Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-48300
Tsiviilasi
M.T. hagi M.T. ja M.T. vastu küttesüsteemi väljaehitamiseks ning eluruumis kütteperioodil vähemalt +18 ̊C temperatuuri hoidmiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. veebruari 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.T. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): M.T. (ik: XXXXXX), esindaja A. M. Vastustajad (kostjad): M.T. (ik: XXXXXX) ja M.T. (ik: XXXXXXX), esindaja advokaat Marko Paabumets
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 3. veebruari 2015 otsus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus M.T. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.M.T. esitas 15.10.2013 maakohtule M.T. ja I.R. vastu hagiavalduse, milles palus kohustada kostjaid XXX vallas XXXX külas XXXX kinnistul asuvas elamus küttesüsteemi väljaehitamiseks ning eluruumis kütteperioodil vähemalt +18 ̊C temperatuuri hoidmiseks. Alternatiivselt palus hageja lubada hagejal kostjate ruumides küttesüsteem välja ehitada ja mõista kostjatelt välja kulud. 13.10.2014 määrusega (kantud kohtuistungi protokolli) kaasas maakohus hageja taotlusel kostjana menetlusse M.T.. 15.10.2014 määrusega lõpetas maakohus menetluse kostja I.R. suhtes TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel seoses hageja loobumisega hagist. I.R. ja hageja menetluskulud nimetatud kostja osas jättis kohus nende endi kanda. Hageja väidete kohaselt on hageja, kostjad, XX ja XX kinnistu XXX kaasomanikud. Kinnistust 1/3 kuulub hagejale, 1/3 on kostjate ühisomandis, 1/6 kuulub XX ja 1/6 XXle. I.R. ja M.T. said ühisomandisse 1/3 kaasomandist pärimise teel XX ja XX pärijatena, hageja sai 1/3 kaasomandist oma vanematelt. 01.09.2014 sõlmitud lepingu alusel lõpetasid I.R. ja M.T. ühisomandi selliselt, et 1/3 mõttelist osa kinnistust hakkas kuuluma M.T.le, ning M.T. ja N.T. tunnistasid 1/3 mõttelise osa kinnistust nende ühisvaraks. 29.07.2004 sõlmisid praeguste kaasomanike eelkäijad XX, XX ja XX kaasomandis olevate ehitiste ja rajatiste kasutuskorra kokkuleppe, mille järgi XX ja XX ühiseks kasutamiseks jäi elamu-kuur. Elamu on jagatud hageja ja kostjate vahel pooleks. Hageja on elamu säilitamiseks parandanud katust, soojustanud oma poolt ja teinud muid parendusi. Hageja poolel elavad tema vanemad, kes kütavad oma majapoolt pidevalt. Kostjad kasutavad elamut aeg-ajalt suvel. Talvel seisab kostjate majapool kütmata, mis toob hagejale kui kaasomanikule kaasa negatiivseid tagajärgi. Hageja huvi on, et elamu oleks köetud, tehnosüsteemid korras ning et majale oleks tehtud kulumist arvestav remont ja hooldus. Kuna kostjate majapool on soojustamata ja talvel kütmata, on hageja majapoolel soojuskadu nii suur, et mõnes toas langeb temperatuur talvel +10 ̊C. Selline temperatuur ei sobi elamiseks ning seetõttu valitseb ruumides suur niiskus, mis kahjustab maja konstruktsioone. Vastavalt sisekliima standardile (EVS-EN 15251:2007) on nõue elamu õhutemperatuurile talvel 22 oC±2 oC. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine” kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 oC. Kostjad peavad arvestama elamu kasutamisel ka hageja kui kaasomaniku huvidega. See tähendab küttesüsteemi (näiteks elektriradiaatorite) paigaldamist ning kütteperioodil elamus temperatuuri vähemalt +18 oC tagamist. Kostjad ei käitu hageja kui kaasomaniku suhtes heauskselt ja kahjustavad tema huve.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud ning leidsid, et hagi tuleks jätta TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbivaatamata. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ela hageja kõnealuses elamus ja seega ei saa tema huviks olla toasoe. Kostjad ei ole andnud hagejale nõusolekut majutada elamusse kolmandaid isikuid. Hageja nõue on õiguslikult põhjendamatu ja hea usu põhimõtte vastane, kuivõrd on esitatud ainult hageja huvides, sooviga alusetult rikastuda teiste kaasomanike arvelt. Kostjate poolt ruumide mittekütmine ei kahjusta hageja kui kaasomaniku huve. Hageja ei ole tõendanud, et kostjate poolt elamu mittekütmise tagajärjel on hageja majapoolel tekkinud niiskus, mis kahjustab elamu konstruktsioone. Hageja esitatud ekspertiisiakt on äärmiselt puudulik. Elamul on projektijärgne küttesüsteem, mistõttu puudub hagejal õiguslik alus nõuda teistelt kaasomanikelt lisaküttesüsteemi väljaehitamist, et vähendada hageja osa soojakadusid teiste kaasomanike arvelt. Kostjad ei kasuta elamut talvel, mistõttu puudub neil huvi seda kütta. Kui hageja soovib enda kasutuses olevaid ruume kütta, siis kostjad ei tee selleks takistusi.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 3. veebruari 2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on 29.07.2004 sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe järgi kuurelamu hageja ja kostjate ühises kasutuses. Tegelikult kasutab hageja ruume nr 1, 2, 3 ja 4 ning kostjad kasutavad ruume nr 6, 7 ja 8 (tl 52). Hageja ruumides on küttekehadeks köögis ahi ja magamistoas soojamüüriga kamin, lisaks kasutatakse elektriradiaatoreid. Kostjate ruumides on ainult ahi. Poolte õiguseellased XX ja XX kasutasid elamut selle otsesel eesmärgil – seal elamiseks. Majas oli elekter ning maja köeti puudega. Hageja kohtult kinnistu kasutuskorra muutmist ei soovi, leides, et tal on vastavalt kehtivale kasutuskorrale pretensioonid konkreetsete kaasomanike vastu. Seetõttu ei ole menetlusse kaasatud teisi kaasomanikke. 29.07.2004 sõlmitud kasutuskorra kokkuleppes puuduvad viiteid kaasomandis olevate ruumide kolmandatele isikutele kasutada andmise piirangute kohta. Kohus leidis, et hageja ei ole asjaoluga, et ta on majutanud talle kasutada antud ruumidesse oma vanemad, käitunud kostjate kui kaasomanike suhtes heade kommete vastaselt. Asjaolu, et hageja ise elamus ei ela, ei välista tema õigust esitada kaasomanikuna nõudeid teiste kaasomanike vastu. Pooltel on kaasomanikena vastandlikud huvi. Hageja soovib, et tema pereliikmete osavalduses olevad ruumid oleksid talvel soojad ja kütmisele tehtavad kulutused väiksemad. Kostjad talvel ehitises ei ela ning nende huviks nende osavalduses olevate ruumide kütmine ja selleks kulutuste tegemine ei ole. Asjaolu, et kostjad ruume, mida nad ei kasuta, ei küta, iseenesest heade kommete vastane ei ole. Hageja on küll esitanud mitmeid väiteid soojakadude, tema osavalduses olevates ruumides elamiskõlbliku temperatuuri puudumise, veetorude külmumise jm kohta, kuid ei ole oma väiteid tõendavaid dokumente esitanud. Kuigi füüsikaliste protsesside kulgemist (sh soojuse liikumine, kondensaadi teke) ei pea iseenesest tõendama, ei võimalda need üldised loodusteaduslikud teadmised kohtul kaasomanike vastandlikke huvisid võrreldes väita, et hageja kaasomandi kasutamisest tulenevad õigused kaaluksid üle kostjate huvid ja õigused. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostjate poolt ruumide mittekütmine takistab hagejal ja tema pereliikmetel asja kaaskasutust, sh asja vallata ja kasutada. Hageja esitatud akt nr XXX kahjulike mõjutuste kohta elamule on üldsõnaline ega kinnita vaieldamatult, et tekkinud olukord on elamule kahjulik, ohustab selle säilimist ning kahjustab seega kõigi kaasomanike õigusi ja huve. Kuigi akti põhjal saab väita, et kostjate osavalduses olevaid ruume köetakse osaliselt hageja arvelt, ei ole hageja hüvitisenõudeid, sh alusetust rikastusemist tulenevat nõuet esitanud. Ka nähtub aktist, et olukorra parandamiseks on soovitatud karkassvaheseina soojustada. Kohus märkis vastuseks hageja väitele, et vaheseina
soojustamisel väheneb ruumide pindala, et ilmselt kaaluks küttekulude vähenemisest saadav kasu ja ruumide sisekliima paranemine selle negatiivse asjaolu üle. Hageja alternatiivse nõude osas leidis kohus, et asjas ei ole tõendatud, et kostjate osavalduses olevates ruumides küttesüsteemi väljaehitamine on asja säilimiseks vajalik. Hageja ei ole täpsustanud ega tõendanud, millise küttesüsteemi väljaehitamist ta soovib teostada ning millised oleksid selleks tehtavad vajalikud ja põhjendatud kulud. Ka saaks hageja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 alusel kostjatelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osaga, s.o 1/3 osas.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.M.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 3. veebruari 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega M.T. hagi rahuldada. Menetluskulud palub apellant jätta vastutajate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus valesti hinnanud AÕS § 72 lg-st 5 tulenevat kaasomanike kohustust käituda üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduda teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kostjad pärisid elumaja, mida nende eelkäija kasutas selle otsesel eesmärgil – seal elamiseks. Elumaja kaasomanike huvideks on elamiskõlblike tingimuste ja sisekliima loomine ning kinnisvara säilitamine. Pärandi vastuvõtmisel olid kostjad teadlikud kinnisvara kasutuskorrast ning sellest, milline küttesüsteem majas on ja et teised kaasomanikud elavad seal. Asjas tuleb hinnata, kas elumaja osaomandi kasutamine selliselt, et ruume talveperioodil ei köeta, et teistele kaasomanikele tekivad soojakaod ja hoones tekib niiskus, on kooskõlas hea usu põhimõttega või mitte ning kas mõistliku kaasomaniku huviks võiks olla selle olukorra parandamine või peaks mõistlik isik seda olukorda taluma teiste kaasomanike huvides. Heas usus käitumine tähendab teistele kahju tekitamisest hoidumist, pettusliku või ülemäärase kahju saamisele suunatud käitumise vältimist; 3) on hageja juba teinud kõik mõistliku, et olukorda parandada. Hageja on soojustanud oma osavalduses olevaid ruume (sh vaheseina) nii seest kui väljast (seda kinnitavad nii esitatud pildid kui ka sõltumatu ekspertiis). Sellega kaasnesid üsna suured kulud, mida hageja ei nõudnud teistelt kaasomanikelt sisse. Ruumidesse on paigaldatud elektriradiaatorid ja kaks küttekeha. Vaatamata sellele on soojuskaod hageja ruumides 60%, mis ei võimalda külmal perioodil normaalset toatemperatuuri hoida. Kostjad ei ole oma ruume soojustanud ega küta ruume talvel. Selline kaasomaniku käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Samuti ei saa pidada õiglaseks olukorda, kus üks kaasomanik kannab liigseid kulutusi, et luua oma ruumides sellist keskkonda, mida peetakse tänapäeval normaalseks, teised kaasomanikud aga tekitavad oma käitumisega olukorra, kus inimväärseks eluks toatemperatuuri hoidmine on külmade ilmadega võimatu. Elumaja mittekasutamist ja mittekütmist ei saa pidada mõistliku ja heas usus tegutseva kaasomaniku huviks, mis kaalub üle teise kaasomaniku huvi elada normaalse toatemperatuuriga eluruumides ja säilitada oma kinnisvara. Kostjate käitumine takistab hagejal enda ruume talvel kasutada antud omandi eesmärgil (elamiseks) ja teatud vajadusi rahuldada (mugav sisekliima); 4) on ekspertiisiakti punktis „Olemasolev seis“ märgitud, et „hoone omab ebaühtlast soojuskoormust. See toob endaga kaasa temperatuurpingutuste tekkimist, mis hukatuslikult mõjutavad ehituskonstruktsioonide seisu, põhjustavad kondensaati sadu siseruumides ja ehituskonstruktsioonides endas, ning põhjustavad lisa soojuskadusid sellele majapoolele, mis on aastaringselt kasutuses.“ Kui üht majapoolt köetakse ja teist mitte, siis ei saa olla kahtlust, et hoonel on ebaühtlane soojuskoormus. Termodünaamiliste protsesside puhul on üldtuntud
fakt, et soojus liigub soojemalt kehalt külmemale. Kondensaadi tekkimine on samuti üldtuntud protsess, mis ei vaja eraldi tõestamist. Selle tekkimist on tõendanud ka ekspert. Üldtuntud fakt on ka niiskuse negatiivne mõju puitmaterjalidele. Kuigi hetkel ei pruugi tavainimene kahjustusi veel märgata, siis elumaja sellise kasutamisega kaasneb kahtlemata olukorra halvenemine.
5.M.T. ja M.T. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kinnisasja omanikul põhiseaduse § 32 ning AÕS § 68 lg-te 1 ja 2 alusel õigus ja vabadus otsustada, mida ta soovib enda omanduses olevates ruumides teha seni, kuni tema tegevus ei kahjusta teiste isikute õigusi. Kostjate tegevus ei takista hagejal oma kaasomandit kasutada. Olukord, kus kinnisasja omanik on sunnitud kaasomandis olevas elamus sees elama, sest vastasel juhul rikuks see teiste kaasomanike õiguspäraseid ootuseid, oleks vastuolus kinnisasja omaniku õigusega asja vabale kasutamisele ja käsutamisele; 2) ei ole hageja üheselt tõendanud, kas ja kuidas kostjate tegevus või tegevusetus kahjustab kaasomandi säilimist. Esitatud ekspertiisis puuduvad viited konkreetsetele kahjustustele. Samuti puuduvad detailsed andmed, kuidas ekspertiis läbi viidi, ega ole jälgitav, kuidas ekspertiisis kajastatud tulemuseni jõuti. Tegemist on puuduliku ja ebatäpse arvamusega. Seega ei ole kostjate kaasomanike õigusi kahjustav tegevus AÕS § 72 lg 5 tähenduses tõendatud; 3) soovib hageja kaasomandis oleva maja ühel poolel aastaringselt elada, kostjad soovivad enda majapoolt vaid aeg-ajalt kasutada. Need huvid ei välista üksteist. Hagejal on võimalik oma majapoolt täiendavalt kütta ja niiskuse eemalhoidmiseks õhutada, samuti on hagejal võimalik vahesein oma poolelt soojustada. Kostjatele ei saa panna kohustust enda ruume regulaarselt kütta, kuigi seal kedagi ei ela. See tekitaks kostjatele ebamõistlikke ja ebavajalikke kulutusi. Mõlema poole huvisid kaaludes tuleb asuda seisukohale, et olulisem on kostjate huvi ja õigus oma omandi vabale kasutamisele, sest hagejal on võimalik enda osa elamistingimusi parendada; 4) on apellatsioonkaebuse väide vaheseina soojustamise kohta hageja poolt alusetu, kuivõrd hageja on eelnevalt eitanud vaheseina soojustamist ja põhjendanud seda asjaoluga, et vaheseina soojustamine vähendaks hageja kasutuses olevate ruumide pindala.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
3.veebruari 2015 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele ja poolte esile toodud asjaoludele ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Hageja nõudeks oli kohustada kostjaid ehitama kostjate poolt kasutatavatesse ruumidesse täiendav küttesüsteem ning alternatiivseks nõudeks oli lubada hagejal ehitada kostjate kasutuses olevatesse ruumidesse täiendav küttesüsteem ja nõuda kostjatelt välja selleks kantud kulud, et tagada eluruumides kütteperioodil vähemalt +18 kraadine temperatuur. Hagiavalduse põhjendustest nähtuvalt ei ela kostjad alaliselt nendele kuuluvates ruumides ja ei küta ruume. Seetõttu on soojakadu suur ja mõnes ruumis langeb temperatuur talvel kuni +10 kraadini. Selline temperatuur ei sobi elamiseks ja kahjustab elamu konstruktsioone.
Nähtuvalt asja materjalidest on hageja tuginenud oma nõudes peamiselt AÕS § 72 lg-le 5, mille kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
7.1.Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et kostjate poolt nende kasutuses olevate ruumide mittekütmine kahjustaks hageja huve. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et hageja viidatud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavat nõuded“ p-st 7 tuleneb, et kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur olla alla 18 kraadi. Käesolevas vaidluses on tegemist kaasomandis oleva elamuga, mida köetakse ahjudega ja seetõttu ei ole ülal märgitud määruse regulatsioon kohaldatav. Samas tuleb nõustuda sellega, et ka kaasomandis olevate üksikelamute puhul peavad kaasomanikud arvestama vastastikuste huvidega ning hoiduma sellest, et eluruumides olev temperatuur ei kahjustaks teise kaasomaniku huve. Hageja esitatud ekspertiisiakt nr XXX (I kd, t.l 135-137) on käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 tähenduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud akt ei tõenda hageja väidet, et kostjate poolt nende kasutuses olevas ruumis ahju mittekütmise tõttu oleks temperatuur elamu ruumides langenud kuni +10 kraadini (ega ka mitte +18 kraadini) ja seetõttu ei ole hagejale tagatud tema ruumide eesmärgipärane kasutamine. Maakohus on kuur-elamu plaani (I kd, t.l 52) alusel tuvastanud, et hageja kasutuses olevates ruumides on küttekehadeks köögis ahi ja magamistoas soojamüüriga kamin ning kostjate kasutuses olevas elutoas ahi. Plaanilt nähtuvalt moodustavad küttekehad ühtse terviku (asuvad kaasomanike kasutuses olevate ruumide keskel ja poolitavad kaasomandi eseme) ning eelduslikult hageja poolt ahju ja kamina kütmisel soojenevad ka kostjate kasutuses olevad ruumid. Eelnevast saab järeldada ning see tuleneb ka hageja esitatud aktist, et olukorras, kus kostjad nende kasutuses olevaid ruume ei küta, on hageja kulud kütmisele suuremad. Samas on hageja maakohtu menetluses kinnitanud, et kulutuste hüvitamise nõuet ei soovi ta kostjate vastu esitada. Kulude vähendamiseks on aktis soovitatud karkassvaheseina soojustamist ja ruumide ventileerimist. Hageja on maakohtu menetluses kinnitanud (I kd, t.l 60), et ta ei ole nõus eluruumide vaheseina soojustama ning tema väide apellatsioonkaebuses, mille kohaselt on ta vaheseina soojustanud, ei ole tõendatud. Kulude vähendamiseks on aktis soovitatud veel paigaldada mitteköetavatesse ruumidesse ükskõik mis tüüpi küttekeha, et tagada ruumides temperatuur +21 kraadi. Ringkonnakohus leiab, et selline soovitus ei ole põhjendatud, kuna kostjate kasutatavates ruumides on töökorras ahi ning aktist ei nähtu, millisest normatiivaktist tuleneb kostjatele kohustus tagada ruumides temperatuur +21 kraadi.
7.2.Hageja ei ole tõendanud, et kostjate poolt nende kasutuses olevate ruumide mittekütmine kahjustaks kuur-elamu konstruktsioone. Akti esimesel lehel alajaotuses „Olemasolev seis“ esitatud kirjeldus on käsitletav akti koostajale esitatud andmetena ning seetõttu selles märgitud lause: „...Hoone ebaühtlane soojuskoormus toob endaga kaasa temperatuurpingutuste tekkimise, mis hukatuslikult mõjutavad ehituskonstruktsioonide seisu...“ ei ole käsitletav akti koostaja järeldusena. Akti resümees ja soovitustes ei ole esitatud järeldust, mille kohaselt kostjate poolt nende kasutuses olevate ruumide mittekütmine kahjustaks kuur-elamu konstruktsioone. Seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et hageja esitatud akt ei tõenda kuur-elamu kahjustamist kostjate poolt nende kasutuses olevate ruumide mittekütmise tõttu. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et
apellant ei ole viidanud ühelegi konkreetsele kuur-elamu konstruktsiooni osale, mis väidetavalt on kostjate tegevuse tõttu saanud kahjustada. Maakohtu istungil 08.12.2014 on hageja kinnitanud (I kd, t.l 162), et akti koostaja kostja ruumides ei käinud ning eluruumis võib olla niiskus normi piires.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.