Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) avaldus isiku tahte vastaselt paigutamiseks kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29.05.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A P i määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Avaldaja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu), asukoht Suur-Sepa 16, 80089 Pärnu), esindaja Katrin Tsuiman Puudutatud isik A P (isikukood XXXXX, viibimiskoht SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik, Ristiku 1, Pärnu), RÕA korras esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 29.05.2015 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Menetluse käik
1.Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) esitas 25.02.2015 Pärnu Maakohtule avalduse A P i tahte vastaselt hoolekandeasutuses ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks.
2.Avalduse kohaselt kannatab puudutatud isik alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete all, puudutatud isikule on määratud raske puue psüühikahäire tõttu ning puudutatud isik on 80 % töövõimekaotusega töövõimetuspensionär. Puudutatud isik
viibib hetkel ravil SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus. Psühhiaater R P on 15.12.2014 edastanud Pärnu linnavalitsusele teatise, milles on toonud välja, et puudutatud isiku turvalisuse, tervise ja elu tagamiseks on vajalik tema paigutamine ööpäevaringsele erihooldusteenusele kontrollitud keskkonda, mis välistaks alkoholi kättesaamise. Puudutatud isik on esmaselt SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikusse psühhiaatri vastuvõtule tulnud suunatuna traumatoloogia osakonnast 18.09.2001. Diagnoositi võõrutusseisund alkoholist. Järgnevatel kuudel on isik ise pöördunud korduvalt nii alkoholijoobe, kui ka võõrutusseisundite foonil psühhiaatri ambulatoorsele vastuvõtule. Järgnevalt on isik viibinud statsionaarsel ravil tooduna kiirabi poolt 28.12.200103.01.2002; 23.03.2002-27.03.2002; 07.12.2002-09.12.2002 diagnoosidega alkohoolne deliirium ja alkoholsõltuvus. Kõigile juhtudele eelnes pikaajaline joomasööst ja selle järel vallandunud nägemis- ja kuulmismeelepetted, hirmutunne ja desorienteeritus. Kuni 12.09.2005 pöördumisi ei olnud, kuna viibis kinnipidamiskohas. Vabanemise järgselt hakkas isik kohe uuesti alkoholi tarvitama. Järgnevalt hospitaliseeriti isik alkohoolse deliiriumi diagnoosiga haiglasse 30.12.2005- 01.01.2006, kuna järjekordse joomasööstu tagajärjel vallandusid taas elavad nägemis- ja kuulmismeelepetted, hirmutunne ja desorienteeritus. Aastatel 2006-2010 on isik viibinud alkohoolse deliiriumi, alkohoolse psühhoosi ja alkoholismi diagnoosidega statsionaarsel ravil 27 korda. Enamasti tuuakse isik kiirabi poolt, kuna uuritaval on vallandunud psühhootilised elamused, ta on hirmunud ja desorienteeritud. On esinenud ka krampe. Sageli on hakanud alkoholi uuesti tarvitama kohe haiglast lahkumisel või sellele järgneval päeval. Alates 201l. aasta algusest on viibinud statsionaarsel ravil kokku 15 korda. Reeglina on sattunud isik ravile joomasööstu järgselt psühhootilises seisundis, olnud hirmunud ja agiteeritud, kuulnud hääli ja avaldanud luulumõtteid. Lisaks sellele on samast perioodist hulgaliselt iseseisvaid ambulatoorseid pöördumisi ja mitmeid kiirabi poolt toomise juhtumeid, kus isikut ei hospitaliseeritud, vaid jäeti ambulatoorsele jälgimisele ja ravile. Alkoholitarvitamise foonil on avaldanud ka püsivama iseloomuga suitsiidmõtteid ja teinud katseid elust lahkuda poomise ja sillalt allahüppamise teel. 2012. aastal viibis isik 9 kuud Koluvere Hooldekodus. Pärast hooldekodust vabanemist oli 2 kuud alkoholivaba. Seejärel uued joomasööstud. Seejärel viibis 1,5 aastat Koluvere Hooldekodus avahooldusel, kuid hakkas alkoholi tarvitama ja kirjutati hooldekodust välja. Tuli tagasi Pärnusse. Elas varjupaigas ja ka sõprade pool. Tarvitas pidevalt alkoholi. Korduvalt on sattunud viimase aasta jooksul Pärnu Haigla erakorralise meditsiini osakonda mitmesuguste alkoholijoobes saadud traumadega.
Eksperdi seisukoht
7.31.03.2015 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (psühhiaater Ivo Tatar) kohaselt esineb puudutatud isikul raskekujuline alkoholsõltuvus alkoholi pideva tarvitamisega, mis seisneb temal püsivas tungis seda ainet tarvitada, võimetuses kontrollida koguseid ja tarvitamise aega, muude huvide taandumises ja rasketes võõrutusseisundites, mis kulgevad reeglina psühhootilistena. Selliste seisundite ajal on ta desorienteeritud, agiteeritud, avaldab meelepettelisi elamusi ja luulumõtteid, võib nende mõjul käituda ettearvamatult ja ohtlikult. Meelepetted võivad avalduda ka muudel perioodidel. Raskekujulise alkoholsõltuvuse foonil on välja kujunenud residuaalne isiksus- ja afektiivne häire, mis võib suurendada käitumuslikku düsinhibitsiooni veelgi ja on lisaks kaasa toonud väga kergesti aktualiseeruvad suitsiidmõtted ja ka teod. Eeltoodust lähtuvalt ei ole isik võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ega suuteline neid juhtima. Eelpooltoodut arvestades võib puudutatud isik olla ohtlik nii endale kui
teistele, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. Puudutatud isikule on vajalik paigutada hoolekandeautusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele seaduses maksimaalselt lubatud ajaks.
8.Kohtupsühhiaatria ekspertiisi käigus on uuritav kehaliselt rahuldavas üldseisundis, ägeda somaatilise patoloogiata. Spontaanselt meelepetteid ei avalda, kuid vestluse ajal selgitab, et aeg-ajalt on esinenud hääli, mis vahel on tuttavate ja vahel võõraste inimeste hääled. Peab võimalikuks, et sel viisil juhib teda jumal või saatan. Tung alkoholi järgi tõusnud, avaldab, et peab sellega igapäevaselt võitlema. Tõusnud tungi foonil on muutunud kärsituks ja ärrituvaks. Impulsiivsus tõusnud, võime kontrollida oma käitumuslikke reaktsioone piiratud. Peab võimalikuks, et hakkab uuesti alkoholi tarvitama. Alkoholi tarvitamise ajal ei suuda oma käitumist kontrollida, on eelnevalt teinud tegusid, mis on päädinud kriminaalkaristustega. Alkoholijoobes on saanud mitmeid erinevaid kehalisi traumasid. Pikemaid kainusperioode on olnud ainult kinnipidamisasutustes viibimiste ajal. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoht
9.Esindaja arvamuse kohaselt on Pärnu linna avaldus seaduslik ja põhjendatud. Puudutatud isik võib olla ohtlik eelkõige iseendale aga ka kõrvalseisvatele isikutele. Puudutatud isiku puhul on tegemist psüühiliselt haige inimesega, kelle haigus (raskekujuline alkoholisõltuvus alkoholi pideva tarvitamisega, mis kulgeb tavaliselt psühhoosini) on aastate jooksul aina süvenenud ning puudutatud isik on tänasel päeval püsivalt alkoholisõltuvuses ning sellest tulenevalt ka ettearvamatu käitumisega. Vestlustes puudutatud isikuga on esindaja olnud sunnitud tõdema asjaolu, et esindatavaga adekvaatse kontakti saamine on järjest raskem. Esindataval on tänasel päeval välja kujunenud raskekujuline psüühiline häire ning tema tegutsemine ja käitumine, sh ka rahuliku vestluse käigus, on ettearvamatu. Samas ei suuda puudutatud isik adekvaatselt põhjendada, miks ta konkreetsetes situatsioonides selliselt käitub, miks ta ainsaks ja esmaseks eesmärgiks on alati alkoholi kättesaamine ja selle liigne tarvitamine, mistõttu võib arvata, et puudutatud isik, arvestades enda tervislikku seisundit, ei saa aru enda ümber toimuvast. Seega ei suuda puudutatud isik aru saada enda tegudest ning enda tegevusi faktiliselt juhtida. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning vestlus temaga toimus selliselt, et puudutatud isik küll kinnitas fakti, et alkoholi kuritarvitamine on kõigi tema probleemide põhjuseks ning ravil viibides püüab ta alati olla patsient, kes teeb raviarstiga kõikvõimalikku koostööd ainult selleks, et kiiremini haiglast välja saada ja koheselt jälle alkoholi tarvitama hakata. Puudutatud isiku seisukoht
10.Puudutatud isik ei ole nõus enda paigutamisega kinnisesse asutusse. Puudutatud isikul on sõber, kes lubas ta enda juurde võtta. Sõber ei tarbi alkoholi ja pakub puudutatud isikule tööd. Puudutatud isik tunnistas, et ta on sattunud haiglasse alkoholi kuritarvitamise pärast, kuid sõbra juures ta ei joo, sest sõber ei luba seda. SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku seisukoht
11.SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku rehabilitatsiooniüksuse rehabilitatsioonimeeskonna arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik ööpäevaringset erihooldusteenust. Isik ei ole suuteline toime tulema muul erihoolekandeteenusel. Isik on lühiajaliselt vajanud ravi tahtest olenematus korras, kuna psüühikahäiretest tulenevalt on ta käitunud ebaadekvaatselt ja ohtlikult nii enda, kui ka teiste suhtes. Esimese astme kohtu määrus
12.Pärnu Maakohtu 29.05.2015 määrusega Pärnu linna avaldus rahuldati ja paigutati puudutatud isik tahte vastaselt kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele tähtajaga 1 aasta arvates määruse tegemisest.
13.Maakohus leidis, et asjas kogutud tõendite põhjal on puudutatud isikul raske psüühikahäire, ta ei ole võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ega suuteline neid juhtima, ta võib olla ohtlik nii endale kui teistele, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. Rehabilitatsioonimeeskonna hinnanguga on tõendatud, et puudutatud isik vajab ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumääruse alusel. Isik ei ole suuteline toime tulema muul erihoolekandeteenusel, sh ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Rehabilitatsioonitsükli tulemusel isiku võimalused, oskused ja võimed ei muutunud, pigem on tegemist negatiivse dünaamikaga. Tema suhtes on rakendatud psühhiaatrilise päevastatsionaari teenust, tugiisiku teenust ja hooldekodu teenust. Seega maakohtule esitatud tõenditest ilmneb, et puudutatud isiku suhtes muude abinõude rakendamine ei osutuks küllaldaseks, tema suhtes rakendatud muud abinõud ei ole tulemust andnud. Erihooldusteenusele paigutamata jätmise korral on puudutatud isik ohtlik eelkõige endale (ei suuda lõpetada alkoholi tarvitamist, selle tagajärjel tekivad nägemis- ja kuulmispetted, enesetapumõtted, samuti alkoholijoobes ta võib kukkuda ja langeda rünnakute ohvriks), aga võib ohustada ka ümbritsevate inimeste elu, tervist ja vara (alkoholijoobes ei suuda oma käitumist juhtida, on agressiivne, paneb toime õiguserikkumisi). Eeltoodust ilmneb, et puudutatud isiku enda ja teda ümbritsevate inimeste turvalisuse huvides on vajalik puudutatud isiku paigutamine kinnisesse asutusse, ööpäevaringse järelevalvega hooldusteenusele erihooldusasutusse.
14.Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 172 lg 3). Määruskaebus
15.Puudutatud isik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud riigi kanda.
16.Puudutatud isik leiab, et tema paigutamine tahte vastaselt kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele tähtajaga 1 aasta on ebaõiglane ja põhjendamatu. Puudutatud isik on töövõimeline ning soovib tööga regulaarset elatist teenida. Maakohtu määruses esitatud väidetav pidev ja pikaajaline alkoholi liigtarbimine on ekslik ja tõendamata. Seega puudub õiguslik alus puudutatud isiku tahtevastasele ravile saatmiseks. Puudutatud isikul on võimalik elada ja töötada Raplamaal, Laukna külas enda hea sõbra, tuttava ja tööandja V K a juures, kelle talus on ta ka eelnevalt elanud ja töötanud. Puudutatud isik on suutnud eelnevalt V K a juures hoiduda alkoholi ja surrogaatide tarbimisest. Pärnu linnas on puudutatud isikul palju sõpru ja tuttavaid, kes ahvatlevad teda alkoholi ja surrogaate tarbima, Raplamaal elades sellised ahvatlejad puuduvad. Koluvere Kodus viibides tegi puudutatud isik hooldekodu territooriumil regulaarselt erinevaid ehitus- ja remonttöid. Seal olles suutis puudutatud isik samuti hoiduda alkoholi ja surrogaatide tarbimisest. Menetluse edasine käik
17.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
18.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 30.06.2015 vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohus on kontrollinud piisavalt põhjalikult puudutatud isiku tahte vastaselt ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele paigutamise eeldusi, tuginedes seejuures erinevate psühhiaatrite ning kohtupsühhiaatria eksperdi arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium alljärgnevat.
20.Ebaõige on määruskaebuse väide et puudutatud isiku poolt pidev ja pikaajaline alkoholi liigtarbimine on ekslik ja tõendamata. Eeltoodu on tõendatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga (tl 65-68), isikliku rehabilitatsiooniplaaniga (tl 10-26), erinevate psühhiaatrite arvamustega (tl 9, 35-36) ja Koluvere Kodu juhi T T arvamusega (tl 37).
21.Kaebaja on toodud korduvalt psühhiaatriakliinikusse joobes seisundis ning ta on viibinud korduvalt võõrutusravil. Samuti on ta sattunud joobes olekus tihti kaklustesse. Puudutatud isikul esineb raskekujuline alkoholisõltuvus ning arvestades toimikus olevate tõenditega, ei pea ringkonnakohus usutavaks, et V K a juurde tööle ja elama asudes suudab puudutatud isik loobuda alkoholi kuritarvitamisest. Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isik on suutnud olla mõnda aega küll kaine (tl 9), kuid need perioodid on kestnud maksimaalselt paar päeva. Samuti ei ole tulemust andnud muude abinõude rakendamine (igapäevaelu toetamine, päevastatsionaar) (tl 11). Seega, arvestades puudutatud isiku elu, tervist ja turvalisust ning seda, et täidetud on sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg-s 1 sätestatud tingimused, on põhjendatud puudutatud isiku kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele paigutamine tema tahte vastaselt.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
23.Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.