Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

XXX esitas 27.07.2014 Harju Maakohtule hagi OÜ XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2013/8238. Kohtutäitur alustas hageja suhtes täitemenetluse OÜ XXX täitmisavalduse alusel 23.12.2013 224 969 euro sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on 17.01.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping. OÜ XXX nõuab hagejalt kolmandate isikute - OÜ XXX (pankrotis; laenusaaja) ja XXXOÜ (laenuandja) vahel 17.01.2008 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Hüpoteek, millega on koormatud kinnisasi aadressil XXX, Tallinn, on üle antud OÜ-le XXX. Hüpoteegi realiseerimiseks alustatud täitemenetlus on alusetu, sest kostja nõue on tasaarvestatud XXX nõudega XXX vastu. XXX nõue XXX vastu tuleneb 20.01.2014 OÜ XXX ja XXX sõlmitud nõude loovutamise lepingust, mille kohaselt on OÜ XXX loovutanud XXX tervikuna oma nõude XXX vastu (summas 38 346,99 eurot), mis on tekkinud OÜ XXX ja XXX vahel 15.05.2009 sõlmitud lepingust. Lisaks tuleneb XXX nõue XXX vastu 20.01.2014 Mati Luhti ja XXX vahel sõlmitud lepingust, mille kohaselt on OÜ XXX loovutanud XXX oma nõude XXX vastu summas 160 864 eurot. Hageja on esitanud võlausaldajale, kes kostja väidete kohaselt on loovutanud temale täitmisavalduses märgitud hüpoteegiga tagatud nõude, tasaarvestusavalduse. Tasaarvestusavalduse kohaselt on hageja ühepoolselt tasaarvestanud oma nõude võlausaldaja vastu kokku summas 199 210,99 eurot. Tasaarvestuse tulemusena on hageja nõue lõppenud ja XXXOÜ-l on hageja vastu nõue summas 25 758,01 eurot. Kuna kostja nõue, mille täitmist ta on asunud nõudma hagejale kuuluva kinnisasja arvel, on tasaarvestuse tulemusel tunduvalt vähenenud, tuleb lähtuvalt TMS § 221 lg-st 1 tunnistada täitemenetlus täies ulatuses lubamatuks. Kostja nõue pole selge ega põhjendatud. Kostja esitatud nõude arvestus ei ole aktsepteeritav, sest selle alusel pole võimalik jälgida nõude kujunemist. Sissenõudja pole esitanud eraldi põhivõla, intresside, viiviste jne arvestust. Esineb põhjendatud kahtlus, et täitmisavaldust pole esitanud õige sissenõudja. Täitetoimiku materjalides olev nõude loovutamise leping on lihtkirjalik, mitte notariaalne.

Kostja vastuväited OÜ XXX kasuks on seatud hüpoteek kinnisasjale asukohaga XXX, Tallinn. Hüpoteek oli esialgu seatud XXXOÜ kasuks nõuete tagamiseks OÜ XXX vastu. XXX nõuded OÜ XXX vastu tulenesid 17.01.2008 sõlmitud laenulepingust. 30.01.2014 sõlmisid kostja ja XXXOÜ notariaalse nõude loovutamise lepingu, mille alusel omandas kostja laenulepingust tuleneva nõude summas 224 969 eurot. Lisaks sõlmisid kostja ja XXXOÜ 30.01.2014 notariaalse hüpoteegi üleandmise lepingu, mille alusel omandas kostja Tallinnas XXX kinnisasjale seatud hüpoteegi. XXX pole tasunud laenulepingust tulenevat võlgnevust summas 224 969 eurot. XXXOÜ avalduse alusel algatas kohtutäitur Elin Vilippus hageja vastu täitemenetluse hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks. Selleks hetkeks polnud nõude loovutajale tehtud tahteavaldusi tasaarvestuse kohta. Kostja nõue on selge ja põhjendatud. XXXOÜ nõue OÜ XXX (pankrotis) vastu tulenes poolte vahel 17.01.2008 sõlmitud laenulepingust, mille kohaselt andis XXX OÜ OÜ-le XXX (pankrotis) laenu 7 500 000 krooni. XXXOÜ nõuet tunnustati OÜ XXX (pankrotis) pankrotimenetluses summas 224 969 eurot. Nõude puhul on täies ulatuses tegemist põhinõudega. Seda kinnitab ka raamatupidamisprogrammis tehtud XXXOÜ kontode väljavõte, kust on selgelt eristatav, et OÜ XXX (pankrotis) laenu jääk seisuga 31.12.2010 oli 319 558,24 eurot. Lisaks laenu jäägile on seal eristatavad ka laekumata intressi- ja viivisesummad. Samuti nähtub

väljavõttest, et pärast 22.05.2009 ei teinud OÜ XXX enam ühtegi laenu tagasimakset. Kostja on nõude omandanud notariaalses vormis sõlmitud nõude loovutamise lepinguga ning hüpoteegikanne on kinnistusraamatus kostja nimel. Kostja nõue hageja vastu ei ole tasaarvestatud, sest väidetavad tasaarvestatavad nõuded ei ole vastastikused. Hageja vastunõuded pole suunatud ei kostja ega XXX, vaid XXX kui eraisiku vastu. Ka juhul, kui kohus tunnistab hageja tasaarvestuse kostja nõude suhtes kehtivaks, ei ole kostja nõue lõppenud, sest hageja on tema vastu suunatud nõude vaid osaliselt tasaarvestanud. Kostjal on isegi eeldusliku tasaarvestuse korral hageja vastu endiselt 25 758,01 euro suurune nõue. Riigikohus on asjades nr 3-2-1-60-11 ja 3-2-1-190-13 märkinud, et täitemenetlust hüpoteegi realiseerimiseks võib alustada ka siis, kui sissenõutavaks on muutunud üksnes osa hüpoteegiga tagatud nõudest. Hageja esitatud nõude loovutamise lepingud on fabritseeritud eesmärgiga takistada kostjal oma õiguste teostamist. Hageja on kohe pärast täitemenetluse avaldust väidetavalt omandanud XXX vastu suunatud kaks eraldiseisvat nõuet kokku summas 199 210,99 eurot. Mõlemad nõuded omandas hageja 1000 euro eest. Samuti on mõlemad dokumendid vormistatud 20.01.2014 ehk kuu aega pärast täitemenetluse avalduse tegemist. Võltsimisele viitab ka asjaolu, et 20.02.2014 on XXX esitanud tasaarvestusavalduse, mille kohaselt jäi hageja kohustuse suuruseks 171 283,01 eurot. Hagiavaldusele lisatud 21.02.2014 tasaarvestusavalduses, mis on varasem, märgib XXX nõude suuruseks üksnes 25 758,01 eurot. Kostja hinnangul on dokumentide tagantjärgi vormistamisel hagejal järg käest kadunud ning hüpoteegi realiseerimise peatamiseks on asutud kasutama võltsinguid, mis pole kooskõlas hageja varasemate tahteavaldustega.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike ja suuliste väidete ning tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama sätte lg 11 kohaselt saab muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis sama seadustiku § 2 lg 1 p-des 18-191 nimetatud täitedokumentide puhul, võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Vaidlus puudub selles, et OÜ XXX kasuks on seatud hüpoteek hageja XXX omandis olevale kinnisasjale asukohaga XXX, Tallinn. Nimetatud hüpoteek seati esialgu XXXOÜ kasuks nõuete tagamiseks OÜ XXX vastu. XXXOÜ nõuded OÜ XXX vastu tulenesid 17.01.2008 sõlmitud laenulepingust (t lk 116-118). 30.01.2014 sõlmisid kostja ja XXXOÜ nõude loovutamise lepingu (t lk 104-110), mille alusel omandas kostja laenulepingust tuleneva nõude summas 224 969 eurot. Lisaks sõlmisid kostja ja XXXOÜ 30.01.2014 notariaalse hüpoteegi üleandmise lepingu (t lk 111-115), mille alusel omandas kostja Tallinnas XXX kinnisasjale seatud hüpoteegi. Nimetatud hüpoteegi realiseerimiseks on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2013/8238 (t lk 29). Hageja loobus tasaarvestuse vastuväitest 05.05.2015 kohtuistungil (t lk 205). Seega on hageja peamiseks vastuväiteks sundtäitmisele asjaolu, et laenulepingust tuleneva nõude kujunemine ei ole selge. 05.05.2015 kohtuistungil esitas hageja lisaks väite, et kostja pole tõendanud laenu andmist.

Kohus leiab, et hageja paljasõnalised väited nõude ebaselguse ja laenu andmata jätmise kohta pole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks TMS § 221 mõttes. Riigikohtu 02.04.2014 otsusest asjas nr 3-2-1-190-13 (p 17) tuleneb, et kui hageja esitab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis väite nõude ebaselguse kohta, peab ta kohtule põhistama (tegema usutavaks), et sissenõudjal ei pruugi nõuet olla. Hageja heidab kostjale ette, et viimane pole esitanud põhinõude-, intressi- ja viivisearvestust. Kostja on selgitanud, et 224 969 euro näol on tegemist üksnes laenulepingust tuleneva põhivõlaga, millele ei ole lisatud intresse ega viiviseid. Kostja on esitanud raamatupidamisprogrammi väljavõtte (t lk 124) laenu andmise ja tagasimaksete kohta, samuti on 224 969 euro ulatuses XXXOÜ nõuet tunnustatud XXX OÜ pankrotimenetluses (t lk 119). Hageja pole esitanud konkreetsemaid vastuväiteid selle kohta, et võlgnevust oleks suuremas osas tagastatud, kui kostja väidab. Hageja pole nõude suurusele tegelikult sisulisi vastuväiteid esitanud ega oma väiteid usutavaks muutnud. Kohus leiab ka, et hageja väited nõude ebaselguse ja laenu mitteandmise kohta on vastuolulised, arvestades, et hageja esitas samas menetluse esitanud tasaarvestuse vastuväite, mille kohaselt on ta enda vastu suunatud nõude (aktsepteerides, et see on 224 969 eurot) tasaarvestanud ning jõudnud järeldusele, et kostja nõude jääk on 25 758,01 eurot. Hageja on esitanud ka tasaarvestusavalduse (t lk 17), milles on kinnitanud, et XXXOÜ nõue tema vastu on 224 969 eurot. Jääb arusaamatuks, miks peaks hageja tasaarvestama laenuvõlgnevusest tulenevat nõuet, mille puhul ta on seisukohal, et laenu pole antudki või et temalt hüpoteegi realiseerimise kaudu sissenõutav võlgnevus on näidatust väiksem. Hageja on lisaks esitanud vastuväite selle kohta, et kostja ja XXXOÜ vahel pole sõlmitud notariaalset nõude loovutamise lepingut. Kostja on selle väite notariaalse lepingu esitamisega (t lk 104-110) ümber lükanud. Kuna hageja pole välja toonud selliseid asjaolusid, mis oleksid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks täiteasjas nr 022/2013/8238, jätab kohus hagi rahuldamata. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega tühistab kohus 29.07.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2013/8238. Käesoleva hagi hind on TsMS § 132 lg-te 1, 11 ja 5 alusel 6 000 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 425 eurot. Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kostja kandnud järgmisi menetluskulusid: 1) riigilõiv määruskaebuse esitamise eest – 50 eurot; 2) kinnistusraamatu väljavõte – 3 eurot; 3) lepingulise esindaja kulu kokku 2 855,99 eurot (ilma käibemaksuta). Taotlusele lisatud lepingulise esindaja arvetest nähtuvalt on esindaja teinud asjas järgmisi toiminguid: 1) 21.08.2014 riigilõivu sisestamine panka, maksekorralduse edastamine – 5 min, 2,50 eurot; 2) 21.08.2014 hagi ja lisade analüüs, hagi tagamise määruse analüüs, määruskaebuse koostamine 50 min;

3) 21.08.2014 määruskaebuse koostamine, telefoninõupidamised kliendiga, täiendavate tõendite analüüs, määruskaebuse edastamine kohtule – 3 h 20 min; 4) 26.08.2014 telefoninõupidamine, e-kirjaga edastatud andmete analüüs – 15 min; 5) 21.08.2014 määruskaebuse koostamine (junior associate) – 4 h. 6) 02.09.2014 telefoninõupidamine seoses edasise tegevuskavaga ja võimalike õiguskaitsevahendite rakendamisega – 20 min; 7) 09.09.2014 telefoninõupidamine seoses nõude loovutajalt selgituste saamisega ja kohtumisaja kokkuleppimisega – 10 min; 8) 16.09.2014 kohtumine nõude loovutajaga, teabevahetus seoses tasaarvestamist puudutavate dokumentidega – 1 h; 9) 25.09.2014 ringkonnakohtu määrusega tutvumine, telefoninõupidamine kliendiga, telefonijärelepärimine loovutaja esindajale – 25 min; 10) 20.10.2014 tõendite analüüs, kostja vastuse teeside koostamine – 1 h 20 min; 11) 20.10.2014 kostja vastuse koostamine – 6 h; 12) 23.10.2014 kostja vastuse täiendamine – 35 min; 13) 24.10.2014 kostja vastuse täiendamine – 1 h 15 min; 14) 24.10.2014 hagi tagamise abinõu asendamise taotluse koostamine, kohtupraktika otsing – 2 h 45 min; 15) 30.10.2014 hagi tagamise abinõu asendamise taotluse täiendamine – 1 h; 16) 30.10.2014 hagi tagamise abinõu asendamise taotluse täiendamine – 2 h 40 min; 17) 02.10.2014 telefoninõupidamine seoses teabevahetusega nõude loovutajaga – 15 min; 18) 02.10.2014 e-kirjaga nõude loovutaja esindajalt teabe küsimine – 15 min; 19) 09.03.2015 kohtuistungiks valmistumine, telefoninõupidamine, kohtu e-kirjaga tutvumine, kliendiga istungiga seotud tegevuste kooskõlastamine – 1 h 35 min; 20) 10.03.2015 osalemine Harju Maakohtu istungil – 35 min; 21) 14.04.2015 kohtuistungiks valmistumine ja osalemine Harju Maakohtu istungil – 50 min; 22) 14.04.2014 menetluskulude taotluse koostamine, lisade komplekteerimine – 20 min; 23) 27.04.2015 määruskaebuse vastuse koostamine – 3 h 20 min; 24) 28.04.2015 kohtutäiturilt täiendava tõendi taotlemine määruskaebuse vastuse jaoks – 15 min; 25) 29.04.2015 määruskaebuse vastuse koostamine – 30 min. Hageja pole kostja menetluskulude taotlusele vastuväiteid esitanud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kõik esindaja toimingud (õigusdokumentide analüüs ja koostamine, kohtupraktika uurimine, suhtlus esindatavaga, esindus kohtus, tõendite kogumine) on olnud näidatud mahus põhjendatud, va osas, mis puudutab menetluskulude väljamõistmise avalduse koostamist. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-77-14 selgitanud, et menetluskulude koostamise avaldusega seotud õigusabikulu hüvitamisele ei kuulu, ning põhjendas seda asjaoluga, et menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata. Seega vähendab kohus hüvitatavat õigusabikulu menetluskulude avalduse koostamisele kulunud 20 minuti osas. Arvestades selle toimingu tunnihinda 30 eurot, vähendab kohus väljamõistetavaid õigusabikulusid 10 euro võrra. Ülejäänud õigusabitoimingute osas ei nähtu kohtule, et need oleks olnud ilmselgelt ebavajalikud või nendele kulunud aeg ülepaisutatud. Samuti on mõistlik ja hagejale ettenähtav olnud õigusabiteenuse tunnihind (ca 121,43 eurot + km), mida võib pidada advokaaditeenuse puhul turu keskmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 2845,99 eurot, mis kuuluvad hagejalt väljamõistmisele. Lisaks kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja tasutud

riigilõiv 50 eurot ning kinnistusraamatu kulu 3 eurot. Kokku mõistab kohus hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 2898,99 eurot. Lisaks kuulub TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskuludelt tasumisele viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.