Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Tsiviilasi nr 2-13-60682

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-13-60682 Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt esitatud alustel on tühine või mitte. Töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on nii võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 kui ka töölepingu seaduse (TLS) § 87 järgi mõjuva põhjuse olemasolu. TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandja poolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. TLS § 95 lg 2 II lause kohaselt peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist. E. Saaron on tööandjale esitanud ülesütlemisavalduse, milles on põhjendanud töölepingu erakorralist ülesütlemist seoses tööga mittekindlustamise ja töötasu mittemaksmisega (tl 33). Kostja poolt kohtule esitatud seisukohtadest nähtub, et hagejale maksti töötasusid ja lähetustasusid. Kostja rõhutab, et hageja ei olnud varasemalt kostjat teavitanud, et probleemiks on töötasu maksmisega hilinemine. Kostja arvates oleks saanud lahkarvamused lahendada jooksvalt ning hageja sellekohase märkuse alusel oleks kostja saanud oma käitumist parandada (tl 22-25). Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid jaanuari, veebruari ja märtsi töötasu mittemaksmise osas. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Käesoleval juhul on töötaja seletustega tõendatud, et tema oli valmis tööd tegema, kuid tööandja perioodil jaanuar-märts 2015 talle tööd ei andnud. Tööandja ei ole esitatud faktiväidet vaidlustanud, vaid on märkinud kirjalikes seisukohtades, et töö mitteandmisel on võimalik üksnes keskmise töötasu maksmine. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tõendamist leidnud tööandjapoolne töölepingu oluline rikkumine, kuna tööandja ei ole töötajat tööga kindlustanud perioodil jaanuar-märts 2015 ning on jätnud töötajale töötasu maksmata kolme üksteisele järgneva kuu, so jaanuari, veebruari, märtsi 2015 jooksul. Sellises olukorras ei saa kohustada töötajat tööandjaga töösuhet jätkama, kuna töötajal puudub kindlus tööandjapoolse töölepingu täitmise osas. Kuivõrd tööandja on oma kohustusi oluliselt rikkunud, on töötajapoolne töölepingu ülesütlemine kehtiv.

Tsiviilasi nr 2-13-60682 töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus analüüsis eespool lepingu erakorralise ülesütlemise asjaolusid ning jõudis järeldusele, et tööleping on kehtivalt üles öeldud, kuna tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ning fakti, et töötasu maksmata jätmine või maksmisega viivitamine on oluline lepingu rikkumine tööandja, kui töösuhtes tugevama poole poolt, on põhjendatud hageja TLS §100 lg-st 4 tulenev hüvitisnõue 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuivõrd kostja on oma lepingulist kohustust, kindlustada töötajat tööga ning maksta töötajale tasu, rikkunud, ega ole tõendanud kohtule oma väiteid hagejapoolsete töökohustuste rikkumise osas, ei näe kohus võimalust hüvitisnõude vähendamiseks. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hageja nõuded on põhjendatud ning kuuluvad täies ulatuses rahuldamisele. Seega mõistab kohus OÜ-lt Silveron Invest (likvideerimisel) E.S. kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 3254,41 eurot ja 3 kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise summas 6231,83 eurot, kokku 9486,24 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.