MTÜ Elukeskkonna korralduskeskus kaebus kohtutäitur Heimo Vilpuu tegevusele
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09. aprilli 2015.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MTÜ Elukeskkonna korralduskeskus määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): MTÜ Elukeskkonna korralduskeskus (registrikood: 80196299; asukoht: Pärnu 80045), seaduslik esindaja Oove Allmaa Puudutatud isik (vastustaja): Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu Puudutatud isik (sissenõudja): Muinsuskaitseamet
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Pärnu Maakohtu 09.04.2015.a määrus jätta muutmata.
2.MTÜ Elukeskkonna korralduskeskuse määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja, MTÜ Elukeskkonna korralduskeskus kanda.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Avaldaja esitas 09.03.2015.a Pärnu Maakohtule kaebuse Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu tegevusele täiteasjas nr 039/2014/1162. Avaldaja palus lõpetada täiteasjas täitemenetluse, tühistada täitekutse avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avaldada selle kohta 1(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-3596 vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded, tühistada 14.11.2014 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, vabastada aresti alt AS-s SEB Pank avaldaja pangakontod ja tagastada avaldajale 23,23 eurot ning kõrvaldada muud täiteasjast tulenevad tagajärjed, mis mõjutavad avaldajat. Lisaks palus avaldaja tuvastada Muinsuskaitseameti 06.09.2013 ettekirjutuse nr 316 õigusvastasus või tühisus. Avaldaja esitas 12.02.2015.a kohtutäiturile kaebuse tema tegevuse peale, mille kohtutäitur jättis 20.02.2015.a otsusega rahuldamata. Avaldaja palus lõpetada täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu (TMS § 48 lg 1 p 7), tühistada väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud täitmisteade ja avaldada selle kohta teade, tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning vabastada avaldaja arveldusarve arestist ja tagastada 23,23 eurot. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur rikkunud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 8 sätestatud kohustusi, kui jättis välja selgitamata, et avaldaja vastu esitatud nõuetel puudub õiguslik alus (täitedokument). Samuti on kohtutäitur rikkunud TMS § 23 lg-t 4. Tõendatud ei ole, et kohtutäitur kontrollis sissenõudja esindaja esindusõigust. Täitmisteates puudub arusaadav selgitus võlgniku õigusele tasuda kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Samuti ei ole sellist informatsiooni võimalik tuletada täitmisteates sisalduvast täitekulude arvestusest, millega rikutakse TMS § 24 lg 3 p 7. Kohtutäitur ei ole edastanud avaldajale täitmisavaldust. Samas on kohtutäituri büroo töötaja kinnitanud, et kõik täitedokumendid on avaldajale edastatud, mistõttu on tõendatud, et Muinsuskaitseameti poolt ei ole täiteasjas nr 039/2014/1162 täitmisavaldust esitatud. Samuti puudub dokument, mille alusel toimus AS-s SEB Pank avaldaja rahaliste vahendite arestimine summas 10 855,77 eurot ning raha kontolt eemaldamine summas 23,23 eurot. Tõendatud on, et täiteasjas nr 039/2014/1162 puudub täitetoimik, kuivõrd avaldajale seda esitatud ei ole. Kohtutäitur on rikkunud TMS § 32, sest pole tõendanud täitedokumendiga avaldaja suhtes täitetoimingute tegemise õigsust, sh õigust võtta vastu makseid ja muude kohustuste täitmist. Kohtutäitur ei ole avaldajale seaduses sätestatud korras kätte toimetanud täitmisteadet ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti, millega on rikutud TMS § 10 lg-t 1.
2.Puudutatud isikud vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur selgitas, et Muinsuskaitseamet esitas 06.11.2014.a täitmisavalduse Muinsuskaitseameti 06.09.2013.a ettekirjutuse nr 316 täitmisele pööramiseks. Muinsuskaitseameti 06.09.2013.a ettekirjutus nr 316 vastab formaalselt täitedokumendile esitatud nõuetele. Alus täitemenetluse algatamata jätmiseks puudus. Sissenõudja võis esitada ka täitedokumendi andmete väljavõtte sissenõudja infosüsteemist (justiitsministri 15.12.2009.a määrus nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ (edaspidi kohtutäiturimäärustik) § 171 lg 4). Täitmisteade ja täitedokumendi ärakiri on avaldajale avalikult kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel, kuivõrd tähitud kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel. Avaldaja konto on arestitud summas 3641,96 eurot, mitte 10 855,77 eurot. Kohtutäituri tasu otsuses on kõik summad märgitud ning akti tekstis selgitused toodud. Sissenõudja on 06.09.2013.a ettekirjutuse nr 316 saatnud avaldajale tähtkirjaga tema registrisse kantud aadressil. Ümbrikul olevate templite järgi jäeti esimene teade kirja kohta avaldaja postkasti 21.09.2013.a. Avaldaja oleks pidanud ettekirjutusest teada saama hiljemalt järgmisel päeval peale tähtkirja kohta teate saamist ning korraldama selle vastu võtmise. Muinsuskaitseameti 06.09.2013.a ettekirjutus nr 316 tuleb lugeda avaldajale kättetoimetatuks 23.09.2013.a ning selle vaidlustamise tähtaeg möödus 24.10.2013.a, millest alates tuleb lugeda ettekirjutus jõustunuks. Sissenõudja esitas täiturile tõendid haldusakti adressaadile
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-3596 kättetoimetamise kohta. Vaidlustatud ettekirjutus on seaduslik ning avaldaja väide haldusakti tühisuse kohta ei lähtu tegelikest asjaoludest. Kuna mälestisel olid lõikamata puud müüridel, samuti müürid jätkuvalt katmata, ehitise avad sulgemata, siis vaatlusprotokollis on mälestise seisund fotodega piisaval määral tuvastatud. Samuti on tuvastatud ettekirjutusega nr 316 pandud kohustuste täies mahus täitmata jätmine. Täitmisavalduse ja täitedokumendi võib esitada elektroonselt (vt TMS § 23 lg 6). Elektrooniline, avalikustatud dokument tuleb võtta täitmisele dokumendi füüsilise esitamiseta (vt kohtutäiturimäärustik § 17 lg 1). Muinsuskaitseameti 06.09.2013.a ettekirjutus nr 316 on jõustunud, täitmiseks kohustuslik ning tegemist on õiguspärase haldusaktiga. Ettekirjutuse nr 316 õiguspärasuse vaidlustamiseks on avaldaja valinud ebaõige õiguskaitsevahendi. Kui isikut kohustatakse tegema mitut tegu või mitmest teost hoiduma, tuleb sunniraha määrata iga kohustuse kohta eraldi (asendustäitmise ja sunniraha seadus (AtSS) § 7 lg 5). Sissenõudja on enne täitekorralduse esitamist selle eelduseks olevates asjaoludes (olemas peab olema kohustava sisuga haldusakt, see peab olema jõustunud ning ettekirjutusega pandud kohustus ei ole täidetud) veendunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.11.2011 määrus nr 3-2-1-100-11, p 17). Täitemenetluse lõpetamiseks asjaolud puuduvad (vt TMS § 48 lg 1 p 7).
3.Pärnu Maakohtu 09.04.2015.a määrusega jäeti avaldaja kaebus kohtutäituri tegevusele rahuldamata. Kohtutäitur on 14.11.2014.a alustanud täitemenetlust täiteasjas nr 039/2014/1162 nõudes, mis tuleneb TMS § 2 lg 1 p-s 11 sätestatud täitedokumendist. Selleks on Muinsuskaitseameti 06.09.2013.a ettekirjutus nr 316. Sissenõudja on põhistanud ettekirjutuse jõustumist 24.10.2013.a. Alusetu on avaldaja väide nagu oleks kohtutäituril olnud erihuvi viia läbi täitemenetlust avaldaja suhtes ning nagu ta oleks asunud ise kunstlikult looma dokumente ja tõendeid. Alusetu on avaldaja väide, et sissenõudja poolt pole esitatud täitmisavaldust, kuna see on esitatud elektrooniliselt vastavalt TMS §-s 231 ja kohtutäiturimäärustiku §-s 171 sätestatule. Elektrooniline avalikustatud täitmisavaldus tuleb võtta täitmisele dokumendi füüsilise esitamiseta. Täitedokument on avalikult kättesaadav sissenõudja dokumendihaldussüsteemis. Lisaks on kohtutäitur esitanud vastava väljatrüki infosüsteemist täitmisavalduse esitamise kohta 06.11.2014.a. Kohtutäitur on kohustatud võtma menetlusse kõik täitedokumendid, mis formaalselt vastavad täitedokumendile esitatavatele nõuetele. Kohtutäitur ei ole pädev lahendama täitedokumendi sisulise õiguspärasusega seotud küsimusi. Suurem osa avaldaja etteheidetest puudutavad täitemenetlusele eelnevat. Formaliseerituse printsiibist lähtuvalt polnud kohtutäituril alust 06.09.2013.a ettekirjutust nr 316 ja vaatlusprotokolli mitte arvestada. Ettekirjutusest nr 316 nähtuvad kohustused ja täitmise tähtajad, samuti sunniraha suurus ja tingimused, millal see tuleb tasuda. Kuigi vaatlusprotokollis on lisaks 23.07.2014.a kuupäevale märgitud ka 01.07.2014.a ja segadus on kellaaegades, on arusaadav, et vaatlus on teostatud 23.07.2014.a, mil on fikseeritud ettekirjutuse nr 316 mittetäitmine. Ebatäpsused vaatlusprotokollis ei muuda vaieldavaks vaatlusprotokolli lisana fotodel jäädvustatud mälestiste seisundit. Kohtutäitur ei ole täitemenetluse alustamisel ja läbiviimisel rikkunud õigusnorme. Täitmisteate ja täitedokumendi ärakiri on võlgnikule kätte toimetatud. Puuduvad tõendid, et avaldajale ei oleks võimaldatud täitetoimikuga tutvumist. Võlgnikule on edastatud arestimisakt ning teatatud kaebuse läbivaatamisest. Täitekulude arvestust on otsuses selgitatud. Kohtutäituri tasu otsuses on kõik summad märgitud ning täitmisteates on viide TMS § 3 p 7 järgi võlgniku õigusele tasuda kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Kohtutäituri tasu otsusest nähtub võlgniku kohustus tasuda täitemenetluses menetluse alustamise tasu. Taotlus tuvastada täitmisteates täitedokumendiks nimetatud Muinsuskaitseameti 06.09.2013.a ettekirjutuse nr 316 õigusvastasus või tühisus tuleb
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-3596 jätta läbi vaatamata, kuivõrd nimetatud taotlust kohtutäiturile esitatud kaebuses ega selle täienduses ei sisaldu (TMS § 218 lg 1).
4.Avaldaja esitas 30.04.2015.a määruskaebuse, milles palub Pärnu Maakohtu 09.04.2015.a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kaebus rahuldatakse. Täitemenetlust ei saanud alustada, sest puudus täitedokumendina nimetatud dokument „Muinsuskaitseameti 06.09.2013. a haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks nr 316“ ning Muinsuskaitseameti 06.09.2013.a ettekirjutus nr 316 ja vaatlusprotokoll ei vasta vorminõuetele (puudub allkiri, pole avaldajale kätte toimetatud, TMS § 2 lg-s 1 toodud loeteluga hõlmatud ei ole). Sissenõudjal puudub õigus teha MuKS alusel ettekirjutusi. Muinsuskaitseameti 06.09.2013.a ettekirjutuses nr 316 õigusliku alusena märgitud MuKS § 442 lg 1 p-d 4 ja 5 ning § 442 lg 3 on kehtetud. Põhjendamata on kohtu seisukoht, et sissenõudja on põhistanud ettekirjutuse jõustumist 24.10.2013.a. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et kohtutäiturimäärustiku § 171 ja/või TMS § 231 lg 1 välistaksid TMS § 23 lg 4 kohaldamise. Tõendamata on, et täitedokumendina nimetatud Muinsuskaitseameti 06.09.2013.a haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks nr 316 ja vaatlusprotokoll on koostatud elektrooniliselt ja/või, et need oleks avalikustatud (avalikult kättesaadav Muinsuskaitseameti dokumendihaldussüsteemis). Vaidlustatud määrusest ei selgu, kuidas on kohus jõudnud järeldusele, et kohtutäiturimäärustiku § 171 lg-s 1 nimetatud korraga hõlmatud nõuete täitmisele saatmisel võib sissenõudja esitada täitmiseks täitedokumendist koopia või täitedokumendi andmete väljavõtte sissenõudja infosüsteemist, mille õigsust eeldatakse. Põhjendamata on kohtu järeldused, et eelduslikult saadab sissenõudja kohtutäiturile sundtäitmiseks nõuded, mida vabatahtlikult ei täideta; ettekirjutusele on lisatud vaatlusprotokoll, mis on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 kohaselt lubatav tõend ning vaatlusprotokollist on arusaadav, et vaatlus teostati 23.07.2013.a. Tõendamata on, et vaatlusprotokoll on ettekirjutuse nr 316 lisa. Asjakohatu on kohtu seisukoht, et ebatäpsused vaatlusprotokollis ei muuda vaieldavaks vaatlusprotokolli lisana fotodel jäädvustatud mälestiste seisundit, sest kaebuse ese ei ole mälestise seisund. Kohus on jätnud kohtutäiturilt välja nõudmata täitetoimiku. Täitetoimikust dokumentide koopiate küsimine sellega samaväärne ei ole, kuivõrd ei võimalda hinnata originaalide olemasolu või nende tegelikku koostamise aega. Sellega on kohus jätnud rahuldamata avaldaja taotluse, kuid sisuliselt seda põhjendamata. Kohtu selline tegevus kahjustab avaldaja õigusi. Ekslik on kohtu väide, et avaldajal on soovi korral võimalik tutvuda täitetoimikuga e-toimiku kaudu, sest tegelikkuses sai avaldaja e-toimikus juurdepääsu kohtutäituri ja sissenõudja dokumentidele alles peale 22.04.2015.a. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et kohtutäitur on vaidlustatud otsuses täitekulude arvestust selgitanud. Avaldajale ei ole need selgitused arusaadavad. Kohus on jätnud tähelepanuta avaldaja väite, et täitmisteates ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses on tasu arvestust puudutavates osades vastuolu ja seetõttu ei ole need õiguslikult põhjendatud. Avaldajal ei ole e-toimiku kaudu ega muul moel olnud võimalik tutvuda määrusega, millega sissenõudja kaasati menetlusse.
5.Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu. Sissenõudja esitas täitedokumendiks oleva ettekirjutuse ning tõendid ettekirjutuse saatmise kohta tähitud kirjaga avaldaja registrisse kantud aadressile, millega on tõendatud täitemenetluse algatamise eelduste olemasolu. Avaldaja ei ole neid asjaolusid ümber lükanud. MuKS kuni 30.06.2014 kehtinud ja alates 01.07.2014 jõustunud regulatsioonide kohaselt on sissenõudja pädev tegema ettekirjutusi MuKS nõuete rikkumise korral ning määruskaebuse vastupidine väide on alusetu. Sissenõudja on määratlenud 06.09.2013.a ettekirjutuse täitedokumendina TMS § 2 lg 1 p 11 alusel, aga ka avalik-õigusliku nõudena TMS § 231 alusel, sest tegemist on täitedokumendi määratlemisega
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-3596 vastavalt selle tunnustele. Maakohus on õigesti leidnud, et kohtutäitur on kohustatud menetlusse võtma kõik täitedokumendid, mis formaalselt vastavad täitedokumendile esitatud nõuetele. Sissenõudja esitas tõendid täitemenetluse eelduste olemasolu kohta. Avaldaja ei ole vastuväiteid neile tõenditele esitanud.
6.Kohtutäitur määruskaebusele oma seisukohta ei esitanud.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 09.04.2015.a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud kohtumääruses esitatud põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Avaldaja on vaidlustanud täitemenetluse alustamise, täituritasu otsuse, täitmisteate avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded ning avaldaja pangakonto arestimise. Riigikohus on selgitanud, et kohtutäituri otsuse peale esitatavas kaebuses saab esitada täitedokumendi puudumise vastuväite vaid juhul, kui selle vastuväite lahendamine on kohtutäituri pädevuses. Kui täitedokumendi puudumise vastuväide tähendab sisuliselt materiaalõiguslikku vastuväidet nõudele, mida aga kohtutäitur lahendada ei saa, siis tuleb esitada TMS §-s 221 sätestatud hagi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.03.2014.a otsus nr 3-2-1-1-14, p 18). Kohtutäituri pädevuses ei ole kontrollida täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise või mittetäitmisega seonduvat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.11.2011.a määrus nr 3-2-1-100-11, p 17).
10.Kaebuses esitatud nõue haldusakti õigusvastasuse või tühisuse tuvastamiseks on materiaalõiguslik nõue, mille lahendamine ei kuulu kohtutäituri pädevusse ega sellest tulenevalt ka maakohtu pädevusse. Seejuures on maakohus õigesti märkinud, et avaldaja ei ole nimetatud nõuet kohtutäiturile esitatud kaebuses märkinud. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et vaidlused haldusakti õiguspärasuse üle kuuluvad lahendamisele halduskohtumenetluse korras. Avaldaja väited Muinsuskaitseameti 06.09.2013.a ettekirjutuse nr 316 tühisusest (haldusorgani pädevus ettekirjutuse andmiseks ja allkirja puudumine) seonduvad haldusakti õiguspärasusega, mille kontrollimine kohtutäituri pädevusse ei kuulu. Riigikohus on märkinud, et materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet, on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile iseloomulik (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.09.2011 otsus nr 3-2-1-60-11, p 15). Sellega käesoleval juhul tegemist ei ole, vaid esitatud on kaebus kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 alusel.
11.Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibist tulenevalt on kohtutäituril kohustus kontrollida, kas täitedokument vastab seaduses sätestatud formaalsetele seaduse nõuetele – kas haldusorganil on õigus seaduse kohaselt rakendada sunniraha, kas haldusakt sisaldab rahalist nõuet, kas tegemist on täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 p 11 tähenduses ning kas haldusakt on jõustunud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.11.2011 määrus nr 3-2-1-100-11, p 18). Täitmisavalduse esitamise ajal andis sissenõudjale õiguse rakendada sunniraha MuKS § 441 lg
1.Õigus sunniraha rakendamiseks sisaldus ka 06.09.2013.a ettekirjutuse nr 316 andmise ajal MuKS-s (kuni 31.06.2014 kehtinud redaktsiooni § 442 lg 3). Muinsuskaitseameti 06.09.2013.a ettekirjutuses nr 316 sisaldub hoiatus ettekirjutuses viidatud kohustuste mittetäitmisel sunniraha rakendamise kohta. Seega on tegemist rahalisi nõudeid sisaldava haldusaktiga.
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-3596
12.Maakohus on õigesti märkinud, et täitemenetlust on alustatud täitedokumendi, milleks on Muinsuskaitseameti 06.09.2013.a ettekirjutus nr 316, alusel. Nähtuvalt 06.11.2014.a täitmisavalduselt on taotletud pöörata täitmisele TMS § 2 lg 1 p 11 alusel seaduses sätestatud juhul haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Täitmisavalduse lisade loetelus on täitedokumendina märgitud ettekirjutus nr 316 (I kd, tl 104). Seega on täitmisavaldusest arusaadav, et täitedokument on Muinsuskaitseameti 06.09.2013.a ettekirjutus nr 316. Asjaolu, et täitmisavalduses on taotlus formuleeritud lähtudes TMS sõnastusest, ei muuda täitedokumenti olematuks ega tekita ebaselgust, millise haldusakti alusel sunniraha sisse nõutakse. Seda, et täitedokument on 06.09.2013.a ettekirjutus kinnitab asjaolu, et Muinsuskaitseameti 06.09.2013.a ettekirjutus nr 316 on esitatud kohtutäiturile koos täitmisavaldusega (I kd, tl 105-107). Järelikult ei saanud kohtutäituril tekkida kahtlust, et sissenõudja on soovinud pöörata sissenõudmisele sunniraha, mille aluseks on 06.09.2013.a ettekirjutus nr 316.
13.Riigikohus on selgitanud, et kohtutäitur võib täitemenetlust alustada vaid siis, kui täitedokumendi kättetoimetamine on usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.11.2013.a määrus nr 3-2-1-138-13, p 18). Käesoleval juhul on kohtutäitur seda teinud ning tõendatud on ettekirjutuse kättetoimetamine avaldajale. Kohtutäituri poolt kohtule esitatud täitetoimiku koopiast nähtub Muinsuskaitseameti esitatud tähitud kirja kviitung Muinsuskaitseameti 06.09.2013.a ettekirjutuse nr 316 avaldajale kättetoimetamise kohta, kuid kahjuks ei ole sellelt võimalik üheselt selgelt vastavaid andmeid välja lugeda (I kd, tl 113). Samas on sissenõudja esitanud maakohtule koopiad ümbrikust ja väljastusteatest, mille kohaselt edastati avaldaja registrijärgsele aadressile 19.09.2013.a tähitud kirjaga ettekirjus nr 316 ning mis tagastati hoiutähtaja möödumisel sissenõudjale (I kd, tl 176177). Ka kaebusest nähtub, et avaldaja pidi ettekirjutusest nr 316 teadlik olema, kuivõrd selles märgitakse, et SR poolt 01.07.2014.a/23.07.2014.a väidetavalt teostatud vaatlus ei välista, et ettekirjutuses nr 316 (06.09.2013.a) toodud kohustused olid täidetud enne 01.07.2014.a/23.07.2014.a väidetavalt teostatud vaatlust (I kd, tl 4). Seega on maakohus õigesti järeldanud, et sissenõudja on põhistanud ettekirjutuse jõustumist 24.10.2013.a. Asjaolu, et maakohus on nõustunud sissenõudjaga ettekirjutuse jõustumise osas ilma sissenõudja selgitusi kordamata, ei anna alust pidada kohtu seisukohta põhjendamatuks.
14.AtSS § 9 lg 1 kohustab haldusorganit enne täitekorralduse andmist kontrollima sunnivahendi rakendamise aluste olemasolu, st olemas peab olema kohustava sisuga haldusakt, see peab olema jõustunud ning ettekirjutusega pandud kohustus ei ole täidetud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.11.2011 määrus nr 3-2-1-100-11, p 17). TMS § 19 lg 1 kohaselt, kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuste saabumist. TMS § 19 lg 2 järgi tuleb tingimuse saabumist täiturile tõendada kirjalike dokumentidega. Asja materjalist nähtub, et sissenõudja on kontrollinud sunnivahendi rakendamise aluste olemasolu, kui esitas kohtutäiturile täitekorralduse, millele olid lisatud juurde sunniraha sissenõudmise aluseks olev kohustava sisuga ettekirjutus nr 316 ning vaatlusprotokoll, millega on tuvastatud ettekirjutusega pandud kohustuste täitmata jätmine (I kd, tl 104-112).
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuigi vaatlusprotokollis on lisaks 23.07.2014.a kuupäevale märgitud ka 01.07.2014.a ja segadus on kellaaegades, on arusaadav, et vaatlus on teostatud 23.07.2014.a, mil on fikseeritud ettekirjutuse nr 316 mittetäitmine ning ebatäpsused vaatlusprotokollis ei muuda vaieldavaks vaatlusprotokolli lisana fotodel jäädvustatud mälestiste seisundit.
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-3596
16.Õige on avaldaja väide, et mälestise seisund ei ole kaebuse ese. Küll aga on ekslik avaldaja järeldus, et seetõttu on asjakohatu maakohtu seisukoht, et ebatäpsused vaatlusprotokollis ei muuda vaieldavaks vaatlusprotokolli lisana fotodel jäädvustatud mälestiste seisundit. Sissenõudja kohustus oli edastada kohtutäiturile koos täitekorraldusega kirjalikud tõendid, et sunniraha rakendamise aluseks olevast haldusaktist tulenevad kohustused on tähtaegselt täitmata. Selliseks kirjalikuks dokumendiks on vaatlusprotokoll koos lisadega (fotod). Seejuures on maakohus korrektselt märkinud, et vaatlusprotokoll on HMS § 38 lg 2 kohaselt lubatav tõend. Ka haldustäitemenetlus on haldusmenetlus, mistõttu kohalduvad HMS-i sätted. AtSS § 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse sunnivahendi rakendamisel antavatele aktidele ja tehtavatele toimingutele haldusmenetluse seadust, arvestades AtSS-st tulenevaid erisusi. Küll aga ei ole kohtutäituri pädevuses asuda hindama, kas haldusorgan on õiguspäraselt kontrollinud, et ettekirjutusega pandud kohustus ei ole täidetud, vaid eeldab esitatud kirjalike dokumentide õigsust. Seetõttu ongi maakohus õigesti märkinud, et praeguses tsiviilasjas ei saa vaidluse all olla küsimus fotodel kajastatud mälestise seisundist.
17.Avaldaja leiab, et tõendamata on, et vaatlusprotokoll on ettekirjutuse nr 316 lisa. Asja materjalist ei nähtu, et selline nõue tuleks õigusaktidest või puudutatud isikud seda väitnud oleks. Seetõttu on toodud avaldaja väide arusaamatu ning kohus jätab selle tähelepanuta.
18.Avaldaja on seadnud kahtluse alla täitmisavalduse korrektse esitamise ning leiab, et maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et kohtutäiturimäärustiku § 171 ja/või TMS § 231 lg 1 välistaksid TMS § 23 lg 4 kohaldamise. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga täitmisavalduse esitamisest ning TMS § 231 lg 1 tõlgendamisest ega pea vajalikuks neid korrata. Asjakohatu on avaldaja väide, et tõendamata on täitedokumendi ja vaatlusprotokolli elektroonselt koostamine ning nende avalikustamine. Olukorras, kus täitekorraldus koos selle lisadega (06.09.2013.a ettekirjutus nr 316 ja vaatlusprotokoll) on esitatud kohtutäiturile elektrooniliselt vastava infosüsteemi vahendusel, on ilmne, et 06.09.2013.a ettekirjutus ja vaatlusprotokoll pidid olema koostatud elektrooniliselt. Seda, et nimetatud dokumendid on elektrooniliselt koostatud kinnitab ka asjaolu, et vastavad dokumendid on sissenõudja esitanud ka kohtule elektrooniliselt. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda, et nimetatud dokumendid ei oleks avaldatud sissenõudja dokumendihaldussüsteemis. Vastupidiseid andmeid ei ole esitanud ka avaldaja.
19.Avaldaja hinnangul on põhjendamata (sh ei ole viidatud õiguslikule alusele) kohtu järeldus, et eelduslikult saadab sissenõudja kohtutäiturile sundtäitmiseks nõuded, mida vabatahtlikult ei täideta. AtSS § 2 lg 1 kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Seda, et ettekirjutuses nr 316 sätestatud kohustuste mittetäitmisel selleks sätestatud tähtaja jooksul rakendab Muinsuskaitseamet sunniraha, on märgitud ka 06.09.2013.a ettekirjutuses nr 316 sisalduvas hoiatuses (I kd, tl 2021). Järelikult on maakohtu toodud järeldus õige, olenemata sellest, et kohus ei pidanud vajalikuks seda pikemalt selgitada.
20.Avaldaja hinnangul ei ole kohtutäitur talle korrektselt kätte toimetanud täitmisteadet ja vara arestimise akti. TMS § 24 lg 1 kohaselt, kui täidetud on täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid (TMS § 10 lg 1). Dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei tulene teisiti (TMS § 10 lg 2). TsMS § 317 lg 11 kohaselt võib olenemata § 317 lg-s 1 sätestatust, juriidilisest isikust menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui elektrooniline kättetoimetamine ja juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse 7(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-3596 kantud postiaadressil tähitud kirjaga kättetoimetamine ei ole tulemust andnud. Riigikohus on selgitanud, et kohtutäitur kui riikliku sunni kohaldaja peab oma kohustusi täitma nõuetekohaselt ning menetlusosalistele kätte toimetama seaduses ettenähtud menetlusdokumendid (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.09.2011 otsus nr 3-2-1-69-11, p 12).
21.Asja materjalist nähtub, et kohtutäitur on 19.11.2014.a saatnud avaldaja registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga täitmisteate, mis on kohtutäiturile tagastatud hoiutähtaja möödumisel (I kd, tl 24-25). Peale tähitud postiga täitmisteate edastamise ebaõnnestumist, avaldas kohtutäitur 10.12.2014.a teate täitemenetluse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (I kd, tl 117). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtutäitur püüdnud täitmisteadet avaldajale kätte toimetada lisaks tähitud kirjaga ka elektrooniliselt, mistõttu ei olnud täidetud menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamise eeldused. Samas on avaldaja saanud täitmisteate kätte 11.02.2015.a, mil kinnitas e-kirjaga täitmisteate kättesaamist. Kuigi täitmisteate korrektne kättetoimetamine enne järgmiste menetlustoimingute tegemist kannab eesmärki, et avaldaja saaks võimalusel vabatahtlikult selleks antud tähtaja jooksul tasuda võla ja kohtutäituri tasu, siis on käesoleval juhul asja materjalist näha, et ka peale täitmisteate kättesaamist 11.02.2015.a ei ole võlgnik asunud võlga tasuma. Järelikult ei ole täitmisteate kättetoimetamisel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded eelduste rikkumisel kahjustatud avaldaja õigusi viisil, mis tingiks kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamise.
22.TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama mh vara arestimise akti. Asja materjalist nähtuvalt on kohtutäitur saatnud 21.01.2015 äriregistrisse kantud avaldaja e-posti aadressile XXX@XXX vara arestimise akti (I kd, tl 114). TsMS § 3111 lg 1 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse: 1) kohtule avaldatud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril; 2) füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril; 3) adressaadi ja tema seadusliku esindaja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril; 4) muus riigi andmekogus, mille andmebaasist on kohtul võimalik ise elektroonilise päringu tegemisega andmeid kontrollida, oleval adressaadi ja tema seadusliku esindaja elektronpostiaadressil ja telefoninumbril; 5) Eesti isikukoodi olemasolu korral adressaadi ja tema seadusliku esindaja elektronpostiaadressil [email protected]. Kohus võib teavituse dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta edastada ka avalikust arvutivõrgust leitud telefoninumbril, elektronpostiaadressil, virtuaalse sotsiaalvõrgustiku oletataval kasutajakonto lehel või muu virtuaalse suhtluskeskkonna lehel, mida avalikus arvutivõrgus avaldatud teabe kohaselt võib adressaat eeldatavasti kasutada või millel edastatud teave võib eeldatavasti jõuda adressaadini (TsMS § 3111 lg 2). Kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures TsMS § 3111 lõike 1 punktides 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude (TsMS § 3111 lg 4). Menetlusdokument loetakse TsMS § 3111 paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist (TsMS § 3111 lg 5).
23.Kohtutäitur on küll edastanud avaldajale 21.01.2015.a avalikust arvutivõrgust leitud (äriregister) elektronpostiaadressile XXX@XXX vara arestimise akti, kuid avaldaja ei ole saatnud sellele e-kirjale vastuseks kättesaamiskinnitust. Avaldaja on kinnitanud 11.02.2015.a vastuseks kohtutäituri 10.02.2015.a e-kirjale, et sai saadetud dokumendid kätte. Asja materjalist ei nähtu, et 10.02.2015.a oleks kohtutäitur edastanud avaldajale ka vara arestimise akti. Sellest
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-3596 tulenevalt saab lugeda vara arestimise akti avaldaja poolt kättesaaduks alles kohtumenetluses, mil kohtutäitur esitas kohtule täitetoimiku (I kd, tl 155).
24.TMS § 55 p 2 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. TMS § 55 p 4 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Käesoleval juhul on täitmisteade võlgnikule kätte toimetatud, mistõttu 21.01.2015.a arestimine tühine ei ole. Samuti ei tingi arestimise tühisust asjaolu, et arestimise akti ei toimetatud avaldajale kätte enne arestimist, s.o 21.01.2015.a. Nimelt ei ole avaldaja esitanud kohtule andmeid, et oleks vabatahtlikult tasunud sissenõutava võla kohtutäiturile. Seetõttu ei ole mõjutanud vara arestimise akti kättetoimetamine alles kohtumenetluses avaldaja õigus tasuda vabatahtlikult selleks sätestatud tähtaja jooksul võlg.
25.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudub vastuolu täitmisteates ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses märgitud tasu arvestuses. Kohtutäitur on nõuetekohaselt selgitanud kohtutäituri tasu kujunemist, sh täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul kohtutäituri tasu.
26.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus on jätnud täitetoimiku kohtutäiturilt välja nõudmata. TsMS § 273 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalik dokument algdokumendina või ärakirjana. Elektrooniline dokument esitatakse kohtule väljatrükina või elektrooniliselt sellises formaadis, et oleks võimalik sellega tutvuda ja see turvaliselt säilitada kohtu infosüsteemis (TsMS § 274). Seega võis täitetoimiku esitada kohtule ka elektrooniliselt ning selles sisaldunud dokumendid võisid olla ka ärakirjad. Menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse (TsMS § 277 lg 1). Seda avaldaja teinud ei ole, mistõttu võis maakohus arvestada ka täitetoimikus sisalduvate dokumentide ärakirju kui dokumentaalseid tõendeid. Maakohus on õigesti märkinud, et avaldajal on olnud võimalik tutvuda täitetoimikuga (TMS § 35 lg 1) ning puuduvad tõendid, et avaldajale selle õiguse teostamiseks võimalust ei antud. Avaldaja viidatud juurdepääsu võimaldamine e-toimikule kohtu poolt seondub tsiviilkohtumenetluses esitatud dokumentide tutvumisega, mitte aga täitetoimikus sisalduvate dokumentide tutvumisega, mistõttu on tegemist asjassepuutumatu väitega.
27.Asjaolu, millal avaldaja sai kätte Pärnu Maakohtu 23.03.2015.a määruse, millega võeti kaebus menetlusse ning märgiti asjast puudutatud isikuks mh sissenõudja Muinsuskaitseamet, ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust. Täiendavalt märgib kohus, et e-toimiku andmetel on avaldaja saanud Pärnu Maakohtu 23.03.2015.a määruse kätte 26.03.2015.a, mistõttu on väär avaldaja väide nimetatud määrusega tutvumise võimatusest.
28.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama sätte teise lause järgi, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.