Maardu Linnavalitsuse avaldus OS korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.05.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Maardu linn (Maardu Linnavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik: OS (isikukood XXXXXXXXXXX, riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Marika Jaanson
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.05.2015 määrus osas, millega paigutati OS tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kuni 01.09.2015. Lõpetada OS suhtes tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse paigutamine talle haiglaravi kohaldamiseks alates 01.07.2015. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta riigi kanda.
Rahuldada vandeadvokaat Marika Jaansoni taotlus ja määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 144 eurot. Saata määrus riigi õigusabi tasu riigi arvel väljamaksmiseks Eesti Advokatuurile.
5.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Eesti Vabariigile (Justiitsministeeriumi kaudu).
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla esitas 24.04.2015 Harju Maakohtule taotluse tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks OS (puudutatud isik) suhtes. Harju Maakohus lubas 24.04.2015 määrusega esialgse õiguskaitse korras OS suhtes kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 01.06.2015, sest ravile paigutatud isikul esines raske psüühikahäire, millest tulenes teda ennast ja ümbritsevaid ohustav käitumine. Sõltuvalt oma seisundist oli OS võimetu otsustama ravi vajaduse üle.
2.Avaldaja esitas 22.05.2015 kohtule taotluse, milles palub OS suhtes tahtevastase ravi jätkamist kuni 3 kuu vältel tulenevalt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt esitatud taotlusest ning psühhiaatrite arvamusest tema psüühilise seisundi kohta.
3.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt avaldajale esitatud taotluse kohaselt esineb OS-l hoolimata haiglaravist jätkuvalt raske psüühikahäire. OS ravivajadusest aru ei saa ega nõustu edasise haiglaraviga. Tulenevalt eeltoodust peavad psühhiaatrid vajalikuks jätkata tema tahtest olenematut ravi psühhiaatriahaiglas ja taotleda talle kohtu poolt haiglaravi kohaldamise luba kolmeks kuuks. Maakohtu määrus
4.28.05.2015 määrusega rahuldas maakohus avalduse OS korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ja talle tahtevastase haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks alates 01.06.2015 kuni 01.09.2015. Tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 01.09.2015 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
5.Kohus võttis avaldust põhjendatuks pidamisel arvesse menetluses esitatud seisukohti ja tõendeid, sh 27.05.2015 teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti nr 273 (eksperdiks psühhiaater ÜK), millest nähtub, et OS-l esineb raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Ekspert leidis, et OS on oma psüühilise seisundi tõttu jätkuvalt ohtlik endale ja ümbritsevale mistõttu vajab tahtest olenematu ravi jätkamist. Eksperdi hinnangul pole muud psühhiaatrilist abi hetkel talle võimalik kohaldada. OS vajab eksperdi hinnangul pikaajalist haiglaravi ning tema ravi pikkust ei ole võimalik prognoosida.
6.Kohtu hinnangul ei olnud OS suhtes rakendatud õiguskaitse aluseks olevad asjaolud ära langenud ning ta vajas jätkuvalt ravi tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas. Kohus nõustus eksperdiga ning leidis, et OS tuleb PsAS § 11 lg 1 alusel paigutada tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kuni kolmeks kuuks.
Määruskaebus
7.09.06.2015 esitas puudutatud isik Harju Maakohtule venekeelse avalduse, milles avaldas tahet maakohtu 28.05.2015 määruse edasikaebamiseks. 21.06.2015 esitas puudutatud isik täpsustatud määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada.
Puudutatud isik leidis, et ta ei ole ohtlik ei endale ega teistele ning määruse tema korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ei ole põhjendatud. Vastus määruskaebusele
8.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
9.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla jääb oma 30.06.2015 vastuses arstide varasemate arvamuste juurde, pidades maakohtu 28.05.2015 määrust põhjendatud ja vajalikuks. Samas vastuses teatas psühhiaatriakliinik, et puudutatud isiku psüühiline seisund on mõnevõrra paranenud, mistõttu plaanitakse kirjutada ta 01.07.2015 haiglast välja. Menetluse edasine käik
10.Seoses statsionaarse ravi lõppemisega teavitas maakohus puudutatud isikut võimalusest loobuda kaebuse edasisest menetlemisest. 17.07.2015 avaldas puudutatud isik sõnaselgelt soovi loobuda määruskaebuse menetlemisest, kuid 20.07.2015 esitas uue avalduse, millega loobus oma määruskaebusest loobumisest ning avaldas soovi enda määruskaebuse menetlemiseks vaatamata asjaolule, et ravi on lõpetatud.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega OS paigutati tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kuni 01.09.2015.
13.Määruskaebuses vaidlustab puudutatud isik tahtevastast psühhiaatrilist ravi eelkõige seetõttu, et ei olnud täidetud psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lõikes 1 sätestatud eeldused tahtevastase ravi kohaldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maakohtul puudus materiaalõiguslik alus kaebaja tahte vastase ravi pikendamiseks. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult kui: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 537 lg 1 järgi on isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimuseks eksperdiarvamus, millena võib arvestada isikut läbivaadanud psühhiaatri arvamust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus viinud puudutatud isiku suhtes läbi kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (tl 50-52). Eksperdi arvamus koosmõjus raviasutuse avalduse ja puudutatud isiku poolt ärakuulamisel avaldatud asjaoludega kinnitab, et puudutatud isikul esines raske psüühikahäire paranoidse skisofreenia näol, millest tulenes teda ennast kui ka ümbritsevaid isikuid ohustav käitumine, seejuures puudus tal toimunu suhtes kriitika ning ta ei ole võimeline mõistma ravi vajadust. Maakohtu määrusest nähtub, et esimese astme kohus jõudis psühhiaatrite hinnangutega arvestades õigele järeldusele, et PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused olid täidetud. Maakohus on määrust vastavas küsimuses piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuna OS paigutamine tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks oli põhjendatud. Asjaolu, et ravile paigutatud isik on seisukohal, et ta ravi üldse ei vajanud, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. OS kalduvus agressiivsusele on
kolleegiumi hinnangul piisavalt tõendatud psühhiaatrite asjas avaldatud arvamustega (tl 5 ja selle pöördel; tl 50-52). Seega tuleb Harju Maakohtu määrus selles osas jätta muutmata.
14.Mis puudutab maakohtu poolt määratud ravi perioodi ja selle võimalikku varasemat lõpetamist, siis peab kolleegium vajalikuks märkida, et TsMS § 539 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega isiku kinnisesse asutusse paigutamise, kui paigutamise eeldused on ära langenud. Kohus võib kinnisesse asutusse paigutamise lõpetada isiku enda või tema eestkostja või isiku elukoha järgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab kinnine asutus kohtule viivitamata teatama, kui tema arvates ei ole isikut vaja kinnises asutuses hoida kohtu määratud tähtaja lõppemiseni. Kui isik on kinnisest asutusest vabastatud enne kohtu määratud aega, tuleb kohtule sellest samuti viivitamata teatada. Kohus peab ka sel juhul otsustama isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamise lõikes 1 sätestatud korras. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 13 lg 5 järgi võib kohus tahtest olenematu ravi lõpetada ka omal algatusel. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt kohtule 30.06.2015 esitatud vastusest nähtuvalt plaaniti seoses OS psüühilise seisundi paranemisega lõpetada tema tahtest olenematu ravi alates 01.07.2015. Ravi lõpetamist alates 01.07.2015 kinnitati Tallinna Ringkonnakohtule ka 17.08.2015 saadetud ekirjas. Seega on OS suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise eeldused ära langenud ja alates 01.07.2015 esineb TsMS § 539 lg-s 1 toodud olukord ning alates sellest kuupäevast tuleb määrusega lõpetada OS tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse paigutamine talle haiglaravi kohaldamiseks.
15.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
16.Kolleegium leiab, et vandeadvokaat Marika Jaansoni riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlus tuleb rahuldada. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 alusel määrab kolleegium tasu suuruseks 144 eurot. Tasu maksmise korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel Eesti Advokatuur.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.