Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Baltic Land Invest Group OÜ pankrotimenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-23770
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Reverta määruskaebus ja Baltic Land Invest Group OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Pankrotihaldur Indrek Lepsoo, esindaja vandeadvokaat Madis Saar Puudutatud isik AS Reverta (Läti registrikood 40003074590), esindaja vandeadvokaat Anton Sigal
Asja läbivaatamise kuupäev
27. mai 2013, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2012. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 209-23770 muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhjendusi.
2.Jätta AS Reverta määruskaebus rahuldamata.
3.
Jätta pankrotihaldur Indrek Lepsoo määruskaebus läbi vaatamata.
4.Tagastada Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ-le Baltic Land Invest OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo määrusekaebuselt 14. jaanuaril 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
5.Arvata AS Reverta määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus kuulutas 6. juulil 2009 välja Baltic Land Invest Group OÜ pankroti (võlgnik) ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 16. juulil 2012 esitas pankrotihaldur kohtule lõppbilansi, pankrotimenetluse lõpparuande ja taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega. Pankrotihaldur palus määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, halduri
tasuks 88 660 eurot 40 senti, millele lisandub käibemaks. Samuti palus ta kinnitada pankrotimenetluse kuludeks 3514 eurot 60 senti ning jätta ennast vabastamata halduri kohustustest kuni kriminaalasjas menetluse lõpetamiseni, ning määrata võlgniku dokumentide hoidjaks Eesti Äriarhiiv OÜ.
2.Võlausaldaja AS Reverta esitas 16. juulil 2012 vastuväite pankrotimenetluses koostatud lõpparuandele. Võlausaldaja leidis, et pankrotitoimkonnaga kooskõlastatud halduri taotletav 88 660 euro 40 sendi suurune tasu, millele lisandub käibemaks 17 732 eurot 8 senti, on liiga suur. Põhjendatud ei ole määrata haldurile alammäärast suuremat tasu, st kohus peaks määrama halduri tasuks maksimaalselt 1% pankrotivarast. Halduri tegevus on olnud peamiselt seotud vara müügiga enampakkumistel, mis on eelkõige tehniline töö. Haldur oli seotud ka seitsme tsiviilasjaga, ent enamikus neis polnud sisulist vaidlust. Lisaks on haldur kasutanud täiendavat õigusabi ega ole esitanud täpset tööaja arvestust, mis võimaldaks hinnata ja kontrollida halduri tööpanust. Võlausaldaja palus määrata pankrotihaldurile tasuks 1% pankrotivarast ehk 22 733 eurot 44 senti, millele lisandub käibemaks.
3.Pankrotihaldur oli seisukohal, et võlausaldaja vastuväide tuleb jätta tähelepanuta. Kohtule esitatud lõpparuanne ja halduri tasu on pankrotimenetluse mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Kui pankrotivara ületab 640 000 eurot, tuleb kohtul kaaluda haldurile tasu määramist vahemikus 1–5% pankrotivarasse laekunud vara maksumusest. Tasu määramisel on oluline pankrotitoimkonna seisukoht, kes oskab vahetult hinnata halduri tööd ja on kursis pankrotimenetluse probleemidega, millega haldur on kokku puutunud ning mida lõpparuandes ei kajastata. Haldur kinnitas, et tegemist oli vaieldamatult tavapärasest suurema, keerukama ja töömahukama menetlusega, kus halduri tasu määramine oleks põhjendatud ka ülemmääras.
4.Harju Maakohus jättis 25. septembri 2012. a määrusega võlausaldaja vastuväite lõpparuandele rahuldamata; kinnitas lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse; mõistis võlgnikult välja osaühingu INC Partner kasuks halduri tasuna 88 660 eurot 40 senti, millele lisandub käibemaks 17 732 eurot 8 senti; kinnitas võlgniku pankrotimenetluses 13. märtsist 2012 kuni 16. juulini 2012 tehtud kulutusteks 3514 eurot 60 senti; jättis haldur I. Lepsoo vabastamata tema kohustustest kuni kriminaalasjaga seonduvate halduri toimingute lõpetamiseni, hoiustatud summade väljamaksmiseni ja müümata vara võõrandamiseni ning määras võlgniku kõigi säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks Eesti Äriarhiiv OÜ. Kohus leidis, et halduri esitatud lõpparuanne vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 162 lg-te 2 ja 3 nõuetele. Aruandest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 3 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Maakohus kinnitas võlgniku lõpparuande. Pankrotihaldur on vara müügiks korraldanud 78 enampakkumist, tema tegevuse tulemusena on pankrotivarasse vara tagasi võidetud; haldur on tegelenud võlgniku rahvusvahelisi tehinguid kajastava, erinevates valuutades, kodumaistes ja välispankades võlgniku raha ja nõuete liikumise kontrolliga ning võlgniku raamatupidamise kontrollimise ja korrastamisega; võlgniku vara hulka
kuuluvate teekinnistute hinnapakkumistega ja nende võimaliku linnale või kohalikele elanikele üleandmise korraldamisega ning jätkab seda tegevust eraldi tasu saamata ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist; haldur osaleb tsiviilhageja esindajana kriminaalasja arutamisel Harju Maakohtus jne. Kohus leidis, et kolm aastat kestnud pankrotimenetlus on tavapärasest märkimisväärselt komplitseeritum. Pankrotivarasse on laekunud 2 273 343 eurot 65 senti. Seaduse kohaselt on võimalik halduri tasu määrata 1–5% pankrotivarast. Pankrotihaldur taotles halduri tasuks 3,9% pankrotivarast, s.o 88 660 eurot 40 senti, millele lisandub käibemaks 17 732 eurot 8 senti. Sellise tasuga on pankrotitoimkond lõpparuande heakskiitmisega nõustunud. Lõppbilansi kohaselt on pankrotivaras halduri tasu jaoks raha olemas.
5.Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes rahuldada tema vastuväide ning määrata halduri tasuks 1% pankrotivarast. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta peab halduri tehtud toiminguid tavapärasest keerukamaks ja mahukamaks ega ole kontrollinud taotletava tasu vastavust halduri tööpanusele. Maakohus on rikkunud PankrS § 65 lg 2 teises lauses sätestatud asjaolude kontrollimise kohustust. Kohus ei ole selgitanud, millisele PankrS § 65 lg-s 51 sätestatud alusele tuginedes ta leiab, et halduri taotlus alammäärast kõrgema tasu määramiseks tuleb rahuldada. Lõpparuanne oleks tulnud jätta kinnitamata, kuna halduri põhjendamatu nõudmine määrata talle alammäärast kõrgem tasu kahjustab võlausaldajate huvisid. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28. detsembri 2012. a määrusega maakohtu määruse ning saatis asja maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus rahuldas määruskaebus osaliselt. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega, et halduri tasu suuruseks määrati 3,9% pankrotivarast. Ringkonnakohus leidis, et maakohus määras halduri tasule lisanduva käibemaksu valesti. Maakohus põhjendas piisava põhjalikkusega, et selles pankrotimenetluses oli halduri töömaht keskmisest suurem. Maakohus tugines mh sellele, et haldur korraldas 78 enampakkumist. Maakohus tugines ka sellele, et haldur pidi tegelema mitmete teekinnisasjade hindamise, üleandmise jm asjaajamisega. Halduril tuli korraldada 11 kohtuasjas osalemine. Mitme puhul kasutati küll õigusteenust, kuid see ei olnud absoluutne. Ka nendel juhtudel, kus õigusabi kasutati, tuli halduril veenduda kohtuasja perspektiivikuses ning anda esindajale juhiseid ja juhistega seonduvad asjaolud läbi töötada. Kohus ei loetlenud pelgalt halduri toiminguid, vaid andis halduri tehtud töö alusel hinnangu tasu suuruse põhjendatusele. Enampakkumise korraldamist, sedavõrd suurt kohtuasjade arvu, spetsiifiliste kinnisvaraprobleemidega tegelemist ning rahvusvahelisi arveldusi ja varade mahtu arvestades ei saa pankrotimenetlust kindlasti nö keskmiseks pidada. Seadus ei nõua, et haldur esitaks oma töö kohta tunniarvestuse. Maakohus määras halduri tasu, mis jäi ülemmäärast allapoole ning maakohus ei ole rikkunud tasu määramisel seadusest tulenevaid piiranguid. Halduri tegevuse tulemusel suurenes pankrotivara ning haldur osales kohtuvaidlustes, sh osade vaidluste puhul ka ilma õigusabi kasutamata.
Ringkonnakohus ei nõustunud sellega, et maakohus määras lisaks halduri tasule eraldi pankrotivara arvelt makstava käibemaksu büroo pidaja eest, kellele haldur palus tasu välja maksta. PankrS §des 65 ja 651 on muuhulgas sätestatud piirmäärad, millest rohkem haldurile tasu määrata ei tohi. Selle regulatsiooni eesmärk on kaitsta võlausaldajaid, st isikuid, kellele tehtavad väljamaksed sõltuvad pankrotivara suurusest. Haldurile makstava tasu suurus mõjutab otseselt seda, kui palju on võimalik pankrotivara arvelt võlausaldajatele väljamakseid teha. Seega on PankrS §-de 65 ja 651 sätestatud piirmäärad, millest rohkem ei tohi pankrotivara haldurile tasu maksmise tõttu väheneda. Viidatud normide eesmärk on määrata kindlaks, kui suure osa pankrotivarast tohib moodustada haldurile makstav tasu. Seega tuleb kohtul kõigepealt kindlaks määrata, kui suured on haldurile makstava tasuga seotud kulud. Maakohus määras nende suuruseks 3,9% pankrotivarast ja ringkonnakohus nõustub sellega. Seejärel tuleb kohtul kindlaks teha, kellele tuleb tasu maksta. Reeglina tuleb halduri tasu maksta halduriks nimetatud füüsilisele isikule. Kuid PankrS § 65 lg 1 võimaldab teha sellest erandi, mille kohaselt võib tasu maksta ka büroopidajast juriidilisele isikule, kelle kaudu haldur tegutseb. Ka PankrS § 65 lg-s 1 sätestatud erand on üks oluline põhjus, miks PankrS §-des 65 ja 651 olevate ja tasu ülemmäärasid ettenägevate normide eesmärgiks tuleb lugeda halduri tasuga seotud kogukulu piirmäärade kehtestamist, sest võlausaldajate olukord ei tohi sõltuda sellest, kas haldur palub tasu maksta endale või juriidilisest isikust büroopidajale. Nendel põhjustel tuleb maakohtul välja selgitada, kas haldur jääb taotluse juurde, et tasu makstakse välja juriidilisest isikust büroopidajale. Kui see nii on, tuleb maakohtul määrata kindlaks halduritasuga seotud kogukulu, mis hõlmab ka kõiki makse, mis tasult maksta tuleb. Maakohtul tuleb kontrollida, et kogukulu ei oleks suurem kohtu määratud halduri tasuga seotud kogukulu piirmäärast. Seejärel tuleb maakohtul hinnata, milline summa jääb pankrotivarasse, ning määrata, millised summad tuleb võlausaldajatele välja maksta. Kuivõrd eespool toodust tulenevalt puudutavad need toimingud kõikide võlausaldajate huve ja õigusi, tuleb, mh ka kaebeõiguse tagamiseks, teha nimetatud toimingud maakohtus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määrus osas, milles kohus jättis rahuldamata võlausaldaja vastuväite lõpparuandele ning saatis asja uueks arutamiseks maakohtule. Võlausaldaja palus teha asjas uue määruse, millega rahuldada tema vastuväide ning määrata võlgniku pankrotihaldurile tasuks 1% pankrotivarast ehk 22 733 eurot 44 senti. Ringkonnakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta võlausaldaja vastuväite kohta, et pankrotihalduri aruandes toodud pankrotimenetlusega seotud enamikes kohtuvaidlustes ei olnud sisulist vaidlust. Seetõttu ei kaasnenud halduril nendega lisatööd. Kohus peab otsuses võtma põhjendatud seisukoha kõigi esitatud väidete kohta, üksnes kohtuasjade arvule ja nõuete mahule viitamine ei ole piisav. Samuti ei nähtu ringkonnakohtu määrusest, millisel põhjusel peab kohus põhjendatuks tasu määramist just 3,9% ulatuses.
Ringkonnakohtu määrusest ei selgu, milline on keskmine pankrotiasi, millega ta praegust asjas võrdles. Halduri toimingud pankrotiasjas, kus pankrotivara ületab kahte miljonit eurot, peavadki olema arvukad ja töömahukad ning seega on need kaetud halduri tasu alammääraga. Pankrotihalduri tasu oleks kohane võrrelda riigi õigusabi tasumääraga, mis 2012. aastal oli tsiviilasjades 16 eurot poole tunni kohta. Seega vastaks halduri tasu alammäär (22 733 eurot 44 senti) 710 töötunnile. Võlausaldaja leiab, et nimetatud töötundide arv on enam kui kooskõlas halduri panusega praeguse asja menetlemisel. Ringkonnakohus kohaldas valesti PankrS § 65 lg-t 51, kuna ei ole selgitanud, millisele konkreetsele alusele tuginedes kohus leiab, et halduri taotlus määrata alammäärast kõrgem halduri tasu tuleb rahuldada. Kohus ei ole oma seisukohta ka piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus jättis ebaõigesti kohaldamata PankrS § 163 lg 6, mille kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi. Halduri põhjendamatu nõudmine saada alammäärast kõrgemat tasu kahjustab võlausaldajate huvisid, kuna halduri põhjendamatult suurema tasu tõttu väheneb ebaõiglaselt kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ettenähtud osa pankrotivarast.
8.Pankrotihaldur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jäetakse võlausaldaja esitatud määruskaebus maakohtu määruse peale rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus ületas määruskaebuse läbivaatamisel määruskaebuse piire kui leidis, et PankrS §de 65 ja 651 alusel arvutatud halduri tasule ei saa käibemaksu lisada. Menetluses ei vaielnud haldur ja võlausaldaja selle üle, et kui halduri tasu määratakse büroole, kelle kaudu haldur tegutseb, siis lisandub halduri tasule ka käibemaks. Ringkonnakohtu määrust vaidlustamata ei oleks pankrotihalduril tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 658 lg-st 2 tulenevalt võimalik ringkonnakohtu esitatud tõlgendust vaidlustada ja PankrS §-de 65 ja 651 kohaldamist puudutavaid asjaolusid esitada. Kuna pankrotiseadus ei sisalda käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg 1 kohaldumist välistavat erisätet, on halduri bürool õigus ja kohustus lisada halduri tasule käibemaks. Ekslik on ka ringkonnakohtu järeldus, mille kohaselt on halduri tasu määramisel büroole halduri tasu maksmisega kaasnev pankrotivõlgniku kogukulu suurem võrreldes kogukuluga, mis tekib juhul, kui halduri tasu makstakse pankrotihaldurile füüsilise isikuna. Halduri büroole makstavale halduri tasule lisatud käibemaksu saab pankrotivõlgnik sisendkäibemaksuna KMS § 29 lg 1 alusel tasutavast käibemaksusummast maha arvata või KMS § 34 lg 1 alusel riigilt tagasi nõuda. Seega on halduri tasu määramine halduri büroole soodsam. Haldurile kui füüsilisele isikule makstavat tasu käsitatakse juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstava tasuna, millelt pankrotivõlgnik peab tasuma sotsiaalmaksu 33% maksustatavalt summalt. Iseenesest mõistetavalt ei saa sotsiaalmaks kui pankrotivõlgniku tasutav riiklik maks sisalduda PankrS §-des 65 ja 651 sätestatud korras arvutatud halduri tasus. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta ringkonnakohtu määruses kirjeldatud alust (täiendavalt
tuvastada ja kontrollida ning hinnata halduri tasu maksmisega seotud asjaolusid) asja maakohtusse tagasi saatmiseks. TsMS § 667 lg-s 2 sätestatud vajadusena ei saa käsitada vajadust teha selliseid toiminguid, mida ringkonnakohus saab ka ise teha.
9.Võlausaldaja vaidles halduri määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu määrus ei ole üllatuslik. Ringkonnakohus oli pädev hindama haldurile määratud tasu suurust, sh kas tasu suurus peab sisaldama käibemaksu või mitte, kuna võlausaldaja on vaidlustanud tasu suuruse tervikuna. Ringkonnakohus on õigesti jõudnud järeldusele, et PankrS §-des 65 ja 651 sätestatud piirmäärade eesmärk on kaitsta võlausaldajaid, kellele tehtavad väljamaksed sõltuvad pankrotivara suurusest. Käibemaks on võlausaldajatele lisakulu. Asja tagasi saatmine maakohtule on põhjendatud.
10.Pankrotihaldur vaidles võlausaldaja määruskaebusele vastu. Kohtumäärus on halduri tasu puudutavas osas nõuetekohaselt põhjendatud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et halduri tasu põhjendatud suurus on 3,9% pankrotivarast. Halduri tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohtud on leidnud halduri tasu määrates, et pankrotimenetlus oli tavapärasest keerukam. Halduri arvates ei ole PankrS § 163 lg 6 kohaldamata jätmist puudutavad võlausaldaja väited asjassepuutuvad.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et pankrotihaldur Indrek Lepsoo määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel läbi vaatamata. Võlausaldaja AS Reverta määruskaebus tuleb jätta TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus lõppjäreldustes muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse resolutsiooni tühistada. Küll tuleb muuta ringkonnakohtu määruse õiguslikku põhjendust.
12.Esmalt hindab kolleegium seda, kas pankrotihalduril on õigus esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse, millega maakohus lõpetas võlgniku pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ja määras haldurile tasu. PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. PankrS § 150 lg 1 p 3 alusel on halduri tasu pankrotimenetluse kulu. PankrS § 150 lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. Sellest sättest ei tulene haldurile õigust esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale. Seega ei ole kulude kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ette nähtud määruskaebuse esitamist Riigikohtule. Lähtudes PankrS § 5 lg-st 2 ei ole PankrS § 150 lg 5 alusel halduril õigust esitada ringkonnakohtu pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale määruskaebust Riigikohtule. (vt ka Riigikohtu 10. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-13, p 11). Eelnevast tulenevalt muudab kolleegium tsiviilasja nr 3-2-1-71-11 määrusest järelduvat Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt sai haldur kaevata halduri tasu kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale. Kolleegium leiab, et haldurile on pankrotiseaduse alusel tagatud tema tasu osas ühekordne
kaebeõigus, mis tähendab, et halduril ei ole õigust vaidlustada halduri tasu Riigikohtus, esitades selle kohta määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale. Põhiseadus, andes igaühele õiguse seadusega sätestatud korras tema kohta tehtud kohtuotsuse peale kõrgemalseisvale kohtule edasi kaevata, näeb ette, et seadusega saab edasikaebeõigust piirata. Põhiseaduse § 24 lg-st 5 ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ning seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima (vt ka Riigikohtu 3. juuli 2008. a määrus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-10-08, p 10; Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10, p 38). Kolleegium märgib lisaks, et praeguses asjas tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse, millega kinnitati lõpparuanne. See tähendab, et sisuliselt on pankrotimenetluse lõpparuanne jäetud kinnitamata. PankrS § 163 lg 6 järgi jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku ja võlausaldaja õigusi. Ka selle määruse peale ei saa haldur PankrS § 164 alusel esitada määruskaebust Riigikohtule. Eelnevalt märgitud sätetest tulenevalt ei olnud halduril õigust esitada ringkonnakohtu selle määruse peale Riigikohtule määruskaebust. TsMS § 682 lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele. Riigikohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal toimuvale menetlusele kohaldatakse TsMS § 695 järgi kassatsioonimenetluse kohta sätestatut. Kuna pankrotihaldur Indrek Lepsoo määruskaebus on ekslikult menetlusse võetud, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.
13.Teisena vastab kolleegium võlausaldaja määruskaebuse väidetele. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja saatis asja uueks lahendamiseks maakohtule. Ringkonnakohus ei nõustunud sellega, et maakohus määras lisaks halduri tasule pankrotivarast makstava käibemaksu büroopidaja eest, kellele haldur palus tasu välja maksta. Ringkonnakohus märkis, et PankrS §-des 65 ja 651 on muuhulgas sätestatud piirmäärad, millest rohkem haldurile tasu määrata ei tohi. Ringkonnakohus leidis, et maakohtul tuleb välja selgitada, kas haldur jääb taotluse juurde, et tasu makstakse välja juriidilisest isikust büroopidajale, kelle büroo kaudu haldur tegutseb, ja kui see on nii, tuleb maakohtul määrata kindlaks halduri tasuga seotud kogukulu, mis hõlmab makse, mis halduri tasult tasuda tuleb, ning maakohtul tuleb hinnata, milline summa jääb pankrotivarasse ning seejärel määrata, millised summad tuleb võlausaldajatele välja maksta. Samas leidis ringkonnakohus, et maakohtu määratud halduri tasu 3,9% pankrotivarast on põhjendatud. Võlausaldaja väidab, et pankrotimenetluses oleks halduri tasu pidanud olema 1% pankrotivarast ja sellele lisanduv käibemaks. Lisaks väidab võlausaldaja, et ringkonnakohus ei põhjendanud, miks on halduri tasu põhjendatud suuruseks 3,9% pankrotivarast, ning ringkonnakohus kohaldas valesti PanrS § 65 lg-t 51 ja § 163 lg-t 6.
14.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et pankrotiseadusega on määratud halduri tasu piirmäärad, piirmääras halduri tasu sisaldab ka makse ning regulatsiooni eesmärk on kaitsta
võlausaldajaid, st isikuid, kellele tehtavad väljamaksed sõltuvad pankrotivara suurusest. Kolleegium selgitab, et 1. jaanuarini 2010 reguleeris pankrotihalduri tasu piirmäärasid justiitsministri
18.detsembri 2003. a määrus nr 71, mille § 6 lg 3 sätestas, et pankrotihalduri tasule lisatakse käibemaks. Alates 1. jaanuarist 2010 reguleerib pankrotihalduri tasu piirmäärasid PankrS § 651 ning sellest sättest ei tulene, et pankrotihalduri tasule lisatakse käibemaks. Seega tuleb teha järeldus, et PankrS §-s 651 nimetatud alam- ja ülemmäär sisaldavad võimalikke makse. Võlausaldajate huvidega oleks vastuolus olukord, kus pankrotivarast tasutaks lisaks halduri tasule ka halduri tasult makstavad maksud. Pankrotimenetluse eesmärk on rahuldada võlausaldaja nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu (PankrS § 2). Pankrotihalduri ülesanne on PankrS §-st 2 ja § 108 lg-st 1 lähtuvalt tegutseda võlausaldajate huvides. Seega on ringkonnakohus õigesti leidnud, et PankrS §-de 65 ja 651 eesmärk on mh sätestada, kui suure osa pankrotivarast tohib moodustada haldurile makstav tasu.
15.Õige on võlausaldaja määruskaebuse väide, et ringkonnakohus ei põhjendanud, miks kohus peab halduri tasu põhjendatud suuruseks 3,9% pankrotivarast ja jättis PankrS § 65 lg 51 kohaldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga mh selles, et halduri töömaht oli pankrotimenetluses keskmisest suurem, haldur korraldas 78 enampakkumist ning halduril tuli korraldada üheteistkümnes kohtuasjas osalemine. Mitmel juhul kasutati küll õigusteenust, kuid see ei olnud absoluutne.
16.Kolleegium peab vajalikuks selgitada PankrS § 65 lg 2 ja § 65 lg 51 kohaldamist. PankrS § 65 lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Sama lõike teise lause järgi arvestab kohus halduri tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu piirmäärad on sätestatud PankrS § 651. Nimetatud paragrahvi lg 3 järgi on halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 640 000 eurot kuni 5% pankrotivarast. Kohtud lugesid põhjendatuks määrata haldurile alamäärast, s.o 1% pankrotivarast suurema tasu. Kolleegium märgib, et haldurile alammäärast suurema tasu määramisele tuleb kohtul lähtud PankrS § 65 lg-s 2 ja lg-s 51sätestatust. Ringkonnakohus nõustudes maakohtu halduri tasu suurusega, ei ole määruse põhjendustes lähtunud PankrS § 65 lg 51 p-des 1, 2 ja 3 sätestatust. Selles osas tuleb ringkonnakohtu määruse põhjendusi täiendada.
17.Kolleegium selgitab, et PankrS § 65 lg-st 5 tulenevalt võib kohus määrata haldurile alammäärast suurema tasu põhjendatud juhul. Pankrotiseadus võimaldab kohtul määrata ka alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri töö mahule ja vastutusele. Kui kohus peab põhjendatuks määrata haldurile alammäärast suurema tasu, tuleb tasu määramisel arvestada halduri töö mahtu ja pankrotimenetluse keerukust ning halduri kutseoskust (PankrS § 65 lg 2). Töö maht ja keerukus võivad sõltuda pankrotivara suurusest, st esmajoones halduri tegevusest vara suurendamisel ja tagasivõitmisel. PankrS § 65 lg 51 p-dest 1–3 ei tulene, et ainuüksi sellepärast, et pankrotivara väärtus on suur, on põhjendatud haldurile alamäärast suurema tasu määramine. Kui
pankrotivara väärtus oli suur ja kohus leiab, et arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alamäära kohaldamine õiglane, tuleb kolleegiumi arvates lisaks kontrollida seda, kas haldur on osalenud oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega ole kasutanud täiendavat õigusabi (PankrS § 65 lg 51 p 2). Kohtuvaidlustes täiendava õigusabi kasutamise kontrollimine on põhjendatud, sest PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu menetluskulu. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 2 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna menetluskulu on pankrotimenetluse kulu, mis PankrS § 146 lg 1 p 4 kohaselt makstakse välja enne jaotise alusel raha väljamaksmist, oleks võlausaldajate huve kahjustav, kui õigusabi kasutamise tõttu suurendatakse ka halduri tasu. Kui asjas uuel läbivaatamisel soovib kohus määrata haldurile suuremat tasu kui 1% pankrotivarast, peab kohus määruse põhjendustes analüüsima ja hindama nii halduri töö mahtu, s.o halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel, mistõttu kohtu arvates alammääras tasu ei ole õiglane, kui ka seda, kas haldur kasutas täiendavalt õigusabi, kui osales oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes. Kui haldur kasutas õigusabi, pole kolleegiumi arvates eespool osundatud sätete järgi põhjendatud alammäärast suurema tasu määramine ka juhul, kui pankrotivara väärtus on suur.
18.Kuna pankrotihalduri määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada.
19.Võlausaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.