuse vastuse koostamine – 30 min. Hageja kostja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Kõik esindaja toimingud (õigusdokumentide analüüs ja koostamine, kohtupraktika uurimine, suhtlus esindatavaga, esindus kohtus, tõendite kogumine) on olnud näidatud mahus põhjendatud, v.a osas, mis puudutab menetluskulude väljamõistmise avalduse koostamist. Seega tuleb vähendada hüvitatavat õigusabikulu 20 minuti osas. Arvestades selle toimingu tunnihinda 30 eurot, väheneb õigusabikulu 10 euro võrra. Ülejäänud õigusabitoimingute osas ei nähtu, et need oleksid olnud ilmselgelt ebavajalikud või nendele kulunud aeg ülepaisutatud. Samuti on mõistlik ja hagejale ettenähtav olnud õigusabiteenuse tunnihind (ca 121, 43 eurot + km), mida võib pidada advokaaditeenuse puhul turu keskmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 2845, 99 eurot. Lisaks kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja tasutud riigilõiv 50 eurot ning kinnistusraamatu kulu 3 eurot. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas menetluse kestel korduvalt vastuväited arvestuse esitamata jätmise ja laenu väljamaksmise tõendamata jätmise kohta. Üksnes lepingute esitamisega ei saa tõendada nõude olemasolu, sest need ei kajasta laenukohustuse hetke väärtust. Kostja kohustus on esitada põhi- ja kõrvalnõuete detailne arvestus ja kuna kostja seda ei teinud, ei olnud hagejal võimalik esitada sisulisi vastuväiteid. Juhul, kui maakohus oleks kohustanud kostjat esitama nõude detailse arvestuse, siis oleks hagejal olnud reaalne võimalus esitada vastuväiteid. Seega maakohtu etteheide hagejale nõude suurusele sisuliste vastuväidete esitamata jätmise kohta on ainetu. Kostja nõue ei ole selge. Kostja ei ole tõendanud laenu reaalset väljamaksmist. Laenuleping ise ei tõenda laenuandja nõuet laenusaaja vastu tagastada laen koos kõrvalnõuetega. Samuti ei tõenda laenu väljamaksmist asjaolu, et kostja nõue on OÜ Merkerias (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud. Hagejale ei ole see asjaolu siduv, sest tema ei olnud pankrotimenetluses võlausaldaja ega saanud seetõttu kostja nõuet vaidlustada. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus

Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski kaebuses esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebuses esitas hageja oma nõude põhjendamiseks analoogseid väiteid, millele ta tugines juba esimese astme kohtus. Maakohus on kõiki kohtu ette toodud asjaolusid käsitlenud põhjalikult, hinnanud vajalikus ulatuses ja õigesti asjas olevaid tõendeid ning põhjendatult leidnud, et hageja nõuet tema suhtes toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei ole võimalik rahuldada. Seejuures asus maakohus õigesti seisukohale, et kostja on tõendanud, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kostja SOOS Investments OÜ-ga 30.01.2014 sõlmitud notariaalse nõude loovutamise lepingu (tl 104110, I köide), notariaalse hüpoteegi üleandmise lepingu (tl 111-115, I köide) ja nõude detailse arvestuse. SOOS Investments OÜ nõue OÜ Merkerias (pankrotis) vastu tulenes poolte vahel 17.01.2008 sõlmitud laenulepingust, mille kohaselt andis SOOS Onvestments OÜ OÜ-le Merkerias (pankrotis) laenu 7 500 000 krooni (tl 116-118, I köide). SOOS Investments OÜ nõuet tunnustati OÜ Merkerias (pankrotis) pankrotimenetluses summas 224 969 eurot (tl 119, I köide). OÜ SOOS Investments poolt 23.12.2013 kohtutäitur Elin Vilippusele saadetud detailsest nõude arvestusest nähtub, et tegemist on täies ulatuses põhinõudega (tl 120-121, I köide). Seda kinnitab ka raamatupidamisprogrammis tehtud SOOS Investments OÜ kontode väljavõte, kust on selgelt eristatav, et OÜ Merkerias (pankrotis) laenu jääk seisuga 31.12.2010 oli 319 558, 24 eurot. Lisaks laenu jäägile on seal eristatavad ka laekumata intressi- ja viivisesummad. Samuti nähtub väljavõttest, et pärast 22.05.2009 ei teinud OÜ Merkerias enam ühtegi laenu tagasimakset (tl 123125, I köide). SOOS Investments OÜ kontode väljavõttest nähtub ka põhinõude kujunemise arvestus - 17.01.2008 on OÜ-le Merkerias (pankrotis) antud üle laenusumma 479 337, 36 eurot (deebet) ning järgnevatelt kannetelt (kreedit) on näha OÜ Merkerias (pankrotis) poolt tehtud laenu tagasimaksed perioodil 26.08.2008 - 22.05.2009. Seega leidis maakohus õigesti, et hageja suhtes on täitemenetlust alustatud põhjendatult ning puuduvad TMS §-s 221 ettenähtud alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus ei näe põhjust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ega teha asjas teistsugust järeldust. Sisulisi vastuväiteid nõude suurusele ei ole hageja ka kaebuses esitanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). OÜ Vertikal esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajal aega kulunud apellatsioonkaebuse analüüsile, materjalide täiendavale analüüsile ja vastuse põhiseisukohtade formuleerimisele 1 tund 55 minutit, vastuse koostamisele 3 tundi 40 minutit ja vastuse täiendamisele 20 minutit tunnihinnaga 121, 43 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et asjasisu arvestades tuleb nimetatud kulu pidada põhjendatuks. Tegemist on kuluga, mis oli vajalik kostja huvide efektiivseks kaitsmiseks apellatsioonimenetluses. Kostja esindajaks on

vandeadvokaat, kelle tunnitasu 121, 43 eurot (ilma käibemaksuta) tuleb vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista TsMS § 174 lg-te 1, 2 ja 3 ning § 175 lg 1 alusel õigusabikulud 718, 46 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 peab VP maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral OÜ-le Vertikal viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.