Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
U.K hagi S.I.E vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. jaanuari 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
U.K apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
8870,90 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja U.K (isikukood XXX ), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus Marko Jaani Kostja S.I.E (registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Monica Pihlak Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15. jaanuari 2024 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus U.K kanda.
3.Välja mõista U.K-lt S.I.E kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1650 eurot.
4.U.K-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda S.I.E viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Võtta asja materjalide juurde poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid.
6.Jätta rahuldamata U.K taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.U.K (hageja) esitas töövaidluskomisjonile avalduse S.I.E (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste saamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 03.06.2021 otsusega avalduse osaliselt, tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 01.12.2020 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 5370,90 eurot. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja hüvitisenõude TLS § 100 lg 5 järgi.
2.Kostja esitas 05.07.2021 Harju Maakohtule avalduse hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras kohtus.
3.Hageja esitas 30.09.2021 kostja vastu hagi, milles palus tuvastada kostja poolt 30.11.2020 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 01.12.2020 ja mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 5370,90 eurot (bruto).
4.Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 01.02.2012 sõlmitud tööleping, millega hageja asus kostja juurde tööle liinitöölise-brigadiri ametikohale. 30.11.2020 esitas tööandja töötajale hoiatuse, milles toodi välja, et 26.11.2020 esitati tootmisjuhile kirjalik kaebus töötaja käitumise kohta – töötaja alandab, solvab ja süüdistab kaastöötajat igapäevaselt. Hoiatuse kohaselt on hageja tekitanud sellega kolleegides emotsionaalse pinge. Hoiatuses märgiti, et töötajal on kaks eelnevat hoiatust (2014, 2019), mistõttu võib tööandja algatada töölepingu erakorralise lõpetamise.
5.Samal päeval esitas tööandja töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tuginedes TLS § 88 lg 1 p-le 3. Ülesütlemisavalduse kohaselt ei näe tööandja võimalust koostöö jätkamiseks ning tööandja ütleb töölepingu üles 01.12.2020. Põhjus lõpetamiseks oli töötaja poolt emotsionaalse pinge tekitamine kaaskolleegides.
6.Hageja hinnangul on töölepingu ülesütlemine vastuolus seadusega. Hagejale 30.11.2020 tehtud hoiatus on alusetu, kuna ta ei ole töölepingu rikkumist toime pannud. Hageja ei ole kaastöötajaid alandanud, solvanud ega süüdistanud. Lisaks tehti hagejale hoiatus samal päeval. Hoiatus ei täida oma eesmärki, kui see tehakse nii, et hoiatuse järgselt ei ole töötajal võimalik on käitumist parandada. Ülesütlemisavalduses viidatud varasemad hoiatused ei ole asjakohased, kuna need ei ole tehtud samaliigiliste rikkumiste eest. Kostja vastus
7.Kostja vaidles hagile vastu. Töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Hageja solvas ja käitus ebaviisakalt kaaskolleegidega, põhjustades oma tegevusega tööõhkkonnas pideva pingeseisundi. Hageja käitumise tõttu laekus kostjale kaebusi. Paljud töötajad soovisid hageja tõttu töölt lahkuda või palusid end tööle viia teise tsehhi.
8.30.11.2020 hoiatuse aluseks olid kahe töötaja kaebused ning meistri pöördumine tööandja poole, kus meister palus midagi ette võtta, sest mitmed töötajad ei soovi hageja tõttu tööle tulla. 30.11.2020 hoiatuses on märgitud, et töötajat on varasemalt hoiatatud 2019 ja 2014. 2019 hoiatas kostja hagejat sanitaareeskirjade rikkumise eest ja 2014 töökohustuste rikkumise, sanitaareeskirjade rikkumise ja teiste töötajatega ebaviisaka ja alandava käitumise tõttu. Töötajale on ka peale nimetatud hoiatuste tegemist korduvalt suulisi hoiatusi tehtud. Sealjuures on hageja otsene ülemus kinnitanud, et kostja direktor on mitu korda hagejaga isiklikult vestelnud ja hoiatanud, et kui ta ei muuda oma käitumist, tuleb tal otsida uus töö.
9.30.11.2020 hoiatusega samal päeval töölepingu ülesütlemine polnud hea usu põhimõttega vastuolus, kuna hageja ei nõustunud hoiatusega ja eitas omapoolseid rikkumisi. On selge, et hoiatusele vastu vaieldes ei oleks töötaja suhtumine ka tulevikus muutunud.
10.Isegi kui 30.11.2020 hoiatust ei saa arvestada seetõttu, et tööleping öeldi üles samal päeval, või varasemalt tehtud hoiatuste tegemisest on möödunud liiga pikk aeg või suulised hoiatused ei leia tõendamist, siis tuleb lugeda, et hoiatuse tegemist ülesütlemise eeldusena ei ole vaja, kuna töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel hea usu põhimõtte järgi seda tööandjalt oodata. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus jättis 15.01.2024 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 8142,25 eurot ja viivise.
12.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 01.02.2012 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle liinitöölise ametikohale. Alates 01.02.2018 jätkas hageja tööd operaator-brigadirina. Kostja ütles 30.11.2020 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kohtule esitatud 30.11.2020 ülesütlemisavalduses tõi tööandja
välja töösuhte lõpetamise põhjusena hagejapoolse emotsionaalse pinge tekitamise kaaskolleegides.
13.Tööandja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, mis sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
14.Tunnistaja B ütluste kohaselt karjus hageja tema ja teiste töötajate peale korduvalt. Tunnistajana antud ütlustele paljuski kattuva sisuga on ka B 12.01.2022 kirjalik selgitus. T 27.11.2020 avalduse kohaselt ei suuda hageja brigadirina leida inimestega ühist keelt. Tõstab tihti häält. N 27.11.2020 avalduse järgi peab hageja brigadirina inimestele rahulikult kõike seletama ja õpetama neid töötama. Viimasel ajal on liinil olnud väga pingeline olukord, tihti väljendas hageja oma tigedust ja ärrituvust ning aeg-ajalt tuli ette karjumist terve tsehhi peale. P 26.11.2020 avalduse kohaselt üritab hageja teda töökohal igal viisil alandada, solvata, ajab igapäevaselt pisarateni. Z 27.11.2020 avalduse kohaselt töötab ta kolmandat nädalat pannkookidel, kus õhkkond on töötajatele rahulik, soodne. Meister ütleb ette, aitab adekvaatsel toonil, mitte nagu hageja, kes loobib karpe eri suundades selles asemel, et seletada. Meister K 20.01.2021 e-kirja kohaselt toimusid 2015 tehases korralduslikud muudatused ja hagejast sai brigadir. Võimutunne muutis teda veel rohkemgi halvemuse poole. Inimesed, kelle peale ta karjus, kirjutasid kaebusi, nutsid, käisid direktori juures, mõned lahkusid.
15.Kohus leidis, et B 02.10.2023 istungil antud ütlused, B 12.01.2022 kirjalikud selgitused, T ja N 27.11.2020 avaldused, P 26.11.2020 avaldus, Z 27.11.2020 avaldus, K 20.01.2021 ekiri tõendavad, et hageja on korduvalt kohelnud kaastöötajaid ebaviisakalt ja solvanud neid. B ütlused 02.10.2023 istungil, P 26.11.2020 avaldus ja K 20.01.2021 e-kiri tõendavad, et hageja käitumine on põhjustanud töötajatele tugevaid ebameeldivaid emotsionaalseid üleelamisi. Hageja on kestvalt kohelnud kaastöötajaid ebaviisakalt ja solvanud neid.
16.Hageja esitas N, B ja S seisukohad, kus nad iseloomustasid hagejat korraliku ja vastutustundliku inimesena. Kohus leidis, et need dokumendid ei välista hageja alandavat ja solvavat käitumist kolleegide suhtes.
17.Töölepingu punkti 2.6 alapunkt „b“ näeb ette, et töötaja kohustub hoidma tööandja head nime, olema viisakas ja lugupidav suhetes klientide, kaastöötajate ja tööandja esindajatega. TLS § 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Kohus leidis, et töötaja kohustus täita oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt hõlmab ka kolleegide lugupidavat ja väärikat kohtlemist. Hageja, koheldes kolleege kestvalt ebaviisakalt ja solvates neid, on rikkunud töölepingu punkt 2.6 alapunkti „b“ ja TLS § 15 lg-t 1.
18.Tööandjal on TLS § 88 lg 1 p 3 teise alternatiivi alusel õigus öelda tööleping üles siis, kui töösuhte lõpetamist tinginud töökohustuste rikkumisele on eelnenud varasem hoiatus. Kostja avaldas, et juba 2014. a selgitas tööandja hagejale, et teiste töötajate ebaväärikas kohtlemine loetakse töökohustuste rikkumiseks. Enda väite kinnitamiseks esitas kostja kohtule 04.08.2014 hoiatuse. Hageja vaidlustas töövaidluskomisjoni 20.05.2021 istungil 04.08.2014 hoiatuse kättesaamise. Kohus leidis, et kostja ei ole töövaidluskomisjoni menetluses ega kohtumenetluses tõendanud, et mainitud kirjalik hoiatus oli hagejale edastatud.
19.Hageja hoiatamist seoses tema ebakohase käitumisega kolleegide suhtes tõendavad T ja meistriabi N 27.11.2020 avaldused. T selgitas, et hagejaga on korduvalt räägitud ning teda on hoiatatud, et inimestega tuleb leida kompromiss. N avaldas, et ta tegi hagejale korduvalt märkusi, et inimestesse peab suhtuma lugupidavamalt, kuid ta ei reageerinud N märkustele ja palvetele olla rahulikum. Need tõendid ei kinnita aga seda, et hagejale tehtud hoiatused sisaldaksid tööandja selget tahet öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist.
20.K avaldas 20.01.2021 e-kirjas, et inimesed, kelle peale hageja karjus, kirjutasid kaebusi, nutsid, käisid direktori juures, mõned lahkusid. Direktor on mitu korda U.K-ga isiklikult vestelnud, hoiatas, et kui ta ei muutu, siis tal tuleb otsida uut tööd. Hageja lubas, kuid nädala pärast kõik kordus. Kohus leidis, et K 20.01.2021 e-kiri tõendab, et tööandja, keda esindas ettevõtte direktor, oli mitu korda hagejaga vestelnud sellest, et hageja oli teisi töötajaid ebaviisakalt kohelnud. Direktor oli hagejat ka hoiatanud, et hageja käitumine kolleegide suhtes ei ole aktsepteeritav ning kui hageja enda käitumist ei paranda, lõpetab tööandja töösuhte. Mainitud kiri tõendab, et tööandja oli teinud hagejale nõuetekohase hoiatuse, mis on töösuhte lõpetamise eelduseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et kostjal oli 30.11.2020 õigus öelda TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tööleping erakorraliselt üles, kuna hageja on hoiatusest hoolimata töökohustusi rikkunud.
21.Kostja oli seisukohal, et TLS § 88 lg 1 p 3 kohaldamisel tuleks arvestada hagejale tehtud hoiatusi hügieeninõuete rikkumise tõttu. Kostja väitel kandis hageja tööajal kõrva- ja ninarõngaid ning meiki. Kohus leidis, et hagejale varem tehtud hoiatused hügieenireeglite mittejärgimise kohta ei ole praegu olulised, kuna töölepingu ülesütlemise tinginud rikutud töökohustuse ja eelnevate hoiatuste vahel peab olema esemeline seos. Praegu on kostja lõpetanud töösuhte hagejaga sellepärast, et töötaja kohtles kolleege ebaviisakalt. Seega pole vaja hinnata hügieeninõuete rikkumise eest hagejale tehtud hoiatuste tähendust. Lisaks on kohus eelnevalt tuvastanud, et tõendamata on 04.08.2014 hoiatuse hagejale teatavaks tegemine.
22.Kohus leidis, et TLS § 88 lg 3 esimese lause kohaseks hoiatamiseks ei saa pidada hagejale 30.11.2020 hoiatuse esitamist. Kohtu hinnangul peab hoiatuse tegemise ja töölepingu lõpetamise vahele jääma mõistlik aeg. See on vajalik selleks, et töötajal oleks võimalik enda käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Seega ei täitnud hagejale 30.11.2020
tehtud hoiatus oma eesmärki. Nendel põhjustel ei saa 30.11.2020 hoiatust nõuetekohase hoiatamisena TLS § 88 lg 3 esimese lause mõttes käsitleda ja tööandjal ei olnud õigust sellele hoiatusele töölepingu lõpetamisel tugineda.
23.Alternatiivselt oli kohus seisukohal, et kostjal oli õigus öelda tööleping üles TLS § 88 lg 3 teise lause alusel eelnevat hoiatust tegemata. TLS § 88 lg 3 teine lause sätestab, et eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohtupraktikas selgitatakse, et eriliselt raske kohustuse rikkumisega on eelkõige hõlmatud VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2; Riigikohtu 16.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13). VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud asjaolud kohalduvad VÕS § 1 lg 1 järgi ka töölepingu rikkumise korral (Riigikohtu 09.02.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-9129, p 27; 11.02.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-192497, p 18).
24.Kohus leidis, et hageja, koheldes kolleege kestvalt ebaviisakalt ja solvates neid, on raskelt rikkunud töökohustust VÕS § 116 lg 2 mõttes. Lisaks puudus tööandjal alus arvata, et hageja parandab oma käitumist. Kostja esitas kohtule brigadir D 21.12.2016 avalduse ning T ja teiste brigadiride 21.12.2016 avalduse ettevõtte direktorile. D selgitas, et tema ei sooviks kaotada kolmanda tsehhi inimesi hageja tõttu, temaga ei saa enam keegi töötada. Inimesed on valmis lihtsalt töölt lahkuma või teistesse tsehhidesse üle minema (tl 26, tõlge tl 27). T ja teised brigadirid avaldasid järgmist: „Seoses sellega, et meie vahetuses tekkis raske olukord, palume eemaldada meie kollektiivist U.K . Uued inimesed ei saa temaga töötada jultunud suhtumise tõttu, paljud kardavad teda“ (tl 26 pöördel, tõlge tl 27). Need tõendid kinnitavad, et juba 2016 kohtles hageja kolleege ebaviisakalt ja solvas neid.
25.Kostja esitas kohtule N 27.11.2020 avalduse, millest nähtuvalt on ta teinud hagejale korduvalt märkusi, et inimestesse peab suhtuma lugupidavamalt, kuid hageja ei ole neile reageerinud (tl 114, tõlge tl 115). K 20.01.2021 e-kiri tõendab, et tööandja oli mitu korda hagejaga vestelnud sellest, et hageja oli teisi töötajaid ebaviisakalt kohelnud. Direktor oli hagejat ka hoiatanud, et hageja käitumine kolleegide suhtes ei ole aktsepteeritav ning kui hageja enda käitumist ei paranda, lõpetab tööandja töösuhte (tl 31, tõlge tl 31 pöördel). 02.10.2023 kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud B avaldas, et hageja kohtles tunnistajat ja teisi töötajaid ebaviisakalt (tl 79–86, tl 132–139). Ka B 12.01.2022 kirjalik selgitus tõendab, et hageja solvas ja alandas 2020 teisi töötajaid (tl 83–86).
26.Eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad, et hageja on juba alates 2016 kohelnud kolleege ebaviisakalt ja solvanud neid. Tööandja on pidanud hagejaga vestlusi, kuid need ei ole pannud hagejat käitumist muutma, vaid ta on jätkanud kaastöötajate ebaväärikat ja solvavat kohtlemist, rikkudes sellega töökohustusi (töölepingu punkt 2.6 alapunkt „b“ ja TLS § 15 lg 1). Töötajate pikaajalist ebaväärikat kohtlemist saab pidada raskeks töökohustuste rikkumiseks VÕS § 116 lg 2 p 4 mõttes.
27.Lisaks oli kohus seisukohal, et töötaja täiendav hoiatamine enne 30.11.2020 ülesütlemist ei oleks pannud hagejat enda käitumist parandama. See asjaolu on tõendatud H poolt 02.10.2023 istungil antud ütlustega. H selgitas, et kui tööandja oli tutvustanud hagejale tema käitumise peale esitatud kaebust, asus hageja etteheiteid eitama, ta ei nõustunud nendega, tööandja poolt avaldatud teave vihastas hagejat (tl 132–139). Ka M, kes viibis hagejaga 30.11.2020 toimunud vestluse juures, selgitas 02.10.2023 istungil vande all, et kui tööandja oli hagejale hoiatust tutvustanud, oli tema reaktsioon järsk, ta ütles, et tema ei ole midagi valesti teinud, tema teeb kõik nii nagu peab (tl 132–139). Tunnistajate ütlused tõendavad, et hageja ei tunnistanud 30.11.2020 ebaõiget käitumist ega avaldanud kahetsust. Hageja reaktsioon näitab, et tema ei oleks enda käitumist parandanud ka siis, kui kostja oleks talle täiendava tähtaja määranud. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal õigus öelda tööleping erakorraliselt üles hagejat eelnevat hoiatamata TLS § 88 lg 3 teise lause alusel.
28.Kohus leidis, et kostja ütles töölepingu üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada hageja töökohustuste rikkumistest. Kostja personalijuht H avaldas 02.10.2023 istungil vande all, et 2019 laekusid tööandjale üksikud vihjed, et teised töötajad ei taha hagejaga töötada. Ettevõttes oli selline juhtimisstiil, et brigadirid lahendavad probleemid osakonna sees ära. Personalijuhile väga palju muresid ei jagatud. Tegelik pilt, et probleem on palju ulatuslikum, avanes alles oktoobris-novembris 2020, kui kuus-seitse inimest hakkasid julgelt rääkima, et hageja kohtleb neid halvasti. Ka B julges alles sügisel 2020 rääkida sellest, et hageja käitumine hakkab tööd segama, et käib pidev alandamine, karjumine, sõnade valik ei ole meistrile kohane. Siis oli B valmis kirjalikult selgitusi hageja käitumise kohta andma. Seejärel olid ka teised meeskonna liikmed nõus ütlema, et hageja käitub ebaprofessionaalselt ja kiusab teisi töötajaid. Veel üks töötaja, kes oli otsustanud töölt ära minna, avaldas viimasel tööpäeval, et ta lahkub hageja ebaviisaka käitumise pärast. 25.11.2020 saatis kala osakonnana meister D tunnistajale kirja, et inimesed ei ole nõus tööle tulema, kui nad peavad hagejaga koos töötama. See kiri oli sõnum, et on midagi hullu juhtunud. Siis tunnistaja, tootmisjuht ja direktor otsustasid hagejaga laekunud kaebustest rääkida ja ta kutsuti 30.11.2020 vestlusele (tl 132–139).
29.Tunnistaja M avaldas 02.10.2023 istungil, et juba varem on tööandjale laekunud signaale, et hageja võib teistele inimestele halvasti öelda, kuid puudus teave, et see võib olla süstemaatiline. Olukord aga kulmineerus selliselt, et 27.11.2020 tuli signaal, et töötajad ei soovi enam töötada kollektiivis, kus on hageja. Inimesed ütlesid, et esmaspäeva öösel nad enam tööle ei tule. Hageja on käitunud nendega mitmeid kordi halvasti ja nad ei saa enam edasi töötada. Tol hetkel kirjalikku infot tööandjal ei olnud, aga siis laekus vahetuse meistrilt teave, et hageja käitub süstemaatiliselt halvasti inimestega. Töökiusu mastaapsus sai tunnistajale teada alles 27.11.2020.
30.Tunnistajate ütlustest nähtub, et tööandjal oli küll teave, et hagejaga esineb probleeme. Kostjal puudus aga informatsioon selle kohta, kui ulatuslikult hageja teisi töötajaid ebaviisakalt kohtleb. H ja M ütlused tõendavad, et andmed hageja kiusu tegeliku mastaapsuse kohta laekusid tööandjale oktoobris-novembris 2020. Kostja ütles töölepingu
üles 30.11.2020 ehk mõistliku aja jooksul pärast seda, et ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai. Kohus on seisukohal, et kostjal oli seadusest tulenev alus öelda tööleping 30.11.2020 avaldusega erakorraliselt üles. Ülesütlemine vastas seaduse nõuetele. Ülesütlemine ei ole tühine.
31.Hageja oli seisukohal, et kostjal ei olnud õigust öelda tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata. Hageja töötas kostja juures kaheksa aastat, mistõttu pidi kostja TLS § 97 lg 2 p 2 alusel erakorralisest ülesütlemisest hagejale vähemalt 60 kalendripäeva ette teatama. Kohus selgitas, et isegi juhul, kui kostjal oleks kohustus teatada ülesütlemisest ette ja ta oleks kohustust rikkunud, ei tooks rikkumine kaasa töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisust. Kohtupraktikas tuuakse välja, et TLS § 97 lg-s 2 ettenähtud etteteatamistähtaegade järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust. Kui tööandja ütleb töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, ilma et vaidluse asjaolud seda õigustaksid, on selle õiguslikuks tagajärjeks töötaja TLS § 100 lg-s 5 sätestatud õigus saada tööandjalt hüvitist (Riigikohtu 28.09.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-21-70-16, p 15). Hageja ei ole aga esitanud nõuet välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel ja seega ei oma asjas tähtsust hageja väited etteteatamistähtaja mittejärgimise kohta. Samas on kohus seisukohal, et kostjal oli õigus öelda tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata.
32.TLS § 97 lg 3 sätestab, et käesoleva seaduse § 88 lg-s 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohtupraktikas selgitatakse, et TLS § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve (Riigikohtu 28.09.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 15).
33.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja oli pikema aja jooksul rikkunud töökohustusi, koheldes teisi töötajaid ebaviisakalt ja solvates neid. Teiste kolleegide ja tööandja hoiatused ei ole pannud hagejat oma käitumist parandama. Ka töösuhte lõpetamise ajal puudus tööandjal alus arvata, et hageja võiks enda käitumist kolleegide suhtes lepingu jätkumise korral muuta. Kui hageja oleks jätkanud tööd kostja juures, võinuks see põhjustada teiste töötajate töölt lahkumise ja sellega võinuks tööandjale kahju kaasneda. Kostja esitas D 25.11.2020 e-kirja, kus ta avaldas, et B ei tulnud tööle hageja tõttu. B ütles, et ei taha töötada inimesega, kes alandab. Täna öösel ajas nutma Z. Me kaotame varsti kõik töötajad (tl 10 pöördel, tõlge tl 14). Tunnistaja H avaldas 02.10.2023 istungil, et tööandjani oli jõudnud teave, et mõned töötajad lähevad töölt ära hageja käitumise pärast, et hageja kohtleb neid halvasti. Tunnistaja M avaldas 02.10.2023 istungil, et 27.11.2020 tuli viimane signaal, et töötajad ei soovi enam töötada kollektiivis, kus on hageja, ta on käitunud nendega mitmeid kordi halvasti ja nad ei saa enam edasi töötada. Kohus märkis, et need tõendid kinnitavad, et teised töötajad ei soovinud hagejaga koostööd teha ja inimesed olid valmis töölt hageja käitumise pärast lahkuma. Kostjal oli õigus lõpetada tööleping ülesütlemistähtaega järgimata.
34.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja esitas menetluskulude nimekirjad 31.10.2023 ja 02.11.2023. Kohus märkis, et kuna tegemist ei olnud erakordselt keeruka või spetsiifilise vaidlusega, ei ole põhjendatud mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine.
35.Kohus leidis, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja 02.11.2023 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutasid kostja lepingulised esindajad töövaidluskomisjoni menetluses kostjale õigusabiteenust kokku 23,25 h ulatuses ning sellega kaasnes kulu 3043,66 eurot. Kohus leidis, et arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, tuleb põhjendatuks lugeda kostja lepingulise esindaja tunnitasumäärad töövaidluskomisjoni menetluses algselt 110,5 eurot käibemaksuta (nimekirja toimingute 1-10 osas) ning seejärel 130 eurot ilma käibemaksuta (nimekirja toimingute 11-20 osas). Hinnates toimingute põhjendatust ja nende ajakulu, leidis maakohus, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb lugeda kostjale osutatud õigusabiteenuse maht töövaidluskomisjoni menetluses kokku 14 h. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasumäärasid, luges kohus vajalikuks kostja õigusabikulud töövaidluskomisjoni menetluses kokku 1 634,75 eurot [(9,5 x 110,5)+(4,5 x 130)].
36.31.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulised esindajad osutanud õigusabi kohtumenetluses 81,243 h ulatuses summas 14 015,66 eurot. Arvestades vaidluse asjaolusid, samuti vaidluse mahtu ja keerukust, luges kohus mõistlikuks kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära maakohtu menetluses algselt 130 eurot ilma käibemaksuta (nimekirja toimingute 1-16 osas) ning seejärel 150 eurot ilma käibemaksuta (nimekirja toimingute 17-61 osas). Hinnates toimingute põhjendatust ja nende ajakulu leidis maakohus, et vajalikuks tuleb lugeda kostjale osutatud õigusabiteenuse maht maakohtu menetluses kokku 44,95 h. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasumäärasid luges kohus vajalikuks kostja õigusabikulud maakohtu menetluses kokku 6507,50 eurot [(11,75 x 130)+(33,2 x 150)].
37.Eeltoodust tulenevalt määras kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 8142,25 eurot (käibemaksuta). Apellatsioonkaebus
38.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada uue otsusega hagi. Alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
39.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et K 20.01.2021 e-kiri tõendab hageja hoiatamist kostja poolt. K e-kiri ei sisalda piisavalt faktilisi asjaolusid, et sellest saaks teha järeldust, et tööandja on töötajat nõuetekohaselt hoiatanud.
40.Kohus asus seisukohale, et N, B ja S seisukohad ei välista hageja alandavat ja solvavat käitumist kolleegide suhtes, kuid ei ole seda seisukohta põhjendanud. Kohus ei ole selgitanud, miks hageja eelistas kostja esitatud tõendeid hageja esitatud tõenditele.
41.Ebaõige on kohtu seisukoht, et alternatiivselt oli kostjal õigus tööleping üles öelda eelnevat hoiatust tegemata. Tööandja ei saanud tugineda 2016 toimunud väidetavatele rikkumisele, kuna mõistlik aeg rikkumisele reageerimiseks oli möödunud. Samuti ei saanud tööandja tugineda B ja K kirjalikele selgitustele, kuna need esitati tööandjale alles pärast töölepingu erakorralist ülesütlemist. Maakohtu seisukoht, et hageja ei oleks parandanud oma käitumist ka siis, kui talle oleks 30.11.2020 antud selleks täiendav aeg, on oletuslik.
42.Maakohus on menetluskulude jaotamisel jätnud põhjendamatult kohaldamata TsMS § 162 lg 4. Kuna töötaja on töösuhte nõrgem pool, siis tulnuks menetluskulud jätta poolte endi kanda. 02.10.2023 toimunud kohtuistungil andis kohus pooltele võimaluse esitada menetluskulude nimekiri hiljemalt 31.10.2023. Kostja esitas täiendava menetluskulude nimekirja 02.11.2023, s.o kohtu poolt määratud menetlustähtaega rikkudes. Hageja taotles maakohtus, et kohus jätaks täiendava menetluskulude nimekirja vastu võtmata, kuid maakohus ei võtnud selle väite osas seisukohta.
43.Kostja 02.11.2023 menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskuludest tuleb maha arvestada tõlkimisele läinud ajakulu 2,5 tundi, kuna materjalidest ei nähtu, kes oli tõlkijaks. Kohtuotsus ei ole põhjendatud 02.11.2023 menetluskulude nimekirjas väljatoodud toimingu nr 10 osas. Kohus ei ole põhjendanud, miks peavad jääma hageja kanda kulud, mis on seotud kostja taotlusega töövaidluskomisjoni istung edasi lükata. Põhjendamatu on 31.10.2023 menetluskulude nimekirja punktis 10 märgitud toiming, mis on seotud hagiavalduse täiendusega. Kohus oli eelnevalt leidnud, et hagiavalduse koostamisega seotud ajakulu ei ole vajalik ajakulu. Maakohus leidis põhjendamatult, et 31.10.2023 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud 12-16 olid vajalikud kokku mahus 4 tundi. Menetluskulude nimekirja punktides 12, 15 ja 16 toodud kulud ei ole põhjendatud, kuna tegemist on tähtaja pikendamise taotlusega ja puuduste kõrvaldamisega tunnistaja ülekuulamise taotluses. Samuti ei ole põhjendatud p-s 14 toodud kulu, milleks on tunnistaja kirjalike ütluste vormistamine. Kostja 31.10.2023 menetluskulude nimekirja p-s 4 märgitud menetluskulu (kohtule taotluse koostamine töövaidlusavalduse läbivaatamata jätmiseks) on maakohus arvestanud topelt.
44.Hagihinnast suurema õigusabikulu väljamõistmine oleks põhjendatud üksnes keerukate ja mahukate vaidluste puhul. Käesolev vaidlus ei ole keerukas ega mahukas vaidlus.
45.Hagejal puuduvad piisavad rahalised vahendid menetluskulude hüvitamiseks kostjale. Hageja taotleb otsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et hagejal oleks võimalik hüvitada kostjale menetluskulud 200 euro suuruste maksetega kuus iga kuu 15-ks kuupäevaks.
Vastus apellatsioonkaebusele
46.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
47.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
48.Hageja esitas seoses kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusega apellatsioonkaebuse lisana oma konto väljavõtte. Kostja esitas apellatsioonkaebuse vastuse lisana tõendi tõlgete tegija kohta ja töövaidluskomisjonile esitatud taotluse istungi edasilükkamiseks. Kostja soovib nendega tõendada menetluskulude vajalikkust. Ringkonnakohus peab põhjendatuks võtta tõendid asja materjalide juurde.
49.Kostja ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu 30.11.2020 üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 01.12.2020 põhjendusega, et hageja on tekitanud kaaskolleegides emotsionaalseid pingeid. TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
50.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on rikkunud töökohustusi. Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkt 2.6 alapunkt b näeb ette, et töötaja kohustub hoidma tööandja head nime, olema viisakas ja lugupidav suhetes klientide, kaastöötajate ja tööandja esindajatega. Tunnistaja B ütlustest nähtuvalt töötas ta hagejaga koos 2019 sügisest kuni 2020 aprillini ning 2020 augustis ja septembris. Tunnistaja ütluste kohaselt hageja korduvalt karjus tema ja kaastöötajate peale ning sõimas neid. Üks töötajatest nuttis pidevalt ja palus tööandjat ennast teisele töökohale üle viia. Tunnistajana antud ütlustega kattuvad suures osas ka B kirjalikud selgitused (I kd tl 83-86). T 27.11.2020 avalduse kohaselt ei suuda hageja brigadirina leida inimestega ühist keelt. Tõstab tihti häält. Temaga on korduvalt räägitud (I kd tl 113, 115). N 27.11.2020 avalduse järgi on hageja väga äkiline ega kontrolli alati oma emotsioone. Viimasel ajal on liinil olnud väga pingeline olukord, hageja väljendas tihti oma tigedust ja ärrituvust ning aeg-ajalt tuli ette karjumisi terve tsehhi peale. Ta tegi hagejale korduvalt märkusi (I kd tl 114-115). P 26.11.2020 avalduse kohaselt üritab hageja teda töökohal igal viisil alandada, solvata ning viib igapäevaselt pisarateni (I kd tl 116-119, 123). Z 27.11.2020 avalduse kohaselt viib hageja enda tasakaalustamata käitumisega inimesed stressiseisundisse. Ta loobib karpe eri suundadesse, selle asemel et seletada. Ta ei austa inimesi (I kd tl 120-121, 123). K (meister) 20.01.2021 e-kirja kohaselt on töötajatelt tulnud mitu korda suulisi ja kirjalikke kaebusi hageja käitumise osas. 2015.a toimusid tehases muutused ja hageja sai brigadiriks.
Võimutunne muutis teda veel rohkem halvemuse poole. Inimesed, kelle peale ta karjus, kirjutasid kaebusi, nutsid, käisid direktori juures, mõned lahkusid. Direktor on mitu korda hagejaga isiklikult vestelnud, ja hoiatanud, et kui ta ei muutu, siis tal tuleb otsida uut tööd. Ta lubas, kuid nädala pärast kõik kordus. Viimane olukord, millega kannatuse karikas sai täis, toimus tsehhis, kus ta kõigi ees karjus töötaja peale, lausudes: „direktor pole minu jaoks käskija, kaeba kasvõi presidendile endale, ma vallandan su ikkagi“ (I kd tl 3131pöördel). D 25.11.2020 e-kirja kohaselt ei tulnud B hageja tõttu tööle ning ütles, et ta ei taha enam töötada sellise inimesega, kes alandab. Täna öösel ajas nutma Z. Me kaotame varsti kõik töötajad (I kd tl 10 pöördel, tl 14). Tunnistaja H (tolleaegne kostja personalijuht) ütluste kohaselt on töötajad avaldanud, et hageja kohtleb neid halvasti. Inimesi on seetõttu lahkunud töölt. Tunnistaja M (tootmisjuht) ütluste kohaselt on temale teatatud, et töötajad ei taha hagejaga enam koos töötada, kuna ta on käitunud nendega korduvalt halvasti.
51.Kolleegiumi hinnangul on tõendatud, et hageja, kaastöötajaid korduvalt solvates ja nende peale karjudes, on käitunud kaastöötajate suhtes ebaviisakalt ja põhjustanud neile tugevaid ebameeldivaid emotsionaalseid üleelamisi, ning on rikkunud sellega töölepingut.
52.TLS § 88 lg 3 esimese lause järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Riigikohus on 16.03.2016 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-187-15 p-s 13 selgitanud, et hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K 20.01.2021 e-kirjaga on tõendatud, et tööandja on hagejat TLS § 88 lg 3 esimesele lausele vastavalt enne töölepingu ülesütlemist hoiatanud (I kd tl 31-31 pöördel). Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et seda ei saa käsitleda nõuetekohase hoiatusena. Tõenditest nähtuvalt on hageja pikema aja jooksul käitunud kaastöötajatega ebaviisakalt ning hagejaga on sellest korduvalt vesteldud. K e-kirjast nähtub, et hagejale tehtud hoiatus sisaldas selget tahet öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist.
53.Ülaltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et kostjal oli 30.11.2020 õigus tööleping hagejaga erakorraliselt üles öelda, kuna hageja oli hoiatusest hoolimata rikkunud töökohustusi.
54.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oleks kehtiv ka juhul, kui eelnevat hoiatust ei oleks tehtud. TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Riigikohus on 16.03.2016 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-187-15 p-s 13 selgitanud, et TLS § 88 lg 3 teise lause järgse eriliselt raske kohustuse rikkumisega on eelkõige hõlmatud VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud. TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada.
VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kuna hageja kohtles kestvalt töökaaslasi ebaväärikalt ning seda vaatamata korduvatele osundustele oma käitumist muuta, siis andis ta sellega tööandjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei muuda oma käitumist ka edaspidi. Seega rikkus hageja lepingut oluliselt. Arvestades, et hageja ei muutnud oma käitumist hoolimata korduvatest nõuetest, aga ka asjaolu, et tunnistajate H ja M ütluste kohaselt hageja 30.11.2020 oma ebaviisakat käitumist ei tunnistanud, ei oleks hoiatamine pannud hagejat oma käitumist parandama.
55.Maakohus leidis õigesti, et N, B ja S seisukohad, kes iseloomustasid hagejat vastutustundliku töötajana (I kd 94-96), ei välista hageja ebaviisakat käitumist teiste töötajate suhtes. Maakohus viitas põhjendatult, et tõenditest nähtuvalt on hageja käitumine olnud erinev.
56.Ebaõige on hageja seisukoht, et rikkumise tõendamisel ei saa tugineda B ja K selgitustele, kuna need esitati alles pärast töölepingu erakorralist ülesütlemist. Asjaolu, et selgitused on koostatud pärast töölepingu ülesütlemist, ei tähenda, et nendega ei saaks tõendada töölepingu ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid.
57.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ütles töölepingu üles mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisest TLS § 88 lg 4 tähenduses. Kohus ei korda selles osas maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). Hageja leiab, et 2016 toimunud rikkumisele ei saa tugineda, kuna mõistlik aeg sellele reageerimiseks oli möödunud. Kolleegium märgib, et mõistliku aja hindamisel ei ole maakohus D, T ja teiste brigadiride 21.12.2016 tehtud avaldustele hageja käitumise kohta (I kd tl 26-27) tuginenud.
58.Maakohus leidis põhjendatult, et kostjal oli õigus tööleping üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. Kohus ei korda selles osas maakohtu põhjendusi. Lisaks on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kuna hageja ei ole kohtule esitaud TLS § 100 lg 5 sätestatud hüvitise nõuet, siis ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel ka tähendust küsimusel, kas kostja järgis etteteatamistähtaega või mitte.
59.Ülaltoodule tuginedes jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.
60.Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud menetluskulud jätma TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et töötaja ja tööandja vahelises vaidluses tehakse lahend töötaja kahjuks, ei anna alust selle sätte rakendamiseks. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille pinnalt saaks kostja menetluskulude hageja kanda jätmist pidada äärmiselt ebaõiglaseks.
61.Hageja leiab, et kostja 02.11.2023 menetluskulude nimekiri on esitatud hilinenult, kuna maakohus määras menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 31.10.2023. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuigi kostja esitas menetluskulude nimekirja hilinenult, ei põhjustanud see menetluse lahendamise viibimist, mistõttu arvestas maakohus põhjendatult seda menetluskulude nimekirja menetluskulude kindlaksmääramisel.
62.Maakohus leidis, et 02.11.2023 menetluskulude nimekirjas märgitud tõlkekulude hüvitamine on põhjendatud, kuna töövaidluskomisjoni materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud võõrkeelsete materjalide tõlked. Hageja leiab, et tõlkekulude hüvitamine on põhjendamatu, kuna materjalidest ei nähtu, kes oli tõlkijaks. Kostja selgitas, et tõlked tegi advokaadibüroo jurist. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kostja on esitanud võõrkeelsete tõendite tõlked, siis on kostjal õigus nõuda tõlkimisele kantud kulude hüvitamist. Kostja on selgitanud, kes on tõlked teinud. Seadus ei välista tõlkekulude hüvitamist juhul, kui tõlked on teinud advokaadibüroo töötaja. Seega ei anna apellatsioonkaebuse väited alust selles osas maakohtu otsust tühistada.
63.Hageja leiab, et 02.11.2023 menetluskulude nimekirja p-s 10 märgitud toimingu eest (töövaidluskomisjonile istungi edasilükkamise taotluse esitamine 0,5 h) on temalt menetluskulu väljamõistmine põhjendamatu. Ringkonnakohus märgib, et kostja taotles istungi edasilükkamist seoses koroonapandeemia olukorraga ning töövaidluskomisjon rahuldas selle. Nimetatud taotluse koostamisele kulunud aega ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada põhjendamatuks.
64.Hageja on seisukohal, et kostja 31.10.2023 menetluskulu nimekirja p-s 10 märgitud toimingu ajakulu (täiendused hagiavalduses, hagi e-toimikusse esitamine koos lisaga) on alusetu. Ringkonnakohus märgib, et kostja on menetluskulude nimekirjas toimingu nimetusega eksinud. Arvestades toimiku materjale on ringkonnakohtu hinnangul tegemist hagile vastuse koostamise ajakuluga. Sellest on lähtunud ka maakohus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust selle ajakulu põhjendatuse osas asuda maakohtust erinevale seisukohale.
65.Hageja hinnangul on maakohus alusetult pidanud 31.10.2023 menetluskulude nimekirja pdes 12-16 märgitud toimingute ajakuluks 4 h. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. Need seonduvad kostja tunnistajate ülekuulamise taotluse täpsustamisega ja sellega seotud toimingutega, mida ei saa pidada ebavajalikuks. Lisaks on maakohus kostja esindaja ajakulu selles osas vähendanud 1,66 h võrra.
66.Hageja leiab, et maakohus on põhjendamatult arvestanud 31.10.2023 menetluskulu nimekirja toimingut nr 4, kuna selles kirjeldatud toimingule kulunud aega on maakohus juba arvestatud toimingute 1-2 juures. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. 31.10.2023 menetluskulude nimekirja toimingud 1-2 seonduvad kostja taotlusega vaadata hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi kohtus hagimenetluse korras. Menetluskulude nimekirja punktis 4 kirjeldatud toiming seondub kostja 03.11.2021 taotlusega hageja hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust selles osas maakohtu otsust tühistada.
67.Hageja on seisukohal, et temalt väljamõistetavate menetluskulude suurus ei tohiks ületada hagi hinda. Kolleegium märgib, et Riigikohus on 14.04.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-1910324 selgitanud, et põhjendatud ei ole siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga (p 19). Riigikohus osundas, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud (p 19). Seega ei anna menetluskulude vähendamiseks põhjust asjaolu, et need ületavad hagihinda.
68.Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks ka menetluskulude osas.
69.Hageja esitas taotluse, milles palus määrata kindlaks maakohtu otsuse täitmise kord selliselt, et hageja tasub temalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulud 200 euro suuruste osamaksetena kuus. Hageja põhjendab taotlust sellega, et tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude hüvitamiseks. 24.01.2024 seisuga on hageja pangakontol 2,79 eurot. Kostja vaidles taotlusele vastu. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Üksnes ühe pangakonto väljavõtte pinnalt ei saa lugeda hageja halba majanduslikku olukorda tõendatuks. Lisaks tähendaks see menetluskulude makse ajatamist mitme aasta peale, mida ei saa pidada põhjendatuks. Hageja pidi menetluse algatamisel nägema ette, et vaidluse lahendamisel tema kahjuks tuleb tal kanda vastaspoole menetluskulud.
70.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 2750 eurot (käibemaksu arvestamata). Kostja lepinguline esindaja on osutanud õigusabi 13,75 h ulatuses tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksu arvestamata). Hageja leidis, et kostja menetluskulude suurust tuleks vähendada.
71.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on kostja taotlus põhjendatud osaliselt. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu peab ringkonnakohus maakohtu otsusega tutvumise,
apellatsioonkaebusega tutvumise, apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja nendega seonduvate menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks kokku
h. Kompromissiettepanekuga seonduvate menetlustoimingute ning menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks peab kolleegium kokku 1 h. Kõik kokku seega 11 h. Maakohus pidas kostja esindaja põhjendatud tunnitasuks maakohtus kuni 150 eurot (käibemaksuta). Kolleegiumi hinnangul tuleb ka ringkonnakohtu menetluses pidada põhjendatud tunnitasuks 150 eurot (käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1650 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb menetluskuludelt välja mõista ka viivis (TsMS § 177 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.