17. aprill 2015. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-12-37271
Tsiviilasi
XXX hagi korteriühistu XXX vastu 29. juuni 2012 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas Kostja: korteriühistu XXX(registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 31. märtsil 2015, millel osalesid hageja lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hageja XXX(isikukood XXX) hagi kostja korteriühistu XXX(registrikood XXX) vastu kostja 29. juuni 2012 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja määrata need kindlaks rahaliselt. Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista hagejalt XXX kostja korteriühistu XXX kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 2 375,57 eurot (õigusabikulu). Kohustada hagejat tasuma kostjale eelmises lauses märgitud summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-12-37271 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX(hageja) esitas 18. septembril 2012 kohtule hagiavalduse korteriühistu XXX(kostja) vastu. Kohus võttis hagiavalduse 8. novembri 2012. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjale kätte. Kostja esitas 10. detsembril 2012 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Maakohus tegi asjas 23. septembril 2013 vaheotsuse, mille Tallinna Ringkonnakohus tühistas
16.aprilli 2014. aasta otsusega.
2.Asja arutav kohtukoosseis vahetus 2014. aasta oktoobris, misjärel hageja esitas
18.novembril 2014 hagiavalduse tervikteksti ja kostja 2. detsembril 2014 tervikvastuse. Hageja täpsustas oma nõuet viimati 3. veebruaril 2015 ja hageja lõplikeks nõueteks kujunesid kostja 29. juuni 2012 korduva üldkoosoleku otsuste (edaspidi vastavalt „vaidlusalune koosolek” ja „vaidlusalused otsused”) esimese võimalusena tühisuse tuvastamine (järgnevas p-s 5 märgitud alustel) ja teise võimalusena kehtetuks tunnistamine (p-s 6 märgitud alustel).
3.Asja praegu lahendav kohtukoosseis kuulas pooled ära 20. jaanuari 2015 korraldaval istungil ning selgitas 9. märtsi 2015. aasta määrusega pooltele kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti määras kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad.
4.Asja sisuline arutamine toimus 31. märtsi 2015 kohtuistungil, millel kohus kuulas ära ka tunnistajate ütlused. Poolte taotlusel andis kohus pooltele võimaluse esitada kohtukõned, repliigid ja menetluskulude nimekirjad ning neile vastused kirjalikus menetluses. Pooled esitasid vastavad menetlusdokumendid 6., 7. ja 10. aprillil 2015.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hageja nõuded ja väited
5.Hageja nõuab esimese võimalusena vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamist põhjusel, et rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja tugineb sisuliselt kahele faktilisele alusele: − koosolekut ei peetud kohas, mis oli märgitud koosoleku kutsel; − otsused protokolli p-des 2.1 ja 2.3 ning lisaks need, mis käsitlevad eelarve vastuvõtmist, võeti vastu kutses kajastamata päevakorrapunktides.
6.Teise võimalusena nõuab hageja vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist, selle nõude alused on järgmised: − kostja juhatuse liikmete tegevus koosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel oli vastuolus hea usu põhimõttega; − vaidlusaluste otsuste vastuvõtmisel ei saanud arvestada neid hääli, mille andsid kostja juhatuse liikmete kaudu esindatud ühistu liikmed; − hagejale ei antud enne vaidlusalust üldkoosolekut tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga.
7.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hageja kandnud õigusabikulusid kokku summas 8 272,60 eurot (lepingulise esindaja osutatud 2 (8)
2-12-37271 õigusabi 26,85 h eest tunnihinnaga 80 eurot; 16,1 h eest tunnihinnaga 125 eurot ja 22,75 h eest tunnihinnaga 100 eurot – kokku 7 722,60 eurot ning riigilõiv 550 eurot). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja hageja ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasiarvestada.
8.Kostja menetluskulude nimekirjale vaidleb hageja vastu. Hageja leiab, et kostja menetluskulu on ülepaisutatud. Kostja esindajal menetlustoimingutele kulunud aega tuleks vähendada 12 h võrra ning lugeda mõistlikuks kostja menetluskuluks mitte rohkem kui 20 h, st tasu 2 592 eurot (koos käbemaksuga). Ülejäänud osas palub hageja jätta kostja taotlus rahuldamata. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et vaidlusalused otsused on vastu võetud õiguspäraselt ja kehtivad. Vaidlusalusel koosolekul osales piisav hulk korteriühistu liikmeid, kellel ei olnud ka takistust koosoleku toimumise koha leidmiseks. Kutsel oli märgitud õige päevakord. Kostja juhatus ei ole käitunud vastuolus hea usu põhimõttega ja hagejale – nii nagu ka kõigile teistele ühistu liikmetele anti koosoleku materjalid aegsasti tutvuda. Otsuste kehtetuks tunnistamise nõue on lisaks aegunud ja selle rahuldamise välistab samade otsuste kinnitamine hilisemal koosolekul.
10.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kostja kandnud õigusabikulusid kokku summas 4 165,20 eurot (lepingulise esindaja osutatud õigusabi 32 h eest tunnihinnaga 129,60 eurot, mis arvutuslikult moodustab kokku 4 147,20 eurot). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja kosja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja taotleb kohustada hagejat tasuma väljamõistetud summalt seaduses sätestatud ulatuses intressi kuni kohustuse kohase täitmiseni.
11.Hageja menetluskulude nimekirjale vaidleb kostja vastu. Kostja leiab, et kuna esimene hageja esindaja volikiri esitati kohtule 4. detsembril 2012, siis enne seda kuupäeva tekkinud kulu ei pea hüvitama. Hageja esimene esindaja esitas kohtule asjatundmatuid dokumente ja esindas hagejat viisil, kus kohus pidi ta asjatundmatuse pärast menetlusest kõrvaldama. Asjatundmatu esindaja väidetavat kulu ei pea vastaspool hüvitama.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks ka rahaliselt.
13.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult.
14.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. − kostja on Tallinnas aadressi XXX asuva elamu haldamiseks moodustatud korteriühistu (I kd tl 35–36) ja hageja on selle liige; kokku on ühistus 60 liiget; − kostja juhatus kutsus 8. juuniks 2012 kokku ühistu liikmete üldkoosoleku (I kd tl 9, 58) ja 29. juuniks 2012 korduskoosoleku, mis pidi toimuma Tallinnas aadressil Tammsaare tee 87 asuva hoone fuajees (I kd tl 10, 11); − vaidlusalusele 29. juuni 2012 koosolekule kogunes protokollile lisatud registreerimislehe järgi 7 ühistu liiget, kes koos teiste kohalviibijatega omakorda esindasid veel 25 liiget, kokku oli koosolekul esindatud 32 liiget (I kd tl 16); − koosolekul võeti vastu vaidlusalused otsused häälteenamusega (I kd tl 13–15).
15.Alternatiivsete nõuete esitamisel TsMS § 370 lg 2 mõttes on kohus seotud hageja soovitud nõuete lahendamise järjekorraga. Selliselt esitatud esimese alternatiivnõude rahuldamata 3 (8)
2-12-37271 jätmine peab nähtuma ka kohtuotsuse resolutsioonist ja seda peab kohus ka otsuses põhjendama, samuti saab hageja esimese alternatiivnõude rahuldamata jätmist apellatsioonvõi kassatsioonkaebuses vaidlustada (Riigikohtu 11. detsembri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 14 kolmas lõik, ja selles viidatud 19. detsembri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 24). Kõnealuses osas on kohus TsMS § 658 lg 2 järgi seotud ka ringkonnakohtu põhjendustega 16. aprilli 2014. aasta otsuse p-des 20–22. Seetõttu lahendab kohus esmalt hageja nõude vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamiseks (järgnevas p-d 16–19) ja kontrollib seejärel vajadusel kehtetuks tunnistamise aluseid (p-d 20–25).
16.Vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamist nõuab hageja põhjustel, et rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Sellise nõude õiguslik alus on korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 kaudu kohalduv mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1, sest KÜS eriseadusena ühistu liikmete otsuse tühisust ei reguleeri.
17.Esiteks seisnes vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine hageja väitel selles, et koosolekut ei peetud kohas, mis oli märgitud koosoleku kutsel. Sisuliselt vaidlevad pooled kõnealuse väite osas küsimustes, kas Tallinnas aadressil Tammsaare tee 87 asuvas hoones on üks või mitu fuajeeks nimetavat ruumi ning kas koosoleku kutses kasutatud tähistus osutas arusaadavalt ruumile, milles koosolekut peeti. Kohus leiab, et hageja esitatud joonis (II kd tl 205–208) kajastab piisavalt usutavalt Tammsaare tee 87 ruumide paigutust. Tunnistaja XXXavaldas, et koosolek võis toimuda ruumis tähisega 4T4 / 41.70 (III kd tl 11 pöördel). Viidatud joonisel vastab hoone kuju ja ruumide paigutus ka teiste tunnistajate ütlustele (III kd tl 9–12), hoone kohta esitatud fotole (II kd tl 214) ja videosalvestistele (II kd tl 197). Mõlemad koosolekul osalenud tunnistajad XXX ja XXX avaldasid, et koosoleku toimumise ruumi pääses hoone hoovipoolsest küljest (III kd tl 11–12). Kuigi tunnistaja XXX ütluste kohaselt olevat koosoleku läbiviija kinnitanud juurdepääsuvõimalust koosoleku ruumi ka hoone peasissepääsu juures (eelviidatud joonisel ruum tähisega 2T4 / 1.52) ja selleks ei ole joonise järgi näha takistusi, siis nähtub videosalvestistest, et peasissepääsu kaudu sisenedes ühistu liikmed koosolekule ei jõudnud, vaid väljusid hoonest lühikese aja järel. Kohus möönab, et sõna „fuajee” kasutamine ei tarvitsenud hoone hoovipoolses osas paikneva ruumi tähistamiseks olla kõige täpsem ja selgem. Eesti keele seletava sõnaraamatu (http://www.eki.ee/dict/ekss/) järgi on fuajee jalutusruum teatris, kinos vm. Kuna ka vahetult peasissepääsu juures paiknevad ruumid sellisele kirjeldusele ei vasta, siis pidi mõistlik ühistu liige koosoleku kutsest aru saama viisil, et koosolek toimub Tammsaare tee 87 asuva hoone mõnes avaramas ruumis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 näeb muu hulgas ette, et juriidilise isiku liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Viidatud sättest tuleneb ka kohustus teha mõistlikke jõupingutusi korteriühistu liikmete üldkoosoleku toimumise koha väljaselgitamiseks, kui koosolekul osaleda soovival liikmel tekib kahtlus, kas ta kutses märgitud koha üles leiab. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks pöördunud kostja juhatuse poole enne koosoleku toimumist või vahetult koosoleku algusajal sooviga selgitada koosoleku toimumise täpne ruum Tammsaare tee 87 hoones. Kohus tuvastab videosalvestiste (II kd tl 197), tunnistaja XXX ütluste (III kd tl 11–12) ja koosolekul osalejate nimekirja (I kd tl 16) põhjal, et vähemalt kaks ühistu liiget (pr XXX ja pr XXX), kes otsisid koosoleku toimumise kohta algselt peasissepääsu juures, said koosolekust osa võtta ega olnud ka veel kõige viimased registreerijad. Eeltoodust järeldab kohus, et kostja liikmetele oli arusaadav, millisel aadressil toimub vaidlusalune koosolek, ja koosolekust osa võtta soovinud liikmed leidsid õigeaegselt üles koosoleku toimumise ruumi. Neil asjaoludel ei saa koosoleku kutses ruumi tähistamiseks mõneti ebaselge sõna „fuajee” kasutamisest järeldada, et koosolek ei toimunud selle kokkukutsumise kohas. Hageja esimene väide ei ole seetõttu edukas.
18.Teiseks tugineb hageja vaidlusalustest otsustest nende osas, mis on märgitud protokolli p-des 2.1 ja 2.3 ning lisaks, mis käsitlevad eelarve vastuvõtmist, väitele, et otsused võeti vastu 4 (8)
2-12-37271 kutses kajastamata päevakorrapunktides. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (Riigikohtu 25. mai 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 13, ja 13. veebruari 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14 esimene lõik). Pooltel ei ole vaidlust kutse sõnastuse ega eelviidatud otsuste sisu üle. Kõnealuses osas hageja nõude lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata, kas otsused olid kutses märgitud päevakorraga hõlmatud. Kirjeldatud küsimusele vastamisel peab kohus Riigikohtu praktika järgi lähtuma sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused vastava päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (ibid). Koosoleku kutses (I kd tl 10) oli märgitud päevakorras muu hulgas 2011. aasta majandustegevuse ja revisjonikomisjoni aruannete arutamine ja kinnitamine (p 2) ning 2012. aasta eelarve projekti arutamine ja kinnitamine (p 3). Koosoleku protokolli (I kd tl 13– 15) järgi võeti päevakorra p 2 arutades muu hulgas vastu otsused ebaseadusliku koosoleku läbiviijatelt kahjuhüvitise tulevikus väljamõistmise kava (otsus nr 2.1) ja 2011. aasta majandustegevuse aruande kinnitamise (otsus nr 2.3) kohta. Protokollist nähtub, et ettepaneku otsuse nr 2.1 vastuvõtmiseks tegi revisjonikomisjon oma aruandes. Kuna nii revisjonikomisjoni aruande arutamine kui ka 2011. aasta majandustegevuse aruande kinnitamine olid selgesõnaliselt nimetatud päevakorra p-na 2, siis on otsused nr 2.1 ja 2.3 vastu võetud päevakorras märgitud küsimustes. Eelarve arutamisel tegi koosolek otsuse nr 3, millega kinnitati ühistu 2012. aasta eelarve muudatustega, kusjuures eelnevalt hääletati ja otsustati majahoidja, raamatupidaja ja halduri töötasu suuruse üle. Kohus leiab, et need otsused on hõlmatud päevakorra p-na 3 märgituga. KÜS § 15 lg 1 p 1 järgi sisaldab korteriühistu majandustegevuse aastakava muu hulgas korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid. KÜS § 151 lg 1 kohaselt hõlmavad majandamiskulud sama seaduse tähenduses ka kulusid elamu ja selle ümbruse osa hoolduse kulusid ning tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Nimetatud kuludest moodustavad teatava osa töötasud, mida ühistu peab maksma, sh majahoidjale, raamatupidajale ja ühistu haldamisega tegelevale juhatuse liikmele või muule isikule. Järelikult pidi mõistlik korteriühistu liige aru saama, et koosoleku kutse päevakorra p-de 2 ja 3 alusel arutatakse ja võetakse vastu protokolli p-des 2.1 ja 2.3 märgitud otsuseid ning lisaks neid, mis käsitlevad eelarve ehk majanduskava vastuvõtmist, sh töötasu määrasid. Seega ei tuvasta kohus, et vaidlusalusel koosolekul oleks võetud vastu hageja nõude alusena nimetatud otsuseid kutses kajastamata päevakorrapunktides.
19.Eelneva põhjal ei ole hageja esimese võimalusena esitatud nõue edukas, sest kohus ei tuvasta vaidlusaluste otsuste tühisust kummalgi hageja esile toodud alusel. Kohus ei tähelda poolte esile toodud asjaoludel ka muid vaidlusaluste otsuste tühisuse aluseid.
20.Alternatiivnõudega taotleb hageja vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist. KÜS näeb korteriühistu kui mittetulundusühingu ühe liigi jaoks ette selles osas erinormi, nimelt võib korteriühistu liige KÜS § 13 lg 3 järgi pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega (Riigikohtu 5. novembri 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-21-99-14, p 11 esimene lõik, ja selles viidatud 27. märtsi 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-116-13, p 12). Varasemas praktikas on Riigikohus rõhutanud, et KÜS § 13 lg 3 alusel esitatud nõude puhul pole kohane viidata MTÜS sellekohastele sätetele (15. juuni 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-05, p 10). Hiljem on Riigikohus siiski märkinud, et kohtul on võimalik hinnata, kas üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise MTÜS §-s 24 ja KÜS § 13 lg-s 3 toodud eeldused on täidetud (25. mai 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 12). Kohus leiab, et käesolevas asjas on alternatiivnõude lahendamisel piisav KÜS § 13 lg 3 järgi kontrollida, kas hageja märgitud asjaoludel on vaidlusalused otsused või osa neist 5 (8)
2-12-37271 ebaseaduslikud. Kuigi hageja on menetluses tuginenud ka vastuolule kostja põhikirjaga (I kd tl 17–27), ei ole hageja siiski toonud esile ühtegi sellist asjaolu, mille tuvastamisest ei järelduks vastuolu seadusega, vaid üksnes kostja põhikirjaga. Seetõttu ei sõltu asja lahendamine sellest, kas KÜS § 13 lg 3 võimaldab korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist vastuolu tõttu põhikirjaga, kuigi erinevalt MTÜS § 24 lg-st 1 ei ole seda vastava alusena selgelt nimetatud.
21.Kostja vaidleb alternatiivnõudele vastu kahe üldise vastuväitega. Esiteks leiab kostja, et hageja alternatiivnõue on aegunud, teiseks ei saavat hageja nõuda otsuste vaidlustamist MTÜS § 24 lg 2 tõttu, sest 2. mai 2013 üldkoosolek kinnitas vaidlusalused otsused. Kohus lahendab enne teise nõude muude aluste kontrollimist need vastuväited.
22.Kohtul tuleb esmalt kvalifitseerida hageja nõue ja siis võtta seisukoht kostja aegumise vastuväite kohta (vt nt Riigikohtu 14. mai 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-14, p 13 esimene lõik). Käesoleval juhul on oluline eristada, millistele faktilistele asjaoludele hageja vaidlusaluste otsuste tühisuse ja kehtetuse puhul on menetluse kestel tuginenud. Otsuse kehtetuseks vastuolu tõttu seaduse (või põhikirjaga) peab konkreetse vastuolu esile tooma hageja. Hagi tervikteksti ja istungitel esitatud selgituste järgi tugineb hageja siinjuures hääletamise korra rikkumisele, koosoleku kokkukutsujate pahausksele käitumisele, poolthäälte ebapiisavale arvule ning hagejale majandustegevuse aastakava projekti ja eelmise aasta aruande esitamata jätmisele. Kõiki neid asjaolusid käsitles hageja juba esialgses hagiavalduses. Otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet ei saa lugeda aegunuks, kui hageja on seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja täiendab seda pärast otsuse vastuvõtmist kulgema hakanud kolmekuulise tähtaja möödumist otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega, tingimusel et asjaolud, millele hageja tugineb (hagi alus), on samad (Riigikohtu 11. juuni 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 32 esimene lõik). Hageja esitas 18. septembri 2012 hagi KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul, sest kolm kuud 29. juunist 2012 möödus alles 29. septembril 2012. Järelikult ei ole hageja alternatiivnõue aegunud.
23.MTÜS § 24 lg 2 sätestab, et otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lg-s 1 nimetatud hagi. Sama tuleneb ka TsÜS § 38 lg 5 teisest lausest. Kuna KÜS reguleerib üksnes otsuse kehtetuks tunnistamise alust väga üldiselt, siis on MTÜS § 24 lg 2 kohaldatav ka korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuse puhul (vt Riigikohtu
27.märtsi 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 14, samuti sõnaselgelt 5. novembri 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-14, p 12 teine lõik). Seda, kas üldkoosolek on varasemat otsust uue otsusega kinnitanud, on võimalik tuvastada otsuseid sisuliselt hinnates, st eelkõige võrreldes nende sisu (ibid, p 13). Korteriühistu majandustegevusele antakse üldjuhul hinnang iga-aastaselt ja samas planeeritakse ka järgmise aasta kulutused. Seetõttu leiab kohus, et kui ühel aastal esineb ühistu regulaarset majandustegevust puudutava otsuse vastuvõtmisel puudusi, siis on võimalik nende kõrvaldamine MTÜS § 24 lg 2 järgi nii seeläbi, et kinnitatakse järgmine aruanne, mis üldjuhul sisaldab andmeid eelmise aruandeaasta ja omakorda majandustegevuse aastakava (eelarve) täitmise kohta, aga ka viisil, et üldkoosolek sõnaselgelt kinnitab varasema otsuse.
24.Kohus tuvastab, et kostja juhatus kutsus 17. aprillil 2013 kokku kostja liikmete üldkoosoleku 2. maiks 2013 ja selle päevakorras oli muu hulgas vaidlusalusete otsuste kinnitamine (I kd tl 196). Kõnealuse koosoleku protokollist (II kd tl 24–28) nähtub, et kõik hageja alternatiivnõudega hõlmatud otsused koosolek ka kinnitas. Lisaks kiideti samal koosolekul heaks 2012. aasta majandusaasta aruanne, mis eelmises punktis märgitud põhjendustel tähendab samuti varasema aasta majanduskava ja aruannet puudutavate otsuste kinnitamist. Kohtule ei ole esitatud andmeid 2. mai 2013 koosoleku otsuste vaidlustamise kohta ja kohus ei tähelda eelviidatud kutse ja protokolli ega koosolekul osalejate 6 (8)
2-12-37271 registreerimisdokumentide (II kd tl 29–74) põhjal, et oleks alust kahelda kinnitamisotsuse kehtivuses. Seetõttu on kostja liikmete 2. mai 2013 üldkoosolek kinnitanud vaidlusaluseid otsuseid ja nende kehtetust ei saa MTÜS § 24 lg 2 tõttu enam nõuda. Järelikult ei ole alust tunnistada vaidlusaluseid otsuseid kehtetuks ja hageja alternatiivnõue jääb rahuldamata.
25.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kostja juhatuse teate (I kd tl 12), avaldused kostja juhatusele (I kd tl 28, 111, 105) ja vastuse (I kd tl 106–110), äriregistri pidaja määruse (I kd tl 29), menetluses mitteosalevate juriidiliste isikute registriandmete väljatrükid (I kd tl 30–32), 8. juuni 2012 koosoleku registreerimislehe ja protokolli (I kd tl 59–60), väljavõtted audiitorite nimekirjast (I kd tl 78, 100), kostja kodukorra projektid (I kd tl 79–81, 101–103), kirjavahetuse pangaga (I kd tl 94–95, 97–98) ning 5. veebruari 2013 koosoleku kutse (I kd tl 99), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
26.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 8 alusel 3 500 eurot.
27.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja nõuab õigusabikuluna 4 165,20 euro hüvitamist, mis kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub esindajatasust määraga 129,60 eurot tunnis 32 töötunni eest. Kohtu hinnangul on kostja esindaja tunnitasumäär 129,60 eurot põhjendatud. Kostja on kinnitanud, et kulud on seotud käesoleva kohtuasjaga ja kostja ei saa tagasi kuludes sisalduvat käibemaksu. Kohus kontrollis Maksu- ja Tolliameti andmeid ning nende kohaselt ei ole kostja registreeritud käbemaksukohustuslasena. Kohtu hinnang kostja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule menetlustoimingute kaupa on järgmine: Nr Toiming ja ajakulu taotluses
Vastaspoole vastuväited 3:30 põhjendatud ja vajalik ajakulu on max 2 h
tutvumine hageja poolt 3:00 põhjendatud ja esitatud arvukate vajalik ajakulu taotluse jm on 30 min dokumentidega 1h ja osalemine kostja esindajana kohtuistungil 2h
tutvumine hagiavalduse 16.05.2013 uue terviktekstiga ja kostja vastuse koostamine hagiavalduse uuele terviktekstile
4:00 põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2 h
Nr Toiming ja ajakulu taotluses
Vastaspoole vastuväited
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta põhjendatud ja vajalik ajakulu 2:00 on 2 h arvestades hageja nõuet ja kostja vastuse sisu ja mahtu põhjendatud ja vajalik ajakulu taotlustega tutvumiseks on 30 min, mis on kohtu hinnangul piisav aeg arvestades taotluste sisu; 02.04.2013 kohtuistung kestis kl 15:00-16:57, seega on kohtuistungi ajakulu põhjendatud ja vajalik kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 h 30 min arvestades hagi sisu ja kostja vastust
2:30
1:30
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta
7 (8)
2-12-37271
tutvumine hageja 12.08.2013 seisukohtadega ja taotlustega, vastuse koostamine osundatud menetlusdokumendile, kohtuistungiks ettevalmistamine ja osavõtt istungist
2:00 põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1,5 h 3:00 põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1,5 h 0:30
3:00 põhjendatud ja vajalik ajakulu 1:00 on 30 min
tutvumine hageja 0:30 03.02.15 hagi täpsustusega 17.02.2015 menetlus2:30 põhjendatud ja dokumendi koostamine vajalik on 1 h osavõtt kostja 5:00 esindajana kohtuistungist Kokku (tund: minut) 32:00 (tundides) 32,00
dokumendiga tutvumise ja 2:00 vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on 1 h arvestades taotlusi ja vastuse sisu ja mahtu; 04.09.2013 istung kestis kl 11:30-11:58, põhjendatud aeg seega 30 min; ettevalmistamine suuremas ulatuses, kui istungi kestus ei ole põhjendatud arvestades, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega tulenevalt kaebuse ning kostja 1:00 vastuse sisust ja mahust on põhjendatud ajakulu 1 h arvestades hageja 1:00 seisukohtade ja kostja vastuse sisu ja mahtu on põhjendatud ajakulu 1h hageja dokumendiga 0:10 tutvumise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 10 min 20.01.2015 istung kestis 1 h, 2:00 lisaks on ettevalmistamine põhjendatud sama aja ulatuses (vt eespool nr 4) hageja dokumendiga 0:10 tutvumise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 10 min arvestades dokumendi sisu ja 1:00 mahtu on põhjendatud 1 h 31.03.2015 kohtuistung kestis 5:00 kl 11:00-16:00, seega on taotletud aeg põhjendatud Kokku (tund: minut) 18:20 (tundides) 18,33
28.Eelneva põhjal tuleb hagejal kostjale hüvitada 2 375,57 eurot ( ≈ 18,33 × 129,60). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 ja kostja taotlusele märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitatavalt summalt tuleb kostjal maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamisele. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.