Apellant (hageja): A.O. (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Kristjan Nõges Vastustajad (kostjad): U.K. (isikukood XXX), T.K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 21. juuni 2018 otsus ja teha asjas uus otsus.
2.Rahuldada A.O. hagi U.K. ja T.K. vastu ühisvara jagamiseks.
3.Lõpetada U.K. ja T.K. ühisomand Viljandis XX asuvale kinnisasjale (reg nr XX ).
3.1.Müüa Viljandis XX asuv kinnisasi (reg nr XX ) avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha (pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist) U.K. ja T.K. vahel võrdsetes osades.
4.Lugeda U.K. ja T.K. ühisvaraks osaühingu Olv (reg nr 14048884) osa.
4.1.Lõpetada U.K. ja T.K. ühisomand osaühingu Olv (reg nr 14048884) osale ja müüa osa avalikul enampakkumisel ning jagada osa müügist saadud raha (pärast müügi korraldamise kulude maharavamist) U.K. ja T.K. vahel võrdsetes osades.
5.Lugeda U.K. ja T.K. ühisvaraks osaühingu Romb (reg nr 10646648) osa.
5.1.Lõpetada U.K. ja T.K. ühisomand osaühingu Romb (reg nr 10646648) osale ja müüa osa avalikul enampakkumisel ning jagada osa müügist saadud raha (pärast müügi korraldamise kulude maharavamist) U.K. ja T.K. vahel võrdsetes osades.
6.Lugeda U.K. ja T.K. ühisvaraks nende nõuded Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste ning välisriikide krediidiasutuste filiaalide vastu kontol oleva raha käsutamiseks ning lõpetada selliste nõuete ühisomand, jagades nõuded U.K. ja T.K. vahel võrdsetes osades kuni U.K. kohustused A.O. ees on täidetud või kuni U.K. ja T.K. varaühisuse suhe on lõppenud.
7.Apellatsioonkaebus rahuldada.
8.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta solidaarselt U.K. ja T.K. kanda.
9.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
10.Jätta Tartu Maakohtu 1. septembri 2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.O. (hageja) esitas 31. augustil 2017 Tartu Maakohtule hagi U.K. (kostja I) ja T.K. (kostja II) vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt rahuldas Tartu Maakohtu 17. veebruari 2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-30488 hageja hagi kostja I vastu ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 12 782 eurot 32 senti, viivise 3648 eurot 81 senti, menetluskulud 1416 eurot ja viivised põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 18. veebruarist 2015
kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Tartu Ringkonnakohus jättis 13. märtsi 2017 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 1168 eurot, Riigikohtus kantud menetluskulud 396 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja algatas 1. juunil 2017 kostja I täitemenetluse kohtutäitur Janek Pooli juures. Täitmisavalduse esitamise hetkeks oli kostja I vastu sissenõutavaks muutunud nõuete kogusummaks 21 764 eurot 63 senti. Kohtutäitur selgitas täitemenetluses välja, et kostjale I kuulub Viljandis XX asuv kinnistu ning osaühingute Olv ja Romb osad. Kohtutäitur teatas hagejale, et ta ei ole võimalik täitemenetlust läbi viia, sest kostja I on abielus kostjaga II, mistõttu nii kinnistu kui ka osaühingute osad on kostjate ühisomandis. Hageja on seisukohal, et kinnistu, osaühingute osad ja kostjate nõuded krediidiasutuste vastu kuuluvad kostjate ühisvarasse. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 alusel on hagejal õigus nõuda kostjate ühisvara jagamist. Kinnistu tuleks müüa avalikul enampakkumisel, jagades tulemi kostjate vahel võrdsetes osades. Alternatiivselt tuleks kinnistu jätta kostjate kaasomandisse. Hageja küll ei soosi sellist ühisomandi lõpetamise viisi, ent toetub sellele, et tagada hagi rahuldamine. Ka osaühingute osad tuleks müüa avalikul enampakkumisel, jagades tulemi kostjate vahel võrdsetes osades. Kostjate nõuded krediidiasutuste vastu kontol oleva raha käsutamiseks tuleks kostjate vahel jagada võrdsetes osades.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Ühisomandi lõpetamine kinnisasja suhtes oleks võimalik vaid sellisel viisil, et kohus jätab kinnistu kostjate kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades, nii et enampakkumisel on võimalik äärmisel juhul müüa ainult kostjale I kuuluv osa ja osaühingute osad jagatakse väiksemateks osadeks võrdselt kostjate vahel. Kostja I suhtes toimuv täitemenetlus peaks võimalikult vähe puudutama kostja II õigusi. Hageja huvi kinnistu lihtsamaks müügiks ei kaalu üles kostja II õigust kodule.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 21. juuni 2018 otsusega hagi osaliselt, luges kinnistu kostjate ühisvaraks, lõpetas kostjate ühisomandi kinnistule ja jagas kinnistu võrdsetes osades kaasomanditeks, s.o kostjale I 1⁄2 mõttelist osa kinnistust ja kostjale II 1⁄2 mõttelist osa kinnistust. Kohtuotsus asendab kostjate nõusolekut kinnistusraamatu kannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks ühisomandis oleva kinnistu jagamisel kostjate kaasomanditeks kummalegi 1⁄2 mõttelist osa. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude lugeda kostjate ühisvaraks osaühingute Olv ja Romb osad ja lõpetada abikaasade ühisomand nimetatud osadele müües osad avalikul enampakkumisel ning jagades osade müügist saadud raha kostjate vahel võrdsetes osades. Samuti jättis maakohus rahuldamata hageja nõude lõpetada abikaasade ühisomand müües kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagades kinnistu müügist saadud raha kostjate vahel võrdsetes osades. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude jagada kostjate nõuded Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste ning välisriikide krediidiasutuste filiaalide vastu kontol oleva raha käsutamiseks võrdsetes osades (jagades nõuded kostjatel vahel võrdsetes osades kuni kostja I kohustused hageja ees on täidetud või kuni kostjate varaühisuse suhe on lõppenud). Maakohus tühistas otsuse jõustumisel maakohtu 1. septembri 2017 hagi tagamise määruse. Hageja menetluskulud jäid 50% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 1027 eurot 50 senti ja viivise. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostjate abielu sõlmitud 19. juunil 1976, s.o enne kinnistu ning osaühingute Olv ja Romb osade omandamist. Kostjad ei ole abieluvaralepingut
sõlminud. Seetõttu kohaldatakse kostjate varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Kostjate ühisomandis on kinnistu ning osaühingute Olv ja Romb osad. Maakohus leidis, et kostjate ühisomandis olev kinnistu tuleb jagada kaheks võrdseks kaasomandiosaks. Kaasomandi lõpetamine kinnistu suhtes ei ole põhjendatud. Kuna poole kinnistu suhtes on omanik kostja II, kelle elukohaks kinnistu on, ei ole õiglane ega mõistlik lõpetada kaasomandit tema suhtes. Hageja huvi kinnistu lihtsamaks müügiks ei kaalu üles kostja II huvi – õigust kodule. Poolte nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks tuleb asendada kohtuotsusega. Osaühingu osade kohta märkis maakohus järgmist. Kostjad ei ole vastuhagi esitanud, seega saab kohus kaaluda ainult hageja esitatud nõuet – osaühingute osade müüki avalikul enampakkumisel. Ei ole tõendatud, et võimalikul poole kinnistu müügist ei piisa müügisummast hageja nõude rahuldamiseks. Hageja nõude suurust arvestades ei ole põhjendatud jagada kogu poolte ühisvara. Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud lõpetada kostjate ühisomandit osaühingute osadele. Maakohus jättis hageja nõude jagada kostjate nõuded krediidiasutuste vastu kontol oleva raha käsutamiseks kostjate vahel võrdsetes osades rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude lõpetada kostjate ühisomand kinnistule, müües kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagades kinnistu müügist saadud raha kostjate vahel võrdsetes osades ning rahuldas hageja alternatiivnõude ja lõpetas kostja ühisomandi kinnistule, jättes kinnisasja võrdsetes mõttelistes osades kostjate kaasomandisse, asendades kohtuotsusega kostjate nõusolekud kinnistusraamatusse kannete tegemiseks (maakohtu otsuse resolutsioon p 3, 4 ja 7). Samuti palub hageja tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded lugeda kostjate ühisvaraks osaühingute Olv ja Romb osad ja lõpetada kostjate ühisomand nimetatud osadele, müües osad avalikul enampakkumisel ning jagades osade müügist saadud raha kostjate vahel võrdsetes osades (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5 ja 6). Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude lugeda kostjate nõuded Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste ning välisriikide krediidiasutuste filiaalide vastu kontol oleva raha käsutamiseks ning lõpetada selliste nõuete ühisomand, jagades nõuded kostjatel vahel võrdsetes osades kuni kostja I kohustused hageja ees on täidetud või kuni kostjate varaühisuse suhe on lõppenud (maakohtu otsuse resolutsiooni p 8). Lisaks palub hageja tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 10). Tühistatud osas palub hageja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi, lõpetada kostjate ühisomand kinnistule müües kinnistu avalikul enampakkumisel ning jagades kinnistu müügist saadud raha kostjate vahel võrdsetes osas; lugeda kostjate ühisvaraks osaühingute Olv ja Romb osad ja lõpetada kaasomand nimetatud osadele, müües osad avalikul enampakkumisel ning jagades osa müügist saadud raha kostjate vahel võrdsetes osades; lugeda kostjate nõuded Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste ning välisriikide krediidiasutuste filiaalide vastu kontol oleva raha käsutamiseks ning lõpetada selliste nõuete ühisomand, jagades nõuded kostjatel vahel võrdsetes osades kuni kostja I kohustused hageja ees on täidetud või kuni kostjate varaühisuse suhe on lõppenud; jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus põhjendamatult jätnud rahuldamata hageja peamise nõude. Hagiavaldusest tuleneb üheselt, et hageja alternatiivnõuded ei olnud esitatud võrdsete variantidena, vaid hierarhiliselt nõnda, et teise alternatiivi rahuldamine nõuab esimese rahuldamata jätmist (TsMS § 442 lg 8, Riigikohtu 19. detsembri 2012 otsus tsiviilasjas
nr 3-2-1-165-12, p 24). Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud esimese alternatiivi rahuldamata jätmist. Kohtul ei olnud õigust alternatiive omavahel kaaluda. Maakohtu seisukoht, milles kohaselt kaalub kostja II õigus kodule üles hageja varalised huvid, ei ole kooskõlas kohtupraktika ega õiguskirjandusega. Hageja viitab asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandele, mille autorid on leidnud, et avalik enampakkumine peaks olema üks õiglasemaid ja eelistatumaid kaasomandi lõpetamise viise. Hageja viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2015 otsusele tsiviilasjas nr 2-12-6920. Isegi juhul, kui kaaluda hageja alternatiivnõudeid võrdväärsetena, on kinnisasja müümine avalikul enampakkumisel kõige mõistlikum ühisvara jagamise viis. Tuleb arvestada ka võlausaldaja huvidega. On äärmiselt ebatõenäoline leida ostja mõttelisele osale kinnisasjast, mis ei ole ette nähtud mitme perekonna autonoomseks majutamiseks ning mida koormab 50 000 euro suurune hüpoteek. Maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata osaühingute osade jagamise nõude. Maakohus on ebaõigesti jaganud tõendamiskoormise. PKS § 33 lg 3 kohaselt peab võlausaldaja ühisvara jagamise nõudmiseks tõendama üksnes seda, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. Seda on hageja ka tõendanud. Kuna kinnisasja väärtuse arvestamine on kostjate huvides ja nad on ka väitnud, et väärtusest piisab võla tasumiseks, peaksid nad seda tõendama. Kuna kostjad ei ole kinnistu väärtust tõendanud, ei saa aktsepteerida kohtu oletust selle kohta, et 1⁄2 kinnistu mõttelise osa müügist piisab hageja nõude rahuldamiseks. Võlgnevus suuruseks on üle 23 000 euro, millele lisanduvad igapäevased viivised ning ka praeguse kohtumenetluse kulud. Kinnisasja koormab 50 000 euro suurune hüpoteek (mis tagab 81 261 euro 41 sendi suurust nõuet), mis vähendab kinnisasja väärtust. Hageja nõude rahuldamiseks peab kinnistu väärtus ilma hüpoteegita olema vähemalt 100 000 eurot. Kaasomandi 1⁄2 mõttelise osa väärtus ei ole võrdne 1⁄2 kinnisasja väärtusega. Maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata nõude jagada ühisvarana kostjate nõuded krediidiasutuste vastu kontol oleva raha käsutamiseks. Siinkohal on maakohus rikkunud menetlusõigust, jättes nõude rahuldamata jätmise täielikult põhjendamata. Hageja eeldab, et kohtu argumendid oleksid samad nagu eelmise nõude puhul. Sellisel juhul on ka hageja argumendid samad. Lisaks märgib hageja, et tema nõude rahuldamine kinnisasja või osaühingute osade müügitulemist võib kesta aastaid ilma ühegi laekumiseta, kuid kostjate kontodel asuvate rahaliste vahendite jagamine võimaldab vähemalt osaliselt hageja nõude rahuldamist kohe praegu. Võla viivitamatu (osaline) rahuldamine takistab võla suurenemist viiviste tõttu, mis on omakorda ka võlgniku huvides. Maakohus on põhjendamatult lugenud hageja menetluskulud osaliselt ebamõistlikuks. Maakohus on jätnud oma hinnangu täielikult põhjendamata ning arvestamata, et asjas toimus ka kohtuistung, kus hageja esindaja osales ning milleks ette valmistus.
5.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 21. juuni 2018 otsus tuleb tühistada ning ringkonnakohus teeb asjas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hageja hagi kostjate vastu ühisvara jagamiseks, lõpetab kostjate ühisomandi Viljandis XX asuvale kinnisasjale (reg nr XX ), müües kinnisasja avalikul enampakkumisel ning jagades saadud raha kostjate vahel võrdsetes osades. Ringkonnakohus loeb kostjate ühisvaraks osaühingu Olv (reg nr 14048884) osa, lõpetab kostjate ühisomandi osaühingu Olv osale, müües osa avalikul
enampakkumisel ning jagades osa müügist saadud raha kostjate vahel võrdsetes osades. Samuti loeb ringkonnakohus kostjate ühisvaraks osaühingu Romb (reg nr 10646648) osa, lõpetab kostjate ühisomandi osaühingu Romb osale, müües osa avalikul enampakkumisel ning jagades osa müügist saadud raha kostjate vahel võrdsetes osades. Ringkonnakohus loeb kostjate ühisvaraks nende nõuded Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste ning välisriikide krediidiasutuste filiaalide vastu kontol oleva raha käsutamiseks ning lõpetab selliste nõuete ühisomandi, jagades nõuded kostjate vahel võrdsetes osades kuni kostja I kohustused hageja ees on täidetud või kuni kostjate varaühisuse suhe on lõppenud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Asja materjalide kohaselt esitas hageja sissenõudjana TMS § 14 lg 2 alusel hagi kostjate vastu ühisvara jagamiseks. Ühisvara, mille jagamist hageja taotleb, koosseisus on Viljandi linnas XX asuv kinnisasi, osaühingu Olv osa ja osaühingu Romb osa. Lisaks on hageja taotlenud lugeda kostjate ühisvaraks kostjate nõuded Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste ning välisriikide krediidiasutuste filiaalide vastu kontol oleva raha käsutamiseks ning lõpetada selliste nõuete ühisomand, jagades nõuded kostjate vahel võrdsetes osades kuni kostja I kohustused hageja ees on täidetud või kuni kostjate varaühisuse suhe on lõppenud.
8.Viljandi linnas XX asuva kinnisasja suhtes abikaasade ühisomandi lõpetamiseks on hageja esitanud kaks viisi: 1) lõpetada abikaasade ühisomand kinnisasjale ja müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ning jagada kinnisasja müügist saadud raha kostjate vahel võrdsetes osades; 2) lõpetada abikaasade ühisomand nimetatud kinnisasjale, jättes kinnisasja võrdsetes mõttelistes osades kostjate kaasomandisse, asendades kohtuotsusega kostjate nõusolekud kinnistusraamatu registriosa nr XX omanikukande kustutamiseks, mille kohaselt on kinnisasja omanikuks kostja I, ning uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnisasja 1⁄2 kaasomanikuks kostja I ja 1⁄2 kaasomanikuks kostja II. Kostjad ei ole esitanud vastuhagi ühisvaraks oleva kinnisasja ühisomandi lõpetamiseks muul viisil, kui on taotlenud hageja.
9.Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud diskretsiooniõigust ühisomandi lõpetamise viisi valikul. Diskretsiooniõigus ei ole piiramatu ning selle kohaldamine kohtu poolt ei või viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, kuid antud juhul on maakohtu poolt valitud ühisomandi lõpetamise viis ebamõistlik. Maakohus lõpetas kostjate ühisomandi kinnisasjale sel viisil, et jättis kinnisasja nende kaasomandisse 1⁄2 mõttelistes osades. Maakohus asus seisukohale, et poole kinnistu suhtes on omanik kostja II, kelle elukohaks on nimetatud kinnistu, siis ei ole õiglane ega mõistlik lõpetada kaasomandit tema suhtes. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et välistatud ei ole jagada abikaasade ühisvara asja jätmisega nende kaasomandisse, kuid antud juhul ei ole maakohus veenvalt põhjendanud valitud ühisvara jagamise viisi. Ainuüksi asjaolu, et kostja II on poole kinnistu suhtes omanikuks ja kinnistu on tema elukohaks, ei anna alust lõpetada ühisomand kinnistule selle jätmisega abikaasade kaasomandisse. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kinnistu suurust (691 m2) ning kinnistul paikneva elamu suurust ja otstarvet (tl 72 – üksikelamu, suletud netopind 152 m2), on ebamõistlik jagada ühisvara sel viisil, et kinnistu jääb mõttelistes osades kostja I ja kostja II kaasomandisse. Samuti arvestab ringkonnakohus asjaoluga, et kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 50 000 eurot Swedbank AS kasuks ning hüpoteek tagab kostjate esindaja poolt ringkonnakohtu istungil antud selgituse kohaselt kostjate tütre eluasemelaenu. Ringkonnakohtu arvates on mõistlik ja õiglane lõpetada kostjate ühisomand kinnistule sel viisil, et müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ning jagada kinnisasja müügist saadud raha kostjate vahel võrdsetes osades.
10.Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et maakohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata osaühingute osade jagamise nõude. PKS § 33 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Antud juhul on hageja tõendanud, et kostja I lahusvarast ei piisa tema kohustuste täitmiseks ning seetõttu nõudnud abikaasade ühisvara jagamist. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et arvestades nõude suurust ei ole põhjendatud jagada kogu poolte ühisvara. Antud juhul ei ole tõendatud see, et kinnisasja väärtust arvestades piisaks nõude rahuldamiseks vaid selles osas varaühisuse lõpetamisest ja ühisvara jagamisest. Nimetatud asjaolule ei ole tuginenud ka kostjad ise, vaid on asunud seisukohale, et osaühingute osad tuleb jagada väiksemateks osadeks võrdselt kostjate vahel. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kinnisasja väärtust mõjutab kahtlemata kinnisasja koormav 50 000 euro suurune hüpoteek (mis tagab 81 261 euro 41 sendi suurust nõuet). Kuna kostjad ei ole esitanud maakohtule vastuhagi ühisvara hulka kuuluvate osaühingute osade jagamiseks kostjate vahel, siis tuleb osaühingute osad jagada hageja poolt taotletud viisil, s.o tuleb lõpetada kostjate ühisomand osaühingu Olv osale ja osaühingu Romb osale, müües osad avalikul enampakkumisel ning jagades osade müügist saadud raha kostjate vahel võrdsetes osades. Kostjate esindaja ringkonnakohtu istungil antud selgituse kohaselt puudub osaühingutel aktiivne majandustegevus ning tegemist ei ole äriühingutega, millede tegevusest saaksid kostjad reaalset sissetulekut. Seega osaühingute osade müük avalikul enampakkumisel ja osade müügist saadud raha jagamine kostjate vahel võrdsetes osades ei mõjuta oluliselt kostjate igapäevaseks toimetulekuks vajalike vahendite saamist.
12.Maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata hageja nõude lugeda kostjate ühisvaraks nende nõuded Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste ning välisriikide krediidiasutuste filiaalide vastu kontol oleva raha käsutamiseks ning lõpetada selliste nõuete ühisomand, jagades nõuded kostjate vahel võrdsetes osades kuni kostja I kohustused hageja ees on täidetud või kuni kostjate varaühisuse suhe on lõppenud. Riigikohus on 26. aprilli 2017 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16 p-s 40.2. asunud seisukohale, et „Ühisvarana saab kolleegiumi arvates TMS § 14 lg 2 järgi võlausaldaja hagi alusel jagada ka tulevase töötasu nõude kuni nõuete rahuldamiseni abikaasa vastu või varaühisuse suhte lõpuni.“ Lähtudes viidatud Riigikohtu seisukohast on võimalik hageja nõudel jagada kostjate ühisvarana ka tulevase sissetuleku nõude kuni kostja I vastu vastu hageja nõude rahuldamiseni või varaühisuse suhte lõpuni. Tulevase sissetuleku nõude ühisvarana jagamist õigustab asjaolu, et antud juhul ei ole tõendatud asjaolu, et kinnisasja ja osaühingute osade väärtus kataks hageja nõude kostja I vastu.
13.Hageja vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jagamise ja rahalise kindlaksmääramise osas, kuid kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu vaidlustatud otsuse, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata hageja vastavatele väidetele. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
14.Maakohus on 1. septembri 2017 määrusega hagi taganud ning seadnud hageja kasuks keelumärke Viljandi linnas XX asuva kinnisasja käsutamise keelamiseks. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.
Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi, siis jääb maakohtu 1. septembri 2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.