Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.09.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-60750
Tsiviilasi
Tuukri 24 OÜ (likvideerimisel) hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.04.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tuukri 24 OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja Tuukri 24 OÜ (likvideerimisel, registrikood 12200388), lepinguline esindaja adv Aleksei Forstiman Vastustaja/kostja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Janek Alvela
Kohtuistungi toimumise aeg
09.09.2015
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17.04.2015 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta 50% hageja menetluskuludest kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Muus osas jätta resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Jätta hagi rahuldamata; 2) Jätta hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda;
3) Mõista AS-lt SEB Pank välja Tuukri 24 OÜ (likvideerimisel) kasuks riigilõiv 425 eurot.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.13.11.2014 esitas hageja maakohtule hagi sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2012/1889. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt toimub kostja täitmisavalduse ning täitedokumentideks olevate Tallinna notari Ants Ainsoni 02.12.2004 notariaalse dokumendi nr 9774, Tallinna notari Liivi Laose 24.01.2006 notariaalse dokumendi nr 295, Tallinna notari Margus Veskimäe 09.08.2006 notariaalse dokumendi nr 6147, Tallinna notari Merle Saar-Johansoni 14.11.2008 notariaalse dokumendi nr 4338 ja Tallinna notari Evelyn Rootsi 02.12.2011 notariaalse dokumendi nr 3907 alusel hageja suhtes täitmine. Nõudeks on hüpoteegiga tagatud nõue 265 246.74 euro suuruses.
3.Põhivõlgnikuks on laenusaaja AL OÜ (end B AS), mis jättis laenulepingust nr 2006017452 tulenevad kohustused täitmata. Hageja ei ole kostja ees võlgnik, hageja vara tagab põhivõlgniku AL OÜ täitmata kohustusi kostja ees. Kohtutäitur on välja kuulutanud hageja kuuluvate Tallinnas aadressidel xxxxxx xx-xx, xxxxxx xx-xx ja xxxxxx xx-xx asuvate kinnisasjade enampakkumise 25.11.2014.
4.Hageja arvates on sundtäitmine nõude 265 246.74 euro osas osaliselt lubamatu, kuna sissenõudja ei ole arvestanud summasid, mille ta on juba saanud Xxxxxx-xxxxxx asuvate kinnisasjade müügist. Kuna kostja on saanud vähemalt 79 337.86 eurot, on sundtäitmine nimetatud summas lubamatu. Sundtäimine on lubamatu ka viivise 8739.80 euro ulatuses. Laenulepingus kokkulepe viivise suuruse osas puudub, kostjal puudub õigus viivist saada või on õigustatud viivist saama seaduses sätestatud suuruses. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei vaielnud vastu hageja väidetele, et tagatavat nõuet on osaliselt rahuldatud muude tagatiste realiseerimisest saadud rahalistest vahenditest. Kostja esitas laenumaksete tasumise aruande, millest nähtub võlgnevuse põhiosa katteks 106 273.55 euro laekumine pärast
täitemenetluse algatamist. Sellest tulenevalt on põhinõude suurus 92 102.94 eurot. See ei anna alust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hagi on pahatahtlikult esitatud. Nõude rahuldamise kohta osaliselt on võlgnikul võimalik esitada kohtutäiturile vastav dokument, mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
6.Õige ei ole, et laenulepingus viivisemäära kokku ei lepitud. Laenulepingu punkti 12.5 järgi on viivisemääraks kahekordne intressimäär. Esimese astme kohtu otsus
7.17.04.2015 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus tühistas ka 18.11.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
8.Kohus viitas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lõikele 1 ja leidis, et kuna täitedokumendiks ei ole kohtulahend, võib hageja TMS § 221 lõike 11 kohaselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
9.Kuna tegemist on tulevikku suunatud kujundushagiga, tuleb arvestada ka asja menetlemise ajal toimunud muudatustega (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-6011, punkt 21). Seda on kostja teinud, arvestades täitmisel olevast nõudest maha teistest allikatest nõude rahuldamiseks saadu.
10.Täitmisteatest (t lk 8-9) nähtuvalt toimub hageja suhtes kostja täitmisavalduse ja täitedokumentideks olevate notariaalsete dokumentide (Tallinna notari Ants Ainsoni 02.12.2004 notariaalne dokument nr 9774, Tallinna notari Liivi Laose 24.01.2006 notariaalne dokument nr 295, Tallinna notari Margus Veskimäe 09.08.2006 notariaalne dokument nr 6147, Tallinna notari Merle Saar-Johansoni 14.11.2008 notariaalne dokument nr 4338 ja Tallinna notari Evelyn Rootsi 02.12.2011 notariaalne dokument nr 3907) alusel sundtäitmine. Nõudeks on hüpoteegiga tagatud nõue 265 246.74 euro suuruses.
11.Viidatud notariaalsetest dokumentidest nr 295 ja nr 3907 tuleneb, et: AS B (laenusaaja) ja kostja sõlmisid 24.01.2006 hüpoteegi muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu (notariaalne dokument nr 295, t lk 27-29), millega kinnistu Tuukri 42 (registriosa nr xxxxxxx) omanik AS B ja kostja leppisid kokku hüpoteegisumma suurendamises 27 000 000 krooni võrra 27 255 000 kroonini ning selles, et nimetatud muudetud hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu, mis tulenevad omaniku ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest ja muudatustest, samuti omaniku ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevad nõuded, sh tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende sissenõudmisest tekkivad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, kindlustushüvitisest, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale (dokumendi punkt 4.1). Dokumendi punktis 4.2 kohustub kinnistu igakordne omanik alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete mittetäitmisel; OÜ E varale (korteriomand xxxxxx xx-xx Tallinnas), mille ta müüs hagejale, olid seatud hüpoteegid summas 2 925 000 krooni, 27 255 000 krooni ja 12 000 000 krooni kostja kasuks (01.12.2011 notariaalse dokumendi nr 3907 punktid 1.2.4.1, 1.2.4.2 ja 1.2.4.3; t lk 16-26) kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks;
12.Kostja kohustus andma AS-ile B laenu laenulepinguga nr 2006017452 (t lk 70-101) 20 000 000 krooni lepingus sätestatud tingimustel (lepingu punkt 3) tagastamise tähtajaga 11.08.2007. Mh oli kokkulepitud laenu andmise tingimusena tagatislepingu sõlmimine pandi näol (lepingu punktid 3.2.1.1 ja 7.1.2); pandiesemeks on lepingu järgi kinnistu asukohaga xxxxxx xx Tallinnas (registriosa nr xxxxxxx), pandi liigiks hüpoteek vähemalt summas 12 000 000 krooni.
13.Õige on kostja vastuväide, et laenulepingus leppisid lepingupooled viivisemääras kokku (laenulepingu punkt 12.5) – kokkulepitud intressimäära kahekordne määr. Kohtuistungil hageja möönis laenulepingus viivise kokkuleppe olemasolu. Kohtuistungil kinnitas kostja, et tal on hageja vastu nõue 158 973.19 euro suuruses. Täitmisele esitatud summast on lahutatud kostja poolt saadu. Laekumine toimus täitemenetluse ajal. Täitmisavalduse esitamise ajal oli kohustuse suurus täitmisavaldusse märgitud õiges suuruses.
14.Kuna hagiavalduses hageja väitis, et kostja kas ei ole üldse õigustatud viivist saama või võiks viivist saada seaduses sätestatud suuruses, lahendas kohus ka viivise vastuväitesse puutuva (kuigi kohtuistungil hageja seda nõuet enam ei käsitlenud, nõustus vaid kostjaga, et viivise suurus oli laenulepingus kokku lepitud). Viivisenõudesse puutuvat ei ole hageja rohkem kui ülalmärgitud käsitlenud. Hageja ei ole esitanud mingeidki põhjendusi, miks peaks viivist arvestatama seaduse alusel. Praegusel juhul on kostja poolt nõutav viivis väiksem põhivõla suurusest, mistõttu kostjal puudub kohustus tõendada viivisega seonduvat. Kostja poolt nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur ning ka selles osas on sundtäitmine lubatav.
15.Kohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata kõiki poolte esile toodud asjaolusid ja menetluse ajal täitmisega seotud muudatusi arvestades. Hageja seisukohtadest tuleneb, et hageja ei teadnud hagi esitamise ajal, kas tal tegelikult on põhjust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks või mitte. Selle asemel, et pöörduda kostja poole kõigi asjakohaste asjaolude välja selgitamiseks, esitas hageja hagi kohtule, et kohus tema eest seda teeks. Kostja väidet, et hagi esitamise ajal oli täitmisele kuuluva nõude suurus täitmisavalduses õigesti märgitud ja et täitmise ajal teistest allikatest laekunud summad on täitmisel oleva nõude puhul arvesse võetud ja nõuet, mida täitemenetluses peab hageja tasuma, on vastavalt vähendatud, ei ole hageja vaidlustanud.
16.Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ja nimekirja kohtule ei esitanud ning toimikust ei nähtu kostjale menetluskulude tekkimine (kostjat esindas kostja enda töötaja), ei määranud kohus kindlaks menetluskulude suurust. Hagiavalduse esitamisel hagilt tasutud riigilõiv ja hageja esindamise kulud kannab hageja ise. Apellatsioonkaebus
17.15.05.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ulatuses, milles kohus ei tunnistanud sundtäitmist lubamatuks 106 273.55 euro ulatuses, ja teha uus otsus, millega selles osas hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus on vääralt tõlgendanud TMS § 221 lõiget 1 ja hinnanud tõendeid valesti.
18.Vaidlust ei ole, et täiteasjas nr 022/2012/1889 läbiviidav täitemenetlus toimub TMS § 2 lõike 1 punktis 19 nimetatud täitedokumendi alusel. Viidatud sätte alusel täitemenetluse
läbiviimisel tuleb kohtutäiturile esitada TMS § 23 lõigetes 1 ja 41 nimetatud tõendid. Vaidlusaluses täiteasjas on selleks sissenõudja AS SEB Pank avaldus, pandileping (antud juhul hüpoteegi seadmise lepingud), põhi- ja kõrvalnõuete alus (antud juhul kostja ja OÜ B vahelised laenulepingud ja nende lisad) ja detailne võlgnevuse arvestus. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte. Vastavalt täiteasja nr 022/2012/1889 dokumentidele hagi esitamise seisuga 13.11.2014 on kostja nõudeks jätkuvalt 265 246.74 eurot, mida tõendab 23.10.2014 teatis. Maakohtu menetluses on kostja sisuliselt õigeks võtnud, et täitemenetlust ei tohiks läbi viia 106 273.55 euro nõudes. Samas ei ole kostja kohtutäiturile teatanud, et tema nõue oleks osaliselt täidetud summas 106 273.55 eurot ning kostja ei ole ka menetluses esitanud vastavasisulist väidet. Seega ei ole kostja vaidlusaluses täiteasjas taotlenud kohtutäiturilt täitemenetluse lõpetamist 106 273.55 euro suuruse nõude osas ning peale praeguse menetluse lõppemist ja hagi rahuldamata jätmist täitemenetlus jätkuks 265 246.74 euro nõudes. Vastupidist kostja kohtule tõendanud ei ole. TMS § 48 lõike 1 punktidest 1 ja 2 tulenevad täitemenetluse lõpetamisele alused. TMS-is muu regulatsiooni puudumise korral on §-s 48 toodu kohaldatav ka osalise nõude täitmise osas, so ka 106 273.55 euro nõudes, mida kostja tunnistab, et on talle tasutud. Praeguse hetke seisuga puudub TMS § 50 lõikes 1 nimetatud kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamise kohta 106 273.55 euro suuruse nõude sissenõudmise osas. Ainult juhul, kui nõue 106 273.55 eurot oleks täidetud täiteasjas nr 022/2012/1889, ei teeks kohtutäitur TMS § 50 lõikes 1 nimetatud otsust. Seega käesolevas menetluses hagi rahuldamata jätmisel jätkub täitemenetluses 265 246.74 euro nõudes ning juhindudes TsMS § 457 lõikest 1 puudub hagejal võimalus tugineda asjaolule, et nõudest 265 246.74 eurot on täidetud 106 273.55 eurot.
19.Lähtuvalt täitemenetluse formaliseerituse printsiibist, ei saaks kohtutäitur vaidlusaluses täiteasjas anda hinnanguid (eelkõige nende asjakohasuse ja õiguspärasuse osas) TMS § 48 lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumentide osas ega saaks nimetatud tõendite alusel asuda hindama täiteasjas esitatud nõude rahuldamise ulatust. Vaidlust ei ole, et 106 273.55 euro suuruse nõude osas puudub TMS § 48 lõike 1 punktis 1 nimetatud sissenõudja avaldus. Kuna kostja on maakohtu menetluses tema vastu esitatud nõuet osaliselt tunnistanud (kuigi ei ole seda kordagi selgesõnaliselt väljendanud), tulnuks hageja nõue osaliselt rahuldada ning tunnistada täiteasjas nr 022/2012/1889 osa nõudest, so summas 106 273.55 eurot, sissenõudmine lubamatuks. Maakohus on sellega seoses valesti hinnanud tõendeid. Maakohtu menetluses kogutud ja uuritud tõendite kohaselt täitemenetlus jätkub 265 246.74 euro nõudes, kuigi sellest on täidetud 106 273.55 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-162-12 punktis 19 selgitanud, et sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamise korral tuleks kohtul otsuse resolutsioonis võtta seisukoht sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohta nt kujul, et „sundtäitmine täiteasjas x on lubamatu osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks viivise katteks rohkem kui x eurot" või „rohkem kui põhinõude (x eurot) ulatuses" vms. Vastustaja seisukoht
20.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Koos vastusega esitas kostja kohtule 08.06.2015 avalduse kohtutäiturile, milles palub osaliselt täitemenetluse lõpetamise vaidlusaluses täiteasjas. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited annavad aluse tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. Muus osas annab kaebus aluse muuta otsuse põhjendusi, kui mitte otsuse resolutsiooni. TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja
põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Apellant ei vaidlustanud hagi rahuldamata jätmist viivisenõuet puudutavas osas.
22.Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et hagi oleks maakohtus tulnud rahuldada osaliselt. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja, võtmata küll hagi selles osas formaalselt õigeks, nõustus hagejaga selles, et peale täitemenetluse algatamist vähenes sundtäidetav nõue teiste tagatiste realiseerimise arvel. Vastuses hagile (t lk 63-65) tõi kostja esile, et hageja varaga tagatud nõuet on osaliselt rahuldatud muude tagatiste realiseerimisest saadud rahaliste vahenditega ja esitas uue laenumaksete tasumise aruande. Viidatud aruandest nähtub, et peale täitemenetluse algatamist laekus kostjale põhiosa võlgnevuse katteks 106 273.55 eurot. Samas ei toonud kostja esile, et ta oleks nõude vähenemisest kohtutäiturit teavitanud. Kuna kohtutäitur oli 23.10.2014 teatanud võlgnikule, et tema vara suhtes viiakse läbi enampakkumine täitmisavalduses märgitud võlgnevuse täitmiseks (t lk 30), samas aga oli võlgnikul info, et nõue on osaliselt rahuldatud, oli tal TMS § 221 alusel õigus pöörduda kohtusse sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks. Põhjendatud ei ole maakohtu etteheide, et hagi esitades ei teadnud hageja tegelikult, kas tal oli hagi esitamiseks alust. Hageja on toonud hagiavalduses esile konkreetsed elulised asjaolud, mis andsid talle teadmise võlgnevuse osalisest tasumisest, kuigi mitte võlgnevuse vähenemise täpsest suurusest (lepingulise esindaja osalemine tsiviilasjas nr 2-12-1504 ja selle menetluses vastava info talle teada saamine). Kuna vaidlusaluses täitemenetluses võlgniku näol on tegemist hüpoteegipidajaga, kes ei osalenud neis täitemenetlustes, mille tulemusena aastatel 20132014 rahalised vahendid sama võla katteks AS-le SEB Pank laekusid, puudus tal võimalus saada võlgnevuse vähenemisest muul viisil teada.
23.Maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata jätmisel lähtub kolleegium asjaolust, et avalduse, mille esitamata jätmist hageja kostjale hagis ja apellatsioonkaebuses ette heitis, esitas kostja ära apellatsioonimenetluses 08.06.2015 (t lk 125-127), teatades sundtäidetava põhinõude vähenemisest 106 273.55 euro võrra. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kui tulevikku suunatud kujundushagi lahendamisel saab kohus arvestada ka menetluse kestel toimunud muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-60-11, p 21). Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on hageja osaliselt saavutanud hagiavalduse esitamisega taotletu ja täielikult saavutanud apellatsioonkaebuse esitamisega taotletu – võlgnik on teatanud kohtutäiturile nõude vähenemisest ja palunud osaliselt täitemenetluse lõpetada. Kohtutäitur kinnitas ringkonnakohtule, et põhinõude osas on täitmises 106 273.55 euro võrra väiksem põhinõue võrreldes enne 08.06.2015 avaldus esitamist. Seega puudub käesolevaks ajaks alus sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks.
24.Küll aga on kolleegium arvamusel, et maakohtu menetluses tõendamist leidnud asjaolud tuleb, sõltumata hagi rahuldamata jäämisest, võtta arvesse menetluskulude jaotamisel. Sundtäidetava nõude suuruse määrab täitedokumendis sissenõudja ja temale kuulub ka kohustus teatada täidetava nõude täitemenetlusevälisest vähenemisest, et vältida nn ületäitmist ja seeläbi võlgniku õiguste rikkumist ning talle võimaliku kahju tekkimist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lõike 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel toimida heas usus. Kostja teadis alates 17.03.2014, et sundtäidetav põhinõue on täitemenetluse nr 022/2012/1889 väliselt vähenenud 92 102.94 euroni, kuid kohtutäiturit sellest ei teavitanud. Sissenõudja ei teavitanud kohtutäiturit isegi siis, kui sai teada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisest ega hiljem maakohtu menetluse kestel.
25.Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et ka võlgnikul võis olla võimalik saavutada täitemenetluse osaline lõpetamine oluliselt vähemkulukal viisil, esitades sissenõudjale ja kohtutäiturile kirjaliku dokumendi talle teatavaks saanud andmetega sissenõudja nõude osalise rahuldamise kohta. Selliselt toimides oleks sissenõudja pidanud teatele reageerima ja eelduslikult ei oleks hagi esitamine vajalik olnud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks pöördunud kas kohtutäituri või sissenõudja poole asjaolude selgitamiseks enne 13.11.2014 hagiavalduse esitamist, kuigi hagiavalduses väidetu kohaselt sai esindaja võlgnevuse vähenemisest muude tagatiste arvel teada kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-12-1504, seega samuti 17.03.2014 (t lk 3, 41-43).
26.Eeltoodu alusel on kolleegium seisukohal, et pooled ei teinud täitemenetluses mõistlikku koostööd ning õiglane on rakendada menetluskulude jaotusele TsMS § 162 lõiget 4, jättes hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus riigilõivu kahes kohtuastmes kokku 850 eurot, millest kohus mõistab kostjalt välja 425 eurot. Menetluskulude nimekirja hageja kummaski kohtuastmes ei esitanud, ka ei nähtu tsiviilasja materjalidest andmed esindajatasu kohta. Seega lepingulise esindaja kulu põhjendatud, ja vajalikku suurust kohus määrata ei saa.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.