Eesistuja Kaija Kaijanen, liikmed Gaida Kivinurm ja Margo Klaar
Kohtuasi
SK hagiavaldus S AS vastu 2 334.09 euro saamiseks ning S AS hagi SK vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 5 834.09 eurot Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. mai 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): SK (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Harri Paabo
Menetluse liik
Kostja (vastustaja): S AS (registrikood:
XXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadri Michelson Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12. mai 2015. a otsus osaliselt SK-lt väljamõistetavate menetluskulude rahalise suuruse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Lugeda Harju Maakohtu 16. aprilli 2015. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt: „1. Jätta rahuldamata SK hagiavaldus S AS vastu.
2.Rahuldada S AS hagiavaldus SK vastu. Tuvastada SK poolt 14.04.2014 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus. Lugeda SK ja S AS vahelised töösuhted lõppenuks 14.05.2014 SK töölepingu korralise ülesütlemisega.
3.Keelduda S AS 10.04.2015 esitatud rahalise hüvitise väljamõistmise nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
1(14)
Tsiviilasi nr 2-14-54888
4.Jätta hageja hagiavalduse menetlemisega seotud maakohtu menetluses kantud poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja hagiavalduse menetlemisega seotud maakohtu menetluses kantud poolte menetluskulud hageja kanda.
5.Rahuldada S AS taotlus maakohtu menetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista SK-lt välja S AS kasuks menetluskulud summas 1 507 eurot (üks tuhat viissada seitse eurot).
6.Käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb SK-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt maakohtu menetluses kantud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Jätta rahuldamata S AS taotlus maakohtu menetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks 1 547 euro ulatuses.“
3.Rahuldada SK apellatsioonkaebus osaliselt. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA RAHALINE KINDLAKSMÄÄRAMINE
4.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud SK kanda ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus.
5.Rahuldada S AS avaldus apellatsioonimenetluses kantud menetluses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Määrata S AS apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludena kindlaks 520 eurot (viissada kakskümmend eurot).
7.Välja mõista S AS-i menetluskulud 520 eurot (viissada kakskümmend eurot) SKlt S AS-i kasuks.
8.Käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb SK-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Väljamõistetud menetluskulud tasuda S AS-i arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
10.Jätta rahuldamata S AS-i avaldus ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 903.50 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.S AS (kostja) esitas 14.05.2014 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, milles palus tuvastada, et SK (hageja) töölepingu erakorraline ülesütlemine töölepingu seaduse (TLS) § 91 2(14)
Tsiviilasi nr 2-14-54888 lg 2 p 3 alusel on tühine ja lõpetada tööleping alates 14.04.2014 (töövaidlusasi nr 4-1/947). Hageja esitas 04.06.2014 TVK-le avalduse, milles palus kohaldada kostja nõude suhtes aegumist ja mõista kostjalt enda kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise kuupalga ulatuses (töövaidlusasi nr 4-1/118). TVK liitis kostja ja hageja avaldused ühte menetluse ja rahuldas 26.06.2014 otsusega kostja avalduse, tuvastades hagejapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning lugedes töölepingu lõppenuks TLS § 85 alusel 14.04.2014. Sama otsusega jättis TVK hageja avalduse rahuldamata.
2.Hageja esitas 25.07.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemisega seoses TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (töövaidlusasi nr 4-1/118). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.10.2013 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle müüja-klienditeenindajana. Hageja esitas kostjale 14.04.2014 avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna kostja rikkus oluliselt oma kohustusi. Kostja jättis kehtestamata tööajasiseste vaheaegade korra ja jättis hagejale tagamata puhkamiseks ja einestamiseks ettenähtud vaheajad. Kostja ei andnud hagejale ka vajalike tööriideid. Lisaks ei keelanud kostja teiste töötajate suitsetamist teenindusjaama territooriumil, seades iga töövahetuse ajal ohtu hageja elu ja tervise.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja esitas kohtule hagi tuvastada hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 14.04.2014 (töövaidlusasi nr 4-1/947). Hagejal puudus õiguslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, sest täidetud ei ole TLS § 91 lg 2 p 3 töölepingu erakorralise ülesütlemise eeldused ja töötaja ei ole tööandjat ülesütlemise aluseks olevatest asjaoludest eelnevalt informeerinud ega palunud väidetavate puuduste likvideerimist, millise kohustuse näeb ette VÕS § 114. Töölepingu ülesütlemise avalduses toodud asjaolud ei ole käsitletavad kostjapoolsete kohustuste rikkumisena. Lisaks ei ole hageja TLS § 91 lg 4 kohaselt töölepingut üles öelnud mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta ülesütlemise asjaolust teada sai, mis muudab töölepingu ülesütlemise tühiseks. Hagejale olid tagatud puhkepausid. Ükski õigusakt ega siseregulatsioon ei näe ette, et puhkepauside kord peab olema kinnitatud kirjalikult. Tööriiete andmise kohustuse rikkumise väide on asjakohatu ega anna alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töötajale väljastati tööle asumisel nõuetekohane vormiriietus. Töörõivastust puudutavad asjaolud ei saanud tekitada reaalset ohtu hageja elule ja tervisele. Vormiriietus ei kanna hügieeninõuete tagamise eesmärki, kuna tualettide ja välisterritooriumi koristuseks on ette nähtud vastav kaitseriietus. Hageja esile toodud töötajate suitsetamise välistamata jätmise väide on asjakohatu ega anna alust töölepingu ülesütlemiseks. Kostja on teinud kõik endast oleneva, et viia teenindusjaamas suitsetamise tagajärjel tekkida võiv oht miinimumini. Isegi kui hageja poolt välja toodud asjaolude näol oleks tegu kostjapoolsete töölepingust tulenevate kohustuste rikkumisega, siis ei ole kindlasti tegu olulise lepingurikkumisega, mis annaks aluse töölepingu ülesütlemiseks ilma kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andmata.
4.Harju Maakohus vaatas SK ja S AS hagid läbi ühes menetluses (töövaidlusasjad nr 4-1/118 ja nr 4-1/947).
Maakohtu otsus
5.Harju Maakohtu 12.05.2015 otsusega jäeti rahuldamata SK hagi S AS vastu. Kohus rahuldas S AS hagi SK vastu. Kohus tuvastas SK poolt 14.04.2014 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja luges SK ja S AS vahelised töösuhted lõppenuks 14.05.2014 SK 3(14)
Tsiviilasi nr 2-14-54888 töölepingu korralise ülesütlemisega. Kohus keeldus S AS 10.04.2015 esitatud rahalise hüvitise väljamõistmise nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Kohus rahuldas S AS taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis SK-lt välja S AS kasuks menetluskulud 1 833 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Hageja on esitanud avalduse välja mõista kostjalt hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hagejapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega seoses TLS § 100 lg 4 alusel. Maakohus põhjendas, et selle nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, kas töötaja on töölepingu kehtivalt üles öelnud. TLS § 91 lg 1 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, mille järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Ülesütlemisavalduses tugines hageja kostjapoolsetele rikkumistele (puhkamise ja einestamise vaheaegade tagamata jätmine, korrektse vormiriietuse mitteandmine, teenindusjaama territooriumil suitsetamise välistamata jätmine), millised seadsid hageja hinnangul tema elu ja tervise ohtu.
7.Tööandja kohustuse tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused sätestab TLS § 28 lg 2 p 6. „Reeglid töökorraldusele“ p 1.16.5 kohaselt on iga kuue tunni töötamise kohta teenindusjaama töötajale ette nähtud 30 minutit vaheaega puhkamiseks ja einestamiseks. Tööandja ja töötaja on kokku leppinud, et töötajale puhkamiseks ja einestamiseks antav tööpäevasisene vaheaeg arvatakse tööaja hulka ja tööandja maksab selle aja eest töötajale töötasu. Seoses sellega loobub töötaja õigusest lahkuda tööpäevasisese vaheaja kasutamiseks oma töökohalt. Tööandja kohustub tagama töötajale einestamise võimaluse töökohal. Puhkamise vaheaegade korra kinnitab teenindusjaama juhataja. „Reeglid töökorraldusele“ p 1.1.3 sätestab, et olukordades, mida ei reguleeri „Reeglid töökorraldusele“ ega muud õigusaktid, lähtutakse üldtunnustatud viisaka ja eetilise käitumise printsiipidest, mõistlikkusest ja hea usu põhimõttest. „Reeglid töökorraldusele“ tutvustati hagejale tööle asumisel, mille kohta andis kostja ka allkirja (TVK toimiku lk 79). Tööd reguleerivate dokumentidega tutvumist kinnitas hageja ka töölepingut allkirjastades ja kohustus neid täitma (töölepingu p 10 (TVK toimiku lk 55)). Kostja kehtestatud „Reeglid töökorraldusele“ p 1.16.5 ega TLS § 47 ei kohusta kostjat kinnitama puhkusegraafikut kirjalikult. Puhkepauside korra kirjalikku sätestamata jätmist ei saa seega lugeda kostja kohustuse rikkumiseks.
8.Maakohus leidis, et „Reeglid töökorraldusele“ p-ga 1.16.5 ja tunnistaja JT ütlustega on tõendatud, et kostjale võimaldati puhkepauside kasutamist. Päevasel ajal koos teise kolleegidega töötades, oli kostjal „Reeglid töökorraldusele“ p-dest 1.16.5 ja 1.1.3 ning tunnistaja JT ütlustest nähtuvalt võimalus kasutada puhkepause, kooskõlastades seda teiste töötajate või ülemusega. Öövahetuse ajal oli hagejale tagatud võimalus kasutada puhkepause, kutsudes kohale turvafirma patrulli, kes valvaks teenindusjaama, kui hageja oleks hetkeks ära läinud. Hageja väite, et töökorraldus oli selline, et pauside kasutamine ei olnud võimalik, seab kahtluse alla hageja enda poolt istungil vande all öeldu, et kui teistele töötajatele olid võimaldatud puhkepausid, mille käigus said nad suitsetamas käia. Hageja ei ole selgitanud, miks kostja pidi kohtlema teda teistest erinevalt. Seega on ebausaldusväärne hageja väide, et temale puhkepause ei võimaldatud. JT sõnul ei ole hageja tema kui oma juhataja poole pöördunud kaebustega seoses töö- ja puhkeaja korraldamisega.
9.Kohus asus seisukohale, et kostja on teinud kõik endast sõltuva, et tagada hagejale vormiriided ja järgida sanitaar- ja hügieeninõudeid töökohal. Kui hagejal olid tekkinud probleemid vormiriietusega, oleks ta pidanud sellest kostjat teavitama. Hageja väidab, et vormiriietus teenib ka sanitaareesmärki ja kui hageja pidi grillil vorste keerama, siis võis rasv 4(14)
Tsiviilasi nr 2-14-54888 tilkuda riietele. Hageja ei ole selgitanud, kuidas märgitud asjaolu võib seada ohtu töötaja tervise või elu ja anda alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja ei ole väitnud, et kostja töötajatele väljastatav vormiriietus pidi vastama kõrgendatud kaitsenõuetele või olema valmistatud spetsiaalsest materjalist või et kostja pidi täiendavalt kontrollima, kas töötajad kannavad tööl puhast vormiriietust. Kohtu hinnangul ei saanud tööriiete määrdumist tööülesannete täitmisel pidada selliseks asjaoluks, mis annaks aluse öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 3 alusel. Hagejale tutvustati tööle asumisel toiduohutuse käsiraamatut (TVK toimiku lk 82), millest nähtuvalt pidi hageja ise kandma hoolt selle eest, et tema riided oleksid puhtad ja vajadusel neid pesema. Teenindusjaamas oli tööriiete pesu jaoks ettenähtud pesumasin koos kuivatiga (TVK toimik lk 94, 114). Samuti oli hageja töökohal ette nähtud ranged hügieeninõuded (TVK toimik lk 91 - 95), millest hageja pidi kinni pidama. Põhjendamatu ja tõendamata on hageja väited, et tema pidi koristustöid tegema samades riietes, milles pidi teenindama kliente. Tualettide ja välisterritooriumi koristamiseks ette nähtud vastav kaitseriietus, mida töötaja on kohustatud koristamisel kasutama (TVK toimik lk 94, 115-117). Hageja ei ole väitnud, et temal ei olnud võimalik kehtestatud sanitaar- ja hügieeninõudeid täita või et tema oleks teavitanud kostjat sellest, et ei ole võimalik täita sanitaar- ja hügieeninõudeid. Kui töötaja järgis nõudeid ja kasutas koristamisel ettenähtud kaitseriietust, ei oma hügieeni- ja sanitaarnõuete täitmise seisukohalt tähtsust, kas hageja kandis vormi- või isiklikke riideid.
10.Kohus asus seisukohale, et kostja oli kehtestanud karmid reeglid suitsetamise kohta teenindusjaama territooriumil. „Reeglid töökorraldusele“ p 1.10.6 järgi on suitsetamine kostja teenindusjaama hoones ning selle territooriumil keelatud. Teenindusjaama territooriumil on lubatud suitsetada ainult märgistatud suitsetamisalal. Identsed nõuded kostja töötajate suitsetamisele on kehtestatud ka „Toiduohutuse käsiraamatu“ p-s 2.3.4 (TVK toimik lk 95). Tunnistaja JT ütlustega on tõendatud, et töötajatel oli võimalus suitsetada ainult selleks ettenähtud territooriumil teenindusjaama taga, kus puuduvad plahvatusohtlikud esemed. Eeltoodust nähtuvalt ei pidanud kohus usaldusväärseks kostja väidet, et teised töötajad olid suitsetanud tankimisalal, mis oleks seadnud ohtu hageja tervise. Hageja väite usaldusväärsust teiste töötajate või klientide tankimisalal suitsetamise kohta ja sellest tulenevast ohust hageja tervisele või elule, vähendab ka see, et tunnistaja JT ütlustest nähtuvalt ei ole hageja kunagi tema poole pöördunud seoses teiste töötajate või klientide suitsetamisega teenindusjaama territooriumil. Kui hagejal oleks tõsiseltvõetav hirm oma tervise või elu pärast tingituna teiste töötajate või klientide suitsetamisest teenindusjaama tankimisalal, oleks töötaja sellest oma ülemust teavitanud. Kui hageja hinnangul võis teiste töötajate või klientide suitsetamine põhjustada õnnetusjuhtumi, lasus temal kohustus sellest viivitamata teavitada oma juhti („Reegild töökorraldusele“ p 1.10.6).
11.Kohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kostjapoolsete kohustuste rikkumist. Kui hageja oleks tõendanud töölepingu ülesütlemise aluseks olnud kostjapoolsed rikkumised, ei saanud neid pidada olulisteks rikkumisteks, mis seaksid ohtu hageja elu ja tervise ning annaksid aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel. Hageja võis töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks välja toodud asjaoludest võis hageja teada saada hiljemalt kahe kuu jooksul alates tööle asumisest (04.10.2013), seega hiljemalt 2013. a lõpus. 14.04.2014 esitatud töölepingu ülesütlemise avaldust ei saa pidada esitatuks mõistliku aja jooksul pärast seda, kui hageja ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai või pidi teada saama. Seega ei ole täidetud ka TLS § 91 lg-s 4 sätestatud töölepingu erakorralise ülesütlemise eeldus. Kuna töölepingu ülesütlemine on tühine, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel, ja SK hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Kohus rahuldas kostja nõude tuvastada hageja töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetada pooltevaheline tööleping TLS § 107 lg 2 alusel. Kohus ei nõustunud aga kostja seisukohaga, et pooltevahelised töösuhted tuleb lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 14.04.2014. Kohus on leidnud, et hageja tähtajatu töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, seega ei jätku 5(14)
Tsiviilasi nr 2-14-54888 töösuhe TLS § 107 lg 1 järgi, vaid lõpeb ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja järgmisel ja töölepingu lõppemise aja kindlaksmääramisel tuleb juhinduda TLS § 85 lg-st 4 ja § 98 lg-st 1. Kuna TLS § 98 lg 1 järgi peab töötaja teatama töölepingu korralisest ülesütlemisest tööandjale ette vähemalt 30 kalendripäeva, loetakse ülesütlemine TLS § 85 lg 4 järgi korraliseks pärast 30 kalendripäeva möödumist ülesütlemisest (RKTKo 3-2-1-126-14 p 11). Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja esitas töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse 14.04.2014 ja kostja sai hageja töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 14.04.2014. Seega tuleb TLS § 85 lg 4 ja § 98 lg 1 alusel lugeda, et pooltevahelised suhted lõppesid 14.05.2014 hageja töölepingu korralise ülesütlemisega.
13.Kostja esitas 10.04.2015 taotluse mõsta hagejalt välja rahaline hüvitis TLS § 109 lg 4 alusel summas 1 148,10 eurot. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 3 teise lause järgi võib hagis kohtusse esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kohus leidis, et esitades kohtumenetluses hagejalt rahalise hüvitise väljamõistmise nõude, muutis kostja hagi eset, kuna töövaidluskomisjonis ei ole kostja hagejalt rahalise hüvitise väljamõistmise nõuet esitanud. Kostja esindaja on töövaidluskomisjoni istungil kinnitanud, et kostjal ei ole rahalist nõuet hageja vastu (TVK toimik lk 15). Hageja ei nõustunud 22.04.2015 kohtuistungil kostja hagi eseme muutmisega. Kohus ei andnud kostjale ka oma nõusolekut hagi eseme muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus keeldus menetlusse võtmast hageja nõuet mõista kostjalt rahaline hüvitis välja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
14.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus poolte menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas 22.04.2015 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja menetluskulu koosneb lepingulise esindaja kulust summas 2678 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja kantud kulud 22.04.2015 menetluskulude nimekirja kohaselt: 1) 03.10.2014 arve nr 1410006 summas 1703 eurot (sh 04.09.2014 telefonivestlus KH-ga SK hagi kättetoimetamise teemal – 0,3 h; 05.09.2014 vastuse koostamine hagiavaldusele, hagiavalduse analüüs – 1 h; 08.09.2014 vastuse koostamine hagiavaldusele, hagiavalduse analüüs – 0,5 h; 10.09.2014 asja materjalidega tutvumine, seisukoha kujundamine, kohtu teavitamine esindamisest – 1 h; 12.09.2014 suhtlus kohtuga asja materjalide kättetoimetamise teemal – 0,4 h; 14.09.2014 vastuse koostamine SK hagiavaldusele, kooskõlastamine kliendiga ja esitamine – 5,5 h; 15.09.2014 hagiavalduse koostamine, esitamine – 3,5 h; 15.09.2014 hagiavalduse koostamine – 0,5 h; 30.09.2014 SK 30.09.2014 vastusega tutvumine, edastamine kliendile – 0,4 h); 2) 01.12.2014 arve nr 1412004 summas 104 eurot (sh 19.11.2014 kohtu 19.11.2014 kiri, kokkuleppe sõlmimiseks tähtaeg, võimaliku kompromisspakkumise hindamine, e-kiri kliendile – 0,5 h; 24.11.2014 teade kohtule kompromissi osas (vastus kohtu 19.11.2014 kirjale) – 0,3 h); 3) 30.01.2015 arve nr 1500023 summas 195 eurot (sh 30.01.2015 vastus SK vande all ülekuulamise taotlusele – 1,5 h); 4) 01.04.2015 arve nr 1504003 summas 52 eurot (sh 17.03.2015 kohtukutse, suhtlus kohtuga seoses tunnistaja kutsumisega, info kliendile – 0,4 h); 5) 20.04.2015 arve nr 1504245 summas 624 eurot (sh 09.04.2015 kliendi 10.04.2015 telefonivestluse ettevalmistamine (tõendamist vajavad asjaolud, istungil toimuv jne) – 0,5 h; 10.04.2015 telefonivestlus kliendiga 22.04.2015 istungi teemal – 0,5 h; 10.04.2015 hagi täiendamine, hüvitise nõude koostamine ja esitamine – 1,5 h; 20.04.2015 SK esindaja 20.04.2015 e-kiri (e-toimiku kaudu), seisukoha kujundamine – 0,3 h; 20.04.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine – 1h; 20.04.2015 Harju Maakohtu 22.04.2015 istungiks ettevalmistamine – 1 h). Kostja 22.04.2015 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud seoses 22.04.2015 kohtuistungil osalemisega kokku 388,31 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja kantud kulud 22.04.2015 menetluskulude nimekirja kohaselt: 22.04.2015 arve nr 1504247 summas 377 eurot (22.04.2015 täiendava menetluskulude nimekirja koostamine (istungil osalemisega seotud kulud) ja esitamine; istungil toimunut selgitav e-kiri kliendile – 0,4 h) ja 22.04.2015 Harju Maakohtu istungil osalemine (istung, transport) – 2,5 h. Kostjale osutas õigusabi Advokaadibüroo LAWIN vandeadvokaat Kadri Michelson tunnihinnaga 130 eurot (ilma 6(14)
Tsiviilasi nr 2-14-54888 käibemaksuta) ja kostja kinnitas kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 5, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
15.Hageja esitas 24.04.2015 kohtule vastuväite kostja menetluskulude kohta. Hageja on seisukohal, et kostja esindajakulud on ebamõistlikult suured nii tunnitasu suuruse kui ka tundide mahu mõttes. Kohus ei hinnanud hageja menetluskuludena esitatud esindajatasu ulatuse põhjendatust ja vajalikkust, kuna menetluskulud jäeti hageja kanda. Kohus märkis siiski, et nõustub kostja vastuväitega hageja menetluskulude kohta ning leidis, et kuivõrd hageja ei esitanud enne kohtuistungit kantud menetluskulude kohta menetluskulude nimekirja 22.04.2015 kohtuistungil TsMS § 176 lg 1 kohaselt, ei oleks hageja menetluskulude väljamõistmine põhjendatud ja ei kuuluks rahuldamisele ka teistsuguse menetluskulude jaotuse kohaselt.
16.Kohus leidis, et kõik kostja esindaja poolt välja toodud toimingud ja neile kulunud aeg ei ole põhjendatud. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi tunnihind 130 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus, võttes arvesse käesoleva vaidluse sisu, keerukust, tsiviilasja mahtu ning kostja esindaja kvalifikatsiooni, leidis, et kostja esindaja tunnihind on käesolevas vaidluses vandeadvokaadi tasuna mõistlik.
16.1.Kohus leidis, et 03.10.2014 arvega nr 14100006 seotud kostja esindaja ajakulu kokku 13,1 h on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Põhjendatud ei ole 04.09.2014 toimingule kulunud ajakulu 0,3 h, kuivõrd lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust saab hinnata üksnes siis, kui toiming on tsiviilasja toimikust nähtav ja kohtu poolt kontrollitav. Telefonivestlus KH-ga ei ole tsiviiltoimiku materjalidest nähtuv. Kohus ei nõustunud osaliselt ka 05.09.2014 kuni 14.09.2014 toimingutele kulunud ajakuluga kokku 8,4 tundi. Hinnates 25.07.2014 esitatud hagiavalduse ja selle lisade (I kd, lk 1-12; I kd, lk 20-30; I kd lk 34-40) ning kostja vastuse hagiavaldusele (I kd, lk 57-63) sisu ja mahtu, seejuures arvestades ka asja materjalidega tutvumisele, seisukoha kujundamisele ja kliendiga kooskõlastamisele kulunud aega, luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks lugeda kostja esindaja ajakulu nimetatud toimingutele kokku 4 h. 15.09.2014 hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud ajakulu kokku 4 h ei ole täielikult põhjendatud. Arvestades hagiavalduse sisu, mahtu ja selle kohtule esitamiseks kulunud ajakulu, luges kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 15.09.2014 toimingutele kokku 3,5 h. Kohus pidas põhjendatuks ja mõistlikuks kostja esindaja 30.09.2014 toimingule kulunud aega 0,4 h, arvestades SK 30.09.2014 vastuse (I kd, lk 75-79) sisu ja mahtu. Seega vähendas kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses arvega nr 1410006 kokku 5,2 h võrra leides, et põhjendatud ja vajalik ajakuluks nimetatud arvega seotud toimingute tegemiseks saab pidada 7,9 h (13,1h-5,2h).
16.2.Kohus leidis, et 01.12.2014 arvega nr 1412004 seotud kostja esindaja ajakulu kokku 0,8 h 19.11.2014 ja 24.11.2014 toimingutele on põhjendatud ja vajalik. Kohus tegi 19.11.2014 kirjaga pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, määrates kompromissläbirääkimisteks ja kompromissi kohtule esitamise tähtaja (I kd, lk 83). Kohus on seega seisukohal, et kostja esindaja ajakulu võimaliku kompromisspakkumise hindamiseks, sellekohase e-kirja saatmiseks ja koostamiseks kliendile ning kohtule kompromissi osas teate saatmiseks (I kd, lk 85) on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 0,8 h.
16.3.Kohus asus seisukohale, et 30.01.2015 arvega nr 1500023 seotud kostja esindaja ajakuluga 1,5 h hageja vande all ülekuulamise taotlusele vastuse koostamiseks on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Arvestades kostja 02.02.2015 menetlusdokumendi (I kd, lk 92-93) ja 30.09.2014 menetlusdokumendi (I kd, lk 76-78) sisu ja mahtu on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalik ja põhjendatud ajakulu taotlusele vastuse koostamiseks 1 h.
16.4.Kohus leidis, et 01.04.2015 arvega nr 1504003 seotud kostja esindaja ajakulu 0,4 h suhtluseks kliendi ja kohtuga (I kd, lk 101) seoses tunnistaja istungile kutsumisega on vajalik 7(14)
Tsiviilasi nr 2-14-54888 ja põhjendatud, kuivõrd kohus on 10.03.2015 kirjas (I kd, lk 95) palunud kostja esindajal kohtule teatada, kas kostja tagab tunnistaja ilmumise istungile.
16.5.Kohus leidis, et 20.04.2015 arves nr 1504245 kajastatud kostja esindaja toimingute ajakulu kokku 4,8 h on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus ei pidanud põhjendatuks kostja esindaja 09.04.2015 toimingu kulu väljamõistmist vastaspoolelt. Kohus leidis, et kostja ja tema lepingulise esindaja suhtlusele 22.04.2015 istungi teemal kulunud aeg 0,5 h on põhjendatud ja vajalik. Istungile on kutsustud tunnistaja ja hageja on esitanud taotluse enda vande all ülekuulamiseks, mistõttu istungil toimuva selgitamist kliendile pidas kohus põhjendatuks. Kohus vähendas kostja esindaja kulu seoses 10.04.2015 menetlusdokumendi (I kd, lk 103-104) koostamisega. Dokumendi sisu ja mahtu arvestades tuleb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nimetatud toimingu osas lugeda 0,5 h. 20.04.2015 toimingutele kulunud ajakulu ei ole osaliselt põhjendatud ja vajalik – põhjendatud ei ole kostja esindaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ajakulu 1 h (RKTKm 3-2-1-4-15 p 13) ja ajakulu SK esindaja 20.04.2015 e-kirja kohta (I kd, lk 107) seisukoha kujundamiseks. Kuivõrd hageja 20.04.2015 kiri on esitatud vahetult enne istungit, arvestas kohus nimetatud kirja kohta seisukoha kujundamiseks kulunud aja Harju Maakohtu 22.04.2015 istungiks ettevalmistamise aja hulka. Seega on kostja esindaja ajakulu 20.04.2015 toimingutele põhjendatud ja vajalik mahus 1 h. Kohus vähendas kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses arvega 1504245 kokku 2,8 h (4,8h – 2 h) ja leidis, et põhjendatud ja vajalikuks saab antud arvega lugeda kostja esindaja toiminguid ajamahus 2 h.
16.6.Kohus leidis, et 22.04.2015 arvega nr 1504247 seotud kostja esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus ei pidanud põhjendatuks täiendava menetluskulude nimekirja koostamiseks ja selle esitamiseks kulunud aega. Menetluskulude nimekirja koostamise ja selle kohtule esitamise põhjendamatust selgitas kohus arve nr 1504245 analüüsi käigus. Harju Maakohtu 22.04.2015 kohtuistung algas kohtuistungi protokolli kohaselt kell 14.00 ja lõppes kell 15.45, seega põhjendatuks võib pidada kostja esindaja 22.04.2015 kohtuistungil osalemise ajakulu ning kliendile istungil toimunu selgitamiseks kokku 2 h. Seega vähendas kohus kostja lepingulise esindaja kulusid antud arvega kokku 0,9 h (2,9h -2h) ja leidis, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on antud arvega seoses põhjendatud ja vajalikud kostja esindaja ajakulu kokku 2 h.
16.7.Kokkuvõttes kohus leidis, et kostja esindaja TsMS § 175 lg 1 kohaselt põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks saab pidada menetlustoiminguid mahus 14,1 h, mis arvestades kostja esindaja tunnihinda 130 eurot (ilma käibemaksuta) teeb kokku 1 833 eurot. Kohus jättis kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks rahuldamata 1 222 euro ulatuses (taotletud summa 3055 eurot – taotluse rahuldatud osa 1833 eurot). TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märkis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
17.SK esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitus 2 334,09 eurot, jätta kostja hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Samuti palus SK määrata kindlaks kostja poolt hüvitamisele kuuluvate hageja menetluskulude rahaline suurus mõlemas kohtuastmes.
18.SK põhjendas, et maakohus on ekslikult asunud seisukohale, nagi ei oleks kostja tööandjana tööajasiseste vaheaegade kehtestamise kohustust rikkunud, sest kehtiv õigus ei kohusta teda seda tegema kirjalikus vormis. Probleem ei ole niivõrd selles, et vastustaja ei kehtestanud töösiseseid vaheaegu kirjalikus vormis (mis oleks kahtlemata kõigile asjaosaliselt selgem), 8(14)
Tsiviilasi nr 2-14-54888 vaid ei kehtestanud neid kellaajaliselt üldse (mida kinnitavad hageja ütluste kõrval ka tunnistaja ütlused). Kohus on ka ekslikult asunud seisukohale, nagu oleks vastustaja tööandjana täitnud töötajatele seadusega ettenähtud puhkepauside tagamise kohustuse. Kohus ei ole arvestanud hageja väiteid selle kohta, et puhkepauside võtmise õiguse paljasõnaline deklareerimine, kuid nende reaalse saamise võimaluse isevooluteed minna laskmine (vaadaku töötajad ise kuidas saavad), viiski olukorrani, kus hagejal ei olnud tegelikult võimalik puhkepause võtta. Hagejale ei ole võimaldatud puhkepauside kasutamist. Tööandja oleks pidanud korraldama tööpäevasiseste puhkepauside saamise sedasi, et seda oleks võimalik kasutada ka madalama enesekehtestamisvõimega töötajatel. Kohus on ebaõigesti leidnud, et öisel ajal oli apellandil võimalus puhkepausi ajaks sulgeda teenindusjaama uksed või kutsuda kohale turvafirma patrull, kui töötaja läheb hetkeks ära. Kohus tugines seejuures üksnes tunnistaja ütlustele, jättes arvestamata, et töökorralduse reeglite punkti 1.16.1 kohaselt pidi teenindusjaam olema avatud ööpäevaringselt ja p 16.5 kohaselt oli töötajatel keelatud lahkuda tööpaigalt.
19.Kohus on märkinud, et hageja vande all antud ütlus selle kohta, et ta pöördus korduvalt puhkepauside võtmise võimatuse probleemiga tunnistaja kui oma vahetu ülemuse poole, ei ole asjakohane. Samas luges kohus asjakohaseks tunnistaja ütlused selle kohta, et hageja ei ole tema poole pöördunud. Tunnistaja ütluste hindamisel ei ole kohus arvestanud, et tegemist ei ole erapooletu inimesega, sest tema tööalased tegemata jätmised olidki hageja kinnitusel tema poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjusteks. Olukorras, kus teisi tõendeid ei ole, tuleks üksnes niisuguse tunnistaja ütlustele kohtuotsuse ülesehitamist vältida.
20.Kohus on ekslikult asunud seisukohale nagu ei saaks tööriiete määrdumist või sobivate tööriiete puudumist pidada selliseks asjaoluks, mis annaks aluse öelda tööleping erakorraliselt üles. Kohtu seisukoht on vastuolus kohtu enda poolt tuvastatuga, et kostjal lasub tööandjana kohustus anda ja töötajal lasub kohustus kanda komplektset ja puhast vormiriietust. Samuti on kohus ekslikult leidnud, nagu ei oleks hageja tööandjat teavitanud probleemidest vormiriietusega ja töötajate suitsetamisega tankla territooriumil. Kohus on ebaõigesti jätnud arvestamata hageja vande all antud ütlustega. Hageja on kinnitanud tööandja poole korduvalt pöördumist. Kohus on ekslikult asunud seisukohale nagu oleks kostja teinud kõik endast sõltuva hageja varustamiseks vormiriietusega. Kostja ei ole oma sellekohast väidet tõendanud. Vajadust muretseda hageja keha mõõtudele sobivat vormiriietust hageja töötamise ajal kinnitas ka tunnistaja. Ka töösuhte lõpetamise ajaks ei olnud kostja suutnud varustada hagejat tema keha mõõtudega sobiva vormiriietusega. Tööandjal on töösuhte eelduslikult tugevama poolena hõlpsasti võimalik korraldada omapoolsete kohustuste täitmise objektiivne fikseerimine.
21.Kohus on ekslikult asunud seisukohale, nagu poleks hageja esitanud töölepingu erakorralise ülesütlemise asjaolusid kostjale mõistliku aja jooksul pärast nendest teadasaamist. Hageja on vande all kinnitanud, et on kõigis töölepingu ülesütlemiseni viinud probleemidest viivitamatult ja korduvalt kostjat teavitanud. Tuleks võtta arvesse, et tegemist ei olnud ühekordsete tööandjapoolsete eksimuste, vaid pika aja jooksul kestvalt ja katkematult jätkunud rikkumistega. Hageja ei pea mõistlikuks ega õigeks kohtu etteheidet, et hageja pidanuks justkui koheselt probleemide tekkimise järgselt tormama töösuhet üles ütlema. See oleks olnud ebaõiglane ja ebamõistlik.
22.Hageja palub apellatsioonkaebuse rahuldamisel ja menetluskulude jaotuse muutmisel arvestada menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel hageja poolt esimese astme kohtule esitatud kuludokumente. Hageja ei nõustu kohtuotsuses väljendatud seisukohaga selle kohta, nagu oleks kohus küsinud temalt 22.04.2015 kohtuistungil menetluskulude nimekirja. Nagu nähtub kohtuistungi protokollist, on kohus apellandilt küsinud seisukohta üksnes selle kohta, kelle kanda tuleks tema arvates menetluskulud jätta. Sama protokolli esimesest punktist nähtub, 9(14)
Tsiviilasi nr 2-14-54888 et tähtajana taotluste esitamiseks menetluskulude väljamõistmiseks (kõigi, mitte ainult kohtuistungil osalemisega seoses, nagu kohtuotsuses on ekslikult märgitud) määras kohus 27.04.2015. Seda tähtaega hageja rikkunud ei ole. Isegi kui hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleks ringkonnakohtul muuta temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalist suurust. Kohtu poolt hagejalt väljamõistetud kostja menetluskulud esimeses kohtuastmes on ebamõistlikult suured nii kostja esindaja tunnitasu suuruse kui ka tundide mahu mõttes. Vastustaja seisukoht
23.S AS vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt menetluskulude rahalise suuruse osas ja teha tühistatud osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 hindab ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. SK on apellatsioonkaebuses küll märkinud, et vaidlustab maakohtu otsust täies ulatuses, samas ei ole ta esitanud vastuväiteid maakohtu otsustusele keelduda S ASi 10.04.2015 esitatud rahalise hüvitise väljamõistmise nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Seega hindab ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles maakohus on jätnud rahuldamata SK hagi ja rahuldanud S AS hagi, ning väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.
25.SK ütles 14.04.2014 üles S AS-iga 04.10.2013 sõlmitud töölepingu, põhjendades ülesütlemist TLS § 91 lg 2 p-ga 3. TLS § 91 lg 2 p 3 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Kolleegium nõustub maakohtuga, et SK etteheited S AS-ile (s.o et kostja on väidetavalt jätnud hagejale tagamata puhke- ja einestamispausid, jätnud väljastamata vormiriietuse ja keelust hoolimata võimaldanud töötajatel suitsetada teenindusjaama territooriumil) ei kujuta endast olulisi rikkumisi, mis andnuks alust töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Selles osas ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejale oli tagatud puhkepauside kasutamise võimalus kooskõlas TLS § 47 lg-ga 1 ja 2. Töögraafikutest (sh nt töövaidlusasja nr 4-1/947 toimik tl 33-37) nähtuvalt tegi hageja kostja juures tööd nii päevastes kui õhtustes vahetustes. Tööandja selgituse kohaselt oleks SK saanud teha päevaste vahetuste kestel puhkepause vastavalt kokkuleppele töökaaslasega ja öiste vahetuste kestel sulgeda lühiajaliselt uks või kutsuda turvafirma (tl 60, tl 121 [pöördel], tl 122). Asja materjalidest ei nähtu, et SK oleks vaidlustanud asjaolu, et ta oli teadlik eelnimetatud puhkepauside korraldusest. Apellatsioonkaebuses on hageja ka märkinud, et probleem ei ole niivõrd selles, et vastustaja ei kehtestanud töösiseseid vaheaegu kirjalikus vormis, vaid et ei kehtestanud neid kellaajaliselt üldse. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kostja ei pidanud kinnitama vaheaegade korda kirjalikult, ei pidanud ta ka määrama puhkepauside aega kindlaks kellaajaliselt. Müüja-klienditeenindaja töö iseloomu tõttu ei oleks puhkepauside kellaajaline kindlaksmääramine ilmselt ka otstarbekas, kuna klientide arv ja vajalike tööde hulk võib
10(14)
Tsiviilasi nr 2-14-54888 päevade lõikes varieeruda. Töötajatel puhke- ja einestamispauside aja valimise võimalus oli kolleegiumi hinnangul töötajate huvides ja ka kooskõlas nende tööülesannete iseloomuga.
27.Kuna tööandja võimaldas töötajatel vahetuse kestel puhata ja sätestas vastava õiguse sisekorraeeskirjas, ei saa tööandjale ette heita seda, et SK puhkamise võimalust ei kasutanud. Tööandja ei saa kohustada töötajat kasutama töötaja õigusi ka siis, kui nende õiguste kasutamiseks tuleb töötajal suhelda ja saada kokkuleppele kaastöötajatega. Müüja-klienditeenindaja töö iseloomust ja korraldusest pidi hageja olema töölepingu sõlmimisel teadlik. Asjakohatu on ka hageja väide, et puhkepauside võtmine tähendanuks eksimist mõne muu töökorralduse reegli vastu. Näiteks ei välista puhkepausi võtmist öises vahetuses reegel, mille kohaselt peab teenindusjaam olema avatud ööpäevaringselt (p 1.16.1), sest tööandja on lubanud öise vahetuse jooksul töökohal olles puhkepausi võtmiseks sulgeda lühiajaliselt uks või kutsuda turvafirma.
28.Kolleegium möönab, et olukorras, kus mingi asjaolu kohta esitatud tõendid on vasturääkivad, ei saa kohus põhjendamatult eelistada ühte tõendit teisele. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Antud juhul ei saa olemasolevate tõendite pinnalt kindlalt väita, et töötaja pöördus tööandja poole seoses asjaoluga, et töötajal ei ole võimalik kasutada puhkepausi. Seda ei ole maakohus ka väitnud, vaid on leidnud, et töötaja vastav ütlus ei ole asjakohane, sest töötajale oli tagatud võimalus kasutada puhkepausi. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on tõendeid kogumis hinnates õigesti järeldanud, et töötaja väide puhkepausi kasutamise võimatusest ei ole eluliselt usutav. Kolleegium on ka seisukohal, et olenemata sellest, kas töötaja teavitas tööandjat puhkepauside kasutamise võimatusest või mitte, ei anna see alust lugeda, et tööandja on töölepingut oluliselt rikkunud (TLS § 91 lg 2 p 3). Märkimisväärne on seejuures ka asjaolu, et töötaja talus olemasolevaid töötingimusi enam kui poole aasta jooksul.
29.Kolleegium nõustub kohtu seisukohaga, et tööriiete määrdumist või sobivate tööriiete puudumist ei saa pidada selliseks asjaoluks, mis annaks aluse öelda tööleping erakorraliselt üles. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu otsus ei ole selles osas vastuoluline, sest riietuse tagamise kohustuse olemasolu ei tähenda seda, et sellise kohustuse rikkumine kujutab endast ohtu töötaja elule või tervisele (TLS § 91 lg 2 p 3). Kolleegium märgib, et iseenesest on õige hageja väide, et tööandjal on võimalik fikseerida oma kohustuste täitmine kirjalikult. Samaväärselt on aga ka töötajal võimalik esitada oma pretensioonid tööandjale kirjalikult (nt e-posti vahendusel), et vaidluse tekkimisel oleks töötajal võimalik viidata tööandja poole e-kirjaga pöördumise faktile.
30.TLS § 91 lg 4 kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja pidi teada saama töölepingu ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest hiljemalt kahe kuu jooksul tööle asumisest (hiljemalt 2013. a lõpuks), seda enam, et hageja väitel oli tegemist pika aja jooksul kestvalt ja katkematult jätkunud rikkumistega (tl 152 [pöördel] ja 153). Isegi kui hageja tegelikkuses teavitas korduvalt kostjat töölepingu ülesütlemiseni viinud probleemidest viivitamatult, nagu hageja väidab, ja tegemist oli hageja väitel pikalt kestnud hageja tervist ja elu ohustanud asjaoludega, puudus kolleegiumi hinnangul töötajal mõistlik alus viivitada töölepingu ülesütlemisega. Kokkuvõttes ei saa töölepingu 14.04.2014 ülesütlemisavaldust lugeda mõistliku aja jooksul esitatuks ega ka põhjendatuks.
11(14)
Tsiviilasi nr 2-14-54888
31.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse SK hagi rahuldamata jätmise ja S AS-i hagi rahuldamise osas muutmata, tuleb muutmata jätta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus (TsMS § 174 lg 5). Maakohtus SK kantud menetluskulud jäävad seega tema enda kanda, mistõttu ei käsitle ringkonnakohus SK väiteid seoses tema menetluskulude nimekirja esitamisega. Kuna SK on esitanud vastuväited maakohtu poolt väljamõistetud menetluskuludele, kontrollib ringkonnakohus maakohtu väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse seaduslikkust ja põhjendatust.
32.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt RKTKm 3-2-1-4-15 p 13). Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti vähendanud väljamõistetavate kostja lepingulise esindaja kulude suurust. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kostja lepingulise esindaja tunnihinda 130 eurot (ilma käibemaksuta) saab vandeadvokaadi kvalifikatsiooni ja teenuse tavapärast turuväärtust arvestades pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Samas peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada kostja menetluskulusid veelgi. Kolleegium on seisukohal, et 03.10.2014 arve nr 14100006 põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise osas on maakohus ületanud diskretsioonipiire.
33.03.10.2014 arve nr 14100006 alusel nõutud menetluskulusid summas 1 703 eurot (s.o 13,1 tundi) on maakohus vähendanud 5,2 tunni võrra ja lugenud selle arve alusel põhjendatuks ajakuluks 7,9 tundi. Asja materjalidega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks, kliendiga kooskõlastamiseks ja hagile vastuse koostamiseks on maakohus pidanud põhjendatuks ajakuluks 4 tundi. Selles osas kolleegium nõustub maakohtuga. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtuga selles, et S AS-i hagi koostamise põhjendatud ajakuluks on 3,5 tundi. S AS-i hagi (tl 65-71) dubleerib enamuses osas kostja 15.09.2014 vastuses (tl 57-63) esitatud seisukohti ja põhjendusi ning puudub igasugune alus nõuda hagejalt menetluskulude hüvitamist topelt ulatuses. Kolleegium loeb põhjendatuks kuluks S AS-i 15.09.2014 hagiavalduse koostamisele 1 tund. Seega arve nr 14100006 alusel nõutud menetluskulusid tuleb vähendada 5,4 tunnini (13,1 – 5,2 – 2,5). Arvete nr 1412004, 1500023, 1504003, 1504245 ja 1504247 põhjendatuse ja vajalikkuse osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega korda neid. Seega maakohtu väljamõistetud menetluskulusid tuleb vähendada 2,5 tunni võrra ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 11,6 tunni (14,1 – 2,5) ulatuses, s.o summas 1 508 eurot. Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramise osas tuleb seega jätta rahuldamata 1 547 euro ulatuses (3 055 – 1 508). Kuna kostja ei ole esitanud maakohtu otsusele apellatsioonkaebust (TsMS § 178 lg 1 teine lause), jätab kolleegium tähelepanuta kostja vastuses apellatsioonkaebusele esitatud väite, et maakohus oleks pidanud rahuldama menetluskulude kindlaksmääramise taotluse täies ulatuses.
34.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse marginaalses ulatuses ja jätab kaebuse valdavas osas rahuldamata, tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta SK kanda (TsMS § 171 lg 1). Selguse huvides esitab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muudetud kujul. Kuna maakohus on otsuses määranud kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, tuleb ka ringkonnakohtul määrata rahaliselt kindlaks menetluskulud (TsMS § 174 lg 3, § 177 lg 1 p 1). Kuna ringkonnakohus jätab menetluskulud SK kanda, siis ei hinda kolleegium SK apellatsioonimenetlusega seonduvate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
35.21.09.2015 esitas S AS ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja palus tema menetluskuludena kindlaks määrata 12(14)
Tsiviilasi nr 2-14-54888 ja SK-lt välja mõista 1 423,50 eurot. Samuti palus kostja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab SK tasuma viivist. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt on S AS-i menetluskulud apellatsioonimenetluses järgmised: 1) 01.06.2015 arve nr 1506004 summas 130 eurot, sh maakohtu 05.05.2015 määrusega tutvumine 0,2 tundi, Harju Maakohtu 12.05.2015 otsusega tutvumine 0,8 tundi tasumääraga 130 eurot/tund (ilma käibemaksuta), 2) 01.07.2015 arve nr 1507002 summas 65 eurot, sh apellatsioonkaebusega tutvumine 0,5 tundi tasumääraga 130 eurot/tund (ilma käibemaksuta), 3) 31.07.2015 arve nr 1507136 summas 1 098,50 eurot, sh apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrus, edastamine kliendile 0,2 tundi, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele ja kliendiga kooskõlastamine 8,25 tundi, tasumääraga 130 eurot/tund (ilma käibemaksuta), 4) 15.09.2015 arve nr 1509001 summas 130 eurot, sh kohtu 14.09.2015 kirjaga tutvumine, info edastamine kliendile 0,1 tundi, menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0,9 tundi, tasumääraga 130 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kostja palus määrata menetluskulud kindlaks ja hüvitada ilma käibemaksuta. Kostja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kohus toimetas kostja menetluskulude nimekirja 22.09.2015 kätte hageja esindajale. Vastavalt ringkonnakohtu 14.09.2015 kirjale oli hagejal võimalik esitada kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid kuni 23.09.2015. Hageja esitas oma vastuväited 25.09.2015, leides, et osa kulutusi ei ole vajalikud ning teenustasu ja ajakulu on ebamõistlikult suured. Kuna hageja vastuväited on esitatud hilinenult, siis ringkonnakohus neid ei arvesta.
36.Olenemata hageja vastuväidetega mittearvestamisest, tuleb ringkonnakohtul hinnata kostja taotletud menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust (TsMS § 175 lg 1). Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja kulud ei ole põhjendatud täies ulatuses. Maakohtu menetluses kantud menetluskulusid on ringkonnakohus pidanud põhjendatuks ja vajalikuks 11,6 tunni ulatuses. Ringkonnakohtu menetluses on arvetelt nähtuvalt olnud kostja esindaja ajakulu kokku 10,95 tundi. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja esindaja apellatsioonimenetluse kulud kooskõlas apellatsioonimenetluse mahuga. Erinevalt maakohtu menetlusest, kus kostja esindajal tuli esitada mitmeid menetlusdokumente ja osaleda kohtuistungil, piirdus kostja esindaja roll apellatsioonimenetluses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega.
36.1.01.06.2015 arve nr 1506004 summas 130 eurot ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ning selles osas tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata. TsMS § 176 lg-st 4 tulenevalt esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. Kuna maakohtu 05.05.2015 määrusega tutvumisega seonduv menetluskulu on maakohtu menetluses tekkinud kulu, siis ringkonnakohtu menetluses see hüvitamisele ei kuulu. Harju Maakohtu 12.05.2015 otsusega tutvumise kulu on kolleegiumi hinnangul paigutatav apellatsioonkaebusele vastamise kulu alla, mida kolleegium käsitleb järgmises alapunktis.
36.2.01.07.2015 arve nr 1507002 summas 65 eurot ja 31.07.2015 arve nr 1507136 summas 1 098,50 eurot, sh apellatsioonkaebusega ja selle menetlusse võtmise määrusega tutvumine, edastamine kliendile, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele ja kliendiga kooskõlastamine, kokku ajakulu 8,95 tundi (0,5 + 0,2 + 8,25) on kolleegiumi hinnangul põhjendatud osaliselt. Nimetatud ajakulu ei ole täies ulatuses vastavuses asja mahu ja keerukusega. Kostjat esindas sama esindaja ka maakohtu menetluses, mistõttu oli vaidluse sisu esindajale tuttav. Vastuses apellatsioonkaebusele tuli kostja esindajal anda omapoolne hinnang apellatsioonkaebuses esitatud väidetele istungil antud ütluste kohta. Kokku loeb ringkonnakohus kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 4 tundi, s.o 520 eurot tasumääraga 130 eurot/tund (ilma käibemaksuta).
13(14)
Tsiviilasi nr 2-14-54888
36.3.15.09.2015 arve nr 1509001 summas 130 eurot ei ole põhjendatud ja vajalik ning selles osas tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata. Kohtu 14.09.2015 kirjas esitatud info edastamine kliendile ei nähtu tsiviilasja toimikust ega ole seetõttu kontrollitav. Lisaks oli nimetatud kiri e-toimikus nähtav ka kostjale endale. Samuti ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes (RKTKm 3-2-1-4-15 p 13).
37.Kokkuvõttes on kolleegium seisukohal, et kostja apellatsioonimenetluse menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud osaliselt, s.o 520 euro ulatuses (4 tundi tasumääraga 130 eurot/tund [ilma käibemaksuta]). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata 903,50 euro (1 423,50 – 520) ulatuses. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.