Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-48300
Tsiviilasi
M.T. hagi M.T. ja M.T. vastu küttesüsteemi väljaehitamiseks ning eluruumis kütteperioodil vähemalt +18 ̊C temperatuuri hoidmiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. veebruari 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.T. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): M.T. (ik: XXXXXX), esindaja A. M. Vastustajad (kostjad): M.T. (ik: XXXXXX) ja M.T. (ik: XXXXXXX), esindaja advokaat Marko Paabumets
esindajad
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 3. veebruari 2015 otsus muutmata.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus M.T. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
soojustamisel väheneb ruumide pindala, et ilmselt kaaluks küttekulude vähenemisest saadav kasu ja ruumide sisekliima paranemine selle negatiivse asjaolu üle. Hageja alternatiivse nõude osas leidis kohus, et asjas ei ole tõendatud, et kostjate osavalduses olevates ruumides küttesüsteemi väljaehitamine on asja säilimiseks vajalik. Hageja ei ole täpsustanud ega tõendanud, millise küttesüsteemi väljaehitamist ta soovib teostada ning millised oleksid selleks tehtavad vajalikud ja põhjendatud kulud. Ka saaks hageja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 alusel kostjatelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osaga, s.o 1/3 osas.
fakt, et soojus liigub soojemalt kehalt külmemale. Kondensaadi tekkimine on samuti üldtuntud protsess, mis ei vaja eraldi tõestamist. Selle tekkimist on tõendanud ka ekspert. Üldtuntud fakt on ka niiskuse negatiivne mõju puitmaterjalidele. Kuigi hetkel ei pruugi tavainimene kahjustusi veel märgata, siis elumaja sellise kasutamisega kaasneb kahtlemata olukorra halvenemine.
Nähtuvalt asja materjalidest on hageja tuginenud oma nõudes peamiselt AÕS § 72 lg-le 5, mille kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
apellant ei ole viidanud ühelegi konkreetsele kuur-elamu konstruktsiooni osale, mis väidetavalt on kostjate tegevuse tõttu saanud kahjustada. Maakohtu istungil 08.12.2014 on hageja kinnitanud (I kd, t.l 162), et akti koostaja kostja ruumides ei käinud ning eluruumis võib olla niiskus normi piires.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.