2-13-48300/32 - Asjaõigus - Omandiasjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

I Faktilised asjaolud M. T., I. T., N. T. (eelmine omanik I.R.), J. M. ja M. L. on kinnistu „Evdokia“ (katastritunnus 12201:001:0014, asukoht xxx) kaasomanikud. Kinnistu 1/3 kuulub M. T. ́le, 1/3 on N. T. ja I. T. ühisomandis, 1/6 kaasomandist kuulub J. M. ́le ja 1/6 kuulub M. L. ́ile. „Evdokia“ kinnistu osa müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisel notar Ülle Mesi juures leppisid eelpool nimetatud kaasomanike eelkäijad K. L.a, A. T. ja V.T. kokku kaasomandis olevate ehitiste ja rajatiste kasutuskorras nii, et V. T. ja A. T. jäi ühiseks kasutamiseks elamu-kuur. Kinnistusraamatusse oli tehtud ka vastav kande kasutuskorra kohta. I. R. ja I. T. said ühisomandisse 1/3 kaasomandist pärimise teel A. T. ja N. T. pärijatena, M. T. sai 1/3 kaasomandist oma vanematelt. 01.09.2014 sõlmitud päritud vara jagamise ja sellele ühisomandi lõpetamise lepingu ning abieluvaralepingu kinnistusosa ühisvaraks tunnistamiseks alusel lõpetasid I. R. ja I. T. ühisomandi selliselt, et 1/3 mõttelist osa kinnistust E. hakkab kuuluma I. T.le. Samuti tunnistasid I. T. ja Natalai T. 1/3 mõttelist osa kinnisasjast nende ühisvaraks. II Hagiavaldus ja selle põhjendused Hageja esitas kohtusse hagi I. T. ja I. R. vastu küttesüsteemi väljaehitamise kohustamiseks ja eluruumis kütteperioodil vähemalt +18o C temperatuuri hoidmise kohustamiseks. Hagiavalduse kohaselt on vastavalt kasutuskorrale hageja ja kostjate kaasomandis elamu, mis on jagatud poolte vahel kaheks pooleks. M. T. poolel elavad tema vanemad. M. T. on elamu säilitamiseks parandanud katust, soojendanud oma poolt ja teinud muid parendusi. Kuna hageja poolel elavad hageja vanemad, siis nad ka kütavad oma maja poolt pidevalt. Kostjad ei kasuta elamut selle otsesel eesmärgil- ei ela oma poolel, kasutades seda vaid aeg-ajalt suvel. Seega kostjate majapool seisab terve talve kütmata, mis toob aga hagejale kui kaasomanikule negatiivseid tagajärgi. Kinnisvara omanikuks saamine on (üldjuhul) vabatahtlik tegevus ning seondub omaniku jaoks teadliku valiku tegemisega. Ka näiteks päranduse saamisel on päranduse saajal siiski alati võimalus loobuda talle pärandatud kinnisvarast teiste pärijate kasuks. Seepärast võib üldistatult siiski väita, et kinnisvara omanikuks saamine on omaniku jaoks alati seotud teadliku otsusega, millega omanik väljendab oma huvi kasutada omandit mingil, just temale olulisel eesmärgil. Ning kinnisvara omaniku üks põhieesmärgiks on eeskätt kinnisvara säilitamine. Algselt on investeeritud ning kõnealune investeering peaks vähemalt säilima, soovitavalt aga tema väärtus ka suurenema. Kinnisvara omaniku normaalseks sooviks on teha kõik selleks, et kinnisvara oleks nii tehniliselt, juriidiliselt kui ka majanduslikult säilitatud. Tarbijaks on tavaliselt ka hoone ise –hoonet tuleb kütta ka siis, kui kasutajaid pole. Seega

tagada tuleb tehnosüsteemide töökorras olemist ka siis, kui kasutajad „pole kodus“ või kasutaja ise ei vaja otseselt kõnealust kulutust. Seega M. T. otsene huvi on, et elamu oleks köetud, et selle tehnosüsteemid oleksid korras ning et majale oleks osutatud kulumist arvestav remont ning hooldus. Kostjad ei küta nende kasutuses olevad maja poolt, hageja aga peab oma poolt kütma, et toas oleks elamiseks kõlblik temperatuur. Seetõttu, et kostja pool on soojustamata ning talvel kütmist ei toimu, on hageja soojuskadu nii suur, et mõnes toas talvel langeb temperatuur +10Co. Selline temperatuur ei ole aga elamiseks kõlblik ning põhjustab ka hoone üldise olukorra halvenemist. Toas valitseb suur niiskus, mis ka omakorda mõjutab maja üldiste konstruktsioonide olukorra halvenemist. Talvel ei saagi hageja oma maja poolt terves ulatuses kasutada, kuna mõnedes tubades temperatuur langeb liiga madalale. Elamu olude ja elanike tervise seisundi vahel valitseb tihe seos. Eluruumi mikrokliima peab tagama inimesele mugava soojustunde (komforditunde), kus organismi termoregulatsioonisüsteem töötab minimaalse pingega. Ruumi mikrokliima oleneb hoone välisseintest, ruumide põrandatest ja lagedest ning sanitaartehnilistest seadmetest, eeskätt kütteseadmetest. Vastavalt sisekliima standardile (EVS-EN 15251:2007) keskmine nõue elamu õhutemperatuurile talvel on 22Co ± 2 Co. Vabariigi Valituse 26,01.99.a. määruses nr 38 “Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine” on öeldud, et kaugkütte või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18o C. M. T. leiab, et kostjad peavad lähtuma elamu kasutamisel ka tema kui kaasomaniku huvidega. See tähendaks hageja jaoks eelkõige küttesüsteemi (näiteks elektriradiaatorite) paigaldamist ning kütteperioodil elamus vähemalt +18Co tagamist. Hageja on juhtinud kostjate tähelepanu olemasolevate probleemidele ja üritanud kostjatega küttesüsteemi paigaldamisel kohtuvälise kokkuleppe saavutada. Juhul, kui kohus ei rahulda hageja nõuet kostjaid küttesüsteemi väljaehitamise kohustamiseks ja eluruumis kütteperioodil vähemalt +18oC temperatuuri hoidmiseks kohustamiseks, siis hageja palub alternatiivse nõudena lubada hagejal endal kostjate ruumides küttesüsteemi väljaehitamist ja kulude kostjatelt väljamõistmist. 12.02.2014 esitas hageja esindaja seisukoha kostjate vastuse suhtes. Hageja teatab, et kui ta viibib Eestis, siis elab ta aadressil xxx. Hageja omab sellel aadressil ka sissekirjutust. Oma töö iseloomu tõttu võib hageja viibida 2 kuud ühes riigis ja siis mõned kuud teises riigis, mistõttu ei saa hageja kohtule teatada mõnda konkreetset aadressi välismaal. Seetõttu on hageja hagi esitamisel teatanud kohtule ka enda e-posti aadressi ja menetlusposti palub edastada tema esindajale. Mis puudutab kohtuotsuse täitmist, siis hagejal on vara, mis asub Eestis, seega tema töötamine välismaal ei saa olla takistuseks otsuse täitmisel. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud esitama hagi kõikide kaasomanike vastu. Vastavalt 29.07.2004.a. sõlmitud 9378/2004 kokkuleppele kaasomandis olevate ehitiste ja rajatiste kasutuskorras, vaidluse all oleva ehitise kasutajateks on kaasomanikud I. T., M. T. ja I. R.. Kuna hageja ei nõudnud hagiavalduses kinnistu kasutuskorra muutmist, vaid tal on pretensioonid konkreetse elamu kasutamise kohta, siis hageja ei pidanud vajalikuks kaasama teisi kaasomanike (TsMS § 213 lg 1 ja § 216 lg 1). Kostja teatab oma vastuses, et hageja nõue on õiguslikult põhjendamatu, vastuolus hea usus põhimõttega ja on suunatud hageja soovile alusetult rikastuda teiste kaasomanike arvelt. Esiteks ei ole kostja selgitanud, miks on hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Samas hageja leiab, et hetkel just kostjad alusetult rikastuvad hageja arvelt. Kuna nende kasutuses olevad ruumid ei ole köetud, siis hagejal oma poole kütmisel tekkivad üsna suured soojakaod. Hageja leiab, et ei pea seda asjaolu eraldi tõendama, see protsess on juba sajandeid tagasi füüsika (täpsemalt termodünaamika) seadustega tõestatud, et soojus võib liikuda vaid ühes suunas, soojemalt kehalt külmemale kehale. Külmatemperatuuride puhul langeb kostjate ruumides temperatuur 0oC-ni või alla selle, mis puhtalt füüsiliselt ei lase hagejal hoida enda

ruumides elamiskõlbliku temperatuuri, kuna soojuskaod on liiga suured. Näiteks 2014 aasta jaanuari lõpus ei tõusnud toatemperatuur hageja poolel üle +16oC isegi siis, kui köeti mõlemat ahju ja töötasid mõlemad radiaatorid. Kostjate selline suhtumine kaasomandisse ja käitumine, takistab hageja kasutuses oleva kaasomandi kasutamist selle otsesel eesmärgil. See on aga vastuolus AÕS § 72 lg-ga 3. Siinjuures soovib hageja rõhutada, et tema kasutuses oleva poole välisseinad on soojustatud. Samuti hageja teatab, et ta ei heida teistele kaasomanikele ette, et maja soojapidavus on halb. Kuni kostjate pool oli kütteperioodil ahjuga köetud, ei olnud ka hagejal probleemi oma poolel normaalse temperatuuri hoidmisega. Hageja ei leia, et hageja ruumide ülekütmine võib olla siin lahenduseks, sest esiteks see ei ole kooskõlas tuleohutusnõuetega, teiseks on hagejale liiga kulukas ning kolmandaks ei ole kooskõlas hageja mõistliku sooviga säilitada maja ja selle konstruktsioonid. Kui maja ühel poolel on temperatuur alla 0oC ja teisel poolel on köetud toa temperatuur, siis see ilmtingimata mõjutab majakonstruktsioone. See mõju avaldub hoone ehituskonstruktsioonide seisukorra halvenemises pika aja jooksul. Madal temperatuur mõnes ruumis võib esile kutsuda seinte täiendavat niiskumist, hallitusseente teket. Kui kostja leiab, et miinuskraadid ja liigne niiskus ei mõjuta kuidagi katuse konstruktsioone, lage, põrandaid, seinu ja muid majaosi, siis hageja palub kohtul kaasata menetlusse vastavat eksperti, kes annaks sellele olukorrale oma hI.ngu. Sellistes tingimustes toas tekib kondensaat, mis tavapäraselt tekib sooja ja külma objekti piiril (nimetatakse kondensatsiooni punktiks). Soe õhk sisaldab suuremas koguses vett kui külm õhk ning kui soe õhk puutub kokku külma objektiga, siis õhk jahtub ning ei suuda oma algset veekogust enam hoida. Seetõttu liigne vesi kondenseerub külmale objektile. Talvel ei saa hageja ka püsivalt ventileerida, kuna sellega energiakulud kasvavad veelgi. Üleliigne niiskus aga omakorda soodustab bakterite ja seente kasvu ning tolmulestade levikut. Seega kostja väide, et niiskuse tekkimine on tingitud hageja ebapiisavast kütmisest, on hageja arvates absurdne ja tuleneb sellest, et kostja ei ole piisavalt informeeritud niiskuse tekkimise võimalikest põhjustest. Hageja leiab, et ei pea tõendama füüsiliste protsesside (siinjuures kondensaati tekkimise) kulgu. Oleks mõistlik küsida selle kohta arvamust eksperdilt. Kostja oma vastuses väidab, et elamul on projektijärgne küttesüsteem, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda lisaküttesüsteemi väljaehitamist. Ilmselt projekti väljatöötamisel arvestatigi sellega, et seda küttesüsteemi ka kasutatakse selle otsesel eesmärgil ning sellest peaks piisama ruumides normaalse temperatuuri hoidmiseks aastaringselt. Kostjate kasutusel olevat maja poolt on hetkel võimalik kütta vaid ahjuga, mida ei ole aga võimalik distantsilt teha. Kostjad ise oma poolel ei ela, seega olemasoleva küttesüsteemiga ei saa majas ühtlast ja normaalseks elamiseks ettenähtud temperatuuri terve kütteperioodi ajal hoida. Hageja sooviks ei ole mitte tema kulude vähendamist kostjate arvelt, vaid muuta praegust olukorda, kus hageja kannab suuri kulutusi seoses soojakaoga (seega kostjate ruume köetakse osaliselt hageja arvelt, mis on aga alusetu rikastumine), kütteperioodil on majas ebaühtlane temperatuur (kusjuures ühel poolel võib see olla alla 0oC, teisel poolele aga +16oC ja kõrgem), kütteperioodil on majas üleliigne niiskus. Kõik see mõjutab negatiivselt maja sisekliimat ning see omakorda mõjutab maja säilimist. Hageja leiab, et maja kui kaasomandi säilimine ja normaalses seisus hoidmine on kõikide kaasomanike huvides. Samuti kostjate ruumides temperatuuri langemisel tekkivad probleemid ka veesüsteemi kasutamisel. Nimelt kostjate ruumides temperatuuri langemisel alla 0oC jäätuvad ära veetorud, mis asuvad seinte vahel. See takistab hagejat veesüsteemi kasutamist talvel. Üks kord on see toonud kaasa ka veetorude kahjustusi ja lõhkemist. Seega hageja ei ole nõus kostja väidetega, et eluruumi mittekütmine ei põhjusta elamu põhikonstruktsioonide halvenemist, ei ohusta nende säilimist ega riku teiste kaasomanike huve. III Kostjate vastused I. Rudomjotova vaidles nõudele vastu, selgitades, et ta ei ole võimeline ega soovi ka elada elamus, mis asub Evdokia kinnistul. Ta ei ole kohustatud ruumi, mida ta ei kasuta, kütma. Ta

on nõus sõlmima kompromissi tingimusel, et müüb oma osa kaasomandist hagejale 20 000 euro eest. I. T. esindaja esitas kohtule vastuse, milles ta hagi ei tunnista. Kostja soovib kõigepealt juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole järginud esitatava menetlusdokumendi sisu kohta käivat, esitades oma elukoha suhtes vääraid ja eksitavaid andmeid. Hageja nõue on suunatud ainult kostja 1 ja I.R.vastu, teiste kaasomanike, so. J. M. ja M. L.i vastu nõuet esitatud ei ole. Hageja ei ole hagis põhistanud, miks ta nõuet kõigi teiste kaasomanike vastu ei esita. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on õiguslikult põhjendamatu, hea usu põhimõtte vastane, kuivõrd on esitatud ainult hageja huvides sooviga alusetult rikastuda teiste kaasomanike arvelt. Kostja väidab, et kuna hageja ei ela elamus, ei saa tema huviks olla toasoe. Ka on hageja väited vastuolulised. Ühel poolt väidab hageja, et tema vanemad kütavad pidevalt maja poolt, mis on soojustatud. Siis aga väitab hageja, et peab oma poolt kütma, et toas oleks elamiseks kõlblik temperatuur. Toas valitseb suur niiskus, mis omakorda mõjutab maja üldist konstruktsioonide olukorra halvenemist. Kui hageja väitel maja köetakse, siis kuidas saab tekkida niiskus. Niiskuse teke saab olla tingitud eluruumi kasutamise viisist selle elanike poolt. Hageja väidetest tuleneb siiski, et elamu osa ei köeta hageja vanemate poolt või seda tehakse ebapiisavalt. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostjate poolt oma poole elamu mittekütmise tagajärjel on hageja majapoolele tekkinud niiskus või, et kostjate poolt eluruumi mittekütmine kuidagi halvendaks elamu konstruktsioone ja oleks otseses põhjuslikus seoses sellega. Kostjale jääb arusaamatuks hageja viide sisekliima standarditele ja Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusele nr 38. Kaaskasutuses olev elamu on ehitatud 1997.a.Ehitiste ekspluatatsiooni lehel nr 3 on käsitletud hoone ehitise põhikonstruktsioone, millelt on näha, et välisseinad on palk ja voodrilaud, seest papp ja tapeet. Ehitusjoonistest tulenevalt ei saa eeldada elamul suurt soojapidavust ega heita seda ette teistele kaasomanikele. Hageja on hagis väljendanud vaid enda huvi, et tema kasutuses oleva eluruumi soojakadu oleks väiksem. Samas on täielikult tõendamata, et ka teised kaasomanikud oleksid sellest huvitatud või see oleks ka teiste kaasomanike huvi. Kostja ei kasuta eluruumi talvel, mistõttu tal puudub ka õigustatud huvi seda kütta. Eluruumi mittekütmine ei põhjusta elamu põhikonstruktsioonide halvenemist ega ohusta kuidagi selle säilimist ega riku teiste kaasomanike õigusi. Elamul on projektijärgne küttesüsteem, mistõttu puudub hagejal igasugune õiguslik alus nõuda ühelt kaasomanikult lisaküttesüsteemi väljaehitamist elamu osale, et vähendada hageja osa soojakadusid teiste kaasomanike arvelt. Hageja ei ole tõendanud kõigi kaasomanike huvi kostja kasutuses oleva eluruumi uue täiendava küttesüsteemi väljaehitamiseks, kostja lisaküttesüsteemi väljaehitamiseks huvitatud ei ole, kuna ei pea seda vajalikuks. Kostja ei ole rikkunud hageja õigust asja vallata, kasutada ja käsutada, mistõttu on hageja viide nõude alusena AÕS § 68 lg 1 põhjendamatu. AÕS § 70 lg 3 ja 72 lg 1 ei sätesta nõude aluseid. Hageja ei ole tõendanud, et kostjate kohustamine Evdokia kinnistul asuvas elamus küttesüsteemi väljaehitamiseks ja eluruumis kütteperioodil vähemalt +18 C temperatuuri hoidmiseks oleks kõigi kaasomanike huvi, mistõttu hageja nõudel puudub õiguslik alus ja hagi tuleb jätta rahuldamata. 14.11.2014 esitasid kostjad seisukoha, mille kohaselt kostjad ei nõustu hageja väitega, et ta elab koos vanematega xxx. Hageja elab ta töötab Belgias. Hageja jätkab sihikindlalt ja teadlikult menetlusnormide rikkumist, kohtu ja kostjate eksitamist, esitades järjekindlalt kohtule menetlusdokumente, mis sisaldavad valeandmeid, isikuandmete, elukoha ja hagi aluseks olevate asjaolude kohta, millega takistab pahatahtlikult asja õiget lahendamist kohtus. Kostjad nõustuvad, et elamu kasutus on olnud ja on ühine ja elamu-kuur on jaotatud pooleks nii, nagu hageja on märkinud. Kostjad vaidlevad vastu väitele, et nad on nõustunud, et hageja elab elamu-kuuris koos vanematega. Kostjad ei ole andnud hagejale nõusolekut kolmandate isikute majutamiseks ühiskasutuses olevasse kuur-elamusse ja seda aastaringselt. Kostjatele jääb arusaamatuks, miks takistab soojuskadu hagejal ruumide kasutamist. Kui hageja soovib enda kasutuses olevaid ruume kütta, siis kostjad ei tee selleks takistusi. Hageja väited eluruumides erinevate temperatuuride osas ei ole tõendamata. Hageja ei ela Linnu tee 11, mistõttu ei saa temal ka soojakadusid tekkida. Esitatud eksperdi arvamuse näol on tegemist

äärmiselt puuduliku, ebatäpse ja asjatundmatu arvamusega. Kostjad taotlevad hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p1 ja p 2 alusel, kuivõrd hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ja hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Asja käik 10.10.2014 esitas hageja taotluse N. T. kostjana kaasamiseks. 13.10.2014 määrusega (kantud kohtuistungi protokolli) kaasas kohus kostjana menetlusse N. T.. Viru Maakohtu 15.10.2014 määrusega oli menetlus kostja I. R. suhtes lõpetatud TsMS § 428 lg1 p 3 alusel seoses hageja loobumisega hagist. Kostja I. R. ja hageja menetluskulud nimetatud kostja osas jättis kohus nende endi kanda. Kohtuistung 08.12.2014.a Kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi, selgitades, et iga omaniku otsene huvi on, et elamut saaks kasutada elamiseks ja et elamu säiliks võimalikult kaua. Kostja ei käitu hageja kui kaasomaniku suhtes heauskselt ja kahjustab tema huve. Kui üks pool on köetud ja teine pool ei ole talvel köetud, tekib vaheseinale kondensaat, seda tõendab termodünaamika seadus. Kostjate pool on mingi vana ahi, aga see ise ei küta. Nad võiksid ise paigaldada elektriradiaatorid või soojuspumba. Varem majas elati ja teineteise suhtes ei olnud mingeid pretensioone. Kostjate esindaja hagi ei tunnistanud, selgitades, et hageja ei viibi ega ela kõnealuses majas ja tema õigusi ei kahjustata. Kokkulepet, et majja võib majutada kolmandaid isikuid, ei ole. See, et ei köeta, kaasomanike huve ei kahjusta, Ühtegi tõendit, et maja laguneb, esitatud ei ole. Kostja pool ei ole keegi ruume vaatamas käinud. Vahesein on soojustatud, ühegi ehituskonstruktsiooni kahjustust ei ole tõendatud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hI.nud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendamatu ja kuulub rahuldamata jätmisele. Hageja on esitanud kostjate vastu küttesüsteemi väljaehitamise kohustamiseks ja eluruumis kütteperioodil vähemalt +18o C temperatuuri hoidmise kohustamiseks. Alternatiivse nõudena palub hageja lubada tal endal kostjate ruumides küttesüsteemi väljaehitamist ja kulude kostjatelt väljamõistmist. Kostjad hagi ei tunnistaja, leides, et nõudel puudub seaduslik alus ning ruumide mittekütmine ei kahjusta hageja kui kaasomaniku huve. Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle: -

pereliikmed so vanemad elavad hageja kasutuses olevates ruumides aastaringselt ja kütavad neid. Kostjad kasutavad oma ruume ainult suvel ja ei küta neid talvel. Poolte õiguseellased A.T., kui ka V. T. kasutasid elamut selle otsesel eesmärgil- seal elamiseks. Majas oli elekter ning maja köeti puudega. Asjaolud, millele hageja tugineb ja mille tõttu on hagejal omandi kasutamine takistatud: - hageja kasutuses olevates ruumides on külm, - selle põhjuseks on, et kostjad nende kasutuses olevaid ruume ei küta, - see kahjustab ka elamu üldist seisukorda. - Kostjad on omaks võtnud, et nad ei küta nende kasutuses olevaid ruume. Kostjad ei nõustu sellega, et see mõjutab temperatuuri hageja ruumides või elamu üldist seisukorda. AÕS § 70 lg 3 järgi kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas ning lg 3 kohaselt kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 68 lg 1 kohaselt omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 72 lg 5 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 89 kohaselt omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi (AÕS § 71 lg 3). Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kui mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist (§ 143 lg 1 ja lg 2). Vastavalt 29.07.2004.a sõlmitud 9378/2004 kokkuleppele (tl 10 – 16) kaasomandis olevate ehitiste ja rajatiste kasutuskorras, on vaidluse all oleva ehitise kasutajateks kaasomanikud I. T., M. T. ja N. T.. Hageja kohtult kinnistu kasutuskorra muutmist, sh kahjulike mõjutuste keelamist ei soovi, leides et tal on vastavalt kehtivale kasutuskorrale pretensioonid konkreetsete kaasomanike

vastu. Seetõttu ei ole menetlusse kaasatud ka teisi kaasomanikke (TsMS § 5 lg 1, 213 lg 1 ja § 216 lg 1). Kostjad on esitanud vastuväite, et kuna hageja vaidlusaluses elamus ise ei ela, ei saa tema huviks olla toasoe. Samuti on kosjad väitnud, et nad ei ole hagejale andnud nõusolekut kolmandate isikute, antud juhul hageja vanemate ühiskasutuses olevasse elamusse majutamiseks ja seda aastaringselt. 29.07.2004.a sõlmitud 9378/2004 kasutuskorra kokkuleppes puuduvad igasugused viiteid kaasomandis olevate ruumide kolmandate isikutele kasutada andmise või selle piirangute kohta, st et kaasomanikul on keelatud tema kasutuses olevasse kaasomandi ossa majutada oma pereliikmeid, sh ka vanemad. Kohus leiab, et hageja ei ole ainuüksi asjaoluga, et ta on majutanud talle kasutada antud ruumidesse oma vanemad, käitunud kostjate kui teiste kaasomanike suhtes heade kommete vastaselt. Kostjad ei ole põhjendanud, millega hageja kasutuses olevates ruumides kolmandate isikute elamine rikub nende õigusi, viidates ainuüksi asjaolule, et kostjate huviks ei ole ruumide, mida nad talvel ei kasuta, kütmine. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja ise ei ela vaidlusaluses elamus, ei välista tema õigust esitada kaasomanikuna nõudeid teiste kaasomanike vastu. Kohtul puudub alus tulenevalt TsMS § 423 lg 2 p1 ja p 2 hagi läbivaatamata jätmiseks. Asjaolu, et hageja ei ole hagiavalduses märkinud oma tegeliku elukoha aadressi, ei välista iseenesest asja kohtus lahendamist. Antud juhul on pooltel kaasomanikena vastandlikud huvid, hageja sooviks on tema perekonnaliikmete osavalduses olevad ruumid oleksid talvel soojad ning kütmisele tehtavad kulutused väiksemad. Kostjad talvel vaidlusaluses ehitises ei ela ning nende huviks nende osavalduses olevate ruumide kütmine ja selleks täiendavate kulutuste tegemine ei ole. Asjaolu, et kostjad ruume, mida nad ei kasuta, ei küta, iseenesest heade kommete vastane ei ole. Hageja on küll esitanud mitmeid väiteid, et seoses soojakadudega, tema osavalduses olevates ruumides elamiskõlbliku temperatuuri puudumise, veetorude külmumise jm kohta, ei ole kohtule oma väiteid tõendavaid dokumente esitanud. Kuigi füüsikaliste protsesside kulgemist (sh soojuse liikumine, kondensaati teke) ei pea iseenesest tõendama, ei võimalda need üldised loodusteaduslikud teadmised kohtul kaasomanike vastandlikke huvisid võrreldes, väita, et hageja kaasomandi kasutamisest tulenevad õigused kaaluksid üle kostjate huvid ja õigused. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostjatepoolne nende osavalduses olevate ruumide mittekütmine takistab hagejal ning tema pereliikmetele asja kaaskasutust, sh asja vallata ja kasutada. Toimiku kirjalikes materjalides olevast aktist nr 1- 10-2014 (tl 135-137), milles on antud arvamus soojakadude kohta nähtub, et tuvastatud on, et tingituna asjaoludest, et elamu üht poolt (omanik M. T.) kasutatakse elamiseks aastaringselt ning see on talvel köetud ja teist poolt kasutatakse vaid suvisel ajal (omanikud I. ja N. T.), omab hoone ebaühtlast soojuskoormust. See toob endaga kaasa temperatuurpingutuste tekkimise, mis mõjutavad ehituskonstruktsioonide seisu, põhjustavad kondensaadi sadu siseruumides ja ehituskonstruktsioonides endas ning põhjustavad lisa soojuskadusid sellele majapoolele, mis on aastaringselt kasutuses. Ruumides nr 7 ja 8 kütte puudumisel kuulutatava soojuse kogus ruumides nr 2,3,4 kasvab 2790 W/h-st 4460 W/h ning omanik kütmisel kannab kahjusid 60 %.

Hageja poolt esitatud akt kahjulike mõjutuste kohta elamule on üldsõnaline ega ei kinnita vaieldamatult, et tekkinud olukord on elamule kahjulik, ohustades selle säilimist ning kahjustab seega kõigi kaasomanike õigusi ja huve, kuna elamu olenemata kasutuskorrast kuulub kõigile. Kuigi tulenevalt esitatud aktist saab väita, et kostjate osavalduses olevaid ruume köetakse osaliselt hageja arvelt, ei ole hageja hüvitise nõudeid, sh alusetust rikastusemist tulenevat nõuet esitanud. Ka nähtub aktist, et olukorra parandamiseks on soovitatud karkassvaheseina soojustada. Kohus märgib vastuseks hageja esindaja väidele, et vaheseina soojustamisel väheneb ruumide pindala, et ilmselt kaaluks küttekulude vähenemist saadav kasu ning ruumide sisekliima paranemine, selle negatiivsena tunduva asjaolu üle. Hageja on alternatiivselt esitatud nõude, s.o lubada hagejal endal kostjate ruumides küttesüsteemi väljaehitamiseks ja kulude kostjatelt väljamõistmiseks. AÕS § 72 lg 4 kohaselt kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostjate osavalduses olevates ruumides küttesüsteemi väljaehitamine on asja säilimiseks vajalik. Hageja ei ole täpsustanud ega ka tõendanud, millise küttesüsteemis väljaehitamist ta soovib teostada ning millised oleksid selleks tehtavad vajalikud ja põhjendatud kulud. Ka saaks hageja kostjatelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osaga, so 1/3 osas. Eeltoodu alusel jätab kohus esitatud hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Alates 01.01.2015.a kehtiva menetlusõiguse seaduse kohaselt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis tsiviilasja toimikust ei kajastu (näiteks lepingulise esindaja tasu), üksnes siis, kui menetlusosaline on esitanud igas kohtuastmes, kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude nimekirja. TsMS § 174 lg1 kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg2 sätestatud korras. Kuna käesolevas tsiviilasjas ei ole kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja ei küsinud, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.