lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-11668/3

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-11668/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1278
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Tiit Kollom

Määruse tegemise aeg ja koht

15.09.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-11668

Tsiviilasi

ET hagi Eesti Vabariigi Maavalitsuse kaudu) tunnustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 06.08.2015 määrus menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ET määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja ET (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X XXXXX XXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar

vastu (Pärnu omandiõiguse hagi

Kostja Eesti Vabariik (Pärnu Maavalitsuse kaudu, registrikood 70000603, asukoht Akadeemia 2, 80088 Pärnu) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Pärnu Maakohtu 06.08.2015 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemise kulud jätta ET kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluse käik
1.ET (hageja) esitas 05.08.2015 Pärnu maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi (Pärnu Maavalitsuse kaudu, kostja) vastu omandiõiguse tunnustamiseks.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
2.
Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale Pärnu maakonnas XXXXX vallas XXXXX külas asuv XXXXXX-XXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXX). Nimetatud kinnistu kohta on kinnisturegistri II jakku kantud sisse käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi kasuks.
3.Tartu Maakohtu 27.03.2007 kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX otsustas kohus nimetatud kinnistu konfiskeerida. Tegelikkuses kohtuotsust täitma ei asutud ning kuni 2015. aasta kevadeni oli hageja kantud kinnistusregistrisse kinnistu omanikuna ning ta tasus kinnistu eest maamaksu. Seega käsitles riik hagejat kinnistu omanikuna.
4.Hageja leidis, et kohtuotsuse täitmine on aegunud ning pöördus 02.04.2015 Pärnu Maavalitsuse poole taotlusega võõrandamise keelumärke kustutamiseks kinnistusregistrist. 17.04.2015 teatas Pärnu Maavalitsus hagejale, et kinnistu omanikuks on tegelikult Eesti Vabariik ning taotlus keelumärke kustutamiseks on põhjendamatu. 20.04.2015 esitas Pärnu Maavalitsus kinnistusregistrile kinnistamisavalduse ning 12.05.2015 kanti XXXXXX-XXXXXXX kinnistu omanikuna registrisse Eesti Vabariik.
5.Karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p 2 kohaselt ei asuta kohtuotsust täitma, kui on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt aegub täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Hageja suhtes tehtud kohtulahend jõustus 2007. aastal. 11.07.2007 vabanes hageja vangistusest ning sellest ajast algab kohtuotsuse täitmise aegumise tähtaeg. Kohtuotsust XXXXXX-XXXXXXX kinnistu konfiskeerimise osas täitma ei asutud ning Pärnu Maavalitsus ei olnud kuni 2015. aasta kevadeni teadlik taolise lahendi olemasolust. Eeltoodust tulenevalt oli 2015. aasta aprilliks konfiskeerimise nõude täitmine aegunud ning puudus alus kinnisturegistris omaniku kande muutmiseks. Eesti Vabariik kanti kinnisturegistrisse kinnistu omanikuna sisse ebaseaduslikult. Esimese astme kohtu määrus
6.Pärnu Maakohtu 06.08.2015 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmast ning jäeti menetluskulud hageja kanda.
7.Maakohus märkis, et Tartu Maakohus mõistis 27.03.2007 otsusega kriminaalasjas XXX-XXXX hageja süüdi ning otsustas konfiskeerida mh hageja kinnistu asukohaga XXXXX küla, XXXXX vald, Pärnumaa. KarS § 85 lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse või saadetakse rahvusvahelises lepingus sätestatud juhtudel tagasi. KarS § 85 lg 1 järgi läheb konfiskeerimisotsuse jõustumisel konfiskeeritud vara omandiõigus automaatselt üle riigile. Riigil ei ole vajalik teha pärast konfiskeerimisotsuse jõustumist mingeid toiminguid selleks, et riik saaks konfiskeeritud esemete omanikuks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.04.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-26-13 p 11). Konfiskeerimisotsus jõustus 21.05.2007. Seega on Eesti Vabariik alates 21.05.2007 XXXXXX-XXXXXXX kinnistu omanikuks.
8.Asjaõigusseaduse § 641 kohaselt on mh kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega on võimalik ka olukord, mil seaduse kohaselt läheb kinnisomand üle ilma sellekohase kandeta, st kinnistusraamatuväliselt. Eeltoodust tulenevalt, kui konfiskeeritud vara hulka kuulub kinnisasi, muutub kinnistusraamatu kanne senise omaniku kohta konfiskeerimisotsuse jõustumisest alates ebaõigeks (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-26-13 p 11). Eesti Vabariik sai alates 21.05.2007 eelnimetatud kinnisasja omanikuks ning kinnistusraamatu kanded võlgniku kõnealuste kinnistute omanikuks olemise kohta muutusid ebaõigeteks.
9.Vabariigi Valitsuse 30.07.2004 määruses nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule

valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord" on jäetud reguleerimata küsimus, kuidas tehakse konfiskeeritud kinnisasja omanikukanne kinnistusraamatusse riigi kui kinnisasja uue omaniku kohta. Kinnistusraamatuseaduse § 651 lg 1 esimese lause kohaselt, kui kinnistusraamat on muutunud valeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu, parandab kinnistusosakond kande asjaõiguse uue omaja kinnistamisavalduse alusel. Nimetatud sättest tulenevalt konfiskeeritud kinnisasja kui riigile kuuluva vara valitseja saab esitada kinnistamisavalduse riigi omanikuna sissekandmiseks kinnistusraamatusse (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-26-13 p 11). Seega kuulus hageja kinnistu konfiskeerimisotsuse jõustumisest alates riigi omandisse ning riigil oli õigus esitada avaldus enda kandmiseks kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse.

10.Riigikohus on toonud välja, et kui kohus leiab, et hagil ei ole selle õigusliku perspektiivituse tõttu edulootust, võib kohus teha ka määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise või läbi vaatamata jätmise kohta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 või § 423 lg 2 järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.09.2014 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-72-14, p 14). Hageja taotleb enda omandiõiguse tunnustamist kinnistule, mille omanik ta ei ole juba alates 21.05.2007. Kuna hagiavaldusel ei ole edulootust, siis keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebus
11.Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetlusse võtmiseks.
12.Maakohus on ekslikult viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-26-13, kuna nimetatud lahendi tegemise aluseks olevad asjaolud erinevad oluliselt käeolevast vaidlusest. Tsiviilasjas nr 3-2-1-26-13 otsustas kohus süüdimõistetud isiku vara konfiskeerida ning kohus saatis otsuse konfiskeerimise osas täitmiseks Harju Maavalitsusele. Seega asuti otsust pärast selle jõustumist viivitamatult täitma. Hageja suhtes tehtud otsus jõustus 2007. aastal. Nähtuvalt Pärnu Maavalitsuse poolt hagejale saadetud vastusest ei olnud maavalitsus Tartu Maakohtu otsusest teadlik ning XXXXXX-XXXXXXX kinnistu konfiskeerimisest sai maavalitsus teada alles 2015. aastal hagejalt. Seega ei olnud maakohtu otsust kinnistu konfiskeerimise osas täitma asutudki. Tsiviilasjas nr 3-2-1-13-26-13 jõustus maakohtu otsus 23.12.2010 ning kohus saatis otsuse konfiskeerimise osas 04.01.2011 täitmiseks Harju Maavalitsusele. Hageja suhtes tehtud kohtuotsust ei olnud maavalitsusele saadetud peaaegu 8 aasta jooksul.
13.Maamaksuseaduse § 3 sätestab, et maamaksu maksab maa omanik või sama seaduse §-s 10 ettenähtud juhul maa kasutaja. Hagejalt on kuni käesoleva ajani nõutud maamaksu tasumist XXXXXX-XXXXXXX kinnistu eest ning ta on oma maksukohustust täitnud. Seega on riik käsitlenud hagejat kinnistu omanikuna. Riigi tegevus on hageja suhtes olnud äärmiselt vastuoluline. 8 aastat pärast konfiskeerimist sätestanud kohtulahendi tegemist väidab kostja ootamatult, et tegelikult on alates 2007. aastast kinnistu omanikuks riik. Taoline tegevus on vastuolus hea halduse tavaga ning rikub hageja õigust omandi kaitsele. Menetluse edasine käik
14.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 24.08.2015 vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 pga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi neid ei korda.
16.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus keeldunud õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest viidates Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-26-13 toodud põhjendustele. Hagi on esiletoodud asjaoludel perspektiivitu ning selle menetlusse võtmisest on TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel õigesti keeldutud.
17.Asjaolu, et viidatud Riigikohtu lahendis saadeti kohtuotsus maavalitsusele täitmiseks, käesoleval juhul aga mitte, ei oma omandiõiguse ülemineku seisukohalt tähendust. Riigikohus on ülalviidatud tsiviilasjas selgitanud, et konfiskeerimisotsuse jõustumisel läheb konfiskeeritud vara omandiõigus automaatselt üle riigile ning riigil ei ole vajalik teha pärast konfiskeerimisotsuse jõustumist mingeid toiminguid selleks, et riik saaks konfiskeeritud esemete omanikuks. Seega ei ole õiged kaebaja viited kohtuotsuse täitmise aegumisele, sest kohtuotsuse jõustumisel on kinnistu omandiõigus automaatselt üle läinud ning muid täitetoiminguid ei ole vaja teha. Ka kaebaja muud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
18.Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel tagastatakse hagejale TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tema hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada aga sellekohane taotlus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja