Margo Klaar (eesistuja), Indrek Parrest, Kaupo Paal
Kohtuasi
R S i hagi Drink Pub OÜ vastu töötasu, kasutamata põhipuhkuse hüvitise, töölepingu ülesütlemise hüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.04.2015 määrus (parandatud 15.05.2015 määrusega) menetluse lõpetamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Drink Pub OÜ määruskaebus Hageja: R S (isikukood XXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Marina Sonn ja Reimo Mets Kostja: Drink Pub OÜ (registrikood 12566356, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja Margus Rebane
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 06.04.2015 määrus (parandatud 15.05.2015 määrusega) jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Drink Pub OÜ kanda ja välja mõista Drink Pub OÜ-lt R S i kasuks 220 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.R S (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Drink Pub OÜ (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 2014. aasta mai töötasule lisatasu 52,98 eurot, 2014. aasta juuni töötasu 192,06 eurot, 2014. aasta juunis tööga kindlustamata aja eest keskmise töötasu 267,72 eurot, ajavahemikus 03.05.2014– 04.07.2014 töötamise eest puhkusehüvitise 145,50 eurot, töölepingu rikkumise eest kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise 971,36 eurot ja alates 04.07.2014 kuni lõpparve tasumiseni lõpparve maksmisega viivitamise eest viivise 2,77 eurot päevas.
2.Avalduse kohaselt asus hageja 03.05.2014 tööle kostja õllebaari Drink Väike-Karja 8 Tallinnas baaritöötaja ametikohale suulise töölepingu alusel. Tööaega ei määratud. Töötasu suurus oli 3,88 eurot tunnis. Töökoormus oli 0,5 kohta. 16.06.2014 helistas hageja vahetule ülemusele S H ile teatamaks, et pole tervislikel põhjustel võimeline tööle tulema. Telefon ei vastanud, mistõttu hageja saatis SMS. Tavapäraselt sellest piisas tööle tulemata jätmiseks. 17.06.2014 selgitas hageja ka baaritöötaja R M e, miks hageja 16.06.2014 tööl ei olnud. 18.06.2014 telefonikõnes selgitas hageja põhjust S H ile, kes teatas, et kostja ei soovi enam hagejaga koostööd teha. S H il ei olnud aega kokku saada baari võtmete üleandmiseks. 29.06.2014 andis hageja S H ile üle koos baari võtmetega kirja, milles avaldas soovi tööleping seaduslikult lõpetada. S H sundis hagejat kirjutama kirja, milles hageja afektiseisundis tunnistas, et rikkus erinevaid töökohustusi. 03.07.2014 ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles alates 04.07.2014, sest kostja ei taganud hagejale alates 20.06.2014 tööd.
3.Töövaidluskomisjon 08.10.2014 otsusega rahuldas avalduse, tuvastas pooltevahelise töölepingulise suhte ajavahemikul 03.05.2014–03.07.2014, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2014. aasta mai töötasu 52,98 eurot, juuni töötasu 459,78 eurot, puhkusehüvitise 145,50 eurot, hüvitise ühe kuu keskmise töötasu suuruses 323,79 eurot, viivise 19,64 eurot seisuga 01.10.2014 ja edasi kuni kohustuse täitmiseni.
4.12.12.2014 esitas kostja maakohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
5.28.01.2015 täpsustas hageja hagi, paludes jätta töövaidluskomisjoni otsuse jõusse otsusega rahuldatud nõuetes. Hageja palus kohtul tsiviilasja menetlus lõpetada, kuna pooltevahelises vaidluses samadel alustel ja sama eseme osas on olemas jõustunud töövaidluskomisjoni otsus.
6.Kostja vaidles hagile vastu. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus 06.04.2015 määrusega (parandatud 15.05.2015 määrusega) lõpetas tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt, kuna samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 510 eurot ja määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2(6)
8.ITVS § 23 lg 2 näeb ette, et otsuse teatavakstegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või toimetatakse otsus pooltele kätte haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 25 lg 1 kohaselt haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS § 27 lg 2 kohaselt dokument toimetatakse isikule elektrooniliselt kätte, kui isik on sellega nõus. Kostja nõusolekut talle komisjoni otsuse e-postiga saatmiseks ei olnud, seega on töövaidluskomisjon õigesti edastanud otsuse kostjale posti teel.
9.Otsus on saadetud tööandja äriregistri järgsele aadressile Väike-Karja 8 Tallinnas. Tööandja pidi ise tagama, et saab avalikus registris olevalt aadressilt dokumendid kätte. Nimetatud seisukohta on kinnitanud Riigikohus oma 10.03.2011 lahendis nr 33-1-100-10 (p 16). HMS § 26 lg 3 kohaselt dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Väljastusteatest nähtub, et tööandjale on üritatud otsust kahel korral kätte toimetada avalikul registri aadressil Väike-Karja 8 Tallinn vastavalt 09.10.2014 ja 14.10.2014. ITVS § 231 lg 1 näeb ette, et kui otsust ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda otsuse teatavakstegemise päeval või saaja elu- või äriruumis, loetakse otsus kätte toimetatuks otsuse panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sama sätte teine lõige näeb ette, et kättetoimetamine ITVS § 231 lg-s 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui otsust on proovitud saajale üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja kättetoimetamine ei ole võimalik ka saaja esindajale. Seega saab otsuse lugeda tööandjale kättetoimetatuks 14.10.2014.
10.Kostja on 13.11.2014 taotlenud töövaidluskomisjonilt endale e-kirjaga otsuse saatmist ja on samal päeval kinnitanud ka kättesaamist. Töövaidluskomisjoni poolt korduv lahendi kättetoimetamise katse võis kostjat eksitada, kuid antud juhul peab siiski lähtuma Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt ei ole töövaidluskomisjoni (s.t haldusorgani) otsuse täiendav kättetoimetamine käsitatav kui töövaidluskomisjoni tahteavaldus selle kohta, et otsust ei ole varem hagejale teatavaks tehtud (3-3-1-3703).
11.ITVS § 25 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. ITVS § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Töövaidluskomisjoni 08.10.2014 otsus on jõustunud 14.11.2014. ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Kohtule taotluse esitamine on ITVS § 24 lg 1 järgi (sõltumata sellest, kas selle esitab töövaidluskomisjoni pöördunud isik või töövaidluse teine pool) aegumise mõttes võrdsustatud hagiga (3-2-1-127-07).
12.Käesoleval juhul on kostja pooleks, kes soovis kohtumenetlust ja pöördus kohtu poole. Seega on kostja pooleks, kes kannab kulud.
3(6)
13.Hageja lepingulise esindaja kulud on konsultatsioon ja tutvumine materjalidega 2 tundi 200 eurot, kliendiga kohtumine 1 tund 100 eurot, kohtuistungiks ettevalmistus 1 tund 100 eurot, kohtuistung 1 tund 110 eurot, kokku 510 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud on mõistlikud tunnitasu suuruses ja põhjendatud oma kogumahult. Nimetatut ei muuda ka asjaolu, et hagejal oli ka teine esindaja Marina Sonn, kellega seotud kulude hüvitamist ei ole taotletud. Kostjalt tuleb hageja menetluskuludena välja mõista 510 eurot. Määruskaebus ja selle põhjendused
14.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
15.Postitöötaja ei üritanudki kirja 09.10.2014 kell 10.50 ja 14.10.2014 kell 17.44 üle anda. Kostja aadressil asub baar ja toitlustusasutus, mis ei olnud enne kella 12.00 avatud. Kell 17.44 oli baar avatud ja kohal olid kostja töötajad, kes oleksid saanud kirja vastu võtta, mida tõendab baari kassaraamatu väljavõte. Postitöötaja isegi ei pöördunud kostja töötajate poole.
16.ITVS § 231 lg 1 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud. Töövaidluskomisjoni otsust isegi ei proovitud edastada kostja esindajale. Kostja juhatuse liikme kontaktandmed olid töövaidluskomisjonile edastatud. Otsust ei üritatud kostjale edastada ka muul moel.
17.Maakohus ei ole andnud kostjale võimalust ümber lükata postitöötaja kviitungi õigsust. Kviitungil viidatud isik peaks olema tuvastatav ja temalt peaks olema võimalik küsida selgitusi. Menetluse edasine käik
18.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. Hageja palub läbivaatamisega seotud kulud 440 eurot kostja kanda.
jätta määruskaebuse
19.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
20.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et käesoleva tsiviilasja menetlus tuli TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi lõpetada, sest samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on olemas menetluse lõpetanud jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
22.ITVS § 25 lg 1 esimese lause kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud kohtusse pöördumise tähtaja jooksul avaldust maakohtusse. ITVS § 24 lg 1 kohaselt võivad
4(6)
töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.
23.Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse 14.10.2014, mil loeti see kostjale kätte toimetatuks ITVS § 231 lg 1 järgi otsuse panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti. ITVS § 231 lg 2 kohaselt on sellisel viisil otsuse kättetoimetamine lubatud üksnes juhul, kui otsust on proovitud saajale üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja kättetoimetamine ei ole võimalik ka saaja esindajale. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, nagu ei oleks töövaidluskomisjoni otsust proovitud postitöötaja poolt kostjale 09.10.2014 ja 14.10.2014 üle anda. Määruskaebuse esitaja ei eita, et ta 09.10.2014 kell 10.50, s.o ajal kui postiljon proovis otsust üle anda, oma äriruumis ei tegutsenud. Määruskaebuses on väidetud, et 14.10.2014 kell 17.44 töötas kostja aadressil talle kuuluv baar ja seal viibis kostja töötaja. Kolleegiumi arvates ei saa eeltoodust järeldada, et postiljon on 14.10.2014 rikkunud postisaadetise üleandmise korda. Väljastusteate kohaselt jäi saadetis üle andmata põhjusel, et saaja ei viibinud kohal. Arvestades, et tegemist oli baariga, mida kostja pidas, ja baari uksel oli teave ainult toitlustusasutuse nime ja lahtioleku aegadega, ei olnud postitöötajal alust arvata, et baariruum on ka äriühingu tegevuskoht, kus võiks olla äriühingu esindaja, kellele töövaidluskomisjoni otsus üle anda. Väljastusteate kohaselt on postiljon jätnud otsuse äriühingu postkasti. Kolleegium leiab, et äriühing peab tagama, et tema postkasti pandud saadetised jõuavad temani.
24.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse esitaja poolt ITVS § 231 lg 2 tõlgendusega, et töövaidluskomisjon oleks pidanud proovima otsust üle anda ka kostja juhatuse liikmele. Kolleegiumi arvates tuleneb ITVS § 231 lg-st 2 töövaidluskomisjonile kohustus toimetada otsus menetlusosalise esindajale, kes esindas menetlusosalist töövaidluskomisjoni menetluses. Eksitav on määruskaebuse väide, et töövaidluskomisjonile olid teada kostja seadusliku esindaja kontaktandmed. Töövaidluskomisjonile esitatud menetlusdokumentides selliseid andmeid ei ole.
25.Maakohus on õigesti põhjendanud, miks töövaidluskomisjon ei pidanud toimetama otsust kätte e-postiga.
26.Maakohtusse pöördumise tähtaja viimane päev oli 14.11.2014. Töövaidluskomisjoni otsus jõustus 15.11.2014. Kostja pöördus maakohtusse 12.12.2014. Seega pärast otsuse jõustumist.
27.Puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
28.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni § 172 lg-tele 1 ja 2 määrab kolleegium kindlaks ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude rahalise suuruse. Vastusega määruskaebuse esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt palub ta välja mõista seoses määruskaebusele vastuse koostamisega tehtud kulud õigusabile summas 440 eurot ilma käibemaksuta. Vastavalt esitatud arvele kulus hageja lepingulisel esindajal Reimo Metsal määruskaebusele vastuse koostamiseks 4 tundi. Hageja on selgitanud, et
5(6)
kulud on seotud konkreetse tsiviilasja menetlusega ja et tema näol ei ole tegemist käibemaksukohuslasega (TsMS § 174 lg 10). Kostja leidis, et õigusabi andmiseks kulunud aeg on ülemäärane, arvestades koostatud dokumendi pikkust ja sisu, ning esindaja töötunni hind on liiga kõrge. Kolleegium leiab, et hageja esindaja töötunni hind 110 eurot on kohtupraktika kohaselt aktsepteeritav ja mõistlik. Vastuse mahtu arvestades on aga ülemäärane töötundide hulk (4h). Kolleegiumi arvates on piisav määruskaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks 2 tundi. Eeltoodu alusel kuulub hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamisele 220 euro ulatuses.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.