L M a hagi korteriühistu Ehitajate tee 72 vastu 29.06.2012 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.09.2013 vaheotsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
875 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L M a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja L M a (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Kostja korteriühistu Ehitajate tee 72 (registrikood 80173186, asukoht Ehitajate tee 72, 12915 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.09.2013 vaheotsus ja saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
1.18.09.2012 esitas L M a (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse korteriühistu Ehitajate tee 72 (kostja) vastu kostja 29.06.2012 korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hageja esitas 16.05.2013 hagi terviktekstis alternatiivse nõude tunnistada mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1 alusel kehtetuks 29.06.2012 üldkoosolekul vastu võetud otsused, kuna need on korteriühistu põhikirja ja seadusega vastuolus.
2.Hagiavalduse kohaselt võeti 14.11.2011 kostja korduval koosolekul vastu otsused, sealhulgas kutsuti tagasi juhatuse liikmed V.B ja S.G ning valiti juhatuse liikmeteks O.V, hageja ja D.T. Üldkoosoleku otsuse alusel valitud uued juhatuse liikmed esitasid 24.11.2011 registrisse kandeavalduse juhatuse liikmete osas muudatuste tegemiseks. Seoses kostja revidendi poolt Harju Maakohtule esitatud avaldusega (tsiviilasi nr 2-1158137) üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks peatas registripidaja kandeavalduse menetlemise kuni tsiviilasjas nr 2-11-58137 menetluse lõppemiseni. Tekkinud on olukord, kus endised juhatuse liikmed on tagasi kutsutud, kuid uute liikmete kohta ei ole kandeid registrisse veel tehtud.
3.23.05.2012 panid endised kostja juhatuse liikmed majas üles teate üldkoosoleku kokkukutsumise kohta 08.06.2012. Nimetatud ajaks kokkukutsutud üldkoosolekut ei toimunud seoses kvoorumi puudumisega.
4.13.06.2012 pani kostja uus juhatus üles teate korduva üldkoosoleku kokkukutsumise kohta 29.06.2012 kell 19.00. Samal päeval oli kostja endise juhatuse poolt avaldatud teade korduva üldkoosoleku kohta 29.06.2012 kell 18.30.
5.Hageja leiab, et kostja 29.06.2012 kell 18.30 korduval üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised. Nimetatud üldkoosolek ei olnud korduv, kuna 08.06.2012 endise juhatuse poolt kokkukutsutud üldkoosolek ei toimunud. Samuti märkis hageja, et 29.06.2012 kell 18.30 üldkoosolek on tühine, kuna kostja endistel juhatuse liikmetel V.B ja S.G ei olnud kostja põhikirja p-i 6.3 alusel õigust ühistu üldkoosolekut kokku kutsuda. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.06.06.2013 kostja esitatud vastuses hageja 16.05.2013 hagi terviktekstis tehtud nõuete muutmisele ja alternatiivse nõude esitamisele vastu ei vaielnud. 04.09.2013 kohtuistungil esitas kostja aegumise vastuväite 29.06.2012 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudele. Maakohtu otsus
8.23.09.2013 vaheotsusega kohaldas Harju Maakohus aegumist hageja alternatiivse nõude osas tunnistada mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1 alusel kehtetuks 29.06.2012 üldkoosolekul vastu võetud otsused, kuna need on korteriühistu põhikirja ja seadusega vastuolus. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
9.Kohus juhindus otsuse tegemisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-st 1, § 230 lg-st 1, § 376 lg-st 1, § 449 lg-st 3, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 143 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg-st 1.
10.Kohus leidis, et lähtuvalt TsMS § 376 lg-s 1 sätestatust tuleb kostja nõusolekut hagi muutmiseks eeldada, kuna kostja ei esitanud hageja nõuete muutmisele 06.06.2013 menetlusdokumendis vastuväidet. Kohus leidis, et hageja alternatiivset nõuet tuleb menetleda hageja 16.05.2013 hagi terviktekstis toodud sõnastuses ja asjaoludel.
11.Kohus märkis, et kostja on 04.09.2013 kohtuistungil esitanud aegumise vastuväite 29.06.2012 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudele. Samuti viitas kohus MTÜS § 24 lg-le 1, mille kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.
12.Hageja esitas 18.09.2012 hagiavalduses nõude kostja 29.06.2012 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks, 18.09.2012 hagiavalduses ei esitatud nõuet kostja 29.06.2012 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kohus leidis, et hageja 16.05.2013 hagi terviktekstis esitatud taotlus kostja 29.06.2012 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud kolme kuulisest aegumistähtajast hiljem.
13.Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et hageja alternatiivne nõue kostja 29.06.2012 üldkoosoleku kehtetuks tunnistamiseks on aegunud MTÜS § 24 lg 1 alusel ja tuleb TsMS § 449 lg 3 alusel jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
14.21.10.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 23.09.2013 vaheotsuse ja jätta menetluskulud kostja kanda.
15.Hageja leiab, et maakohus ei saanud teha vaheotsust TsMS § 449 lg 3 alusel. Samuti ei olnud kohtul võimalust TsMS § 449 lg 3 alusel jätta hagi osaliselt rahuldamata, kuna TsMS § 449 lg 3 sellist võimalust ei anna. TsMS § 449 lg 3 teises lauses on sätestatud, et aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. TsMS § 449 lg 3 kolmandas lauses on sätestatud, et kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Sellest lähtuvalt on kohtul õigus TsMS § 439 lg 3 alusel teha vaheotsus ainult juhul, kui kohus aegumist ei kohalda ja jätkab menetlust. Juhul kui kohus kohaldab aegumist, siis teeb ta vaheotsuse asemel lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohtul on õigus kohaldada aegumist ainult lõppotsuses. Seega tuleb vaheotsus tühistada ja jätkata menetlust mõlema nõude suhtes.
16.Samuti leiab hageja, et maakohtul ei olnud võimalust teha vaheotsust hageja alternatiivse nõude suhtes, kuna maakohus ei pidanud läbi vaatama alternatiivset nõuet kui menetlus on pooleli. TsMS § 370 lg 2 alusel võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. 16.05.2013 esitas hageja alternatiivse nõude, mis oli sõnastatud selliselt, et alternatiivselt, juhul, kui kohus tuvastab, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud, tunnistada MTÜS § 24 lg 1 alusel kehtetuks 29.06.2012 üldkoosolekul vastu võetud otsused, kuna need on vastuolus KÜ põhikirja ja seadusega. Seega palus hageja rahuldada alternatiivse nõude vaid juhul, kui põhinõuet ei rahuldata. Sellest lähtuvalt on hageja seisukohal, et antud juhul peaks kohaldamisele kuuluma TsMS § 370 lg 2 teine osa, s.o. maakohus saaks läbi vaadata hageja alternatiivse nõude üksnes juhul, kui ta põhinõuet mõnel põhjusel ei rahuldaks. Seega oli alternatiivse nõude läbivaatamine olukorras, kus kohus ei võtnud veel seisukohta põhinõude suhtes, ennatlik ning enneaegne. TsMS § 320 lg 2 teine osa ei võimalda läbi vaadata esmalt alternatiivset nõuet ja seejärel jätkata põhinõude läbivaatamisega.
17.Maakohus on menetluskulude jaotuse osas TsMS § 162 lg 1 kohaldamisel jätnud tähelepanuta TsMS § 173 lg 5, mille kohaselt kohus ei märgi menetluskulude jaotust vaheotsuses, kui kohus jätkab asja lahendamist, kuna menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses. Maakohus on menetluskulude vaheotsuses hageja kanda jätmisel valesti kohaldanud materiaalõiguse normi, mis tõi kaasa ebaõige lahendi.
Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et maakohtu otsuse vaidlustamisega ei kaitsta sisuliselt hageja õigusi, kuna apellatsioonkaebuse rahuldamisest või mitterahuldamisest ei muutu hageja jaoks midagi. Kosja palub apellatsioonkaebuse rahuldamise puhul jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
20.Ringkonnakohus ei nõustu esimese astme kohtu käsitlusega aegumise kohaldamise kohta. Maakohtul tuleb hagi menetlemisel arvestada, millises järjekorras hageja oma nõuded on esitanud ja lähtuda nõuete menetlemisel hageja taotlusest. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte järgi kuulub menetlusõiguste käsutamise õigus menetlusosalistele ja kohtul puudub pädevus neid õigusi menetlusosaliste eest teostada. Muuhulgas on hagejale kuulvaks menetlusõiguseks õigus määrata järjekord, mille alusel tuleb alternatiivselt esitatud nõudeid menetleda ehk milliste nõuete juurde asumist millises järjekorras hageja soovib eeldusel, et esimese alternatiivina esitatud nõue jääb rahuldamata.
21.Hageja on palunud tunnistada korteriühistu otsused kehtetuks alternatiivina pärast seda ja eeldusel, et kohus on jõudnud seisukohale, et otsused ei ole tühised. Esimese alternatiivina esitatud nõude rahuldamise korral ei kerkiks vajadust hinnata teise alternatiivina esitatud nõuet. Praegusel juhul on aga kohtu poolt hageja menetlusõiguste ignoreerimine toonud kaasa olukorra, mis surub menetlusosalistele peale asjatu apellatsioonimenetluse näol nii aja- kui rahakulu ilma, et hagi lõpliku lahendamise seisukohast oleks progressi toimunud. Kohtu selline käitumine riivab TsMS § 2 sätestatud kohtu ülesannet tagada, et asi lahendatakse õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
22.Asja edasisel menetlemisel tuleb kohtul võtta esmalt seisukoht küsimuse osas, kas hageja kahtlusel korteriühistu otsuste tühisuses osas on alust ning nimetatud alusel esitatud nõude rahuldamata jätmise korral hinnata otsuste kehtetuks tunnistamise võimalikkust.
23.Menetluskulud tuleb jagada vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.