Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2015 Tartu
Tsiviilasja number
2-14-57370
Tsiviilasi
K.M. hagi OÜ Megafort vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
1036,50 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. detsembri 2014 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Megafort apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Megafort (registrikood 10524939), esindaja advokaat Katrin Prükk
esindajad
Vastustaja (hageja): K.M. (isikukood XXXXX), esindaja advokaat Anne Värvimann
Jätta Tartu Maakohtu 5. detsembri 2014 vaheotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
määratakse
kindlaks
asjas
tehtavas
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostja minetanud õigust tugineda töölepingu ülesütlemise tühisusele seoses töölepingu ülesütlemisega pärast katseaja lõppemist. Hagi ese ehk hageja nõuded (mh töölepingu ülesütlemise vaidlustamine) on käesolevas menetluses samad, millised hageja esitas töövaidluskomisjonile. Hageja on ülesütlemise vaidlustanud õigeaegselt. Hageja on töövaidluskomisjonile esitatud avalduses välja toonud asjaolu, et ta sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte pärast katseaja lõppemise tähtaja möödumist; 2) on maakohus õigesti arvutanud katseaja lõppemise tähtaja. Vastustaja viitab Harju Maakohtu 19.04.2013 lahendile tsiviilasjas nr 2-13-3407, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu poolt muutmata ning mis jõustus Riigikohtu 27.01.2014 määrusega. Kohtupraktikast ning TLS-ist tuleneb üheselt, et katseaja kulgemine ei peatu ajal, mil töötaja on töövõimetu.
14.05.2014, s.o katseaja viimasel päeval töötajale töölepingu ülesütlemise avalduse. Töötaja sai nimetatud avalduse kätte 15.05.2014“ (TVK toimik, tl 1). Ringkonnakohtu arvates ei pidanud hageja nimetatud asjaolu ülesütlemise tühisuse alusena eraldi välja tooma. Piisas sellest, et vastav asjaolu oli töövaidluskomisjonile esitatud avalduses nimetatud. Õigusliku hinnangu andmine hageja poolt esitatud asjaoludele on kohtu ülesanne ning kohus ei ole poolte antava õigusliku hinnanguga seotud (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1). TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on ette nähtud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks, mitte aga konkreetsele tühisuse alusele tuginemiseks, s.o töölepingu ülesütlemise tühisusele tuginev lepingu poolt saab pärast avalduse õigeaegset esitamist täiendada avalduse aluseks olevaid asjaolusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.