J. T. i hagi K. M. D. T. i (seaduslik esindaja O. M. ) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J. T. (isikukood XXX) Kostja: K. M. D. T. (isikukood XXX) Kostja seaduslik esindaja: O. M. (isikukood XXX)
Istungi toimumise aeg
10.01.2024, menetluses
poolte
nõusolekul
jätkatud
kirjalikus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada täiteasjas nr XXX sundtäitmine 770 euro tasumise nõude osas lubamatuks. Menetluskulud
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
2-23-1214 mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.J. T. (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi K. M. D. T. i (seaduslik esindaja O. M. ) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX. Hageja palub tunnistada täiteasi lubamatuks täies ulatuses, kuna hageja hinnangul on nõue rahuldatud vahetult. Laps on ka varasemalt viibinud hageja omaksete juures XXXs ca 221 päeva aastas ehk nädalavahetused ja koolivaheajad. Alates 22.08.2022 on olukord muutunud, kuna hageja on tagasi lapse elus ning katab kõik tema vajadused vahetult. Reede, laupäev ja pühapäev viibib laps isaga, samuti enamus koolivaheajast. Lapse ema saab toetust 80 eurot ja peretoetust 650 eurot (3 last).
2.Poolte vahel on kindlaks määratud suhtlemiskord lapsega ja nö kompensatsioon 70 eurot/kuu (lapse pikapäevarühm ja jalgpalli trenn). 2022. aasta oli laps isa omakeste juures 221 päeva ning suvel käis laps süstaslaalomi trennides, mille eest tasus avaldaja 10 eurot kord.
3.Hageja maksis lapse telefoniarved perioodil november 2022- juuli 2023. Lapse telefoniarved olid 5 eurot kuus.
4.Laps veetis isaga 2022 septembris 13 päeva, oktoobris 16 päeva, novembris 12 päeva, detsembris 16 päeva, 2023 jaanuaris 15 päeva, veebruaris 14 päeva, märtsis 14 päeva, aprillis 14 päeva ja mais 14 päeva. Vaidlusalusel perioodil sai lapsele hangitud triki tõukerattad, elektritõukeratas, jalgrattad, motorollerid ja palju muud. Ka trenni varustus vaidlusalusel perioodil on hageja poolt ostetud. Kostja vastuväited
5.Kostja oma vastuses hagile palub jätta hagi rahuldamata. Hageja lõpetas vabatahtlikult elatise maksmise alates 2022 aasta septembrist. Oma teoga näitas hageja üles lugupidamatust kohtu ja Eesti seadusandluse vastu. Alates 2022 september maksab kostja ema lapsele kõik vajalikud asjad (treeningud, trenniasjad, kooli pikendus, riided, jalanõud, toit).
6.Kostja nõustub, et laps viibis isa juures XXX 2022 septembris 10 päeva, oktoobris 11 päeva (sh koolivaheajal oli laps 50/50), novembris 8 päeva, detsembris 14-15 päeva (sh koolivaheajal 50/50), 2023 jaanuaris 8 päeva, veebruaris 10 päeva (sh koolivaheajal 50/50), märtsis 11 päeva, aprillis 9 päeva. Kokku viibis laps isaga 82 päeva. Täitemenetluses nr 179/2022/3963 on täitmisavaldus esitatud põhjusel, et avaldaja lõpetas elatise maksmise septembris 2022.
7.Süstaslaalomi treeningute eest maksis hageja õde, kes registreeris lapse trennidesse omal soovil. Kohus 08.05.2023 vähendas välja mõistetud elatist 70 euroni kuni lahendini, mis tuli 28.09.2023.
8.Kostja võtab õigeks, et hageja tasus lapse telefoniarved 5 eurot kuus.
9.Hageja ei ole tasunud lapse ülalpidamist perioodil september 2022 kuni mai 2023, mistõttu on võla summa 920 eurot. Juunis 2023 on kohtutäituri poolt kostja emale üle kantud 70 eurot, samuti on kostja nõus, et maha tuleb võtta lapse telefoniarvega seotud 45 eurot, mistõttu on lõplik võlgnevus 805 eurot, mille hageja peab tasuma. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud pooled ära kohtuistungil, analüüsinud poolte täiendavaid seisukohti ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.
2-23-1214
11.Kohus märgib esmalt, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3.
12.Hageja on esitanud kohtule nõude tunnistada täiteasjas nr XXX sundtäitmine lubamatuks täies ulatuses. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu) sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.
13.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu saab kohus need lugeda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - Kostja on esitanud 23.12.2022 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 05.09.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-6485. Kohtutäituri poolt on algatatud täitemenetlus nr XXX (I kd tl 3-6); - Pärnu Maakohtu 05.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-6485 on kohus kinnitanud poolte kompromissi, mille kohaselt hageja kohustus tasuma kostjale igakuist elatist 140 eurot kuus alates septembrikuust 2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX (I kd tl 152-152 pöördel); - Pärnu Maakohtu 12.05.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-10633 on kohus kinnitanud menetlusosaliste sõlmitud kokkuleppe hagejalt kompromissi korras 05.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-6485 kostja kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks 2-22-10633 tsiviilasja menetluse ajal. Kokkuleppe kohaselt kohustus hageja maksma kohtumenetluse ajal alates 10.05.2023 elatist kostja ülalpidamiseks 70 eurot kuus kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni (II kd tl 21-22); - Pärnu Maakohtu 29.06.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-17567 on kohus kinnitanud esialgse õiguskaitse korras menetluse ajaks lapsevanemate poolt 22.06.2023 ärakuulamisel sõlmitud kokkuleppe lapse suhtes jagatud hooldusõiguse teostamiseks, mille kohaselt elab laps kohtumenetluse ajal (sh suvevaheajal) vaheldumisi ühe nädala ühe ja teise nädala teise vanema juures (resolutsiooni punkt 1.1.) ning vanemad on kokku leppinud lapse elukorralduse ja hobidega seotud kulutuste kandmises (resolutsiooni punkt 1.4) (I kd tl 156-158); - Pärnu Maakohtu 22.11.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-10633 on kohus vähendanud Pärnus Maakohtu 05.09.2019 kompromissimäärusega tsiviilasjas nr 2-19-6485 hagejalt kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 0 euroni kuus alates 01.10.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni (II kd tl 23).
14.Kostja on 10.01.2024 toiminud istungil avaldanud, et täitemenetluses nr XXX on täitmisel elatise nõue perioodi september 2022 kuni mai 2023 eest(II kd tl 27). Hageja nõustus nimetatud perioodiga. 27.12.2024 kohtule esitatud menetlusdokumendis on kostja välja
2-23-1214 toonud, et võlgnevuse summa on 920 eurot, kuid kuna juunis 2023 on kohtutäituri poolt kantud kostja elame 70 eurot ning kostja võtab õigeks asjaolu, et hageja on tasunud kostja telefoniarved 5 eurot kuus, kogusummas 45 eurot, on lõplik võlgnevuse summa 805 eurot (II kd tl 64). Poolte vahel on vaidlus selle üle, millistel perioodidel on kostja viibinud hageja juures ning kas on alust täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamine põhjusel, et kostja viibis vaidlusalusel perioodil osaliselt hagejaga ning hageja kandis lapse (kostja) kulud vahetult ning võis seetõttu jätta kohtulahendiga väljamõistetud elatise nimetatud perioodide eest tasumata.
15.Hageja poolt väljatoodu kohaselt elas kostja (laps) hageja juures 2022 septembris 13 päeva, oktoobris 16 päeva, novembris 12 päeva, detsembris 16 päeva, 2023 jaanuaris 15 päeva, veebruaris 14 päeva, märtsis 14 päeva, aprillis 14 päeva ja mais 14 päeva. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud pildid kalendrist (I kd tl 142-148), mis hageja hinnangul peaks tõendama lapse viibimist isa juures. Kohus nimetatuga ei nõustu, kuivõrd kalendrist ei ole võimalik aru saada, millistel konkreetsetel kuupäevadel laps isaga viibis ning millal on kalendrisse vastavad märkmed tehtud. Samuti ei tõenda hageja poolt märgitud kuupäevadel kostja viibimist hageja juures hageja õe ja ema selgitused, kuivõrd nimetatud selgitused on antud varasema perioodi kohta, kui täitemenetluses olev periood. Küll aga on kostja nõustunud, et laps viibis isa juures XXXs 2022 septembris 10 päeva, oktoobris 11 päeva (sh koolivaheajal oli laps 50/50), novembris 8 päeva, detsembris 14-15 päeva (sh koolivaheajal 50/50), 2023 jaanuaris 8 päeva, veebruaris 10 päeva (sh koolivaheajal 50/50), märtsis 11 päeva, aprillis 9 päeva. Kokku viibis laps isaga 82 päeva (II kd tl 41-41 pöördel). Mistõttu on kohtu hinnangul leidnud tõendamist asjaolu, et vähemalt 82 päeva veetis vaidlusalusel perioodil laps isaga.
16.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Kui aga asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Järelikult on võimalik, et kohtumäärusest nähtuv elatisenõue on vaidlusaluse perioodi osas rahuldatud, sest hageja ja kostja leppisid kokku (ajutiselt) ülalpidamiskohustuse täitmises teistsugusel viisil (vt RKTKo nr 3-2-1-120-14, p 13).
17.Kohtul tuleb tuvastada, kas hageja on kohustuse täitmise osaliselt asendanud ja kostja on sellega nõustunud. Poolte tahteavaldused võisid seejuures olla konkludentsed ning vajadusel tuleb poolte käitumist tõlgendada, lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 75 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 29. Poolte käitumist on võimalik mõista nii, et hageja asendas ülalpidamiskohustuse täitmisel VÕS § 89 lg 1 järgi elatise maksmise lapse kasvatamises vahetult osalemisega ning kostja kui kokkuleppe teine pool võttis täitmise vastu. Hageja on menetluses olnud seisukohal, et kuivõrd hageja andis ülalpidamist vahetult, siis ei pidanud hageja kostjale ülalpidamist tasuma. Kostja on menetluses olnud seisukohal, et kuna on olemas kohtulahend, millega hagejalt mõisteti välja elatis, siis oleks hageja pidanud seda tasuma. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et pooled oleks kokku leppinud ülalpidamiskohustuse täitmises muul viisil, kui see nähtub Pärnu Maakohtu 05.09.2019 määrusest. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud seisukohtade pinnalt võimalik asuda seisukohale, et hageja on kohustuse täitmise (osaliselt) asendanud ja kostja on sellega nõustunud.
2-23-1214
18.PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis) ning kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega juhul, kui laps elab vanemaga koos, saab vanem elatise maksmise kohustust täita ka vahetult. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, on võimalik ülalpidamiskohustuse täitmine ka muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega ning üldjuhul tuleb juba elatise väljamõistmisel arvestada seda, kui suure osa ajast viibib laps lahuselava vanema juures, ning vastavalt elatise suurust vähendada või üldse elatis välja mõistmata jätta. Kui aga asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise (Riigikohtu 08.03.2017 määruse tsiviilasjas nr 32-1-177-16, p 11).
19.Kohus on tuvastanud, et kostja pöördus 23.12.2022 kohtutäitur Rocki Alberti poole avaldusega Pärnu Maakohtu 05.09.2019 määruse tsiviilasjas nr 2-19-6485 täitmiseks (I kd tl 3 pöördel). Täitmisavalduse alusel algatati täitemenetlus ning koostati hagejale (võlgnikule) täitmisteade (I kd tl 3 pöördel-4 pöördel). Täitmisteate kohaselt oli nõude suurus seisuga 23.12.2022 420 eurot, nõude sisuks on elatise võlgnevus ning nõue suureneb igakuise elatise võrra. Kostja on kohtule avaldanud, et täitmisel on võlgnevus perioodi september 2022 kuni mai 2023 eest ning kostja teadmiste kohaselt on võlgnevuse suurus 920 eurot, millest kostja on maha arvutanud kohtutäituri poolt juunis 2023 üle kantud 70 eurot ja hageja poolt tasutud lapse telefoniarved 45 eurot. Kokku on lõplik võlgnevuse kostja teadmiste kohaselt summa 805 eurot. Vastavalt Pärnu Maakohtu 05.09.2019 määrusele tsiviilasjas nr 2-19-6485 pidi hageja tasuma kostja ülalpidamiseks elatist 140 eurot kuus.
20.Kohus asub seisukohal, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele vaatamata sellele, et kohus ei tuvastanud, et pooltel oleks olnud kokkulepe ülalpidamiskohustuse täitmises teistsugusel viisil, kui see nähtub asjas 2-19-6485 tehtud kohtulahendist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohtu praktika kohaselt (nt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 15.6) saab eeldada, et kohustatud vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 23.3 ja 28.3). See tähendab, et kui kohustatud vanem on tõendanud, et laps viibib osa aega tema juures, on teisel vanemal (last esindades) võimalik kulude vahetu kandmise eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib kohustatud vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 23.3). Riigikohus on selgitanud, et kuna vanem peab PKS § 100 lg 2 kohaselt täitma ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises, ei pea ta elatist tasuma proportsionaalselt aja eest, mil laps tema juures viibib (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 15.4).
21.Riigikohus on täiendavalt selgitanud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, on võimalik ülalpidamiskohustuse täitmine ka muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1177-16, p 11). Riigikohus sedastas, et kui asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil
2-23-1214 rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega ja seda ka siis, kui ei ole esitatud TsMS § 459 alusel hagi kohtulahendi muutmiseks (vt sama põhimõtte kohaldamise kohta nt TlnRnKo 22.03.2022, 220-7485, p-d 9.1–9.6; TlnRnKo 17.06.2020, 2-19- 6317, p 13).
22.Hagejalt on kostja kasuks elatise väljamõistmisel lähtutud sellest, et hageja (lapse isa) ei ela kostjaga (lapsega) koos. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et septembris 2022 viibis laps isaga vähemalt 10 päeva, oktoobris vähemalt 11 päeva, novembris vähemalt 8 päeva, jaanuaris 2023 vähemalt 8 päeva, veebruaris vähemalt 10 päeva, märtsis vähemalt 11 päeva ja aprillis vähemalt 9 päeva. Kohtu hinnangul saab nimetatud kuude osas asuda seisukohale, et kui laps viibis isaga olulise osa ajast (keskmiselt vähemalt 10 päeva kuust), on isa vähemalt osaliselt täitnud ülalpidamiskohustust vahetult. Kohus leiab, et käesolevas asjas saab nimetatud kuudel kostja viibimist hageja juures arvesse võtta kui ülalpidamiskohustuse vahetut täitmist hageja poolt ning lugeda, et poole väljamõistetud elatise ulatuses on hageja elatist andnud vahetult. Hagejal oli kohustus septembris, oktoobris, novembris, jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis tasuda kostjale ülalpidamist summas 140 eurot kuus, kokku 980 eurot (7x140). Kuivõrd kohtu hinnangul täitis hageja kostja ülalpidamist osaliselt vahetult käesolevas punktis nimetatud kuude eest ning täitemenetluses täidetakse ka nimetatud kuude eest tasumata jäänud elatise nõuet, tuleb summas 490 eurot (7x70 eurot) sundtäitmine vaidlusaluses täitemenetluses lubamatuks tunnistada.
23.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et detsembris 2022 viibis laps isaga vähemalt 15 päeva. Kohtu hinnangul saab nimetatud perioodi osas asuda seisukohale, et kui kostja (laps) viibis pool kuud hagejaga (ühe vanemaga) ja pool kuud teise vanemaga (emaga), on mõlemad vanemad oma kohustused sel kuul lapse ees täitnud. Kostja seaduslik esindaja ei ole toonud välja, miks olukorras, kus kostja viibis pool kuud hagejaga, oleks hagejal pidanud olema täiendavalt elatise maksmise kohustus. Kohus leiab, et käesolevas asjas saab kostja poole kuu jooksul hageja juures viibimist võtta arvesse kui ülalpidamiskohustuse vahetut täitmist hageja poolt. Kohus viitab, et sarnastel asjaoludel on ka Tallinna Ringkonnakohus asunud seisukohale, et kui laps viibib pool kuud järjest ülalpidamiskohustust kandma kohustatud isiku juures, saab lugeda, et mõlemad vanemad on oma kohustused sel kuul lapse ees täitnud (Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2023 kohtuotsus tsiviilasjas 2-22-10050, p 36). Hagejal oli detsembris kohustus tasuda kostjale ülalpidamist 140 eurot. Kuivõrd kohtu hinnangul täitis detsembris 2022 hageja kostja ülalpidamiskohustust vahetult ning täitemenetluses täidetakse ka nimetatud kuu eest tasumata jäänud elatise nõuet, tuleb summas 140 eurot sundtäitmine vaidlusaluses täitemenetluses lubamatuks tunnistada.
24.Kostja on välja toonud, et täitemenetluses täidetakse ka elatise nõuet mai 2023 eest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooled sõlmisid 12.05.2023 kompromissi, mille kohaselt alates mai 2023 tasub hageja kostjale elatist 70 eurot (II kd tl 21-23) ning kostja ema pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja 10.05.2023 tasunud kostja ema kontole 70 eurot selgitusega „kokkulepe asjas 2-22-10633, mai kuu, XXXi raha“ (I kd tl 160), siis on hageja täitnud kohustuse mai 2023 eest ning täitemenetlus tuleb summas 140 eurot tunnistada lubamatuks.
25.Riigikohus on selgitanud, et ajal mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema
2-23-1214 eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 23.3 ja 23.4).
26.Kohtu hinnangul on hageja küll käesolevas asjas välja toonud, et on ostnud kostjale riideid, jalanõusid, hangitud triki tõukerattad, elektritõukeratas, jalgrattad, motorollerid ja palju muud ning esitanud kohtule hulganisti pilte antud asjaolude tõendamiseks (I kd tl 13-27, 112-141, II kd tl 31-36), kuid kohtu hinnangul ei ole antud piltide põhjal võimalik aru saada kes ja millised kulud on kandnud. Kostja ema on aga välja toonud, et hoolimata sellest, et laps viibis osa ajast isaga, olid emal ikkagi püsikulud lapse treeningute ja koolikulude näol.
27.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning peab põhjendatuks tunnistada täiteasjas XXX sundtäitmine lubamatuks 770 euro osas (490+140+140).
28.Kohus märgib, et käsitles ja arvestas poolte väiteid ja tõendeid käesoleval juhul otsuses ulatuses, milles see hagi eset ning poolte väidete sisu arvestades oli asja lahendamiseks õiguslikult oluline. Ülejäänud väited ja tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust ning kohus neid seetõttu otsuses ei käsitle. Menetluskulud
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus on seisukohal, et arvestades vaidluse asjaolusid ning asjaolu, et kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
31.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2025 määruse RESOLUTSIOON:
1.Jätta J. T. i 12.03.2025 apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 10.02.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-1214 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud J. T. i kanda. K. M. D. T. il ei ole apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.