Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MENETLUSKULUD

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Tsiviilasi nr 2-14-59934

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Tsiviilasja eelnev menetluskäik

 mõistis välja Febest Europe Distribution OÜ-lt I Š kasuks töölepingu ülesütlemise hüvitise 2 236 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend kuus) eurot  mõistis välja Febest Europe Distribution OÜ-lt I Š kasuks töölepingu ülesütlemisest vähem etteteavitamise eest hüvitise 817 (kaheksasada seitseteist) eurot 80 senti. 2(14)

Tsiviilasi nr 2-14-59934

HAGEJA NÕUE JA VÄITED

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisust; lõpetada tööleping; mõista kostjalt hüvitised kogusummas 4 171,80 € (hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3 354 eurot; töölepingu ülesütlemisest vähem etteteavitamise eest hüvitist 15 kalendripäeva töötasu ulatuses summas 817,80 €. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Lähtuvalt TsMS § 125 määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Vastavalt TsMS § 134 lg 1 ja lg 3, hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded ning kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. 3(14)

Tsiviilasi nr 2-14-59934

Hüve väärtuseks, mida hageja on õigustatud tuvastusnõude rahuldamise korral saama, on hüvitised 3 354 € + 817,80 € = 4 171,80 €, seega, lähtudes TsMS § 134 lg-st 1 ja lg-st 3, antud asja hind moodustab 4 171,80 €.

KOSTJA VASTUVÄITED

Tsiviilasi nr 2-14-59934

08.07.2014 kirjutas laojuhataja logistika juhile märgukirja, milles tuginedes eelnevale palus kõrvaldada töötaja kollektiivist, kuivõrd avaldaja tegevus mõjutab otseselt tööd, mis põhjustab ettevõttele materiaalset kahju tekkimise ohu. Igal ülaltoodud juhul oli vastustaja poolt avaldajale tehtud märkus ja esitatud nõue lõpetada tööeeskirjade rikkumine ja kolleegide solvamine. Vaatamata korduvatele hoiatustele, jätkas avaldaja töökorralduste eiramist, omavoliliste tööpauside tegemist, tellimuste koostamise rikkumist ja kaaskolleegide solvamist. Tulenevalt väljakujunenud olukorrast ning arvestades tööandja huve ei olnud enam võimalik jätkata töösuhteid avaldaja ja vastustaja vahel. 09.07.2014 esitas vastustaja avaldajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille alusel ütles tööandja töölepingu erakorraliselt, ülesütlemise tähtaega järgimata, üles tuginedes TLS § 93 lg 3. Kostja leiab, et võttes arvesse kõiki asjaolusid oli töölepingu ülesütlemine erakorraliselt, ülesütlemise tähtaega järgimata igati põhjendatud ja seaduslik. Töötaja eiras kõiki tööandja poolseid hoiatusi ning jätkas tööväliste pauside tegemist, kolleegide verbaalset solvamist ning konfliktide tekitamist, mis on TLS § 88 lg 1 p 3 oluliseks rikkumiseks. Samuti tekitas töötaja tööandjale kahju tekkimise ohu. Tellimuste komplekteerimisel ilmnenud vigade parandamata jätmisel oleks saanud kahjustada tööandja reputatsioon ning oleks tekkinud oht kaotada konkreetseid kliente, kelle tellimustes esines vigu. Selliselt rikkus avaldaja töölepingut TLS § 88 lg 1 p 7 mõttes. Kostja leiab, et võttes arvesse vastuses toodud faktilisi asjaolusid koosmõjus TLS §§ 88 lg 1, 88 lg 3, 95 lg 1 ja 97 lg 3 on kostja öelnud hagejaga töölepingu üles kooskõlas kehtiva seadusandlusega, mistõttu tuleb avaldaja avaldus jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja selgituste kohaselt Töövaidluskomisjoni 25.09.2014 istungil oli tööleping üles öeldud § 88 lg 1 p 2, 3, 7 alusel. Töötajale oli tehtud hoiatusi, kuid nendele ei reageeritud.

Tsiviilasi nr 2-14-59934

komplekteerib tellimuse ja märgib ära tooted, millised on tellimusse pandud. Töötaja märgib enda poolt komplekteeritud lehtedele nime või initsiaali. Komplekteeritud tellimus liigub edasi kontrolli, kus vea avastamisel märgitakse komplekteerimislehel, milles viga seisneb. Vigadega tellimused saadeti tagasi komplekteerijatele parandamiseks. Hageja poolt koostatud lehed on tehtud, kas musta markeriga või lilla pastakaga ja allkirjastatud nimega „I“:  27.06.2014. a komplekteeritud 1 tellimus, kokku 1 lehel, hageja poolt komplekteeritud ja allkirjastatud leheküljed , hageja poolt tehtud eksimus komplekteerimisel märgitud juurde  30.06.2014. a komplekteeritud 2 tellimust, kokku 26 lehel, hageja poolt komplekteeritud ja allkirjastatud leheküljed 8-9, 19-20, hageja poolt tehtud mitte vähem kui 24 eksimust komplekteerimisel  01.07.2014. a komplekteeritud 2 tellimust, kokku 4 lehel, hageja poolt komplekteeritud ja allkirjastatud leheküljed 1-4, hageja poolt tehtud mitte vähem kui 19 eksimust komplekteerimisel  02.07.2014. a komplekteeritud 5 tellimust, kokku 24 lehel, hageja poolt komplekteeritud ja allkirjastatud leheküljed 1-2, 6-7, 10-12, 13-15, 21-22,24, hageja poolt tehtud mitte vähem kui 16 eksimust komplekteerimisel. Sealjuures kaastöötaja ei teinud ühtegi eksimust  04.07.2014. a komplekteeritud 2 tellimust, hageja poolt komplekteeritud ja allkirjastatud leheküljed 1-4, hageja poolt tehtud mitte vähem kui 15 eksimust komplekteerimisel. Sealjuures kaastöötaja ei teinud ühtegi eksimust  07.07.2014. a komplekteeritud 8 tellimust, hageja poolt komplekteeritud ja allkirjastatud leheküljed 10-14 ja 19-25, hageja poolt tehtud mitte vähem kui 54 eksimust komplekteerimisel. Sealjuures kaastöötaja tegi 2-3 eksimust. Eelviidatud tõenditega on tõendatud, et hageja ei saanud hakkama oma tööga. Esitatud komplekteerimislehtedelt on näha, et hageja teeb märkimisväärselt rohkem eksimusi kui tema kolleegid ning hageja ei suuda ühtegi tellimust komplekteerida ilma vigadeta, isegi väikest tellimust, mis koosneb 13 detailist. Selliselt on tõendatud kostja väited ja alus, et töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli töökohustustega mitte hakkama saamine ja töökohustuste rikkumine. Töökorralduse ja eeskirjade rikkumine Lisaks töökohustuste rikkumisele, esinesid hageja poolt ka töökorralduse rikkumised, millised on kirjeldatud kostja vastulauses hageja avaldusele. Kostja ei hakka neid siinkohal kordama, kuid lisab tõendid ja selgitused, kuidas toimub kostja juures suitsupauside tegemine. Kostja laos on olemas eraldi suitsuruum. Töölepingu kohaselt on töötajatele lubatud tegelikkuses ainult lõunapaus. Samas on tööandja tulnud vastu töötajatele, kes suitsetavad ning võimaldanud päeva jooksul kaks 15-minutilist suitsupausi. Hageja eiras nimetatud korraldust ning lahkus suitsuruumi oma suva järgi informeerimata sellest oma otsest ülemust, laojuhatajat. Nimetatud asjaolud on tõendatud kostja poolt esitatud kaastöötajate seletuskirjadega ja antavate ütlustega. Eelnev koosmõjus kostjapoolse vastusega Töövaidluskomisjonile on tõendatud, et hageja rikkus muuhulgas ka töökorraldust ja eeskirju. Taotlus tunnistajate ülekuulamiseks Kostja soovib tunnistajatena üle kuulata M M , N A , J F , I B, A T ja I K . Kostja leiab, et nimetatud isikute ütlused on olulise tähtsusega käesolevas vaidluses tegelike asjaolude väljaselgitamisel ja õiglase kohtulahendi tegemisel. Lähtudes eeltoodust palus kostja rahuldada Febest Europe Distribution OÜ taotluse ja võtta tõenditena asja materjalide juurde käesolevale menetlusdokumendile lisatud dokumendid: 6(14)

Tsiviilasi nr 2-14-59934

27.06.2014. a, 30.06.2014. a, 01.07.2014. a, 02.07.2014. a, 04.07.2014. a ja 07.07.2014. a koostatud tellimuslehed ning pilt kostja laos asuvast suitsuruumist; kuulata tunnistajaid üle; jätta I Š hagi rahuldamata; jätta menetluskulud I Š kanda.

KOHTUISTUNG

9.06.2015 kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja täpsustas, et hageja tööleping tuleb lugeda lõppenuks 9. juulist 2014. Kohus kuulas tunnistajatena üle M M , N A , J F , I B , A T ja I K .

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, kuulanud üle tunnistajad, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja hagi tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Hageja nõudeks on tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; lõpetada tööleping alates 9.07.2014; mõista kostjalt välja hüvitised kogusummas 4 171,80 € (hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3 354 eurot; töölepingu ülesütlemisest vähem etteteavitamise eest hüvitist 15 kalendripäeva töötasu ulatuses summas 817,80 €). Kostja hagi õigeks ei võta. Töölepingu ülesütlemine Poolte vahel vaidlust ei ole, et hageja kui töötaja ja kostja kui tööandja sõlmisid 2.09.2013 tähtajalise töölepingu nr 15, tähtajaga kuni 30.09.2013, mille kohaselt asus hageja tööle laotöölise ametikohale (TVK tl 3-5). Tööleping on hiljem muudetud ning alates 01.04.2014 on see tähtajatu tööleping (TVK tl 6, 7). Kostja ütles 9.07.2014 töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 p 1 alusel töötajast tuleneval põhjusel, kuna töötaja põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (TVK tl 7 pöördel-8, tõlge tl-l 9). Töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olid järgmised faktid:

Tsiviilasi nr 2-14-59934

Töölepingu seaduse (edaspidi lühend TLS) §-st 87 tulenevalt töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Poolte vahel on vaidlus hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatuse ja seaduslikkuse kohta. Vastavalt TLS § 95 lg-le 1 töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus peab kontrollima, kas on järgitud seaduse nõudeid töölepingu erakorralisel ülesütlemisel. Kui seaduse nõuded töölepingu ülesütlemisel ei ole järgitud, siis on automaatselt töölepingu ülesütlemine tühine. Töölepingu ülesütlemine peab vastama seaduse nõuetele nii formaalselt kui ka materiaalselt. Tööleping on üles öeldud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tööandja on ülesütlemist põhjendanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ülesütlemisavaldus ei ole tingimuslik. Vaidlust ei ole, et hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud 9. juulil 2014, s.o kostja poolt töölepingu ülesütlemise päeval. Seega vastab ülesütlemisavaldus vormilt TLS § 95 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud nõuetele. Hageja töölepingu ülesütlemise aluseks viitas kostja töölepingu ülesütlemisavalduses TLS § 88 p-le 1 ja põhjendas sellega, et töötaja ignoreeris tööandja mõistlikke korraldusi ning põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olid töötaja mitmekordne suitsetamine tööajal, osade puudujäägid tellimustes, ebanormatiivne leksika laojuhataja aadressil. Ülesütlemiseavalduse kohaselt kõikide punktide (rikkumiste) kohta olid töötajale tehtud laojuhataja poolt suulised märkused, mida töötaja ignoreeris. TLS § 88 omab 4 lõiget, seejuures lg 1 omab 8 punkti. Nii töövaidluskomisjoni istungil kui ka kohtuistungil täpsustas kostja esindaja, et töölepingu ülesütlemise aluseks peetud silmas TLS § 88 lg 1 p-d 2, 3 ja 7. Vastavalt TLS § 88 lg 1 p-dele 2, 3 ja 7 tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: 2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine); 3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi; 7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Hageja töölepingu ülesütlemisavalduses TLS § 88 p-le 1 viidet põhjendas kostja eksimusega. TLS § 95 lg-st 3 tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. 8(14)

Tsiviilasi nr 2-14-59934

Seega hageja töölepingu ülesütlemisavalduse puudulik põhjendamine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. Edasi kohus analüüsib hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatust. Kohus jätab tähelepanuta kostja esitatud tõendid hageja ja teise äriühingu suhete kohta (TVK tl 22-24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33), kuna nad ei oma tähtsust antud asja arutamisel. Hageja töölepingu ülesütlemisavalduse kohaselt toimus hagejaga töölepingu ülesütlemine kahel põhjusel:

Tsiviilasi nr 2-14-59934

jääb riiulite juurde, kus on kõik kastid, ning nt 2 inimest käivad ja võtavad karpidesse vajalikud asjad, pärast seda skaneeritakse ja siis lähevad pakid juba lindile. Hageja tegi vigu, ei reageerinud mitte mingitele märkustele ja tema vead mõjutasid teisi töötajaid. Vigadesse suhtus hageja ükskõiksusega. Hagejal oli vigu oluliselt rohkem kui kolleegidel. Kui inimene teeb päevas ühe vea või üldse vigu ei tee, siis hagejal võis keskmiselt 7 viga olla. Igapäev olid tal mingid vead, need vead olid stabiilsed ja teised töötajad pidid neid parandama. Tunnistaja A T ütluste kohaselt (tl 132), ta töötas koos hagejaga ning nendel olid ka ühesugused tööülesanded. Töö on organiseeritud nii, et esialgselt pannakse asi kokku komplekteerimiskasti, pärast tuuakse pakkimislaule, skännitakse, pakitakse kinni ja pannakse lindile. Skänner näitab kui palju on puudu. Tunnistaja I K ütluste kohaselt (tl 132 pöördel-133 pöördel), kes on hulgilao juhataja ja oli hageja vahetu ülemus, hageja tööülesandeks oli korrektselt valida kaup, tuua laua juurde, pakkida see, panna korralikult karpi, pakkida ja saata ostjale, samuti panna pakid nende asukohta laos. Sellest sõltus edasine korrektne komplekteerimine. Laotöölisele anti kätte komplekteerimisleht, sellel lehel oli kirjutatud selle kauba asukoht ja mitu tükki oli vaja võtta antud kaupa. Iga leht oli A4 formaadis ja oli kirjas iga positsioon, kuskil 35 rida. Inimene võttis selle lehe, läks sellega riiulite juurde, leidis vajaliku karbi, võttis palju tal vaja oli, pani kärusse ja tegi lehele märge selle kohta, et ta võttis. Kui see käru oli täis, oli see laua juures, kus toimus juba lõplik komplekteerimine. Terve päev ta käis selle käruga, korjas kokku detaile ja viis need komplekteerimisele. Järgmine päev tegi ta juba teist tööd. Oli laua juures ja pakkis juba karpi. Iga tellimuse lõpus skaneeritakse tellimus, detaile ei ole, laual midagi ei ole, aga arvuti näitab, et toode ei ole veel komplekteeritud ja palju detaile veel puudu. Tellimuslehe alusel oli võimalik selgeks teha, kes konkreetselt töötajatest jättis või komplekteeris vigaselt, kuna iga leht oli isiku poolt allkirjastatud. Ja kui tellimus oli juba kinni pandud, siis oli näha millised detailid olid puudu. Hageja poolt tööülesannete väljaminekuorderid (tl 30-76).

mittenõuetekohase

täitmise

tõendamiseks

esitas

kostja

Kohus jätab tähelepanuta väljaminekuorderid 27. juunist 2014 nr ES-1640 (tl 30), 30. juunist 2014 nr ES-1710 (tl 31-36), 30. juunist 2014 nr ES-1681 (tl 37-43), 1. juulist 2014 nr ES-1765 (tl 44), 1. juulist 2014 nr ES-1778 (tl 45), 3. juulist 2014 nr ES-1832 (tl 53 pöördel-57), kuna need kuupäevad ei ole hageja töölepingu ülesütlemisavalduses märgitud ning järelikult töötajale avaldusega teatavaks tehtud, seega ei ole need tõendid asjakohased.

Tsiviilasi nr 2-14-59934

nr ES-1855 kohaselt (tl 68 pöördel) on tehtud vigu ja kohtu arvates asjaolu, et see on tehtud hageja poolt tõendab tema nimi orderil. 7.07.2014 orderi nr ES-1865 kohaselt (tl 69-71) on tehtud 5 viga ja kohtu arvates hageja nimi orderi lõpus tõendab, et vead on tehtud hageja poolt. 7.07.2014 orderil nr ES-1897 (tl 71 pöördel) on tehtud üks viga ja kohtu arvates hageja nimi orderi lõpus tõendab, et viga on tehtud hageja poolt. Üks viga on tehtud hageja poolt 7.07.2014 orderil nr ES-1859 (tl 72) ning 6 vigu on tehtud hageja poolt 7.07.2014 orderil nr ES-1889 (tl 72 pöördel-76). Vastavalt A. E, kes on laotöötaja, 30.06.2014 märgukirjale laojuhatajale nr 30-6/2014 (TVS tl 38, tõlge tl-l 39) hageja ei saa hakkama oma tööga ja lisaks sellele häirib ülejäänud kollektiivi tööd. Hageja käib pidevalt suitsupausidel, jättes sealjuures olemasoleva töö pooleli, igapäevaselt teeb töös vigu, seega tuleb tema töö alati üle kontrollida. Märkuste ja soovituste peale, kuidas on ratsionaalsem ja kiirem tööd teha vastab emotsionaalselt koos põhjendamatu karmusega või lihtsalt ignoreerib kõik järeldused ja jätkab samas vaimus edasi. Samuti palub laotööline võtta tarvitusele vajalikud meetmed, kuivõrd vastasel juhul lahkub allakirjutanud laotöötaja ise töölt. J. F märgukirja kohaselt (TVK tl 40, tõlge tl-l 41) nende kollektiivis töötamise ajal I. Š alati teeb vigu, mille tulemusena teiste töötajate koormus tõuseb, kolleegide märkuste peale ei reageeri, pidevalt teeb tööajal suitsu, millega rikub töödistsipliini. M. B märgukirja kohaselt (TVK tl 40 pöördel, tõlge tl-l 41 pöördel) nende kollektiivis töötamise ajal I. Š alati teeb vigu ja suhtub lugupidamatult kolleegidesse, leides et on nendest tähtsam. Kolleegide ja juhataja märkustele ei reageeri. Pidevalt teeb tööajal suitsu, mis põhjustab teiste kolleegide töömahu suurenemist ja tema töö tegemist. Palub kõrvaldada ta temast ja kollektiivist kuna ei taha töötada kahe eest. I B märgukirja kohaselt (TVS tl 42, tõlge tl-l 43) I. Š vaatamata märkustele teeb töös meeletul hulgal vigu ja kõige eelduste kohaselt ei näe selles ise probleemi, sest olles tähelepanelikum oleks võimalik neid vigu vältida. I. B tihti oli konfliktide tunnistajaks I ja kolleegide vahel, mis tuleneb tema iseloomust, millest tuleneb tema kergemeelne ja vastik suhtumine laojuhatajasse. Suitsetab tööajal ja ei allu töökorraldustele. Niimoodi enam jätkata ei saa. T, A. märgukirja kohaselt (TVS tl 44, tõlge tl-l 45) I. Š käitumine töökohal ja jaemüügilaos jätab soovida parimat. Tal on pidevad konfliktid nii töötajatega kui ka juhtkonnaga. Temaga töötamine paaris on väga raske, sest tema iseloom on väga agressiivne, ei pööra tähelepanu märkustele, mis on seotud töö tegemisega - alati teeb samu vigu töös. Inimene on isekeskne ja ei ole võimeline töötama kollektiivis. Võib kergelt ärrituda iga hetk ja minna ära suitsu tegema, vaatamata sellele, et tööd on palju ja tellimuse vormistamine võib viibida. Uue kauba lahtipakkimisel alati eksib kohaga, mistõttu on pärast tellimuse komplekteerimisel kulub palju aega, seejärel toob kauba kontrolli, kus ilmnevad vead, mis jällegi võtab täiendavat aega vigade parandamiseks ja mittevajaliku kauba tagasiviimiseks. Ei saa edasi temaga ühes kollektiivis tööd teha kuivõrd ei taha väga töötada kahe eest ja saada ühte palka, samamoodi ei taha kanda materiaalset vastutust tema vigade eest, mis ilmnevad inventuuri tegemisel. Hageja vahetu ülemuse – laojuhataja I. K märgukirja kohaselt (TVS tl 46, tõlge tl-l 47) ta juhib tähelepanu asjaolule, et töötades jaemüügilaos 08.07.14 kell 11.25, järjekordsele märkusele, et tööajal tuleb teha tööd, mitte suitsu, laotööline I. Š vastas talle ebatsensuurse tekstiga terve kollektiivi nähes, millega solvas I. K ja alandas töötajate silmis. Jaemüügilaos töötamise ajal I.Š näitas ennast kui distsipliinitu ja organiseerimatu töötaja. Distsipliini osas pidevalt rikkus sise-eeskirju, ignoreeris puhkuseks ettenähtud aega ja suitsupausideks ettenähtud aega, lahkudes suitsule mitte vähem kui 2-3 iga tund, märkustele reageeris valuliselt ja närviliselt, ja igas tööülesandes tegi vigu, mis on täiesti lubamatu. 11(14)

Tsiviilasi nr 2-14-59934

08.07.14 kell 11.25 I.Š lõplikult keeldus täitmast ettevõtte töökorraldusi ja ebatsensuurselt väljendus I. K suunas kollektiivi juuresolekul. I. K leiab, et I.Š tegevus põhjustab otsest kahju temale kui juhatajale ja tema näol ka ettevõttele kus ta töötab. I.Š töötamine kollektiivis on edaspidi ebaotstarbekas. Kohus leiab, et ülalmainitud tunnistajate ütlustega, orderitega, mida kohus võttis arvesse, ning märgukirjadega on tõendamist leidnud hageja töökohustuste rikkumine. Hageja töölepingu ülesütlemisavalduses heidetakse hagejale ka mitmekordne suitsetamine tööajal. Nimetatud asjaolust on kirjutanud ka hageja kaastöötajad märgukirjades. Ei töövaidluskomisjonile ega ka kohtule ei ole ühtegi tõendit esitatud, kuidas ja milliste dokumentidega on ettevõttes reguleeritud, kus ja millal töötajad tohivad suitsetada. Seega jääb arusaamatuks millise töökorra reegli vastu töötaja on eksinud ja seda rikkunud. Sellele puudusele pööras kostja tähelepanu ka töövaidluskomisjon oma otsuses. Asjaolu kohta, et tööandja poolt on loodud võimalused suitsetamiseks on kostja esitanud foto (tl 77), kus väidetavalt on kajastatud koht, kus töötajad saavad suitsetada. Kohus jätab tähelepanuta kostja väited selle kohta, et hageja tihti viibis tollilaos ja tunnistajate ütlused selle kohta, kuna töölepingu ülesütlemisavalduses see asjaolu ei ole hagejale etteheidetud. Vastavalt hageja töölepingu p-le 6.4 pooled on kohustatud olema teineteise suhtes viisakad ja käituma hea usu põhimõttel. Kohus leiab, et vahetu ülemuse suhtes, kes on tööandja esindaja, ebatsensuurne väljendamine, on töölepingu raske rikkumine, kuid arvestades hageja eelnevat käitumist kaastöötajate suhtes, lähtudes nende märgukirjades kajastatust, ei olnud see tööandjale üllatuseks. Kohus leiab, et ei ole tõendatud ega veenvalt põhistatud töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 7 alusel. Esitatud tõenditest ei saa järeldada, et hageja oma kohustuste rikkumisega on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Ei ole arusaadav kostja viide ülesütlemisavalduses usalduse kaotusele ning see punkt (TLS § 88 lg 1 p 5) ei ole kajastatud ei ülesütlemisavalduses ega kostja väidete põhistamises. Asjas ei leidnud tõendamist tunnistajate ütlustega ega ka teiste tõenditega, et hagejat hoiatati lepingu lõpetamise võimalusest kui ta ei lõpeta töökohustuste ja töölepingu rikkumist. Kohustus töötajat hoiatada omab eesmärki üheselt selgitada et rikkumise jätkamisel võidakse leping üles öelda. Seadus ei näe hoiatusele ette kindlat vorminõuet, seega hoiatuse tegemine suuliselt ei ole seadusega vastuolus, kuid kostja peab hoiatuse tegemist tõendama. Kuna töölepingust tuleneva õigussuhte puhul on tegemist ka võlasuhtega, kuuluvad vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg-le 1 kohaldamisele võlaõigusseaduse üldosa normid (VÕS § 1207) muuhulgas töölepingule. Kostja oleks pidanud töölepingu ülesütlemisel arvestama VÕS § 196 lg 2, mis sätestab, et kui mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seisneb asjaolus, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud tähtaja tulemusteta lõppemist. Kohtule ei ole esitatud töötaja seletused talle ette heidetud rikkumiste kohta ega tõendid selle kohta, et temale anti tähtaeg kohustuste rikkumiste lõpetamiseks.

12(14)

Tsiviilasi nr 2-14-59934

Vastavalt TLS § 104 lg 1 seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Lähtudes kõigest ülalöeldust leiab kohus, et hageja töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei olnud alust ja hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine seaduse nõuete rikkumiste tõttu. TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Eeltoodust lähtudes loeb komisjon töölepingu lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 09. juulist 2014. Hüvitised TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja palus mõista kostjalt välja kolme kuu keskmine töötasu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja keskmine töötasu on 1 118 €. Hüvitise suuruse otsustamisel arvestab kohus, et hageja töösuhted kostja juures kestsid alla aasta, samas tööandja on tähtajalise töölepingu muutnud tähtajatuks, seega oli töötajal õigustatud ootus töölepingu kestvusele. Kohus arvestab ka tööandja huve, milleks oli väljaõpetatud alalise töötaja saamine, kes sobib kollektiivi, kuigi kollektiivis esinesid pingeid. Arvestades kõik toodud asjaolud kogumis leiab kohus, et on põhjust hageja kasuks väljamõistetava hüvitise vähendamiseks ning et töötajale tuleb välja mõista hüvitis töölepingu lõpetamisel kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 2 236 eurot. Hageja nõudeks on ka hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteavitamise eest. Vastavalt TLS § 97 lg 2 p-le 1 erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe tööaasta - vähemalt 15 kalendripäeva. TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kohus on tuvastanud hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisust. Hageja poolt oma kohustuste või töölepingu oluline rikkumine, mis toonuks kaasa töölepingu erakorralise lõpetamise põhjendatust sellest ette teavitamata, ei leidnud tõendamist. Kohus leiab, et kuna kostja ei teavitanud hagejat ette töölepingu ülesütlemisest, vaatamata sellisele võimalusele, tuleb hageja nõue ka selles osas rahuldada ning mõsta kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 817,80 €. Kõigest ülaltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt.

MENETLUSKULUD

13(14)

Tsiviilasi nr 2-14-59934

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi on rahuldatud osaliselt. Kohus leiab õiglaseks jätta poolte menetluskulusid nende endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad. 9.06.2015 kohtuistungil olid kostja taotlusel ülekuulatud tunnistajad. Kostja tasus 13.04.2015 tunnistajatasu ettemaks summas 149,40 €. Vastavalt TsMS § 152 lg-le 1 tunnistajale makstakse tunnistajatasu. Tunnistajatasu on hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest. Tunnistajatasu makstakse ka siis, kui tõendusküsimusele on vastatud kirjalikult. Tulenevalt TsMS § 160 lg-st 1 tunnistajale, eksperdile ja tõlgile makstakse tasu üksnes nõudmisel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tunnistajatasu maksmise ja tunnistajale kulude hüvitamise nõue lõpeb kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja menetluses viimati osales, kui tunnistaja ei esita kohtule taotlust tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Kohus teavitab tunnistajat nimetatud tähtajast ja tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest. 9.06.2015 kohtuistungil tunnistajatena ülekuulatud isikutel on õigus kuni 9.09.2015 nõuda tunnistajatasu maksmist ja tunnistajale kulude hüvitamist. Kohus teavitas tunnistajaid TsMS § 160 lg-s 2 sätestatud tähtajast ja tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest tunnistajatele saadetud kohtukutsetes (tl 104-109). Tunnistajad said kohtukutsed kätte (tl 111-116). TsMS § 150 lg 7 kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4-6 sätestatud korras. Vastavalt TsMS § 150 lg 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kui tunnistajad kuni 9.09.2015 ei esita taotlusi tasu maksmiseks või kulutuste hüvitamiseks, siis kostjal on õigus nõuda tasutu tagastamist. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 6 riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.