Kohtulahend

lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 8 tunni ja 20 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale osutatud õigusabi koosneb järgmistest toimingutest: materjalidega tutvumine, nende läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine ja konsultatsioon kliendile (3h 10min); 30.09.2014 kohtuistungiks ettevalmistamine (1h); kliendi esindus 30.09.2014 kohtuistungil (10min); kokkuvõtvate seisukohtade koostamine ja esitamine kohtule (3h) ja 13.01.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine (1h). Hageja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega ja et hageja ei ole käibemaksukohuslane. Maakohus toimetas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostjatele kätte 06.05.2015. Kostjate vastuväited 06.05.2015 esitasid kostjad vastuväite hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, milles palusid hageja avalduse rahuldada osaliselt, leides, et mõistlikuks hageja lepingulisele esindajale hüvitatavaks ajakuluks on 2 tundi ja 30 minutit summas 360 eurot koos käibemaksuga. Kostjad leidsid, et põhjendamata on ajakulu 3h ja 10 minutit materjalidega tutvumisele, nende läbitöötamisele, õigusliku positsiooni kujundamisele ja konsultatsioonile kliendiga. Hageja esindajaks sai vandeadvokaat Tarmo Pilv pärast seda, kui hageja oli juba apellatsioonkaebuse esitanud. Avaldusest ei nähtu, et oleks kohtuaja materjalidega oleks käidud ringkonnakohtus tutvumas ja läbi töötamas. Kostjad pidasid apellatsioonkaebusega tutvumise põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Samuti pidasid kostjad põhjendamatuks ajakulu 3 tundi kokkuvõtvate seisukohtade koostamiseks ja esitamiseks kohtule, leides, et hageja esindaja koostatud kohtukõne teesid on sisult lihtsakoeline ümberkirjutus hageja apellatsioonkaebusest, millise koostamiseks ei kulu õigusteadmistega isikul enam kui 30 minutit. Kohtukõne teesid esitas hageja kohtuistungil ja esitamisega ei kaasnenud hagejale kulu. Samuti ei nõustunud kostjad ajakuluga 1h 13.01.2015 istungi ettevalmistamiseks, kuna hageja esindaja valmistas end ette 30.09.2014 kohtuistungiks, mis lükkus edasi ja kuna olukord kohtumenetluses ei olnud vahepeal muutunud, ei ole põhjendatud teistkordne ettevalmistus samaks istungiks. Põhjendatud ajakuluks ettevalmistusele pidasid kostjad 20 minutit. Esimese astme kohtu määrus 29.05.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 888 eurot. Kohus jättis kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 312 euro ulatuses. Maakohus märkis, et Riigikohus on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137. Seega hindab kohus tulenevalt TsMS § 175 lg 1 hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 3 kohaselt, mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Käesolevas tsiviilasjas on hagejale õigusabi osutanud kaks lepingulist esindajat. Hageja lepinguline esindaja on vahetunud 28.08.201408.09.2014 apellatsioonimenetluses (VIII kd, tlk 126-129, 132-134, 138-139). Kohus leidis, et kuivõrd kaks lepingulist esindajat ei osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi üheaegselt, siis ei pea kohus mitme esindaja olemasolu õigusabikulude hüvitamisel takistuseks ning hindab osutatud õigusabi lähtuvalt menetlustoimingutest ja menetlusdokumentidest. Lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 8 tundi 20 minutit tunnihinnaga 120 eurot summas 1000 eurot, millele lisandub käibemaks 200 eurot, kokku 1200 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: materjalidega tutvumine, nende läbitöötamine,

õigusliku positsiooni kujundamine ja konsultatsioon kliendile 3 tundi 10 minutit; 30.09.2014 kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund; esindus 30.09.2014 kohtuistungil 10 minutit; kokkuvõtvate seisukohtade koostamine ja esitamine kohtule 3 tundi ja 13.01.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund. Kohus pidas seoses lepingulise esindaja vahetumisega materjalidega tutvumiseks ja nende läbitöötamiseks ning õigusliku positsiooni kujundamiseks põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Apellatsioonkaebus esitati kohtusse hageja eelmise lepingulise esindaja poolt 04.06.2014 (VIII kd, tlk 1-16) ja kostjad esitasid vastuse apellatsioonkaebusele 16.07.2014 ja 28.07.2014 (VIII kd, tlk 111-118). Kohus leidis, et kuivõrd lepingulise esindaja vahetumise ajaks oli apellatsioonkaebus ja vastused kaebusele juba kohtusse esitatud ning kohtukutse 30.09.2014 toimunud kohtuistungile saadetud, siis ei pea kohus põhjendatud ja vajalikuks täiendavat konsultatsiooni kliendile, mille ajakulu oli hageja 18.05.2015 seisukoha järgi 2 tundi ja 10 minutit. Kohus peab esindatavale teabe edastamiseks põhjendatud ajaks 30 minutit. 30.09.2014 kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulunud aega 1 tund pidas maakohus põhjendatud ja vajalikuks. Kostjad on vastuväites nimetatud ajakuluga nõustunud. Kohus pidas 30.09.2014 kohtuistungil osalemiseks kulunud aega 10 minutit tõendatuks kohtuistungi protokolliga (VIII kd, tlk 149). Kostjad on vastuväites nimetatud ajakuluga nõustunud. 13.01.2015 menetlusdokumendi mahust ja sisust lähtudes pidas kohus kokkuvõtvate seisukohtade koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. 13.01.2015 kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulunud aega 1 tund pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks. Kohus nõustus hagejaga selles, et kuivõrd 30.09.2014 kohtuistung lükati edasi poolte ühisel taotlusel ning kahe kavandatud kohtuistungi vahe oli ~4 kuud, siis oli planeeritud kohtuistungiks ettevalmistamine põhjendatud. Kohus leidis, et ei saa hinnata dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnangule. Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi hageja lepingulise esindaja poolt osutatud, arvestades käesolevas määruses kohtu poolt tehtud märkusi ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks apellatsioonimenetluses vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, menetlusaeg, esitatud menetlusdokumendid ja nende mahukus, asja lahendamine kohtuistungitel, kahe kostja osalemine menetluses) apellatsioonimenetluses tervikuna arvestades peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hagejale lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi 6 tundi 10 minutit summas 888 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramisel juhindus kohus TsMS § 138, § 143, § 144, § 173-§ 177. Samuti tugines kohus TsMS § 174 lg-le 10, mille kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Määruskaebus 15.06.2015 esitatud määruskaebuses paluvad kostjad tühistada Harju Maakohtu 29.05.2015 määruse ja mõista menetluskuluna osutatud õigusabi eest 4 tunni ja 10 minuti eest välja 638 eurot. Maakohtu peab 13.01.2015 menetlusdokumendi mahust ja sisust lähtudes kokkuvõtvate seisukohtade koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Kostjate hinnangul on 13.01.2015 menetlusdokumendi näol tegemist istungil esitatud kohtukõne kirjalike teesidega. Kohtukõne teeside kirjalik esitamine või kokkuvõtvate seisukohtade esitamine ei ole hageja kohustus tsiviilkohtumenetluse seadustikust, ka ei kohustanud kohus hagejat esitama kohtule kirjalikult kokkuvõtvaid seisukohti ja/või hageja kohtukõne teese. Menetluskuluna saab välja mõista vaid

vajalikke ja põhjendatuid kulutusi, mida menetluse teine osapool sai ette näha. Hageja 13.01.2015 istungil kirjalikult esitatud kohtukõne teeside koostamisele kulunud aeg maakohtu vaidlustatud määruse kohaselt 2 tundi ei kuulu hüvitamisele. Seega ei kuuluks hüvitamisele menetluskulu summas 2x125 eurot, kokku 250 eurot. Vastus määruskaebusele Hageja palub jätta kostjate määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 29.05.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja töö mahtu ning mõistnud vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kõnealusel juhul ette heita ei saa ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt ei saa põhjendatuks pidada ajakulu 2 tundi hageja kokkuvõtvate seisukohtade koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Maakohus on hageja 13.01.2015 kokkuvõtvate seisukohtade mahtu ja sisu arvestades õigesti hinnanud hageja kokkuvõtvate seisukohtade koostamise ja kohtule esitamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi, vähendades seega nimetatud toimingu ajakulu 1 tunni võrra. Kostjate poolt esiletoodud asjaolu, et kokkuvõtvate seisukohtade koostamine ja esitamine ei ole hageja seadusest tulenevaks kohustuseks ning et vastavat kohustust ei ole hagejale pannud ka maakohus, ei võimalda ringkonnakohtu arvates jõuda nimetatud toimingu vajalikkuse ja põhjendatuse ning selle ajakulu osas maakohtu leitust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus peab hageja kokkuvõtvate seisukohtade koostamist ja kohtule esitamist põhjendatud ja vajalikuks menetlustoiminguks kvaliteetse õigusabi osutamiseks hageja huvide kaitsel. Eeltoodud põhjendustel tuleb vaidlustatud maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.