Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.09.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-37271
Tsiviilasi
LM hagi korteriühistu Ehitajate tee 72 vastu 29.06.2012 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.04.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LM apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: LM (isikukood: XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja advokaat Ivo Kallas Kostja: korteriühistu Ehitajate tee 72 (registrikood: 80173186), tehinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin
Kohtuistungi toimumise aeg
07.09.2015
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Ivo Kallas ning kostja esindaja Leino Biin
Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta hageja, LM kanda.
4.Rahuldada kostja korteriühistu Ehitajate tee 72 apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista LM-lt korteriühistu Ehitajate tee 72 kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 138 (ühesaja kolmekümne kaheksa) euro ulatuses. Hageja LM on kohustatud tasuma välja mõistetud menetluskulude summalt viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. 1(9)
Tsiviilasi nr: 2-12-37271
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.LM (hageja) esitas 18.09.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse korteriühistu Ehitajate tee 72 (kostja) vastu. Hageja nõuab kostja 29.06.2012 kell 18.30 toimunud üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist põhjusel, et rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Nõudes tugineb hageja sisuliselt kahele faktilisele alusele: koosolekut ei peetud kohas, mis oli märgitud koosoleku kutsel; protokolli p-des 2.1 ja 2.3 märgitud otsused ning lisaks need, mis käsitlevad eelarve vastuvõtmist, võeti vastu kutses kajastamata päevakorrapunktides.
2.Alternatiivselt palub hageja vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist, sest kostja juhatuse liikmete tegevus koosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel oli vastuolus hea usu põhimõttega; vaidlusaluste otsuste vastuvõtmisel ei saanud arvestada neid hääli, mille andsid kostja juhatuse liikmete kaudu esindatud ühistu liikmed, ning põhjusel, et hagejale ei antud enne vaidlusalust üldkoosolekut tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vaidlusalused otsused kostja hinnangul võetud vastu õiguspäraselt ja on kehtivad. Vaidlusalusel koosolekul osales piisav hulk korteriühistu liikmeid, kellel ei olnud takistust koosoleku toimumise koha leidmiseks. Kutsel oli märgitud õige päevakord. Kostja juhatus pole käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejale, nii nagu ka kõigile teistele ühistu liikmetele, anti koosoleku materjalid aegsasti tutvumiseks.
4.Kostja hinnangul on otsuste kehtetuks tunnistamise nõue aegunud ja selle rahuldamise välistab ka samade otsuste kinnitamine hilisemal koosolekul. Esimese astme kohtu otsus
5.Maakohus tegi 17.04.2015 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Kohus leidis, et koosoleku kutses ruumi tähistamiseks mõneti ebaselge sõna „fuajee” kasutamisest ei saa järeldada, et koosolek ei toimunud selle kokkukutsumise kohas. Mõistlik ühistu liige pidi aru saama, et koosolek toimub Tammsaare tee 87 asuva hoone mõnes avaramas ruumis, sest sõna „fuajee“ kirjeldusele ei vasta ei hoone hoovipoolses osas paiknev ruum ega ka vahetult peasissepääsu juures paiknevad ruumid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 32 tuleneb ühistu liikmele
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-12-37271 kohustus teha mõistlikke jõupingutusi korteriühistu liikmete üldkoosoleku toimumise koha väljaselgitamiseks, kui koosolekul osaleda soovival liikmel tekib kahtlus, kas ta kutses märgitud koha üles leiab. Hageja pole väitnud, et ta oleks pöördunud kostja juhatuse poole enne koosoleku toimumist või vahetult koosoleku algusajal sooviga selgitada koosoleku toimumise täpne ruum Tammsaare tee 87 hoones. Kohus tuvastas videosalvestiste, tunnistaja TP ütluste ja koosolekul osalejate nimekirja põhjal, et vähemalt kaks ühistu liiget, kes otsisid koosoleku toimumise kohta algselt peasissepääsu juures, said koosolekust osa võtta ega olnud ka veel kõige viimased registreerijad. Maakohus järeldas, et kostja liikmetele oli seega arusaadav, millisel aadressil toimub vaidlusalune koosolek, ja koosolekust osa võtta soovinud liikmed leidsid õigeaegselt üles koosoleku toimumise ruumi.
7.Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et üldkoosolekul võeti otsused nr 2.1, 2.3 ja 3 vastu kutses kajastamata päevakorrapunktides. Koosoleku kutses (I kd tl 10) oli märgitud päevakorras muu hulgas 2011. aasta majandustegevuse ja revisjonikomisjoni aruannete arutamine ja kinnitamine (p 2) ning 2012. aasta eelarve projekti arutamine ja kinnitamine (p 3). Koosoleku protokolli järgi võeti päevakorra p 2 arutades muu hulgas vastu otsused ebaseadusliku koosoleku läbiviijatelt kahjuhüvitise tulevikus väljamõistmise kava (otsus nr 2.1) ja 2011. aasta majandustegevuse aruande kinnitamise (otsus nr 2.3) kohta. Ettepaneku otsuse nr 2.1 vastuvõtmiseks tegi revisjonikomisjon oma aruandes. Kuna nii revisjonikomisjoni aruande arutamine kui ka 2011. aasta majandustegevuse aruande kinnitamine olid selgesõnaliselt nimetatud päevakorra p-na 2, siis on otsused nr 2.1 ja 2.3 vastu võetud päevakorras märgitud küsimustes.
8.Eelarve arutamisel tegi koosolek otsuse nr 3, millega kinnitati ühistu 2012. aasta eelarve muudatustega, kusjuures eelnevalt hääletati ja otsustati majahoidja, raamatupidaja ja halduri töötasu suuruse üle. Maakohtu hinnangul on need otsused hõlmatud päevakorra p-s 3 märgituga. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg 1 p 1 järgi sisaldab korteriühistu majandustegevuse aastakava muu hulgas korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid. KÜS § 151 lg 1 kohaselt hõlmavad majandamiskulud sama seaduse tähenduses ka kulusid elamu ja selle ümbruse osa hoolduse kulusid ning tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Nimetatud kuludest moodustavad teatava osa töötasud, mida ühistu peab maksma, sh majahoidjale, raamatupidajale ja ühistu haldamisega tegelevale juhatuse liikmele või muule isikule. Mõistlik korteriühistu liige pidi seetõttu aru saama, et koosoleku kutse päevakorra p-de 2 ja 3 alusel arutatakse ja võetakse vastu protokolli p-des 2.1 ja 2.3 märgitud otsuseid ning lisaks neid, mis käsitlevad eelarve ehk majanduskava vastuvõtmist, sh töötasu määrasid. Maakohus ei täheldanud poolte esile toodud asjaoludel ka muid vaidlusaluste otsuste tühisuse aluseid.
9.Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega hageja alternatiivnõude aegumise küsimuses. Otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet ei saa lugeda aegunuks, kui hageja on seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja täiendab seda pärast otsuse vastuvõtmist kulgema hakanud kolmekuulise tähtaja möödumist otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega, tingimusel, et asjaolud, millele hageja tugineb (hagi alus), on samad. Hageja esitas 18. septembri 2012 hagi KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul, sest kolm kuud 29. juunist 2012 möödus 29. septembril 2012.
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-12-37271
10.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 2 sätestab, et otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lg-s 1 nimetatud hagi. Sama tuleneb ka TsÜS § 38 lg 5 teisest lausest. Kuna KÜS reguleerib üksnes otsuse kehtetuks tunnistamise alust väga üldiselt, siis on MTÜS § 24 lg 2 kohaldatav ka korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuse puhul. Seda, kas üldkoosolek on varasemat otsust uue otsusega kinnitanud, on võimalik tuvastada otsuseid sisuliselt hinnates, st eelkõige võrreldes nende sisu. Korteriühistu majandustegevusele antakse üldjuhul hinnang iga-aastaselt ja samas planeeritakse ka järgmise aasta kulutused. Seetõttu leidis kohus, et kui ühel aastal esineb ühistu regulaarset majandustegevust puudutava otsuse vastuvõtmisel puudusi, siis on võimalik nende kõrvaldamine MTÜS § 24 lg 2 järgi seeläbi, et kinnitatakse järgmine aruanne, mis üldjuhul sisaldab andmeid eelmise aruandeaasta ja omakorda majandustegevuse aastakava (eelarve) täitmise kohta, aga ka viisil, et üldkoosolek sõnaselgelt kinnitab varasema otsuse. Kostja juhatus kutsus 17.04.2013 kokku kostja liikmete üldkoosoleku 02.05.2013. Selle päevakorras oli muu hulgas vaidlusalusete otsuste kinnitamine. Selle koosoleku protokollist nähtub, et koosolek kinnitas kõik hageja alternatiivnõudega hõlmatud otsused. Lisaks kiideti samal koosolekul heaks 2012. aasta majandusaasta aruanne, mis tähendab samuti varasema aasta majanduskava ja aruannet puudutavate otsuste kinnitamist. Kohtule pole esitatud andmeid 02.052013 koosoleku otsuste vaidlustamise kohta ja kohus pole täheldanud eelviidatud kutse ja protokolli ega koosolekul osalejate põhjal, et oleks alust kahelda kinnitamisotsuse kehtivuses. Seetõttu on kostja liikmete 02.05.2013 üldkoosolek kinnitanud vaidlusaluseid otsuseid ja nende kehtetust ei saa MTÜS § 24 lg 2 tõttu enam nõuda. Apellatsioonkaebus
11.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada, rahuldada hagi ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja hinnangul on maakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 4, TsMS § 438 lg-t 1, TsMS § 442 lg-t 8 ja TsMS § 440 lg-t 1.
12.Maakohus on otsuse p-s 17 leidnud, et kuigi üldkoosoleku kutsel märgitud sõna „fuajee“ kasutamine ei tarvitsenud hoone hoovipoolses osas paikneva ruumi tähistamiseks olla kõige täpsem ja selgem, tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna hageja ei teinud jõupingutusi koosoleku toimumise koha leidmiseks. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega ja leiab, et seda asjaolu pole maakohtu menetluses arutatud.
13.Hageja hinnangul on maakohtu järeldus väär ka sisuliselt. Tallinnas Tammsaare tee 87 ja Tammsaare tee 85 elamud on omavahel ühendatud ning need kaks elamut moodustavad kokku suure liitelamu, millel on mitmeid pea- ja kõrvalsissekäike. Hageja ja ka paljud teised korteriühistu liikmed kogunesid koosoleku toimumise ajaks kutsel märgitud aadressile, s.o Tammsaare tee 87 peasissekäigu juurde, et pääseda fuajees toimuvale koosolekule. Kuna kutsutud ajal oli elamu fuajee pime ja sinna ei ilmunud kostja poolt koosoleku läbiviijaid ning eelnev korteriühistu koosolek oli ära jäänud, tekkis hagejal kindel veendumus, et ka vaidlusalune üldkoosolek ei toimu. Alles hiljem sai hageja teada, et koosolek siiski toimus ning seal on vastu võetud olulisi otsuseid, millede hääletamisel ei saanud hageja osaleda. Olukorras, kus koosoleku kutsel märgitud koht on ebatäpne, nimetatud kohas ei ole varem kostja koosolekuid peetud ja kutse ebatäpsus ei võimalda korteriühistu liikmel koosolekule
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-12-37271 ilmuda, tulnuks kostja juhatusel TsÜS §-st 32 tulenevalt arvestada hageja õigust koosolekul osaleda ning kostja juhatus oleks pidanud tegema mõistlikke pingutusi, et hageja ja ka teised korteriühistu liikmed, kes kutse ebatäpsuse tõttu koosolekule ei saanud ilmuda, siiski seda teha saaksid. Seejuures ei piisa koosoleku alustamisel 5-10 minutilisest ootamisest. Maakohus heitis hea usu põhimõtte vastast käitumist ja üksteise õigustatud huvidega mittearvestamist hagejale ette alusetult. Kuna kostja põhikirja p-st 6.3 ja MTÜS § 20 lg-st 1 tulenevalt on koosoleku kokkukutsumiseks tehtavate toimingute tegemise kohustus kostjal, tulnuks kostjal üles näidata initsiatiivi, et ühistu liikmed (sh hageja) koosolekust osa võtta saaksid.
14.Maakohus on jätnud hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda põhjusel, et kostja 02.05.2013 üldkoosoleku otsusega on kostja kinnitanud kõik hageja alternatiivnõudega hõlmatud otsused. Maakohus pole pidanud vajalikuks tuvastada, kas üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise alused eksisteerivad või mitte. Maakohus on otsuse tegemisel viidanud MTÜS § 24 lg-le 2. Hagi esitamise ajal polnud vaidlustatud koosoleku otsuseid uue otsusega veel kinnitatud ning hagi oli esitatud tähtaegselt. Hageja esitas hagi 17.09.2012 ja kostja kinnitas koosoleku otsused üle seitsme kuu hiljem. Hageja hinnangul tunnistas kostja 02.05.2013 otsuste kinnitamisega, et 29.06.2012 toimunud koosolekul võeti otsused vastu seaduse vastaselt. Sisuliselt on kostja hageja etteheited omaks võtnud ja hagis esitatud nõude peale hagi esitamist rahuldanud ehk võimaldanud hagejal otsuste üle hääletamisest 24.05.2013 osa võtta. Sellises olukorras tuleks hagiavaldus rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
15.Hageja ei nõustu, et olukorras, kus kostja on peale MTÜS § 24 lg 2 sätestatud tähtaega ja hageja poolt hagi esitamist kinnitanud üldkoosoleku otsused uue otsusega, tuleks automaatselt jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et viidatud Riigikohtu lahendites tsiviilasjades nr 3-2-1-16-13 ja 3-2-1-99-14 toodud asjaolude kohaselt toimus üldkoosoleku otsuste kinnitamine MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, antud juhul aga neli kuud peale nimetatud tähtaega. Sätte kohaldamine maakohtu otsuses toodud viisil muudab hageja õiguse pöörduda korteriühistu üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise aluste olemasolul oma õiguste kaitseks kohtusse sisutühjaks ja juba ette protsessuaalselt perspektiivituks. MTÜS § 24 lg 4 kohaselt ei aruta kohus hagi esitamisel asja enne, kui on möödunud MTÜS § 24 lg-s 1 toodud tähtaeg.
16.Käesolevas asjas pole enam vaidluse all küsimus, kas vaidlustatud üldkoosoleku otsused on kehtivad ka peale 02.05.2013 üldkoosolekul 29.06.2012 üldkoosoleku otsuste kinnitamist. Vaidluse all on, kas eksisteerivad 29.06.2012 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuse ja tühisuse alused, mille olemasolu korral tuleks hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda, kuna kostja ei kinnitanud 29.06.2012 koosoleku otsuseid MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ja põhjustas sellega kohtumenetluse. Maakohus pole otsust tehes seda asjaolu arvesse võtnud, asja sisuliselt lahendanud ja on lähtunud pelgalt otsuste kehtivusest peale nende kinnitamist. Nimetatu on tinginud ebaõige lahendi tegemise.
Vastustaja seisukoht
17.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-12-37271
Ringkonnakohtu seisukoht
18.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
19.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on otsust põhjalikult põhjendatud ja kuivõrd otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid teisiti, kui seda tegi maakohus. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.
20.Hageja hinnangul tulnuks kostja juhatusel TsÜS §-st 32 tulenevalt arvestada hageja õigust koosolekul osaleda ning kostja juhatus oleks pidanud tegema mõistlikke pingutusi, et hageja ja ka teised korteriühistu liikmed, kes kutse ebatäpsuse tõttu koosolekule ei saanud ilmuda, siiski seda teha saaksid. Koosoleku kutse ebatäpsus koos muude asjas tuvastamist leidnud ajaoludega ei võimaldanud hagejal koosolekul osalemise õigust teostada. Maakohus ei ole vastavaid aspekte hageja arvates menetluses pooltega arutanud ning maakohtu järeldused on ka sisuliselt ebaõiged. Kolleegiumi arvates on osundatud hageja etteheited põhjendamatud.
21.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud TsÜS § 32 kohaldamisel ning hageja õigustatud huve ei ole neid otsuses kaalumata kõrvale jäetud. Maakohus on esitatud arutluskäigus õigesti lähtunud sellest, kuidas mõislik korteriühistu liige pidi kutses märgitust aru saama. Maakohus ei pidanud analüüsima seda, kuidas hageja subjektiivselt kutsest aru sai. Maakohus on järeldanud, et mõistlik ühistu liige pidi koosoleku kutsest aru saama viisil, et koosolek toimub Tammsaare tee 87 asuva hoone mõnes avaramas ruumis ning ühistu liikmelt võis oodata mõistlikke jõupingutusi üldkoosoleku toimumise koha väljaselgitamiseks. Selliste järelduste tegemisel ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud. Järeldusi on kohus otsuses piisavalt põhjendanud. Hageja mittenõustumine nende järeldustega ei ole iseenesest maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid on maakohus pooltega 20.01.2015 eelistungil ja 31.03.2015 kohtistungil nii faktilisest kui õiguslikust küljest piisavas ulatuses arutanud.
22.Seonduvalt (alternatiivse) nõudega 29.06.2012 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks leiab hageja, et olukorras, kus kostja on alles pärast MTÜS § 24 lg-st 2 sätestatud tähtaega (ja hageja poolt hagi esitamist) kinnitanud üldkoosoleku otsused uue otsusega, ei saanud jätta hagi asjaolusid täiendavalt kaalumata rahuldamata, samuti oli ebaõige jätta menetluskulud sellises olukorras hageja kanda. Maakohus pidanuks tuvastama, kas üldkoosoleku otsuste (mida on hiljem kinnitatud) kehtetuks tunnistamise alused tegelikult eksisteerivad või mitte. Ringkonnakohus hageja taolise käsitlusega ei nõustu.
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-12-37271
23.Maakohus tuvastas, et kostja liikmete 02.05.2013 üldkoosolek on vaidlusalused otsused kinnitanud ning kinnitavaid otsuseid ei ole vaidlustatud. Hageja ei väida apellatsioonkaebuses, et maakohus oleks nende asjaolude tuvastamisel eksinud. Vastupidi, hageja kinnitab, et käesolevas asjas pole enam vaidluse all küsimus, kas vaidlustatud üldkoosoleku otsused on kehtivad ka pärast 02.05.2013 üldkoosolekul 29.06.2012 üldkoosoleku otsuste kinnitamist. Olukorras, kus üldkoosolek oli vaidlustatavat otsust uue otsusega kinnitanud (MTÜS § 24 lg 2) ja kinnitavat otsust ei olnud vaidlustamise tähtaja jooksul (MTÜS § 24 lg 1) vaidlustatud, ei saanud kohus nõuet üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks rahuldada (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-14, p 14). Menetlusökonoomia kaalutlustest lähtuvalt võis maakohus eelmärgitut arvestades jätta hindamata selle, kas eksisteerivad õiguslikud alused 29.06.2012 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-16-13 ja nr 3-2-1-99-14 on tehtud küll mõnevõrra teistsuguste faktiliste asjaolude põhjal, kuid nendes lahendites väljendatud seisukohad õiguse kohaldamisel on arvestatavad ka käesoleval juhul. Sellel, et praeguses asjas toimus üldkoosoleku otsuste kinnitamine pärast MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud vaidlustamise tähtaja lõppu, ei ole hageja nõude lahendamise seisukohalt määravat tähtsust.
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hageja nõuded jäid rahuldamata, on maakohus jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õiguspäraselt hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kolleegiumi hinnangul ei esine praegusel juhul asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud erandi kohaldamiseks.
25.Iseenesest on õige, et vaidlustatava otsuse kinnitamine kostja liikmete üldkoosoleku uue otsusega on toimunud oluliselt pärast MTÜS § 24 lg-st 1 tuleneva tähtaja möödumist ja hageja poolt käesolevas asjas menetletava hagi esitamist. Samas ei oma see praegusel juhul kolleegiumi arvates menetluskulude jaotamise seisukohalt tähtsust, kuna esiteks oli hageja esimeseks alternatiivseks nõudeks siiski 29.06.2012 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamine, otsuste kehtetuks tunnistamise nõue oli üksnes teine alternatiivne nõue. Teiseks, pärast otsuste kinnitamist ja kinnitava otsuse vaidlustamise tähtaja möödumist pidi hageja mõistma 29.06.2012 üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamise nõude perspektiivitust ning võinuks vastavast nõudest loobuda või ka nõude tagasi võtta. Sellisel juhul saanuks kohus (analoogia korras) põhimõtteliselt kohaldada mh TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatut. Hageja pole aga siiani oma teisest alternatiivsest nõudest loobunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Ülalmärgitut arvestades ei näe kolleegium alust muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
27.TsMS § 176 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-12-37271 osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta.
28.Praegusel juhul kostja esindaja 07.09.2015 kohtuistungil apellatsiooniastmes kantud menetluskulude kohta ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. 10.09.2015 esitatud nimekirja kohaselt on kostja kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid kokku summas 552 eurot, sh käibemaks. Kokku on kostjale osutatud õigusabi mahus 4 tundi, sh apellatsioonkaebusega tutvumine, analüüs, vastuse koostamine (2 h), ettevalmistus kohtuistungiks (1 h) ning osavõtt kohtuistungist (1 h). Kostja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja apellatsioonimenetluses kantud lepingulise esindaja kulude suurusele.
29.Kolleegium märgib, et TsMS § 176 lg 1 mõtte kohaselt tuleb menetlusosalisel menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks hiljemalt kohtuistungil enne kohtuvaidlusi esitada kogu menetluskulude kohta detailne nimekiri, v.a kulud, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Kolleegiumi hinnangul on tegu seaduses sätestatud tähtajaga menetlustoimingu tegemiseks, s.o menetluskulude nimekirja esitamiseks. Asja arutamisel ringkonnakohtu istungil ei toimu küll kohtuvaidlusi TsMS § 402 mõttes, kuid siiski tuleks menetluskulude nimekiri esitada kohtuistungi käigus. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel TsMS § 66 kohaselt õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.
30.Seega ei ole apellatsioonimenetlusega seonduvate menetluskulude nimekiri käesoleval juhul esitatud kostja poolt õigeaegselt, v.a kulude osas, mis seonduvad osalemisega 07.09.2015 kohtuistungil. TsMS § 176 lg-st 1 tuleneva tähtaja ennistamist ei ole kostja kohtult taotlenud. Eelmärgitust johtuvalt on ringkonnakohtul võimalik kostja poolt 10.09.2015 esitatud menetluskulude nimekirja arvestada üksnes osas, mis puudutab 07.09.2015 kohtuistungil osalemisega seonduvaid kulusid.
31.Poolte esindajad olid kutsutud ringkonnakohtu istungile 07.09.2015 kell 10.00, istung algas kell 10.11 ning lõppes 10.58. Kolleegium leiab, et kostja esindaja osavõtt apellatsioonimenetluses toimunud kohtuistungist ning sellega seonduv esindaja töö maht (1 tund) ja hind oli kostja õiguste efektiivseks kaitseks TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik. TsMS § 5 lg 2 sätestab, et pooltel peab olema võrdne õigus ja võimalus oma õigusi kaitsta ning teha seda TsMS § 217 lg 1 kohaselt esindaja kaudu. Ülalmärgitut arvestades, rahuldab kolleeguim kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 138 euro (552:4) ulatuses. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-12-37271 Indrek Parrest
Ülle Jänes
Imbi Sidok-Toomsalu
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.