2-15-6731/13 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-15-6731 märgitud, et avaldajal on tasumata osa ostuhinnast 5255,40 eurot, mis tuleb tasuda kohtutäituri arveldusarvele. Avaldaja leidis, et kohtutäituri seisukoht, nagu avaldajal oleks tasumata osa ostuhinnast 5255,40 eurot on ekslik, kuna vastavalt seadusele on avaldaja tasaarvestuse teel tasunud osa ostuhinna täies ulatuses. Seega puudus alus nõuda avaldajalt täiendavate maksete tegemist. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt esitas avaldaja 06.04.2015.a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale (tl 28-30), milles palus tühistada 27.03.2015.a kohtutäituri poolt avaldajale esitatud täiendava 5255,40 euro tasumise nõude ning ühtlasi palus peatada täitemenetluse kaebuse lahendamise ajaks. 07.04.2015.a peatas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 133/2014/1079 kuni peatamise tinginud asjaolude äralangemiseni (tl 34). 24.04.2015.a jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata ja nõudis jätkuvalt tasaarvestamata osas 5255,40 euro tasumist (tl 36-39). Otsuses leidis kohtutäitur, et tasaarvestada saab müügihinnast 54 744,60 eurot ja tasaarvestamata osa suurus on 5255,40 eurot. Täies osas, s.o 60 000 eurot, ei ole võimalik tasaarvestust teha, kuna müügihind sisaldab täitekulusid ja kohtutäituri tasu. Antud enampakkumisel sisaldab müügihind tasaarvestamata osa osas kohtutäituri tasu. Kohtutäitur leidis, et kui tulemi väljamaksmine toimub ühele või mitmele sissenõudjale, siis arvestab kohtutäitur tulemist maha täitekulud ja kohtutäituri tasu kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 5 järgi. Avaldaja leidis, et vaidlust ei ole selles, et osa hind enampakkumisel oli 60 000 eurot. Avaldaja jäi seisukohale, et ta on selle hinna tasunud täies ulatuses tasaarvestusega, mis vastavalt seadusele on lubatud kuna avaldaja nõue täitemenetluses ületab ostuhinda. Kohtutäituri 27.03.2015.a teate kohaselt jäi avaldajale mulje, et osa ostuhind ei olnud mitte 60 000 eurot, vaid 65 255,40 eurot, kuna kohtutäitur nõuab avaldajalt täiendava 5255,40 euro tasumist osa eest. Avaldaja leidis, et kohtutäitur on esitanud avaldajale pigem nõude kohtutäituri tasu tasumiseks, kuigi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 38 kohaselt kannab täitekulud täies ulatuses võlgnik. Seetõttu ei ole võimalik täitekulusid jätta sissenõudja ehk avaldaja kanda ning vastavat alust ei tulene ka seadusest. Eeltoodust tulenevalt palus avaldaja rahuldada kaebus ja tühistada kohtutäituri 24.04.2015.a otsus, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus kohtutäituri tegevusele ning tühistada 27.03.2015.a avaldajale esitatud nõue osa eest täiendava 5255,40 euro tasumiseks.

Tsiviilasi nr 2-15-6731 sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. KTS § 32 lõige 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Avaldaja ega võlgnik ei ole vaidlustanud, et nimetatud summa on 5255,40 eurot. Kohus nõustus kohtutäituriga, et käesolevas täitemenetluses osaleb avaldaja nii sissenõudja kui ka ostja rollis. TMS § 93 lg 4 reguleerib ostuhinna tasumist kui ostjaks on sissenõudja. TMS § 93 lg 4 sätestab, et kui ostjaks on sissenõudja, kelle nõue ületab ostuhinna või on sellega võrdne, tehakse tasaarvestus tema nõudega ulatuses, mis vastab osale, mida sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel. Tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa tasub sissenõudja kohtutäituri ametialasele kontole käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Vaidlust ei olnud, et avaldaja nõue ületab osa ostuhinda. Täitetoimiku andmetel on täitmisel rahaline nõue summas 200 442,70 eurot (tl 10-11). Osa ostuhind oli 60 000 eurot. Kohtutäitur ei ole vaidlustanud, et avaldaja ostjana tasus ostuhinna 60 000 eurot. Avaldajal kui sissenõudjal on õigus saada osa tulemi jaotamisest vastavalt TMS § 105 lg-le 1, mis sätestab, et kohtutäitur jaotab asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. TMS § 52 lg 1 järgi sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvelt. Vara müügist saadi 60 000 eurot. TMS § 56 lg 2 sätetel täitemenetlusest saadud raha (edaspidi tulem) jaotamisel loetakse võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid. TMS § 37 lg 1 kohaselt on kohtutäituri tasu täitekulu ning TMS § 38 lg 1 järgi on täitekulud võlgniku kanda. TMS § 105 lg 1 ja 56 lg 2 koostoimes oli kohtutäitur õigustatud tulemist maha arvama 5255,40 eurot KTS § 32 lg 5 alusel. Seega oli avaldajal kui sissenõudjal õigus saada tulemi jaotamisest 54 744,60 eurot, mis tasaarvestatakse tema nõudega. Tasaarvestamata jäänud ostuhinna on kohustatud tasuma sissenõudja TMS § 93 lg 4 sätetel kohtutäituri ametialasele kontole. Tasaarvestamata osa suurus on 5255,40 eurot. Seega kohtutäituri teade avaldajale 27.03.2015 nr 1171 on õiguspärane. Teate sisust tuleneb üheselt, et see on esitatud avaldajale kui sissenõudjale. Kohus nõustus kohtutäituri poolt 24.04.2015.a kaebuse lahendamisel tehtud kohtutäituri otsusega, et kohtutäitur ei ole nõudnud avaldajalt täitekulude tasumist, vaid tasaarvestamata ostuhinna tasumist summas 5255,40 eurot. Eeltoodud põhjendustel jättis kohus kaebuse rahuldamata.

Tsiviilasi nr 2-15-6731 maksmise üle. Avaldaja jäi seisukohale, et ka sisuliselt ei ole kohtutäituri nõutav 5255,40 eurot mitte osa ostuhinna tasumata osa, vaid kohtutäituri tasu. Osa enampakkumise tulemusena müüdi see 60 000 euro eest avaldajale ning 5255,40 eurot vastab osa ostuhinnalt arvestatud kohtutäituri tasu määrale. Seega, TMS § 93 lg 4 tõlgendamisel selliselt nagu on seda teinud maakohus, on küll teoreetiliselt võimalik väita, et tasaarvestus on toimunud üksnes 54 744,60 euro ulatuses ja 5255,40 eurot tuleb maksta puuduoleva ostuhinna katteks, kuid sisuliselt on tegemist osa ostuhinnalt arvestatud kohtutäituri tasuga. Ka maakohus viitas määruse õigusliku alusena muuhulgas KTS § 32 lg-le 5, mis sõnaselgelt käsitleb kohtutäituri tasu arvestamist. Seega on kohtutäituri läbiviidavas täitemenetluses pandud kohtutäituri tasu maksmise kohustus, sissenõude summalt 60 000 eurot, avaldajale. Samas tuleneb TMS § 38 lg-st 1 ühemõtteliselt, et täitekulud kannab võlgnik ja ka vaidlusaluses täiteasjas on 23.12.2014.a. otsuse alusel täitekulud täies ulatuses võlgnikult välja mõistetud. Seega on maakohus tõlgendanud ja kohaldanud TMS § 93 lg-t 4 viisil, mis võimaldab täitekulude maksmise kohustuse panna avaldajale. Avaldaja arvates on selline tõlgendus vastuolus seaduse mõtte ja eesmärgiga, samuti PS §-ga 113. Riigikohus on leidnud otsuses asjas nr 3-4-1-22-03, et kohtutäituri tasu näol on tegemist avalik-õigusliku kohustusega, mis tuleb PS § 113 juhindudes kehtestada seadusega. Avaldaja jäi seisukohale, et samavõrd, kui tuleb seadusega kehtestada kohtutäituri tasu määrad, peab seadusest ühemõtteliselt olema arusaadav see, kes on kohustatud kohtutäituri tasu maksmiseks. Olukorras, kus seadus ei näe otseselt ette, et avaldaja poolt enampakkumisel müüdava vara omandamisel tuleb tal tasuda kohtutäituri tasule vastav summa lisaks tasaarvestusele oma nõudega, ei ole võimalik kohtutäituri tasu maksmise kohustuse kui avalikõigusliku kohustuse panemine avaldajale. Käesolevas asjas on aga osa ostuhinnalt, summas 60 000 eurot, arvestatud KTS § 32 lg 5 alusel maha kohtutäituri tasu ning nõutud sellele vastava rahalise soorituse tegemist avaldajalt. Avaldaja arvates ei ole mingil moel võimalik väita, et tegelikult ei ole tegemist kohtutäituri tasu maksmise kohustusega, vaid „puuduoleva osa ostuhinna osa maksega“. Ka TMS § 93 lg-t 4 tõlgendades ei ole võimalik anda vastavale sättele sisu, et tegelikult ei nõuta avaldajalt kohtutäituri tasu, vaid osa ostuhinna tasumist, kuna vaidlusaluse 5255,40 euro arvestamise aluseks on selgelt kohtutäituri tasu sätestav KTS § 32 lg 5 ning just kohtutäituri tasu nõude rahuldamiseks nimetatud summat ka faktiliselt kasutatakse. Seega on antud juhul avaldajalt nõutava 5255,40 euro sisu kohtutäituri tasu kui avalik-õigusliku kohustuse täitmise nõue, millise kohustuse jätmist avaldaja kanda kehtiv seadus ei võimalda. Avaldaja tõi esile, et TMS § 93 lg 4 tõlgendamine maakohtuga sarnasel viisil tingib olukorra, kus tegelikkuses nõutakse täitemenetluse kulud sisse avaldajalt, kelle kanda jääb ka risk, et võlgnikult vastavaid kulusid hiljem sisse ei olegi võimalik nõuda. Sellisel viisil täitekulude jaotamine on otseses vastuolus TMS § 38 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt kannab täitekulud võlgnik. Samuti muutub sisutuks kohtutäituri otsus mõista täitekulud välja võlgnikult, kuivõrd tegelikkuses tasub täitekulud avaldaja, kellele samas kohtutäituri täitekulude nõuet ei ole võimalik üle anda. Avaldajale jäi arusaamatuks, kas kohtutäitur nõuab täitekulud sisse lisaks ka võlgnikult või hoopis tühistab osaliselt täitekulude väljamõistmise otsuse või makstakse avaldaja poolt tasutud 5255,40 eurot välja avaldajale TMS § 43 lg-s 1 sätestatud korras. Avaldaja märkis lisaks eeltoodule, et täitekulude ülekandmine avaldajale rikub ka avaldaja kui pandipidaja õigusi, kellel on seaduse järgi õigus oma nõude rahuldamisele panditud vara arvel (AÕS § 276 lg 1). Käsitletaval juhul peaks avaldaja kui pandipidaja tasuma täiendavalt pandi eseme omandamise eest olukorras, kus tema nõue ületab olulisel määral pandi müügist saadud tulemit. Ka see kinnitab, et TMS § 93 lg 4 tõlgendamine viisil, mis kannab täitekulude tasumise kohustuse ja nende sissenõudmise riski avaldajale, ei ole õige. Avaldaja arvates ei ole võimalik tõlgendamise teel avaldajale kohtutäituri tasu kui avalik-õiguslikku rahalist kohustust panna, kuivõrd see oleks ilmses vastuolus õigusselguse põhimõttega. Antud juhul ei olnud avaldajale ettenähtav, et ta peab osa omandamisel enampakkumisel tasuma kohtutäituri tasu, mille kandmise kohustus on võlgnikul.

8.Käesoleval juhul, arvestades määruskaebuses esitatud väiteid, on ringkonnakohtu arvates tekitanud avaldajal segadust tema erinevad rollid täitemenetluses – ostja ja sissenõudja roll. Asja materjalidest nähtuvalt on käesoleval juhul avaldaja kui sissenõudja poolt algatatud täitemenetluses viidud läbi sissenõude pööramine võlgniku omandis olnud arestitud OÜ Reeborn osale nimiväärtusega 1278 eurot. Arestitud osaühingu osa müüdi avalikul elektroonilisel enampakkumisel alghinnaga 60 000 eurot avaldajale (tl 22). Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal kui pakkumise võitjal tekkis kohustus tasuda alghind summas 60 000 eurot TMS § 93 lg 21 alusel. Kuivõrd avaldajal oli samaaegselt aga sissenõudjana nõue võlgniku vastu summas 200 442,70 eurot ning avaldaja võitis enampakkumise, pakkudes hinnaks 60 000 eurot, siis TMS § 93 lg 4 kohaselt oli avaldajal kui sissenõudjal õigus tasaarvestusele. Tasaarvestuse ulatusele aga kohalduvad TMS § 93 lg-s 4 sätestatud piirangud – sissenõudjal on õigus tasaarvestada vaid see osa, mida sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel. Siinkohal on oluline rõhutada, et TMS § 93 lg-st 4 tulenevalt ei teki sissenõudjal õigust tasaarvestada terves ulatuses see osa, mida avaldaja ostjana oli kohustatud ostuhinnana maksma (60 000 eurot), vaid ainult see osa, mida sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel (käesoleval juhul 54 744,60 eurot). Seega on ebaõige avaldaja väide, et sissenõudja on tasaarvestuse teel tasunud osa ostuhinna täies ulatuses. TsMS § 93 lg 4 teise lause kohaselt tasub sissenõudja tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa kohtutäituri ametialasele kontole §-s 93 sätestatud korras. Seega tulenevalt TMS § 93 lg-st 4 jääb avaldajal kui ostjal teatud ulatuses ostuhinna tasumise kohustus alles. Seega kuigi käesoleval juhul avaldaja kui sissenõudja saab küll enamuses osas ostuhinna enda nõude suhtes tasaarvestatud, peab ta siiski tasuma tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa kohtutäiturile. Tasaarvestamata jääb see osa, mida sissenõudjal ei ole õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel. Seega on tasaarvestamata osa väljaselgitamisel oluline saada teada, mis oleks TMS § 93 lg-s 4 sätestatud müügist saadud tulem kui avaldaja ei oleks ostja vaid lihtsalt sissenõudja. TMS § 105 lg 1 lause 1 alusel jaotab kohtutäitur asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. TMS § 52 lg 1 teise lause kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue küll vara müügist saadud raha arvel, kuid müügist saadud tulemi jaotamist reguleerib täpsemalt TMS § 56, mille lg 2 kohaselt loetakse tulemi jaotamisel võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid. Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 37 lg 1 alusel on täitekulud mh ka kohtutäituri tasu, mis käib TMS § 56 lg 2 nimetatud esmajärjekorras kustutamisele kuuluvate

9.Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus avaldajaga, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TMS § 93 lg-t 4 ning et avaldajale on ilma õigusliku aluseta pandud kohustus tasuda kohtutäituri tasu. Käesoleval juhul tuleneb õiguslik alus TMS § 93 lg-st 4 koosmõjus TMS § 56 lg-ga 2 ning kohtutäitur ja maakohus on seda õigesti kohaldanud. Avaldaja, osaledes täitemenetluses ostjana ja sissenõudjana, pidi arvestama sellega, et ta saab ostuhinna tasaarvestatud vaid osaliselt, ning et ülejäänud ostuhinna peab ta ostjana ka reaalselt kohtutäiturile üle kandma. Nimetatud regulatsioon tuleneb selgelt seadusest. Asjaolu, et TMS § 56 lg 2 alusel kustutakse müügist saadud raha arvelt kõigepealt võlgniku kanda olevad kulutused (sh kohtutäituri tasu) ning alles seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid, on seaduses selgelt sätestatud ning ei saanud olla avaldaja jaoks üllatav. See, et kohtutäitur on enda 24.03.2015.a e-kirjas palunud summa 5255,4 eurot ekslikult tasuda kohtutäituri tasuna, ei anna alust maakohtu määruse ega sellest tulenevalt ka kohtutäituri otsuse tühistamiseks, kuna avaldajal on kohustus tasuda kohtutäiturile 5255,4 eurot lähtuvalt eespool toodud TMS sätetest tasaarvestamata jäänud ostuhinna osana (mis võrdub käesoleval juhul kohtutäituri tasu summaga vara müügist saadud rahalt). Tulenevalt TMS § 93 lg-st 4 ja TMS § 56 lg-st 2 käesoleval juhul kaudselt tasubki avaldaja kui sissenõudja osaliselt võlgniku kohustuste hulka kuuluva kohtutäituri tasu osaliselt, kuivõrd ta osales ostjana enampakkumisel. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja väited seoses vastuoluga PS §-ga 113 asjakohatud, kuna käesoleval juhul on seadusest tulenevalt ja arusaadavalt sissenõudjale (kes tegutseb ostjana) pandud kohustus tasuda ka võlgniku kanda olevaid kulutusi, sh ka kohtutäituri tasu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelnevast tulenevalt asjakohased ka avaldaja väited seoses sellega, et täitekulude jaotamine on vastuolus TMS § 38 lg-ga 1 ning et täitekulude ülekandmine rikub avaldaja kui pandipidaja õigusi. Kuigi TMS § 38 lg 1 alusel kannab täitekulud, sh ka kohtutäituri tasu võlgnik, siis TMS § 56 lg 2 annab aluse selleks, et ostja (käesoleval juhul avaldaja) käest vara müügist saadud raha arvelt kaetakse võlgniku kanda olevad kulutused. Nimetatud summa osas on kohtutäituri tasu nõue rahuldatud ning kohtutäitur seda enam täiendavalt võlgnikult sisse nõuda ei saa.