E.S. hagi OÜ Silveron Invest (likvideerimisel) vastu töötasu ja hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
9486,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
• Hageja: E.S. (isikukood XXXX, elukoht XXXX) • Kostja: OÜ Silveron Invest (likvideerimisel) (registrikood 11027249; asukoht Juhkentali 52, 10132 Tallinn, e-post: [email protected]) /ilmumata/ • Kostja esindajad: vandeadvokaat Indrek Naur ja advokaat Annika Tõlgo (Advokaadibüroo Naur&Pärn; asukoht Juhkentali 52, 10132 Tallinn; epost: [email protected]; [email protected]) /ilmumata/
Kohtuistungi toimumise aeg
17. august 2015
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E.S. hagi OÜ Silveron Invest (likvideerimisel) vastu.
2.Mõista OÜ-lt Silveron Invest (likvideerimisel) E.S. kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 3254,41 eurot ja 3 kuu keskmise töötasu suurune hüvitis summas 6231,83 eurot, kokku 9486,24 eurot (üheksa tuhat nelisada kaheksakümmend kuus eurot ja kakskümmend neli eurosenti). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.OÜ Silveron Invest (likvideerimisel) menetluskulud jätta kostja enda kanda.
4.E.S. ei ole esitanud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise nõuet. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).
Tsiviilasi nr 2-13-60682
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Hageja ja kostja sõlmisid 24.05.2011 tööleping, mille kohaselt töötaja asus tööle rataslaaduriautojuhi ametikohale. Vastavalt töölepingu p.-le 3.2 oli töö sisuks laadimistööde teostamine tööandja koostööpartneri objektide territooriumitel. Töö tegemise kohaks oli Eesti Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik. Töötaja ütles 11.03.2015 avaldusega poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles alates 13.03.2015. a TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna tööandja ei kindlustanud töötajat tööga ja oli oluliselt viivitanud töötasu maksmisega, seega oluliselt rikkunud tööandjapoolset kohustust. Eeltoodust tulenevalt palub E.S. välja mõista OÜ-lt Silveron Invest (likvideerimisel) töötasu kokku 3254,41 eurot ja 3 kuu keskmise töötasu hüvitise summas 6231,83 eurot, kokku summas 9486,24 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud OÜ Silveron Invest (likvideerimisel) kanda.
2.Töötaja pöördus avaldusega töövaidluskomisjoni, kus palus OÜ-lt Silveron Invest (likvideerimisel) töötasu kokku 3254,41 eurot ja 3 kuu keskmise töötasu hüvitise summas 6231,83 eurot, kokku summas 9486,24 eurot. (töövaidlusasi nr 4-1/594-2015). Töövaidluskomisjon rahuldas 05.05.2015 otsusega E.S. nõuded.
3.Tööandja esitas 06.05.2015 kohtule taotluse vaadata E.S. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagina. Tööandja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega tervikuna. Kohus võttis E.S. avalduse menetlusse hagina. Kohtu antud tähtajaks esitasid E.S. ja OÜ Silveron Invest (likvideerimisel) täiendavad tõendid ja seisukohad. 17.08.2015 KOHTUISTUNG (tl 47-48)
4.Kohtuistungil jäi E.S. esitatud nõude juurde ning palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu ja 3 kuu keskmise töötasu suurune hüvitis, kokku summas 9486,24 eurot. Hageja selgitab, et esitas töölepingu erakorralise ülesütlemise tööandjapoolse kohustuse, tööga kindlustamata ja töötasu maksmise täitmata jätmise tõttu. Töölepingu ülesütlemise avalduse edastas ta kostja juhatuse liikmele T.T. e-posti aadressile XXXX. Soome partner teatas kostja esindajale juba 2014 aasta lõpus, et 2015 aasta algusest tal hagejale enam tööd pakkuda pole. T.T. tööd küsides, ütles viimane, et töö otsingutega tegeletakse. Ka neli aastat tagasi oli sarnane juhtum, kus kostjal ei olnud hagejale tööd anda ning hageja oli töö ootel 5 kuud. Selle aja eest tööandja tookord talle palka ei maksnud. Kostja seisukoha osas vähendada hüvitist 1 kuu keskmise töötasu suuruseni, avaldab hageja, et tema tegi juba jaanuaris kostjale ettepaneku tööleping temaga lõpetada koondamise tõttu, kuid tööandja sellele ettepanekule ei reageerinud, seega ei saanud tööandjale töölepingu ülesütlemine tulla üllatusena.
5.Kostja esindajad kohtuistungile ei ilmunud, ega teavitanud kohut oma ilmumata jäämise põhjustest. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja esitas taotluse asja sisuliseks arutamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus on seisukohal, et E.S. hagi OÜ Silveron Invest (likvideerimisel) vastu saamata jäänud töötasu summas 3254,41 eurot ja 3 kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise summas 6231,83 eurot väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et E.S. ja OÜ Silveron Invest (likvideerimisel) sõlmisid 24.05.2011 töölepingu (tvkt, lk 26-27), mille kohaselt töötaja asus tööle rataslaaduri-autojuhina. E.S. ütles 11.03.2015 avaldusega poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles alates 13.03.2015. a TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.
Tsiviilasi nr 2-13-60682 Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt esitatud alustel on tühine või mitte. Töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on nii võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 kui ka töölepingu seaduse (TLS) § 87 järgi mõjuva põhjuse olemasolu. TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandja poolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. TLS § 95 lg 2 II lause kohaselt peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist. E. Saaron on tööandjale esitanud ülesütlemisavalduse, milles on põhjendanud töölepingu erakorralist ülesütlemist seoses tööga mittekindlustamise ja töötasu mittemaksmisega (tl 33). Kostja poolt kohtule esitatud seisukohtadest nähtub, et hagejale maksti töötasusid ja lähetustasusid. Kostja rõhutab, et hageja ei olnud varasemalt kostjat teavitanud, et probleemiks on töötasu maksmisega hilinemine. Kostja arvates oleks saanud lahkarvamused lahendada jooksvalt ning hageja sellekohase märkuse alusel oleks kostja saanud oma käitumist parandada (tl 22-25). Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid jaanuari, veebruari ja märtsi töötasu mittemaksmise osas. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Käesoleval juhul on töötaja seletustega tõendatud, et tema oli valmis tööd tegema, kuid tööandja perioodil jaanuar-märts 2015 talle tööd ei andnud. Tööandja ei ole esitatud faktiväidet vaidlustanud, vaid on märkinud kirjalikes seisukohtades, et töö mitteandmisel on võimalik üksnes keskmise töötasu maksmine. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tõendamist leidnud tööandjapoolne töölepingu oluline rikkumine, kuna tööandja ei ole töötajat tööga kindlustanud perioodil jaanuar-märts 2015 ning on jätnud töötajale töötasu maksmata kolme üksteisele järgneva kuu, so jaanuari, veebruari, märtsi 2015 jooksul. Sellises olukorras ei saa kohustada töötajat tööandjaga töösuhet jätkama, kuna töötajal puudub kindlus tööandjapoolse töölepingu täitmise osas. Kuivõrd tööandja on oma kohustusi oluliselt rikkunud, on töötajapoolne töölepingu ülesütlemine kehtiv.
8.Hageja on palunud kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasud (keskmine töötasu): jaanuar 2015 eest summas 553,94 eurot, veebruar 2015 eest 2077,28 eurot, märtsi 2015 eest summas 623,19 eurot, mil tööandja ei kindlustanud hagejat tööga ja töölepingu ülesütlemise hüvitis 3 kuupalga ulatuses (3*2077,28) summas 6231,83 eurot, kokku summas 9486,23 eurot. Kuna tuvastatud on tööandja poolt töö mitteandmine, on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist töötasu tööga mittekindlustatud aja eest, so jaanuarikuu eest 553,94 eurot, veebruarikuu eest 2077,28 eurot ja märtsikuu eest summas 623,19 eurot.
9.Kostja vaidleb vastu 3 kuu keskmise töötasu suurusele hüvitisele. Kostja on esitanud taotluse vähendada hüvitist 1 kuu keskmise töötasu suuruseni (2077,28) eurot. Taotluse motiivide kohaselt ei soovinud hageja asju lahendada sõbralikult (ei hoiatanud kostjat töölepingu ülesütlemise eest) ning pöördus otsejoones töövaidluskomisjoni. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise
Tsiviilasi nr 2-13-60682 töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus analüüsis eespool lepingu erakorralise ülesütlemise asjaolusid ning jõudis järeldusele, et tööleping on kehtivalt üles öeldud, kuna tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ning fakti, et töötasu maksmata jätmine või maksmisega viivitamine on oluline lepingu rikkumine tööandja, kui töösuhtes tugevama poole poolt, on põhjendatud hageja TLS §100 lg-st 4 tulenev hüvitisnõue 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuivõrd kostja on oma lepingulist kohustust, kindlustada töötajat tööga ning maksta töötajale tasu, rikkunud, ega ole tõendanud kohtule oma väiteid hagejapoolsete töökohustuste rikkumise osas, ei näe kohus võimalust hüvitisnõude vähendamiseks. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hageja nõuded on põhjendatud ning kuuluvad täies ulatuses rahuldamisele. Seega mõistab kohus OÜ-lt Silveron Invest (likvideerimisel) E.S. kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 3254,41 eurot ja 3 kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise summas 6231,83 eurot, kokku 9486,24 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses... . Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma... . TsMS § 162 lg 1 kohaselt Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad kõik kostja menetluskulud kostja enda kanda. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks menetluskulude suuruse kindlaksmääramise nõuet esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.