Apellant (kostja): OÜ Megafort (registrikood 10524939), esindaja advokaat Katrin Prükk
esindajad
Vastustaja (hageja): K.M. (isikukood XXXXX), esindaja advokaat Anne Värvimann
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 5. detsembri 2014 vaheotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
määratakse
kindlaks
asjas
tehtavas
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.K.M. (hageja) esitas 10. juunil 2014 Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni Tartu töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Megafort (kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise summas 3145,98 eurot ning mittevaralise kahju summas 1000 eurot väljamõistmiseks. Avalduses märgitu kohaselt sõlmisid pooled 14. jaanuaril 2014 töölepingu 4-kuulise katseajaga. Kostja esitas katseajal viimasel päeval (s.o 14. mail 2014) hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse, mille hageja sai kätte 15. mail 2014. Töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna see ei olnud katseaja eesmärgiga kooskõlas, ühtegi etteheidet kostja hagejale teinud ei olnud. Hageja oli töölepingu ülesütlemise ajal rase ning see oli kostjale teada. Kostja vaidles avaldusele vastu. Töölepingu ülesütlemine oli seaduslik ning põhjendatud, samuti ei olnud see vastuolus katseaja eesmärgiga. Töötajal puudusid isikuomadused, mis on vajalikud esinduspoe müüjale. Töövaidluskomisjon tegi 7. juulil 2014 otsuse, millega luges, et tööleping K.M. ja OÜ Megaford vahel ei ole lõppenud 14. mai 2014 ülesütlemisega, luges töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 14. maist 2014, mõistis välja OÜ-lt Megafort K.M. kasuks 6 kuu keskmise töötasu summas 3145,98 eurot ja mittevaralise kahju summas 1000 eurot.
2.OÜ Megafort esitas 15. septembril 2014 Tartu Maakohtule avalduse K.M. avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Hageja jäi töövaidluskomisjonis esitatud nõuete ja seisukohtade juurde. Hageja väite kohaselt ei ole kostja tõendanud, et töölepingu ülesütlemiseks oli alust ega seda, et kostja oleks järginud võrdse kohtlemise reegleid. Kostja ütles töölepingu üles põhjusel, et hageja on rase. Töölepingu ülesütlemine oli tühine ka seetõttu, et hageja sai ülesütlemisavalduse kätte pärast katseaja lõppu. Hageja katseaeg lõppes 14. mail 2014, mistõttu ei saanud kostja töölepingut
15.mail 2014 TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda. Kostja vastuväite järgi ei ole hageja esitanud töövaidluskomisjonile pretensioone seoses töölepingu ülesütlemisavaldusega. Hageja oli perioodil 14.- 27. aprill 2014 töövõimetuslehel ning selle perioodi võrra pikenes ka katseaeg. Kostja esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks selle kohta, kas kostja ülesütlemisavaldus on tehtud TLS § 86 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus tegi 5. detsembril 2014 vaheotsuse, millega luges, et OÜ Megafort 14. mail 2014 tehtud ülesütlemisavaldus on tehtud pärast katseaja lõppu, ning määras, et tsiviilasja menetlust tuleb jätkata. Maakohtu põhjenduste kohaselt kohaldub TsMS § 449 lg 3 ka juhul, kui vaidluse esemeks on tähtaeg TLS § 86 lg 1 järgi. Maakohus leidis, et hageja on töövaidluskomisjonis tuginenud sellele, et ta sai ülesütlemise teate kätte päev pärast katseaja lõppu. Kostja 14. mail 2014 tehtud töölepingu ülesütlemise avaldus ei ole tehtud TLS § 86 lg-s 1 nimetatud tähtaega järgides. 14. mail 2014 oli hagejal graafikujärgne tööpäev. Praegusel juhul saaks kostja saadetud ülesütlemisavaldust lugeda kättesaaduks 14. mail 2014 üksnes siis, kui hageja tavapärasest erinevad tööülesanded, töökorraldus, kokkulepped üle tavapärase aja töötamise kohta ning talle loodud tehnilised võimalused nägid ette tööalaste e-kirjade lugemise erandkorras ka puhkepäeval. Maakohtu arvates ei ole põhjendatud panna tahteavalduse kättesaamise riski hageja kanda. Mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda sõltub sellest, millal tahteavalduse tegija võib tavapärastel asjaoludel arvestada sellega, et saaja on selle kätte saanud. Kostja ei ole toonud esile ühtegi erakorralist kokkulepet või muud asjaolu, mille järgi oleks hageja pidanud tööga seotud e-kirju lugema puhkepäeval. Kostja ei ole menetluse kestel tõendanud, et hagejale võis olla teada, et temaga tööleping lõpetatakse. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et katseaeg pikeneb aja võrra, mil töötaja viibis haiguslehel. TLS-ist seda ei tulene. Töötaja viibis haiguslehel kaks nädalat, tegemist ei ole pika töölt puudutud ajavahemikuga, mille tõttu ei suudaks kostja hageja tööd hinnata. Tulenevalt TLS § 86 lg-st 4 saab tööandja põhjendada töölepingu ülesütlemist katseaja ebarahuldatavate tulemuste tõttu üksnes asjaoludega, mis näitavad töö tegemisega toimetulekut. Maakohus märkis, et katseajal viimasel päeval, mis jääb ühtlasi töötaja graafikujärgsesse puhkepäeva, saadetud ülesütlemisavaldus töölepingu lõpetamiseks töötaja mittesobivuse tõttu võib olla ka vastuolus hea usu põhimõttega. Praegusel juhul võib olla tegemist niisuguste asjaoludega, millest tulenevalt võis kostja olla kaotanud TLS § 86 lg 1 järgse töölepingu ülesütlemisavalduse esitamise õiguse.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Megafort esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 5. detsembri 2014 vaheotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega lugeda, et OÜ Megafort 14. mail 2014 tehtud ülesütlemisavaldus on tehtud katseaja kestel. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on hageja minetanud õiguse tugineda tühisusele seoses viibinud kättetoimetamisega. Hageja tugines töövaidluskomisjonis ühele tühisuse alusele (ülesütlemise põhjuseks oli rasedus), kohtus täiendas seda teise tühisuse alusega (ülesütlemine oli tehtud pärast katseaja möödumist). Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja ei ole väidetavale tähtaja rikkumisele kui oma nõude alusele avalduses tuginenud (avalduses on see toodud üksnes asjaolude kirjelduses); 2) on maakohus ebaõigesti arvutanud katseaja lõppemise tähtaja. Katseaeg pikeneb aja võrra, mille jooksul ei ole võimalik selle eesmärki täita ehk hinnata töötaja-tööandja vastastikust sobivust. Sellele seisukohale on asunud ka Tööinspektsioon. Perioodil 14.04.2014 – 27.04.2014 tuleb katseaeg lugeda peatunuks, seega katseaeg lõppes mitte 14.05.2014, vaid 28.05.2014.
5.K.M. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostja minetanud õigust tugineda töölepingu ülesütlemise tühisusele seoses töölepingu ülesütlemisega pärast katseaja lõppemist. Hagi ese ehk hageja nõuded (mh töölepingu ülesütlemise vaidlustamine) on käesolevas menetluses samad, millised hageja esitas töövaidluskomisjonile. Hageja on ülesütlemise vaidlustanud õigeaegselt. Hageja on töövaidluskomisjonile esitatud avalduses välja toonud asjaolu, et ta sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte pärast katseaja lõppemise tähtaja möödumist; 2) on maakohus õigesti arvutanud katseaja lõppemise tähtaja. Vastustaja viitab Harju Maakohtu 19.04.2013 lahendile tsiviilasjas nr 2-13-3407, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu poolt muutmata ning mis jõustus Riigikohtu 27.01.2014 määrusega. Kohtupraktikast ning TLS-ist tuleneb üheselt, et katseaja kulgemine ei peatu ajal, mil töötaja on töövõimetu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 5. detsembri 2014 vaheotsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Eelkõige märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul puuduvad seaduses sätestatud eeldused vaheotsuse tegemiseks ning seetõttu on maakohus ebaõigesti teinud vaheotsuse, kuid samas ringkonnakohus leiab, et puudub vajadus vaheotsuse tühistamiseks sel alusel. Maakohus on vaheotsuse tegemisel tuginenud TsMS § 449 lg-le 3, mille kohaselt kohus võib teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Ebaõige on siinkohal maakohtu seisukoht, et TsMS § 449 lg 3 kuulub kohaldamisele, kui vaidluse esemeks on tähtaeg TLS § 86 lg 1 järgi. Antud juhul on hagi esitatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning üks asjaoludest, millele hageja oma nõudes tugineb, on see, et ülesütlemisavaldus on tehtud pärast katseaja lõppu, s.o tegemist on hagi alusesse kuuluva faktilise asjaoluga. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et OÜ Megafort 14. mai 2014 ülesütlemisavaldus on tehtud pärast katseaja lõppu, ning määras, et tsiviilasja menetlust tuleb jätkata. Samas ka juhul, kui maakohus oleks tuvastanud, et ülesütlemisavaldus on tehtud enne katseaja lõppu, oleks tulnud menetlust jätkata. Seega olenemata sellest, millisele järeldusele maakohus ülesütlemisavalduse tähtaegsuse suhtes on jõudnud, oleks menetlus asjas pidanud jätkuma ning ei oleks saabunud TsMS § 449 lg 3 viimases lauses märgitud tagajärg, s.o asja menetlus ei oleks lõppenud. Kuigi maakohus on teinud vaheotsuse menetlusnormi rikkudes, siis hagi alusesse kuuluva ühe faktilise asjaolu tuvastamine eraldi ei saa mõjutada asjas tehtava lõppotsuse seaduslikkust ning seetõttu jätab ringkonnakohus vaidlustatud vaheotsuse tühistamata.
8.Ebaõige on apellandi väide, et hageja on minetanud õiguse tugineda asjaolule, et töölepingu ülesütlemisavaldus on tehtud pärast katseaja lõppu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et avaldus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks on töövaidluskomisjonile esitatud õigeaegselt (TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaega arvestades). Kostja leiab, et kuivõrd töövaidluskomisjonis tugines hageja vaid ühele tühisuse alusele (ülesütlemine on tühine, sest ülesütlemise põhjuseks oli töötaja rasedus), on ta kaotanud õiguse tugineda töölepingu ülesütlemise tühisusele seoses sellega, et ülesütlemine oli tehtud pärast katseaja möödumist. Ringkonnakohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Hageja nõue (ülesütlemise tühisuse tuvastamine) ei ole võrreldes töövaidluskomisjonile esitatud nõudega muutunud. Hageja on töövaidluskomisjonile esitatud avalduses välja toonud, et „Tööandja esitas
14.05.2014, s.o katseaja viimasel päeval töötajale töölepingu ülesütlemise avalduse. Töötaja sai nimetatud avalduse kätte 15.05.2014“ (TVK toimik, tl 1). Ringkonnakohtu arvates ei pidanud hageja nimetatud asjaolu ülesütlemise tühisuse alusena eraldi välja tooma. Piisas sellest, et vastav asjaolu oli töövaidluskomisjonile esitatud avalduses nimetatud. Õigusliku hinnangu andmine hageja poolt esitatud asjaoludele on kohtu ülesanne ning kohus ei ole poolte antava õigusliku hinnanguga seotud (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1). TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on ette nähtud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks, mitte aga konkreetsele tühisuse alusele tuginemiseks, s.o töölepingu ülesütlemise tühisusele tuginev lepingu poolt saab pärast avalduse õigeaegset esitamist täiendada avalduse aluseks olevaid asjaolusid.
9.Alusetu on apellandi väide, et perioodil 14.04.2014 - 27.04.2014 (aeg, mil hageja viibis töövõimetuslehel) tuleb katseaeg lugeda peatunuks ning seega lõppes katseaeg mitte 14.05.2014, vaid 28.05.2014. TLS sätetest ei tulene, et katseaeg peatub juhul, kui töötaja viibib näiteks haiguslehel või puhkusel. Samas aga võib ringkonnakohtu hinnangul pidada katseaja eesmärgiga kooskõlas olevaks seaduse tõlgendust, mille järgi võib katseaja kulgemine peatuda ajaks, kui töösuhte pooltel ei ole võimalik hinnata töötaja-tööandja-töö vastastikust sobivust. Näiteks olukorras, kus pooled on kokku leppinud kolmekuulises katseajas ning töötaja viibib sellest kaks kuud haiguslehel, võib katseaja pikendamata jätmine takistada töötaja sobivuse hindamist. Kirjeldatud juhul ei pruugi üks kuu olla piisav aeg, et välja selgitada, kas töö töötajale sobib, st katseaja eesmärk ei oleks täidetud. Kui aga töötaja on viibinud haiguslehel lühikest aega ning tööandjal on olnud piisavalt võimalust hinnata töötaja sobivust konkreetsele töökohale, võib katseaja pikendamine olla vastuolus hea usu põhimõtte ning katseaja eesmärgiga. Töölepingu (TVK toimik, tl 5-7) p 1.1 kohaselt asus hageja tööle 15. jaanuaril 2014. Katseaja pikkuseks oli lepingu p 1.3 kohaselt neli kuud, katseaja viimaseks kuupäevaks oli 14. mai 2014. Hageja viibis haiguslehel perioodil 14.04.2014 – 27.04.2014. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, miks katseaja pikendamine oli antud juhul vajalik. Ringkonnakohus on seisukohal, et katseaja pikkust arvestades ei takistanud kahe nädala pikkune haiguslehel viibimine töötaja sobivuse hindamist. Järelikult ei pikenenud katseaeg töötaja haiguslehel viibimise perioodi võrra ning katseaeg lõppes 14. mail 2014. Maakohus on leidnud, et ülesütlemisavalduse on hageja kätte saanud 15. mail 2014 ning antud järeldust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kostja on töölepingu üles öelnud pärast katseaja lõppu.
10.Menetluskulud määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.