Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

1(8)

Tsiviilasi nr 2-14-62998 juhatuse liikme ametikohalt tagasi LM ning nimetati avaldaja uus juhatuse liige Marko Langund. Seega sai kohtutäitur e-kirjast teada, et avaldajal on uus juhatuse liige. Kohtutäitur koostas 09.10.2014.a avaldajale kuuluva kinnisasja arestimise akti, mille alusel arestiti avaldajale kuuluv kinnistu. Kinnistu arestimise akt toimetati 28.10.2014.a kätte LM-ile, vaatamata asjaolule, et kohtutäiturile oli eelnevalt teada, et LM pole enam avaldaja seaduslik esindaja, ning et avaldaja uus seaduslik esindaja on M. Langund. Kohtutäituri büroo töötaja LS edastas 26.11.2014.a avaldaja juhatuse liikmele M. Langundile koopia täitetoimikust, millest M. Langund avastas 09.10.2014.a kinnisasja arestimise akti ning väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.10.2014.a avalikustatud vara arestimise teate. Kohtutäitur ei ole täitetoimiku kohaselt üritanud toimetada kinnistu arestimise akti avaldaja äriregistrijärgsele aadressile. Täitetoimikust nähtus, et kohtutäitur on 11.11.2014.a avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded kinnistu enampakkumise teate. Avaldaja esitas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 alusel 08.12.2014.a kaebuse kohtutäituri tegevusele seoses 09.10.2014.a arestimisakti võlgnikule nõuetekohaselt kätte toimetamata jätmisega ning kohtutäituri poolt määratud võlgniku vara hinna vaidlustamiseks. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur on kinnistu arestimisel ning kinnistule hinna määramisel oluliselt rikkunud seadust, mis toob kaasa läbiviidava enampakkumise õigusvastasuse ning antud enampakkumise tulevikus kehtetuks tunnistamise. Kohtutäitur jättis 10.12.2014.a otsusega avaldaja kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebus esitati hilinenult. Avaldaja sai täitetoimiku kätte 26.11.2014.a ning seega oli avaldaja vaidlustamise tähtpäev 08.12.2014.a. Kohtutäitur on rikkunud kinnistu arestimise akti avalikku kättetoimetamise korda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 ja lg 11 kohaselt. Kohtutäitur on oma 10.12.2014.a otsuses vääralt leidnud, et kinnisasja arestimise akti vaidlustamise tähtpäev oli 27.10.2014.a mitte 08.12.2014.a. Kohtutäituri poolt TMS § 75 lg 4 ja § 8 jäme rikkumine takistab avaldajat täitemenetluses oma õiguste teostamisel ning tekitab olukorra, kus TMS § 55 p 4 tähenduses on arestimine tühine, kuna avaldajat ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa avaldaja õiguste rikkumise. Kuna kohtutäitur rikkus TMS § 75 lg-t 4, on avaldaja pöördumatu hilinemisega saanud teada kinnistu arestimisest ning seal märgitud õigusest vaidlustada kinnistu arestimishind. Arestimishinna vaidlustamine võib kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse ning TMS § 75 lg 4 jämeda rikkumise tõttu osutuda avaldaja jaoks võimatuks, mis toob omakorda kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise TMS § 55 p 4 alusel tühise arestimise tõttu, kuna täitemenetlust on sisuliselt läbi viidud avaldaja selja taga ning avaldajale tema elementaarseid menetluslike õigusi tagamata. Kuna e-kirjade adressaat pole kättesaamist kinnitanud ei saa lugeda dokumenti kättetoimetatuks. E-kirja teel saadetud kättesaamiskinnistus peab olema digitaalselt allkirjastatud. Tähitud kirja saatmine Marko Langundi rahvastikuregistri aadressile ei oma õiguslikku tähendust, kuna dokument tuleb kätte toimetada avaldajale, mille aadress on XXXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX. XXXX XX-X ei ole Marko Langundi elukoht, kuna isik elab alaliselt Stockholmis, mis on kohtutäiturile teada. TsMS 34. peatükk ei võimalda menetlusdokumente kätte toimetada rahvastikuregistrijärgsele aadressile postkasti panekuga. Seega pole arestimise akt kätte toimetatud ka postkasti panekuga. Avalikult kättetoimetamise eeldused olid täitmata, kuna avaldamise ajal polnud avalikult kättetoimetamise eeldused täidetud. Ei olnud teada, kas keegi saab menetlusdokumendi kätte. Arestimise akti polnud edastatud tähitud kirjaga postiaadressile. Õigustus ei ole, et täitmisteade tuli postist tagasi märkega „ei asu antud aadressil“, arestimisakti sellele aadressile ei saadetud üldse. Asjaolu, et postiljon on korra teinud ümbrikule suvalise märke, et „ei asu antud aadressil“, ei tähenda, et kaebuse esitaja ei asu antud aadressil. Pole teada kas postiljon oleks sama märkega tagastanud arestimisakti või oleks selle kätte toimetanud. Kohtutäituri väited, et on käinud isiklikult võlgniku registreeritud aadressil, kuid võlgnik ei asunud antud aadressil ja puudus ka postkast ning kinnisasjal asuvad ehitised on tulekahjus hävinenud, on paljasõnalised ja tõendamata. Isegi kui kohtutäituri väited vastavad tõele, ei välista see, et võlgnik on pärast

2(8)

Tsiviilasi nr 2-14-62998 kohtutäituri visiiti krundile postkasti üles pannud ja ootab kohtutäituri korrespondentsi. Kuna arestimisakti avalikult kättetoimetamise eeldused olid täitmata, ei saa lugeda akti kättetoimetatuks Ametlikes Teadaannetes ilmunud teatega. Avaldaja e-posti aadress on XXXX@XXXX, kuhu kohtutäitur ei ole üldse arestimisakti saatnud. Kohtutäituri vastusega esitatud LS e-maili väljatrükist ei nähtu, et antud maili lisas oleks arestimisakt, nagu kohtutäitur ekslikult väidab. Väljatrükist nähtub, et tegemist on tühja, ilma manusteta e-mailiga. Marko Langundi e-mailis puudub kättesaamise kinnitus ning digitaalselt allkirjastatud kinnitus.

3(8)

Tsiviilasi nr 2-14-62998 avalduse. Seega on võlgniku väide, et temale ei ole kinnisasja arestimise akti toimetatud kätte ning leidis selle juhuslikult täitetoimiku koopiast, väär. Võlgnik on antud käitumisega üheselt mõistetavalt asunud teadlikult valetama ning kohut eksitusse viima. Vastuskirjana on võlgnik kinnitanud kinnisasja arestimise akti ja ekspertarvamuse kättesaamist hiljemalt 24.11.2014.a. Vaatamata asjaolule, kui eeldada, et kaebuse esitamise tähtpäev ei olnud 27.10.2014.a (nagu kohtutäitur on enda otsuses märkinud), oli viimane tähtpäev kaebuse esitamiseks 04.12.2014.a., mitte 08.12.2014, nagu on võlgnik leidnud. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

4(8)

Tsiviilasi nr 2-14-62998 AS SEB Pank esindaja Janek Alvelale e-posti aadressil [email protected], kes kinnitas samal päeval akti kättesaamist. Võlgnik aga akti kättesaamist ei kinnitanud. Seega on tõendatud, et kohtutäitur saatis vara arestimise akti kõigile talle teadaolevatele võlgniku e-posti aadressidele. Äriregistrist ei nähtu, et avaldaja elektronposti aadress oleks olnud XXXX@XXXX (tl.32-33). Samuti on 24.11.2014.a Marko Langund vastusena kohtutäituri poolt saadetud e-kirjale pöördunud kohtutäituri poole ise e-posti aadressilt XXXX@XXXX (tl 126-127). Samuti saatis kohtutäitur väljastusteatega Eesti Posti vahendusel vara arestimise akti võlgniku juhatuse liikme Marko Langundi rahvastikuregistrisse kantud aadressile XXXX XX-X, XXXXXX. Antud aadress on rahvastikuregistris elukohana ja sideaadressina märgitud alates 11.08.2014.a. Rootsi aadress kehtis elukohana kuni 10.08.2014.a. Väljastusteatele oli märgitud I katse 10.10.2014.a 12.40 ja II katse 18.10.2014.a kell 11.10, jäetud postkasti (tl 90). Seega on kohtutäitur proovinud arestimise akti kätte toimetada ka võlgniku seaduslikule esindajale Marko Langundile tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil, mis tulemusi ei andnud. Avaldaja väitel elab ta Stockholmis ja kohtutäitur pole sinna arestimise akti saatnud. Avaldaja ei ole tõendanud, et kohtutäiturile oli teada Marko Langundi tegelik elukoht, kuna registritest polnud see nähtav ja ka kaebusest ei nähtu, millisel aadressil Marko Langund tegelikult elas. Avaldaja on ka käesolevas kaebuses näidanud oma asukohana XXXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX ning samas väitnud, et juhatuse liige elab Rootsis, Stockholmis, aadressi nimetamata. Seega leidis kohus, et kohtutäituril oli vastavalt TsMS § 317 õigus toimetada arestimise akt avaldajale kätte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Avaldaja ei asunud registris märgitud aadressil, ta ei kinnitanud menetlusdokumendi kättesaamist registris märgitud e-posti aadressil ega ka kõigil teistel kohtutäiturile teadaolevatel e-posti aadressidel ning seaduslikule esindajale rahvastikuregistri aadressile ei olnud võimalik dokumenti kätte toimetada. Vara arestimise teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 15.10.2014.a (tl 86). Seega saab TsMS § 317 lg 5 alusel lugeda arestimise akti võlgnikule kättetoimetatuks 30.10.2014.a. TMS § 217 lg 1 järgi oli kaebuse kohtutäiturile esitamise viimane tähtpäev 10.11.2014.a. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse 08.12.2014.a. (tl 13-16). Seega jättis kohtutäitur otsusega TÄ-175/2014/06 10.12.2014.a õigesti kaebuse läbi vaatamata seoses mittetähtaegse esitamisega. Avaldaja ei ole taotlenud kohtutäiturilt kaebuse esitamise tähtaja ennistamist vastavalt TMS § 217 lg-le 2. Arvestades eeltoodut jättis maakohus kaebuse rahuldamata. Kohus lahendas asja hagita menetluses ja kuna kaebus ei kuulu rahuldamisele, tuleb vastavalt TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur ja sissenõudja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nõuet ja seega ei saa enam menetluskulude rahalist kindlaksmääramist nõuda.

5(8)

Tsiviilasi nr 2-14-62998 seaduse järgi juriidilise isiku postiaadressile tähitud kirja saatmist. Selliselt on täielikult täitmata arestimistki avaldajale avalikult kättetoimetamise eeldused. TsMS § 317 lg 11 sätestatut eirab maakohtu hinnang kohtutäituri tegevusele, mille kohaselt kohus nõustub kohtutäituriga, et kohtutäituri käitumiskogum kinnisasja arestimisakti kättetoimetamisel avaldajale on olnud õiguspärane ning kooskõlas kehtiva seadusandlusega. TsMS § 317 lg 11 ei kõnele mingist „käitumiskogumist“, nagu maakohus ekslikult leiab ning teiseks ei saa mistahes kohtutäituri käitumiskogum olla õiguspärane olukorras, kus puudub vaidlus asjaolus, et kohtutäitur on selgelt eiranud TsMS § 317 lg-st 11 tulenevat menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamise korda. Avaldaja viitas, et 15.10.2014.a seisuga ehk arestimisakti avalikult kättetoimetamise ajal olid täielikult täitmata 09.10.2014.a arestimisakti avaldajale avalikult kättetoimetamise eeldused. Kohtutäituri enda kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt olid alles pooleli katsed toimetada tähitud kirja teel arestimisakt kaebuse esitaja seaduslikule esindajale kätte. Nii nähtub kohtutäituri enda vastusest, et LM-ile üritati alles 20.10.2014.a arestimisakt kätte toimetada ning M. Langundile XXXX XX-X XXXXX aadressile 18.10.2014.a. Järelikult on kohtutäitur ise oma 20.01.2015.a kaebuse vastuses omaks võtnud, et 15.10.2014.a seisuga ei olnud kohtutäituril isegi mitte teada, kas üldse esinevad mingid alused või eeldused arestimisakti avalikult kättetoimetamiseks või mitte, kuna antud kuupäevaks ei olnud teada, mis on tähitud kirja staatus. Maakohus on kõik sellised avaldaja seisukohad ja argumendid tähelepanuta jätnud. Kohtutäituri väide – kuna täitmisteade tuli avaldaja postiaadressilt tagasi märkega „ei asu antud aadressil“, siis ei pidanud ta edastama arestimisakti tähitud kirjaga kaebuse esitajale – on vastuolus formaalse loogikaga. Asjaolu, et postiljon on korra (täitmisteate kättetoimetamise üritamisel) teinud ümbrikule märke, et „ei asu antud aadressil“, ei tähenda, et avaldaja ei asuks antud aadressil, kuna avaldaja registrijärgne aadressi osas ei ole keegi väitnud, et see oleks ebaõige. Ei ole teada, kas postiljon arestimisakti edastamisel oleks samadel põhjustel kirja tagasi saatnud või oleks see avaldajale kätte toimetatud. Ei ole välistatud, et postiljon on täitmisteate edastamisel kirja märkusega „ei asu antud aadressil“ tagastamisel eksinud. Kohtutäituri väited – kohtutäitur on käinud isiklikult võlgniku registris registreeritud aadressil, kuid võlgnik ei asunud antud aadressil, puudus ka postkast ning kinnisasjal asuvad ehitised on tulekahjus täielikult hävinenud – on TsMS § 230 lg 1 alusel tõendamata, seda enam, et täitmisteate kättetoimetamist on üritatud ning siis selliseid asjaolusid ei esinenud. Isegi kui kohtutäituri väited vastaksid tõele, siis ei õigusta see TsMS § 317 lg 1 1 sätestatud nõuete täitmata jätmist, kuna pole välistatud, et avaldaja on pärast kohtutäituri visiiti krundile postkasti üles seadnud ning ootab kohtutäiturilt korrespondentsi. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kohtutäitur ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit asjaolu kohta, et ta oleks avaldaja registri järgsel aadressil käinud. Kohtu järeldused saavad TsMS § 465 lg 2 p 8 ja § 442 lg 8 alusel baseeruda vaid tõenditel, mitte aga kohtutäituri kui menetlusosalise paljasõnalistel seletustel. Seega olid 15.10.2014.a täielikult täitmata TsMS § 317 lg-s 11 sätestatud eeldused arestimisakti avaldajale avalikult kättetoimetamiseks. Maakohtu seisukohad on vastuolus TsMS § 317 lg-ga 11 ja kohtupraktikaga. Riigikohus on asja nr 3-2-2-1-10 lahendis selgitanud, et TsMS § 317 lg 1 p-st 1 tulenevalt on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise esmane eeldus asjaolu, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil.

6(8)

Tsiviilasi nr 2-14-62998 Määruse põhjendused

7(8)

Tsiviilasi nr 2-14-62998 vaidlus ka selles osas, et kohtutäiturile oli teada alates 09.10.2014.a, et avaldaja uus seaduslik esindaja on Marko Langund. Samas märgib ringkonnakohus, et asjaolu, et kohtutäitur toimetas arestimisakti kätte ka vanale juhatuse liikmele, ei muuda asjaolu, et arestimisakt toimetati avaldajale kätte õiguspäraselt. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtutäitur muutnud usutavaks esitatud väidete ning tõenditega, et võlgnik ei asunud aadressil, ning et kinnisasjal asuvad ehitised on tulekahjus täielikult hävinenud (vt käesoleva kohtumääruse p 9). Kohtutäitur ei pidanudki tõendama asjaolu, et ta on ise nimetatud kinnistul kohapeal käinud, ning et kinnistul puudus postkast, kuna nimetatud asjaolud ei oma asja lahendamisel tähtsust. Avaldaja väide, et pole välistatud, et avaldaja on pärast kohtutäituri visiiti krundile postkasti üles seadnud ning ootab kohtutäiturilt korrespondentsi ei ole sedavõrd konkreetne, et seda saaks arvestada. Kaebuse esitaja ei ole esitanud selget väidet, et ta on kindlasti tulekahjus täielikult hävinenud maja juurde postkasti paigaldanud ja ootab just sinna kõiki kohtutäiturite kirju. Veelgi enam, esitatud ei ole väidet, et millal selline postkast paigaldati jne. Tähitud kirjaga kättetoimetamine õnnestuks siis, kui avaldaja ka reaalselt asuks seal postiaadressil ehk et dokument oleks võimalik kellelegi isiklikult kätte toimetada. Selliseid asjaolusid aga avaldaja kohtu ette toonud ei ole. Määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-2-1-10 ei ole asjakohane, kuna nimetatud lahendis analüüsitakse TsMS § 317 lg 1 p-i 1, mis ei ole käesoleval juhul kohaldatav säte, pealegi ei ole küsimust selles, kas aadress registrist nähtus või mitte. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtutäitur võtnud endale suuremat pädevust menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamisel, kui TsMS näeb ette kohtutele, vaid maakohus on tuvastanud, et kohtutäitur on täitnud TsMS-s sätestatud eeldused avalikuks kättetoimetamiseks. Kohtutäitur jättis seega õiguspäraselt avaldaja 08.12.2014.a kaebuse enda 10.12.2014.a otsusega läbi vaatamata, kuna see esitati hilinenult.

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.