Asjaõigus › Omandiasjad

2-15-11668 E.T.ile kuulus Xxxxxxxxxxx maakonnas Xxxxxxxxxxx kinnistu. Nimetatud kinnistu kohta oli kinnisturegistri II jakku kantud sisse käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi kasuks. Tartu Maakohtu 27. märtsi 2007.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-7361 otsustas kohus nimetatud kinnistu konfiskeerida. Tegelikkuses kohtuotsust täitma ei asutud ning kuni 2015.a kevadeni oli E.T. kantud kinnistusregistrisse kinnistu omanikuna ning ta tasus kinnistu eest maamaksu. Seega käsitles riik hagejat kinnistu omanikuna. E.T. leidis, et kohtuotsuse täitmine on aegunud ning ta pöördus 2. aprillil 2015.a Xxxxxxxxxxx Maavalitsuse poole taotlusega võõrandamise keelumärke kustutamiseks kinnistusregistrist. 17. aprillil 2015.a teatas Xxxxxxxxxxx Maavalitsus hagejale, et kinnistu omanikuks on tegelikult Eesti Vabariik ning taotlus keelumärke kustutamiseks on põhjendamatu. 20. aprillil 2015.a esitas Xxxxxxxxxxx Maavalitsus kinnistusregistrile kinnistamisavalduse ning 12. mail 2015.a kanti Xxxxxxxxxxx kinnistu omanikuna registrisse Eesti Vabariik. Hageja on seisukohal, et Eesti Vabariik kanti kinnisturegistrisse kinnistu omanikuna sisse ebaseaduslikult. Kohtumääruse põhjendus Hagi tagamise taotlus rahuldamata Kohus, olles tutvunud esitatud hagiavalduse, hagi tagamise avalduse ning nende lisadega, on seisukohal, et hagi tagamise taotlus, millega hageja palub hagi tagamise abinõuna keelata kostjal Xxxxxxxxxxx kinnistu, asukohaga Xxxxxxxxxxx, võõrandamine ja koormamine, Xxxxxxxxxxx, tuleb jätta rahuldamata. Kohus, olles tutvunud esitatud hagiavalduse ja selle lisadega, on seisukohal, et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus asub seisukohale, et hagi tagamata jätmine ei raskenda kohtuotsuse täitmist, sest esitatud hagiavaldusel ei ole kohtu hinnangul edulootust. Kriminaalasja 1-06-7361 27.03.2007.a otsusega kohus mõistis E.T.i süüdi ning otsustas konfiskeerida mh E.T.i kinnistu registriosa nr 669406 s.o Xxxxxxxxxxx kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 85 lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse või saadetakse rahvusvahelises lepingus sätestatud juhtudel tagasi. KarS § 85 lg 1 järgi läheb konfiskeerimisotsuse jõustumisel konfiskeeritud vara omandiõigus automaatselt üle riigile. Riigil ei ole vajalik teha pärast konfiskeerimisotsuse jõustumist mingeid toiminguid selleks, et riik saaks konfiskeeritud esemete omanikuks (RKTKo nr 3-2-1-26-13 p 11). Konfiskeerimisotsus jõustus 21.05.2007.a. Seega on Eesti Vabariik alates 21.05.2007.a Xxxxxxxxxxx kinnistu omanikuks. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 641 kohaselt on mh kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega on võimalik ka olukord, mil seaduse kohaselt läheb kinnisomand üle ilma sellekohase kandeta, st kinnistusraamatuväliselt. Eeltoodust tulenevalt, kui konfiskeeritud vara hulka kuulub kinnisasi, muutub kinnistusraamatu kanne senise omaniku kohta konfiskeerimisotsuse jõustumisest alates ebaõigeks (RKTKo nr 3-2-126-13 p 11). Eesti Vabariik sai alates 21.05.2007.a eelnimetatud kinnisasja omanikuks ning kinnistusraamatu kanded võlgniku kõnealuste kinnistute omanikuks olemise kohta muutusid ebaõigeteks.

2-15-11668 AÕS § 65 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Õigus nõuda kande parandamist on ka isikul, kelle õigust ei ole kinnistusraamatusse kantud. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruses nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord" on jäetud reguleerimata küsimus, kuidas tehakse konfiskeeritud kinnisasja omanikukanne kinnistusraamatusse riigi kui kinnisasja uue omaniku kohta. KRS § 651 lg 1 esimese lause kohaselt, kui kinnistusraamat on muutunud valeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu, parandab kinnistusosakond kande asjaõiguse uue omaja kinnistamisavalduse alusel. Nimetatud sättest tulenevalt konfiskeeritud kinnisasja kui riigile kuuluva vara valitseja saab esitada kinnistamisavalduse riigi omanikuna sissekandmiseks kinnistusraamatusse (RKTKo nr 3-2-1-26-13 p 11). Seega kuulus hageja kinnistud konfiskeerimisotsuse jõustumisest alates riigi omandisse ning riigil oli õigus esitada avaldus enda kandmiseks kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse. Kui kohus leiab hagi tagamise menetluses, et hagil ei ole selle õigusliku perspektiivituse tõttu edulootust, võib kohus teha ka määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise või läbi vaatamata jätmise kohta TsMS § 371 lg 2 või § 423 lg 2 järgi (RKTKm 3-2-1-72-14, p 14). Hageja taotleb enda omandiõiguse tunnustamist kinnistule, mille omanik ta ei ole juba alates 21.05.2007.a. Kohus leiab, tuginedes eeltoodule, et hagiavaldusel ei ole edulootust ning kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. TsMS § 390 maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.