TSÜS › Äraolija varale hoolduse seadmine

Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ esindaja esitas Viru Maakohtule avalduse loa saamiseks G. R. kinnisasjaõiguse käsutamiseks. Viru Maakohtu 01.12.2014.a määrusega tsiviilasjas nr 2-1357100 määrati avaldaja G. R. vara hooldajaks. Nimetatud määrusega lubati avaldajal vallata, kasutada ja käsutada G. R. vara, välja arvatud käsutada kinnisasjaõigusi. Käesolevaga esitab avaldaja avalduse loa saamiseks G. R.`le, kes asjaolude tõttu ei saa oma vara eest hoolitseda ja seda käsutada, kuuluva ja aadressil xxx, asuva korteriomandi võõrandamiseks. Korteriomandi võõrandamise põhjenduseks on asjaolu, et sellega seotud võlgnevus kasvab pidevalt. Kinnisasi on hetkel väga halvas seisundis ja vajab hädasti kapitaalremonti, korteris ei ole alalisi

üürnikke. Avaldajale teadaolevalt on et G. R.`l on vähemalt järgmine võlg: OÜ-le Kiviõli Kinnisvarahooldus summas 601,15 eurot. Samuti on avaldajale teada, et puudutatud isik soovib korterist loobuda avaldaja kasuks. Kuna avaldaja väljastab arveid kinnisasja aadressil xxx hooldamise ja haldamise eest, on avaldaja hinnangul põhjendatud võõrandada nimetatud korteriomandi võlgade katteks. Tsiviilasja nr 2-13-57100 menetlemise käigus tuvastas kohus, et G. R. elab alaliselt Saksamaal, ta ei saa ega soovi äraoleku tõttu oma vara eest hoolitseda. Nimetatud asjaolu toob kaasa korteriomandi väärtuse pideva vähenemise ja kahjustab G. R. varalisi huve. Arvestades, et võlgnevus iga päevaga kasvab, võib pidada korteriomandi võõrandamist G. R. huvide tagamisena. Avaldaja on lasknud ära hinnata kinnisasja aadressil xxx millise kohaselt on kinnistu koguväärtuseks 500 eurot. Arvestades G. R. võlakohustuste suurust, kinnisasja seisukorda ning puudutatud isiku käitumist, on tema kindlates huvides korteriomandi võõrandamine võlgnevuse likvideerimiseks. TsÜS § 18 lg 2, 3, alusel palus avaldaja anda luba käsutada puudutatud isiku kinnisasjaõigust korteriomandi, asukohaga Viru tn 19 - 3, Kiviõli, suhtes.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagi ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ esindaja esitas Viru Maakohtule avalduse loa saamiseks G. R. kinnisasjaõiguse käsutamiseks TsÜS § 18 lg 2 alusel. Avaldusele lisatud Viru Maakohtu 01.12.2014 kohtumäärusest nr. 2-13-57100 nähtub, et avaldaja on määratud G. R. vara hooldajaks. Nimetatud määrusega lubati avaldajal vallata, kasutada ja käsutada G. R. vara, välja arvatud käsutada kinnisasjaõigusi. Nimetatud määrusega on samuti tuvastatud, et G. R. elab alaliselt Saksamaal, aadressil Kolberger Str 5, Euskirchen, Saksamaa. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 18 lg 2, hooldaja peab tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise. Hooldaja annab varast ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunud isik on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama, ning maksab teadmata kadunud isiku võlad. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, teadmata kadunud isiku vara hooldaja võib teadmata kadunud isiku vara vallata, kasutada ja käsutada kohtu määratud tingimustel. Teadmata kadunud isiku kinnisasjaõigust võib hooldaja käsutada ainult kohtu loal. TsÜS § 17 kohaselt, teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. Kohus leiab, et kuna nii tsiviilasja nr. 2-13-57100 menetluse käigus kui ka käesolevas menetluses on tuvastatud, et G. R. on elus, omab alalist elukohta, avaldaja on märkinud puudutatud isiku asukoha andmed, siis ta ei ole teadmata kadunud isikuks TsÜS § 17 mõttes, siis puudub kohtul alus avalduse menetlusse võtmiseks avaldaja poolt taotletud asjaoludel. Kuna avaldajale on teada puudutatud isiku kontaktandmed, siis on avaldajal võimalus ja kohustus pöörduda korteriomandi valdamisega seotud küsimuste lahendamiseks puudutatud isiku poole.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 372 lg 4 alusel, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Avaldaja on tasunud riigilõivu summas 50 eurot (26.06.2015 maksekorraldus nr. 1662). Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, siis on avaldaja õigus esitada kohtule avaldus TsMS § 150 lg 1 p 2, lg 4 alusel. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 371 lg 2 p 2, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 2 keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.