Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

12.05.2014 fikseeris kohtutäituri abi Viljo Konsap, et kohustust ei olnud täidetud, st juurdepääsutee ei olnud kogu ulatuses killustikuga kaetud. Kohtutäitur lubas 14.05.2014 otsusega sissenõudjal täita täitedokumendist tulenev kohustus võlgniku kulul ja kohustuse täitmise tõendamiseks tehtud kulutuste väljamõistmiseks tuli sissenõudjal esitada kohtutäiturile kulutusi tõendavad dokumendid. 5.06.2014 esitas võlgnik täiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks, sest ta olevat kohustuse täitnud. Kohtutäitur viis 10.06.2014 läbi teistkordse täitmise kontrolli ja tuvastas, et kohustus oli täitmata. 16.06.2014 täitis sissenõudja kohustuse ja informeeris sellest kohtutäiturit, tehes kulutusi kokku 824 eurot 76 senti. 9.07.2014 kell 19.00 viis kohtutäitur läbi täitmise kontrolli ja tuvastas, et juurdepääsutee oli kaetud killustikuga täitedokumendis märgitud ulatuses. Kohtutäitur tegi 16.07.2014 otsuse täitedokumendi täitmisest tulenevate kulutuste hüvitamiseks sissenõudja 25.06.2014 arvete nr 20140340 ja 24033342 ning 15.07.2014 edastatud täpsustatud arve nr 20140340 alusel. Kokku nõudis täitur sisse 646 eurot 44 senti. 26.07.2014 esitas võlgnik otsusele kaebuse, kus väitis, et Ramirent Baltic AS arvel nr 24033342 kajastuvat maatihendajat ei kasutatud Seimesauna kinnistul asuva juurdepääsutee taastamisel. Arve kohaselt oli ehitusobjektiks märgitud Jõeääre Nissi, mitte täitedokumendist tulenev asukoht. Kohtutäituri nõudel esitas sissenõudja maatihendaja kasutamise tõendamiseks 3.08.2014 ekirjaga kaks fotot ja e-kirja vormis kinnituse. Sissenõudja selgitas, et Ramirent Baltic AS märkis ehitusobjekti asukohana sissenõudjale kuuluva Jõeääre kinnistu, kuhu üle Seimesauna kinnistu viibki vaidlusalune juurdepääsutee. Jõeääre kinnistu asub Nissi valla territooriumil, Seimesauna kinnistu aga Kernu valla territooriumil. Nissi ja Kernu valda eraldab Hingu oja, mis on ühtlasi ka Jõeääre ja Seimesauna kinnistute piiriks. Täitur ei ole ka ühelgi ülevaatusel tuvastanud, et lisaks Seimesauna kinnistul asuvale teele oleks teed rajatud Jõeääre kinnistule. 18.08.2014 otsusega rahuldas kohtutäitur võlgniku kaebuse osaliselt ja tühistas 16.07.2014 otsuse osas, millega kohtutäitur oli rahuldanud sissenõudja nõude arve nr 24033342 alusel tehtud kulutuse 49 euro 20 sendi hüvitamiseks. Kuivõrd arve nr 24033342 kohaselt on ehitusobjektiks Jõeääre Nissi, aga täitedokumendi täitmise kohaks on Seimesauna kinnistu, ei olnud arvel märgitud ehitusobjekti asukoht kooskõlas täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise asukohaga. Samuti märkis täitur, et sissenõudja poolt esitatud fotol nähtub isik koos teatud seadmega, mis võib olla maatihendaja, killustikuga kaetud teelõigul. Foto faili andmete kohaselt on faili loomise kuupäevaks 3.08.2014 kell 14:26:30. Nimetatud andmete alusel pole kohtutäituri hinnangul võimalik üheselt veenduda arvel märgitud maatihendaja samasuses fotol kujutatud seadmega ning selle kasutamises vaidlusalusel juurdepääsuteel täitedokumendi täitmiseks vajaliku toimingu tegemisel. 28.08.2014 esitas sissenõudja kohtule kaebuse, palus tühistada kohtutäituri 18.08.2014 otsuse osas, milles võlgniku kaebus rahuldati ja kohtutäitur 16.07.2014 otsuse osaliselt tühistas. Kaebuse esitaja väitel oli ta täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmiseks rentinud maatihendajat, et juurdepääsuteele laotatud killustik kinni tampida ja juurdepääsutee pind silendada. Arve nr 24033342 kohaselt rentis ta maatihendaja 16.07.2014. Kohtutäitur ega ka võlgnik ei olnud kahtluse alla seadnud maatihendaja kasutamise vajadust ja asjakohasust.

Võlgnik seadis kahtluse alla maatihendaja kasutamise asukoha, s.t kas seda kasutati Jõeääre kinnistul, kus mis tahes kujul tee-ehitust ei ole toimunud juba mitme aasta vältel või Seimesauna kinnistul, kus toimus maatihendaja rentimise päeval juurdepääsutee taastamine vastavalt Harju Maakohtu 15.01.2014 määrusele ja kohtutäituri 14.05.2014 otsusele. Kaebaja selgitusel märkis Ramirent Baltic AS ehitusobjektina kliendi ehk M M aadressi. M M avaldas oma aadressina Jõeääre, Nissi vald. Arve koostanud ettevõte märkis arvele kliendi aadressi automaatselt ka objekti asukohaks. Vaidlus puudus, et Jõeääre kinnistu Nissi vallas ja Seimesauna kinnistu Kernu vallas on piirinaabrid. Asjaolu, kas rendiarvel on märgitud ehitusobjekti aadressina sissenõudja elamu aadress või juurdepääsutee aluseks oleva kinnistu aadress, ei saa olla määrav kulutuse seotuse üle otsustamisel. Nõustuda ei saa ka kohtutäituri arvamusega, et fotod on tehtud 3.08.2014. Tegemist oli mobiiltelefoniga tehtud fotodega, mis saadeti M.M poolt allakirjutanule MMS-sõnumi teel. Kuupäev 3.08.2014 on nende saabumise kuupäev sissenõudja mobiiltelefoni ja ühtlasi ka nende tema arvutisse salvestamise kuupäev. Kohtutäitur on kolmel korral teostanud juurdepääsutee vaatlust ning viimati 9.07.2014 oli kohtutäiturile näha taastatud tee. Kaevatavas otsuses ei sisaldu põhjendust ega kahtlust, et fotodel kujutatud tee ei ole Seimesauna kinnistul asuv juurdepääsutee. Sissenõudja poolt täiturile 3.08.2014 edastatud fotodel puudub juurdepääsuteel kruusakiht, kuivõrd tihendamine teostati enne kruusakihi paigaldamist. Samas, võlgniku 25.07.2014 fotol on juurdepääsuteel kruusakiht peal. Seega, kui asuda seisukohale, et sissenõudja 3.08.2014 edastatud foto on tehtud samal päeval, siis kuidas seletada asjaolu, et teel puudus kruusakiht, mis veel 25.07.2014 oli olemas ja on olemas praeguse ajani. Kohtutäituri kahtluste kummutamiseks, et kas fotodel on maatihendaja, lisas kaebaja kaebusele veebilehelt www.plaza.ee leitud fotod maatihendajast, kus fotodel kujutatud seade ning kaebaja poolt kohtutäiturile 3.08.2014 esitatud fotodel nähtuv seade on identsed. Võlgniku seisukoht

üheselt mõistetavad. Arve nr 24033342 alusel polnud võimalik veenduda, et kulu on kantud seoses täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmisega. Esimese astme kohtu seisukoht

kohustuse täitmisel oli kasutatud teetihendajat, et sellisel juhul oli sissenõudja kasutanud renditud teetihendajat tegelikkuses mõnel muul objektil ning puudus alus jätta teetihendaja rendikulud võlgniku kanda. Kaebuse lahendamisel oli ainsaks dokumendiks Ramirent Baltic AS 16.06.2014 arve nr 24033342 ja 03.08.2014 e-kirjaga edastatud kaks fotot. Nendest tõenditest ja võlgniku väidetest lähtuvalt oli kohtutäitur teinud otsuse ja leidnud, et arvel märgitud kulude kandmine täitemenetlusega seonduvalt ei ole üheselt tõendatud. Samas on menetluse kestel ilmnenud uus asjaolu, kuivõrd võlgnik oli muutnud oma seisukohta teetihendaja kasutamise osas. Menetluse kestel esitas avaldaja kohtule H R 16.10.2014 kirja kohtutäitur Kairi Kummi büroole, millest nähtub, et võlgnik ise kinnitas, et Seimesauna kinnistul asuva juurdepääsutee tihendamiseks kasutati maatihendajat. Nii märgib H R selgesõnaliselt: "Lisaks on pinnasesegu läbisõtkutud 416 kilogrammise maatihendajaga. Selle tulemusel oli tekkinud tihke sein, mis mingit vett läbi ei lase." Seega ei eita võlgnik, et sissenõudja oli kohustuse täitmisel taastataval teel teetihendajat kasutanud. Kohus ei pidanud asjakohaseks kohtutäituri etteheidet avaldajale, et viimane ei esitanud tõendeid selle kohta, et arve koostamisel on teenusepakkuja arvel kajastatud andmete sisestamisel eksinud. Avaldaja võttis Ramirent Baltic AS-lt teetihendaja rendile, mitte ei tellinud teetihendamistöid, mille kohaselt saaks avaldaja vaidlustada arvel märgitud töö tegemise koha. Kohtul puudub alus eeldada, et Ramirent Baltic AS oleks saanud vaidluse tekkimisel, s.o ca kuu hiljem kinnitada, kus konkreetselt avaldaja renditud teetihendajat kasutas. Arvel kajastatud andmed ei ole iseenesest valed, kuivõrd XXXXX on rahvastikuregistri andmetel avaldaja sideaadressiks ja kinnistusregistri andmetel kuulub avaldajale Nissi vallas Odulemma külas asuv Jõeääre kinnistu. Maakohus rahuldas kaebuse ja tühistas kohtutäituri 18.08.2014 otsuse täiteasjas nr 022/2014/475 osas, millega võlgniku kaebus rahuldati ja kohtutäituri 16.07.2014 otsus osaliselt tühistati. Kohus saatis selles osas kaebuse uueks läbivaatamiseks täiturile. Määruses kajastamata tõendid, väited ja seisukohad ei oma sisulist tähtsust. Kuna kohus rahuldas avaldaja kaebuse, jäid menetluskulud kohtutäituri kanda (TsMS §-d 172 ja 173). Määruskaebus

vahel tekkivaid materiaalõigusliku iseloomuga vaidlusi. Nimetatu laieneb ka tõendite hindamisele, mis tähendab, et ka tõendite hindamisel on kohtutäitur seotud täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõttega. Olukorras, kus kohtutäiturile esitatud tõendi alusel ei ole võimalik formaalse hindamise tulemusena üheselt veenduda kulu asjakohasuses ja põhjendatuses, ei saa kohtutäitur sellise tõendi alusel TMS-i §-s 182 sätestatud kulu võlgnikult sisse nõuda. Täitemenetluses esitas sissenõudja kulu tõendamiseks arve 24033342. Kohtutäitur andis sissenõudjale võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks ja sissenõudja esitas 2 fotot, milledest ei olnud võimalik üheselt järeldada, kas tegemist on arvel märgitud seadmega. Seetõttu ja lähtuvalt täitemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest oli kohtutäitur kohustatud jätma arve nr 24033342 alusel võlgnikult kulu sisse nõudmata. Olukorras, kus arvel on viidatud ehitusobjekti asukohale, puudub kohtutäituril tulenevalt formaliseerituse põhimõttest õigus asuda hindama, kas tegemist oli vormilise eksimusega. TMS § 182 mõte ei ole asetada kohtutäiturit tõendite hindamisel kohtu rolli. Kohus leidis, et menetluse kestel ilmnes uus asjaolu, kuna võlgnik oli muutnud oma seisukohta teetihendaja kasutamise osas. Kohus märkis, et avaldaja oli esitanud kohtule H R 16.10.2014 kirja, milles võlgnik ei eita, et sissenõudja on kohustuse täitmisel taastataval teel teetihendajat kasutanud. Kohtutäituri otsusele seisukoha kujundamisel peab kohus lähtuma asjaoludest, mis olid täiturile teada otsuse tegemise ajal. Kohtutäituri 18.08.2014 otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel on uuele tõendile tuginemine lubamatu. Õiglane ei ole jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Kohus on seotud uurimispõhimõtte ja selgitamiskohustusega, mistõttu ei tohiks kohtuasja tulemus sõltuda sellest, kas menetlusosaline võtab endale esindaja või mitte. Kohus ei põhjendanud, millistel kaalutlustel on õiglane jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Nimetatud vaidlus on tingitud ennekõike võlgniku ja sissenõudja vahelisest vaidlusest. Vastus määruskaebusele

vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei teinud, kohtutäitur oli selle fikseerinud ja võimaldas TMS § 182 lg 1 järgi toimingu teha sissenõudjal endal võlgniku kulul. Kohtutäitur tegi 16.07.2014 otsuse täitedokumendist tulenevate kulutuste hüvitamiseks, millise ta võlgniku kaebuse alusel 18.08.2014 osaliselt tühistas maatihendaja kasutamise kulutuste (sissenõudja nõue arve nr 24033342 alusel rent 49 eurot 20 senti) osas. Sissenõudja vaidlustas kohtutäituri 18.08.2014 otsuse maakohtus ja maakohus rahuldas kaebuse, leides, sissenõudja kulutused maatihendaja rendile olid tõendatud. Kohtutäitur on määruskaebuses leidnud, et tulenevalt täitemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest ei saanud ta hinnata ise sissenõudja poolt esitatud kuludokumente. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituriga ja jagab sissenõudja seisukohta, mille kohaselt formaliseerituse põhimõtte sisuks on nõue, et kohtutäitur ei saa kontrollida täitedokumendi sisu, vaid üksnes selle vastavust täitedokumendile esitatavatele nõuetele (Riigikohtu 15.05.2007 lahend nr 3-2-1-52-07). Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tuleb täitedokument täita sõnastuses, nagu see kirjas on. Praegu oli kohtutäituril õigus ja kohustus hinnata sissenõudja poolt täitemenetluses kantud kulutusi tõendavat dokumenti, milleks oli Ramirent Baltic AS rendiarve nr 24033342, mitte täitedokumenti. Ekslik on määruskaebuse väide, mille kohaselt ei ole kohtutäituril võimalik formaliseerituse põhimõtte tõttu asjaolusid tuvastada. Kohtutäituril on õigus ja võimalus täitemenetluses tõendeid hinnata ja seeläbi asjaolusid tuvastada, mida ka kohtutäitur antud menetluses tegelikult tegi, tuvastades ehitusobjekti asukoha (Jõeääre kinnistu). Sissenõudja ei ole vaidlustanud kohtutäituri otsust põhjusel, et kohtutäituril puuduks õigus tõendeid hinnates asjaolusid tuvastada, vaid, et tõendeid on hinnatud ebaõigesti ja seetõttu on asjaolu ebaõigesti tuvastatud. Kohtutäitur saab tuvastada täitemenetluses olulisi asjaolusid tõendeid hinnates. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. Kohtutäitur oli käinud täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmist kontrollimas kolmel korral - 12.05., 10.06. ja 9.07.2014. Kahel esimesel korral tuvastas kohtutäitur, et võlgnik ei olnud teed Jõeääre kinnistuni kohtumääruses nõutaval viisil taastanud. Kolmandal korral tuvastas kohtutäitur, et juurdepääsutee Jõeääre kinnistuni oli kaetud killustikuga täitedokumendis märgitud ulatuses. Iseenesest juba 9.07.2014 toimunud kontrolli käigus oli võimalik kohtutäituril kõrvaldada kahtlused, mis tekkisid sissenõudja poolt talle 25.06.2014 edastatud arvel nr 24033342 märgitud ehitusobjekti asukoha suhtes. Kohtutäitur ei olnud kontrolli käigus tuvastanud, ega võlgnik ja sissenõudja väitnud, et naaberkinnistul teeehitustöid oli tehtud. Asjaolu, et juurdepääsutee tuli ehitada Jõeääre kinnistuni, oleks kohtutäituri poolt olnud tuvastatav täiendavate tõendite esitamiseta, samuti et Jõeääre kinnistul teed ei rajatud. Et kohtutäitur selles ka veendus, kinnitab kaudselt kohtutäituri 16.07.2014 otsus täitedokumendi täitmisest tulenevate kulutuste hüvitamise kohta. Samuti oli sissenõudja 3.08.2014 edastanud kohtutäituri palvel täiendavad tõendid (fotod). Kohtutäitur eksis, kui pidas faili loomise kuupäeva ja kohtutäiturile edastamise kuupäeva 3.08.2014 fotode tegemise kuupäevaks, kuid selle eksimuse ja samuti täpsustuse, kas fotol olev seade oli maatihendaja, oleks sissenõudja saanud kõrvaldada temalt selgitust nõudes. Ekslik on määruskaebuse väide, mille kohaselt ei lähtunud kohus kohtutäituril otsuse tegemise ajal teadaolnud asjaoludest. Asjaolud ei olnud muutunud, vaid küsimus taandus tõendite hindamisele. Maakohus vaatas kaebuse kohtutäituri otsusele läbi hagita menetluse sätteid kohaldades. Hagita menetluses kohalduv uurimisprintsiip tähendab, et kohtul on vajaduse korral õigus nõuda avaldajalt tõendite esitamist või koguda tõendeid ise (TsMS § 477 lg 7). Praeguses menetluses esitas avaldaja võlgniku poolt 16.10.2014 koostatud kirja,

millise ta sai teiselt kohtutäiturilt Kairi Kummilt. Kirjas avaldas võlgnik, et ta teadis, et juurdepääsutee tihendamiseks kasutati maatihendajat, mis näitab, etvõlgnik ei eita, et sissenõudja oli kohustuste täitmisel taastataval teel maatihendajat kasutanud. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib ka määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega kasutas sissenõudja tõendite esitamisel talle seadusega antud õigust. Ringkonnakohus peab õigeks maakohtu seisukohta menetluskulude jaotamise osas ja ei korda määruse põhjendusi. Praegune vaidlus on sisuliselt vaidlusmenetlus, milles vaidlustati kohtutäituri otsust. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.