lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-10903/11

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-10903/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1334
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla90006399(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-15-10903

Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Ülle Jänes, Ande Tänav

Tsiviilasi

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus esialgse õiguskaitse korras MR suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.07.2015 määrus esialgse õiguskaitse rakendamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MR määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)

Regionaalhaigla

Puudutatud isik: MR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XX, XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Imbi Seimar Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 22.07.2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude

rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (SA PERH, avaldaja) esitas 22.07.2015 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamise korras MR (puudutatud isik) paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik SA PERH Psühhiaatriakliinikus ning alates 20.07.2015 kell 17.49 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-le 11. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu ning ta ei ole ise võimeline ravivajadust hindama. Arvestades puudutatud isiku seisundit ei ole tema psüühilise seisundi paranemist alust prognoosida 4 ööpäeva vältel. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja rakendada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda neljakümne päevani.
2.Taotlusele lisatud raviasutuse psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (maniakaalne skisoafektiivne häire). Käesolevaks on ta häire ägenemiste tõttu vajanud haiglaravi 10-l korral. Haiguse ägenemistel muutub puudutatud isik aktiivseks, sekeldavaks, lähedaste suhtes süüdistavaks, esinevad maniakaalsed sümptomid kombineerituna psühhootilistega. Isiku seisund halvenes mõne päeva eest - ta muutus aktiivseks, ei hoolitsenud enam oma laste eest, jättis nad elukaaslasele või viis vanematele, ise liikus pidevalt sihitult ringi, sh kihutas autoga mööda Hiiumaad. Haiglasse saabumisel puudutatud isikuga sisulist kontakti saada ei õnnestunud. Ta oli väga jutukas, rääkis monoloogina äärmiselt segaseid jutte vaheldumisi eesti ja vene keeles, avaldas spontaanselt paranoilisi mürgitusmõtteid, ilmnesid luulutajuelamused. Emotsionaalselt oli ta kuri, ärritunud, kahtlustav ning süüdistav lähedaste suhtes. Käesolevaks ajaks ei ole puudutatud isiku seisund oluliselt paranenud. Tema käitumine on täiel määral mõjutatud haiguslikest elamustest, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna enesele ning ümbritsevatele. Oma psüühilise seisundi tõttu ei ole ta võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma adekvaatset nõusolekut haiglaravi jätkamise kohta. Raviasutuse psühhiaatrite hinnangul vajab puudutatud isik, temal esineva häire iseloomu ja käesolevat seisundit arvesse võttes, pikaajalist hospitaliseerimist. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 22.07.2015 kohtumäärusega avalduse ja rakendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ning paigutas puudutatud isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates 20.07.2015 kella 17.49-st kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päeva. Kohus märkis, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 29.08.2015

või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.

4.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Maakohus kuulas 22.07.2015 puudutatud isiku isiklikult ära. Puudutatud isiku seisundi kohta on andud arvamuse raviasutuse psühhiaatrid.
5.Maakohus leidis, et arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, tal puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib ta oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik endale ja teistele. Puudutatud isiku seisundist ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel. Maakohus asus seisukohale, et puudutatud isiku suhtes tuleb lubada kohaldada tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi kuni ravi vajaduse äralangemiseni kuid mitte kauem kui 40 (nelikümmend) päeva. Kohus leidis, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht puudutatud isikule ja teistele ümbritsevatele isikutele. Määruskaebus
6.27.07.2015 esitas puudutatud isik (esindaja vahendusel) määruskaebuse, millega palub Harju Maakohtu 22.07.2015 kohtumääruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik seisukohal, et kaevatav kohtumäärus ei ole seaduslik ning tahtevastase ravi kohaldamine kuni neljakümneks päevaks ei ole põhjendatud. Puudutatud isik ei pea end haigeks ning on veendunud, et ta ei vaja ka mingit psühhiaatrilist ravi. Vajadusel võib puudutatud isik ravida end ambulatoorselt enda poolt valitud arsti ettekirjutuste järgi. Puudutatud isik leiab, et tema ohtlikkus ei ole tõendatud, samuti ei ole tõendatud asjaolu, et vajadusel ei ole küllaldane muu psühhiaatriline abi. Vastus määruskaebusele
7.Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku suhtes on PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused täidetud. Edasine menetluse käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

9.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 22.07.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on kontrollinud esialgse õiguskaitse rakendamise eeldusi, tuginedes seejuures raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Määruskaebuse väited, mille kohaselt peab puudutatud isik end terveks ning leiab, et ta ei vaja psühhiaatrilist ravi ning on vajadusel võimeline ravima end ka ambulatoorselt, on vastuolus raviarstide arvamusega. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei lükka ümber raviasutuse psühhiaatrite arvamust, mille kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ning ta vajab pikaajalist hospitaliseerimist. Samuti nähtub raviarstide arvamusest, et puudutatud isik kihutas sihitult autoga mööda Hiiumaad. Sellest järeldub ringkonnakohtu hinnangul, et ravita jäädes on puudutatud isik ohtlik nii endale kui teistele.
11.TsMS § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Isiku tahtevastaselt psühhiaatriahaiglasse paigutamise eeldused on sätestatud PsAS § 11 lg 1 punktides 1-3. Tuginedes raviasutuse psühhiaatrite arvamusele on kolleegium seisukohal, et puudutatud isiku suhtes on täidetud esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused ning haiglaravita jätmisel kaasneks oht nii puudutatud isikule endale kui ka teistele isikutele. Seega rahuldas maakohus avalduse põhjendatult ning määruskaebuse väiteid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium