AS Reverta määruskaebus Pankrotihaldur Indrek Lepsoo määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: Baltic Land Invest Group OÜ (pankrotis, registrikood 10775535, asukoht Tallinn)
Group
OÜ
(pankrotis)
Pankrotihaldur (määruskaebuse esitaja II) Indrek Lepsoo (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Võlausaldaja (määruskaebuse esitaja I): AS Reverta (Läti registri number 40003074590, asukoht Riia, Läti Vabariik), lepingulised esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Liis Könn Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.06.2015 määrus tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata pankrotihaldur Indrek Lepsoo taotluse välja mõista pankrotihalduri tasult käibemaks 17 732,08 eurot ja määras, et pankrotihalduri tasu 88 660,40 eurot sisaldab kõiki makse. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata, et pankrotihalduri tasule lisatakse käibemaks. Maakohtu määrus osas, millega maakohus mõistis välja Baltic Land Invest Group OÜ-lt (pankrotis) osaühingu INC Partner kasuks pankrotihalduri tasu 88 660,40 eurot, jätta muutmata. Sõnastada määruse terviklik resolutsioon järgmiselt.
1.2.16.Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), 232,19 eurot;
1.2.17.Keila Vallavalitsus, 3195,58 eurot.
1.3.Määrata pankrotihaldur Indrek Lepsoo tasuks 88 660,40 eurot, millele lisatakse käibemaks 17 732,08 eurot, ja välja mõista tasu koos käibemaksuga Baltic Land Invest Group OÜ-lt (pankrotis) osaühingu INC Partner (registrikood 11008111) kasuks.
1.4.Jätta rahuldamata AS Reverta vastuväide.
1.5.Kinnitada Baltic Land Invest Group OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses perioodil 13.03.2012 kuni 16.07.2012 tehtud kulutused summas 3514,60 eurot.
1.6.Jätta pankrotihaldur Indrek Lepsoo vabastamata tema kohustustest Baltic Land Invest Group OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses kuni hoiustatud summade väljamaksmiseni.
1.7.Määrata Baltic Land Invest Group OÜ (pankrotis) kõigi säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks Eesti Äriarhiivi osaühing (registrikood 10665195, asukoht Lembitu 6/8, Tartu 50406).
1.8.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2.AS Reverta määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Pankrotihaldur Indrek Lepsoo määruskaebus rahuldada.
4.AS Reverta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta AS Reverta kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva
2(8)
jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Asjaolud
1.Harju Maakohus 06.07.2009 määrusega kuulutas välja Baltic Land Invest Group OÜ pankroti. 21.08.2009 kinnitas kohus võlgniku lõpetamise otsuse. 24.05.2012 kinnitas kohus jaotusettepaneku.
2.16.07.2012 esitas pankrotihaldur Indrek Lepsoo kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Pankrotihaldur palus määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, halduri tasuks 3,9% ehk 88 660,40 eurot (millele lisandub käibemaks).
3.Pankrotihaldur esitas 20.05.2015 tasu suuruse põhjendamiseks järgmised seisukohad. Pankrotihalduri töö on olnud tavapärasest keerukam ja töömahukam. Haldur on korraldanud 78 enampakkumist ning aktiivne vara müük on toimunud kokku 2,5 aastat järjest. Haldur on osalenud seitsmes tsiviilasjas selleks pankrotivara arvel õigusabile kulusid kandmata ning kahes kriminaalasjas. Haldur on kasutanud õigusabi ainult välisriigi õiguse ja avaliku õiguse puhul. Haldur on läbi tagasivõitmise suurendanud pankrotivara üle 450 000 euro, s.o märkimisväärselt. Pankrotimenetlus on olnud ajaliselt ja raha laekumiselt mahukas. Halduri kutseoskused ja -tegevus vastab tasu suurusele ning pankrotitoimkond on tegevusega ja tasuga nõustunud. PankrS § 193 lg 4 jõustumise järgselt on üheselt selge, et käibemaks tuleb tasule lisada.
4.AS Reverta oli seisukohal, et halduri toimingud, tööpanus ja ajakulu on tõendamata ning tasu üle 1% ei ole põhjendatud. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus 22.06.2015 määrusega kinnitas pankrotimenetluse lõpparuande, lõpetas pankrotimenetluse, märkis tunnustatud nõuete eest saamata jäänud raha, mõistis välja võlgnikult osaühingu INC Partner kasuks pankrotihalduri tasu 88 660,40 eurot, mis sisaldab kõiki makse, jättis rahuldamata AS Reverta vastuväite, jättis rahuldamata pankrotihalduri taotluse mõista välja pankrotihalduri tasult käibemaks 17 732,08 eurot, kinnitas pankrotimenetluses 13.03.2012–16.07.2012 tehtud kulutused 3514,60 eurot, jättis pankrotihalduri vabastamata kohustustest kuni hoiustatud summade väljamaksmiseni ja määras dokumentide hoidja.
6.Riigikohus on käesolevas asjas siduvas lahendis nr 3-2-1-48-13 rõhutanud, et kui kohus soovib asja uuel läbivaatamisel määrata haldurile suuremat tasu kui 1% pankrotivarast, peab kohus määruse põhjendustes analüüsima ja hindama nii halduri töö mahtu, s.o halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel, mistõttu kohtu arvates alammääras tasu ei ole õiglane, kui ka seda, et kas haldur kasutas täiendavalt õigusabi, kui osales oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes.
7.Pankrotivarasse laekunud vara väärtus on 2 273 343,65 eurot. Maakohus on varem sellest tasust maha arvestanud 451 453 eurot, mida ringkonnakohus pidas ebaõigeks. Lähtudes ringkonnakohtu seisukohast ja tuginedes TsMS § 658 lg-le 2, tuleb pidada
3(8)
pankrotivara suuruseks, millelt arvestatakse halduri tasu, 2 273 343,65 eurot. Sellelt varalt võib halduri tasu suurus olla PankrS § 651 lg 3 alusel kuni 5%.
8.Antud juhul on olnud tegemist keskmisest mahukama pankrotimenetlusega. Seda väljendab pankrotivara suurus (2 273 343,65 eurot), kohtuvaidluste arv, enampakkumiste suur hulk ning pankrotimenetluse kestus. Vara müük avalikul enampakkumisel on kestnud ca 2,5 aastat. Võlgniku vastu on pankrotimenetluses erinevatest riikidest pärit võlausaldajate poolt esitatud nõudeid kokku summas 23 110 256 eurot. Haldur on jaganud võlausaldajatele jooksvat infot seetõttu ka vene ja inglise keeles. Pankrotihaldur on Baltic teinud järgnevaid toiminguid: - pankrotihaldur on juhtinud võlgnikku ja vastavalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele juriidiline isik lõpetada on lõpetanud tegevuse ning moodustanud, säilitanud ja valitsenud pankrotivara; - vara müügil on kogunud kokku müügiks vajaliku projektdokumentatsiooni; - selgitanud välja edasised arenduste ja vara perspektiivid; - võtnud vajadusel hinnanguid lõpetamata ja veel tegemist vajavate tööde osas; - suhelnud erinevate ostuhuvilistega, tutvustanud neile projekte, väljastanud vajalikke alusmaterjale; - korraldanud kinnistute heakorda ja koristusi jne; - korraldanud vara müügi avalikul enampakkumisel kokku 78 korral; - teostanud võlgniku ja Startek Enterprises Limited vahelisest 09.09.2008 müügilepingust tuleneva nõude analüüsi ning vajalikud toimingud seoses nõude sissenõudmisega; - esitanud kuriteoteate ja kaebuse ringkonnaprokuratuuri otsuse peale; - teinud Aleksander Kokin’ile pankrotihoiatuse ja temalt võlgniku 58 875,41 euro suuruse laenunõude alusel raha sisse nõudnud; - võtnud üle võlgniku tütarettevõtte Reginamark Latvia SIA, mille käigus viinud Lätis läbi vastavad osanike koosolekud; - nimetanud Reginamark Latvia SIA uue juhatuse liikme; - tellinud võlgniku tütarettevõtte ainsaks varaks olnud kinnistu eksperthinnangu; - tutvunud tütarettevõtte olemasoleva raamatupidamisega; - müünud võlgniku kuulunud 1600 tütarettevõtte Reginamark Latvia SIA aktsiat avalikul suulisel enampakkumisel; - olnud seotud ning koostanud vajadusel erinevaid menetlusdokumente kokku 7 tsiviilasjas ning andnud ütlusi 2 kriminaalasjas, kusjuures on kasutanud täiendavat õigusabi 2 asjas osaliselt; - halduri kinnituse kohaselt ei ole kasutanud võlgniku raamatupidamise kontrolli käigus eriteadmistega isikuid, seejuures oli võlgniku raamatupidamise maht suur ning tehinguid oli tehtud erinevate koostööpartneritega üle maailma; - korraldanud võlgniku olulisema dokumentatsiooni ülevõtmise ja hoiustamise; - korraldanud teabe võtmise võlgniku esindajalt ja koondanud selleks vajalikud andmed; - korraldanud pankrotivara hoidu, sh vara ümberregistreerimist ja üleandmist; - korraldanud muu pankrotivara moodustamise; - korraldanud võlgniku vara müüki, sh koondanud müügiks vajalikud andmed, teavitanud avalikkust erinevate vara müügi portaalide ja perioodikaväljaannete kaudu, pakkunud vara suunatult müüa, korraldanud vara näitamise ostuhuvilistele, pidanud müügiks läbirääkimisi, - analüüsinud selgunud tulemuste põhjal tagasivõitmise võimalusi; - esitanud täiendavad järelpärimisi võlgniku lepingupartneritele ning ostjatele ning analüüsinud nendega seotud võimalike kohtuasjade perspektiivikust;
4(8)
-
viinud läbi pankrotimenetluse toimingud: korraldanud vara ja võlgade nimekirja koostamise, teavitanud teadaolevaid võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest, viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku, registreerinud esitatud nõudeavaldused ja kontrollinud nõudeid, korraldanud kaks nõuete kaitsmise koosolekut, koostanud ja esitanud kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku, andnud jooksvalt võlausaldajatele, sh võlgniku võlausaldajatele ja toimkonna liikmetele informatsiooni pankrotimenetluse käigu kohta ja kooskõlastanud halduri tegevust toimkonna liikmetega, võtnud võlgniku tegevuse kohta selgitusi võlgniku raamatupidajalt, pidanud pankrotivara arvestust ja korraldanud võlgniku raamatupidamist pankrotimenetluses. Halduri tegevus on olnud aktiivne ning selline mahukas pankrotimenetlus on läbi viidud mõistliku aja jooksul.
9.Kuivõrd pankrotimenetluses on esmatähtis siiski tsiviil-, mitte kriminaalvaidlus, on haldur kohtumenetlustes osalenud peamiselt ise. Kriminaalmenetluses on õigusabi kasutamine mõistlik, sest see ei seondu halduri spetsialiseerumisega (ehk puudutab teist õiguse valdkonda – karistusõigust ja kriminaalmenetlust) ning halduri kohustamine osa võtta kriminaalasjade kohtuistungitest võib monopoliseerida halduri aja (näiteks juhul, kui kriminaalasja menetletakse üldmenetluses, mis võib kesta järjest pikka aega). See ei ole aga pankrotimenetluse huvides. Seetõttu ei ole õigusabi kasutamine kahes kriminaalasjas halduri tasu vähendav faktor.
10.Tasu alamääras oleks halduri suhtes ebaõiglane ega vastaks halduri töömahule ega turusituatsioonile. Haldur on tasu arvestamisel märkinud, et vara müük on toimunud 2,5 aastat. Kohus halduri poolt tehtud konservatiivsest arvestusest ka lähtub. Kui hinnata halduri tegevust 1% tasumääraga, kujuneks halduri igakuiseks tasuks 2,5 aasta (30 kuu) vältel (22 733,44 : 30) 757,78 eurot. Kui võrrelda seda summat õigusabituru hindadega (näiteks advokaadi kui asjatundlikkuse tasemelt võrreldava juristi tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga), kujuneks töömahuks kuus 6,3 tundi. Antud asja keerukusele ja mahule vastab halduri taotletud ja pankrotitoimkonna kinnitatud tasu 3,9%, s.o 88 660,40 eurot, mis sama arvestusega tähendaks (88 660,40 : 30 : 120) 24,6 tundi (ehk 3 tööpäeva) kuus. Puudub kahtlus, et haldur tegeles antud pankrotiasjaga vähemalt 3 8-tunnist tööpäeva kuus. On alust arvata, et võlausaldajate enamus (vaatamata ühele vaidlustajale) on halduri tasu heaks kiitnud ja see kinnitab eeltoodud järeldust halduri tasu põhjendatusest.
11.Tasule käibemaksu lisamise küsimus on ringkonnakohtu ja Riigikohtu poolt lahendatud ning piirmääras tasu sisaldab ka makse (viidatud Riigikohtu lahend p 14). See seisukoht on kohtule siduv. Seega sisaldab halduri tasu 88 660,40 eurot kõiki makse. Tähendust ei oma hilisem seadusemuudatus. AS Reverta määruskaebus ja selle põhjendused
12.AS Reverta palub tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus määras pankrotihalduri tasuks 88 660,40 eurot ja jättis AS Reverta vastuväite rahuldamata, ja teha uue määruse, millega kinnitada halduri tasuks 1% pankrotivara väärtuselt ja mõista võlgnikult välja pankrotihalduri tasu maksimaalselt 22 733,44 eurot (koos käibemaksuga).
13.Alammäärast kõrgema halduri tasu kinnitamine on lubatud vaid erandlikel juhtudel. Maakohus on kõrgem tasu kinnitamist põhjendanud hinnanguliselt, aga oleks pidanud kontrollima halduri toiminguid sisulisemalt ja täpsemalt. Halduril tuli esitada tööaja
5(8)
arvestus. Maakohtu seisukoht, et tööaja arvestuse esitamine koormaks menetlust, on ebaõige. Ka maakohtu mõttekäik määruses kinnitab, ajaarvestus oleks olnud vajalik. Maakohus on ebaõigesti lähtunud 120 euro suurusest tunnitasust. Vara väärtus ei õigusta alammäärast kõrgema tasumäära rakendamist. Menetluse pikkus ei õigusta alamäärast kõrgema tasu rakendamist. Maakohtu selline lähenemine on vastuolus PankrS §-ga 65 ja Riigikohtu juhistega, mille kohaselt arvestatakse halduri tasu reaalsetest toimingutest ja menetluse asjaoludest lähtudes. Võlausaldajate nõuete suurusest ja arvust ei saa järeldada menetluse keskmisest suuremat keerukust. Maakohus ei ole kontrollinud halduri rolli kohtumenetlustes. Maakohus ei ole arvestanud 20.05.2015 menetlusdokumendi punktis 3 esitatud vastuväidetega ega lähtunud kohtumenetluste sisust. Haldur osales sisuliselt ühe tsiviilasja menetluses, sedagi esindaja kaudu, ning kriminaalmenetlustes osalemine seisnes vaid ütluste andmises. Tasu väljamõistmine alammääras ei ole ebaõiglane. Erinevalt maakohtu seisukohast ei ole pankrotitoimkond PankrS § 74 kohaselt võlausaldajate esindus. Pankrotihalduri määruskaebus ja selle põhjendused
14.Pankrotihaldur palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis võlgnikult Osaühingu INC Partner kasuks välja mõistmata pankrotihalduri tasule lisanduva käibemaksu 17 732,08 eurot (resolutsiooni p 3) ja rahuldamata vastava taotluse (resolutsiooni p 5), ning teha uue määruse, millega mõista võlgnikult Osaühingu INC Partner kasuks välja ka pankrotihalduri tasule lisanduva käibemaksu 17 732,08 eurot.
15.Maakohus on jätnud PankrS § 193 lg 4 ebaõigesti kohaldamata. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt luuakse muudatusega selge õiguslik alus kohtu poolt halduri tasule käibemaksu lisamiseks. Pankrotiavaldus võeti menetlusse enne 01.01.2015, seega tuleks tasule lisada kas käibemaks või sotsiaalmaks. Maakohtu määrusest jääb arusaamatuks, milline asjaolu välistab muudatuste kohaldamise käesolevas asjas. Seda ei välista Riigikohtu 26.06.2013 määrus. Maakohus ei oleks pidanud kohaldama Riigikohtu seisukohast erinevalt PankrS §-i 65 ja §-i 651, vaid pärast Riigikohtu määruse tegemist jõustunud PankrS § 193 lõiget 4.
16.Riigikohtu ja ringkonnakohtu seisukohad ei välista halduri tasule käibemaksu lisamist. PankrS § 65 ja § 651 eesmärgiga ei ole vastuolus tasule selliste maksude lisamine, mis tasuga seotud kogukulu ei suurenda. Antud juhul saab võlgnik Osaühingu INC Partner kasuks välja mõistetud tasult maksmisele kuuluva käibemaksu sisendkäibemaksuna riigilt tagasi nõuda (KMS § 31 lg 1), mistõttu tasuga seotud kogukulu võlgniku jaoks ei suurene. Osaühing INC Partner on käibemaksukohustuslane alates 01.05.2004. Pankrotihaldur kinnitas 29.08.2013 maakohtule, et tagab nõuetekohase arve esitamise Osaühingu INC Partner poolt. Käibemaksu lisamine ei kahjustas võlgniku ega võlausaldajate huve, sest lisatav käibemaks laekub tagasi pankrotivarasse.
17.Maakohus ei oleks pidanud tasu maksustamise küsimuses oma varasemaid seisukohti muutma. Käibemaksu lisamise osas ei ole maakohtu 14.11.2014 määrust keegi vaidlustanud. Menetluse varasemat käiku arvestades oli tasule käibemaksu lisamata jätmine üllatuslik. Maakohus jättis selle küsimuse menetlusosalistega arutamata (TsMS § 5 lg 1 esimene lause, § 199 lg 1 p 4, § 392 lg 1 p 3 ja p 4, § 230 lg 2), mistõttu ei saanud pankrotihaldur maakohtule täiendavalt selgitada, miks käibemaksu lisamine on põhjendatud.
6(8)
Menetluse edasine käik
18.Pankrotihaldur vaidleb AS Reverta määruskaebusele vastu.
19.AS Reverta palub jätta pankrotihalduri määruskaebuse rahuldamata või rahuldada pankrotihalduri määruskaebuse osaliselt tasule lisanduva käibemaksu osas tingimusel, et pankrotihaldur kohustub tagastama võlgnikule halduri tasult makstud käibemaksu, kui võlgnik ei peaks nimetatud käibemaksu riigilt sisendkäibemaksuna tagasi saama.
20.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
21.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus on jätnud rahuldamata pankrotihaldur Indrek Lepsoo taotluse välja mõista pankrotihalduri tasult käibemaks 17 732,08 eurot ja määranud, et pankrotihalduri tasu 88 660,40 eurot sisaldab kõiki makse. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo määruskaebus tuleb rahuldada. AS Reverta määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Määrates, et pankrotihalduri tasu 88 660,40 eurot sisaldab kõiki makse, on maakohus oluliselt rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 31 ja PankrS § 193 lg 4. Käesolevas asjas esitatud pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.01.2015. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Maakohtu määruse tegemise ajal kehtinud TsMSRS §-st 31 tuleneb, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.01.2015, lisatakse pankrotihalduri tasule kas käibemaks või sotsiaalmaks. Sama sätestab maakohtu määruse tegemise ajal kehtinud PankrS § 193 lg 4.
23.Riigikohus 26.06.2013 määruses käesolevas asjas (kohtuasi nr 3-2-1-48-13, p 14) selgitas, et alates 01.01.2010 pankrotihalduri tasu piirmäärasid reguleerivast PankrS §st 651 ei tulene, et tasule lisatakse käibemaks, ja järeldas, et PankrS §-st 651 nimetatud piirmääras sisaldavad võimalikke makse. 01.07.2014 jõustus pankrotiseaduse muudatus, millega täiendati PankrS § 65 lõikega 11, millest tulenevalt halduri tasu ei sisalda käibemaksu ja tasule lisatakse käibemaks. Tallinna Ringkonnakohus 23.04.2015 määruses, millega ringkonnakohus saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule, ei võtnud seisukohta pankrotihalduri tasule käibemaksu lisamist reguleerivate õigusnormide tõlgendamise või kohaldamise kohta (TsMS § 658 lg 2). Toodust tulenevalt ei mõjutanud kõrgemate kohtuastmete seisukohad alates 01.07.2014 kehtiva halduri tasule käibemaksu lisamise regulatsiooni kohaldamist maakohtu poolt ja maakohus pidi kohaldama TsMSRS § 31 ja PankrS § 193 lg-t 4.
24.Maakohtu määrus osas, millega maakohus määras pankrotihalduri tasu suuruse ilma käibemaksuta 88 660,40 eurot, tuleb jätta muutmata. Selles osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning asja materjalid ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega selles osas ja TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks AS Reverta määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7(8)
25.Maakohus on vastavalt Riigikohtu 26.06.2014 määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2015 määruse kohustuslikele juhistele arvestanud pankrotihalduri töö mahtu, s.t halduri tegevust pankrotivara suurendamisel ja tagasivõitmisel, pankrotimenetluse keerukust, halduri kutseoskusi, halduri osalemist oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtumenetlustes ja halduri poolt täiendava õigusabi kasutamist. Maakohus on halduri toiminguid kontrollinud ja oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud.
26.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt halduril ei tulnud esitada üksikasjalikku tööaja arvestust. Maakohus ei ole rikkunud diskretsiooni piire, asudes seisukohale, et oleks ebaõiglane, kui halduri töö ei ole võrreldav teiste juristide töö tunnihinnaga, ja arvestanud halduri töö tasustamisel hinnaga 120 eurot tunnis. Maakohus on märkinud, et pankrotimenetlus on läbi viidud mõistliku aja jooksul ning asja materjalid ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Pankrotimenetluse keerukust hinnates võis maakohus arvestada muu hulgas asjaolu, et võlgniku vastu esitati pankrotimenetluses nõudeid eri riikidest pärit võlausaldajate poolt. Maakohus on ammendavalt hinnanud halduri osalemist kohtumenetlustes. Maakohus ei ole põhjendanud halduri tasu suurust ainuüksi kohtumenetluste keerukuse ja mahukusega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole halduri tasu põhjendatud suuruse hindamisel rikkunud õigusnorme.
27.TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb AS Reverta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta AS Reverta kanda.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.