lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-7358/18

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-7358/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1515
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla90006399(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-15-7358

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Kaija Kaijanen, Ülle Jänes

Tsiviilasi

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus esialgse õiguskaitse korras HT paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.05.2015 määrus esialgse õiguskaitse rakendamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik HT määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)

Regionaalhaigla

Puudutatud isik: HT (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Imbi Seimar Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 15.05.2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (SA PERH, avaldaja) esitas 15.05.2015 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamise korras HT (puudutatud isik) paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik SA PERH Psühhiaatriakliinikus ning alates 13.05.2015 kell 15:44 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-le 11. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu ning ta ei ole ise võimeline ravivajadust hindama. Arvestades puudutatud isiku seisundit ei ole tema psüühilise seisundi paranemist alust prognoosida 4 ööpäeva vältel. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja rakendada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda neljakümne päevani.
2.Taotlusele lisatud raviasutuse psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt on puudutatud isik alates 1991. aastast viibinud SA PERH Psühhiaatriakliinikus paranoidse skisofreenia diagnoosiga ravil 21-l korral. Käesolevalt hospitaliseeriti puudutatud isik kiirabi ja politsei poolt. Saabudes temaga sisulist kontakti saada polnud võimalik, oli katkendliku ja seosetu jutuga, käitumiselt rahutu, agiteeritud, žestikuleeriv. Ägeda psühhootilise seisundi ja eeskätt ümbritsevatele ohtliku käitumise tõttu tehti tahtest olenematu ravi otsus. Käesolevaks puudutatud isiku seisund paranenud ei ole. Osakonnas on ta aktiivne, sihipäratult sekeldav, ettearvamatu käitumisega. Pidevalt on rünnanud verbaalselt haiglapersonali, sõimanud ebatsensuursete väljenditega. Sisulist vestlust temaga pidada ei ole õnnestunud, tema mõttekäik on desorganiseeritud, küsimustele sisulisi vastuseid ei anna, jutt on iroonilise ning ründava alatooniga, rohkete paranoidsete tõlgendustega. Eeskätt on kuri ning vaenulik oma isa suhtes. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire episoodiline stabiilse defektiga paranoidne skisofreenia. Tema käitumine on täiel määral mõjutatud haiguslikest elamustest, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna eeskätt ümbritsevate suhtes. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning oma psüühilise seisundi tõttu ei ole ta võimeline andma adekvaatset nõusolekut statsionaarse ravi jätkamiseks. Raviarstid leiavad, et puudutatud isikul esineva häire iseloomu ja käesolevat seisundit arvesse võttes vajab ta pikaajalist hospitaliseerimist. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 15.05.2015 kohtumäärusega avalduse ja rakendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset, ühtlasi pikendas seda neljakümne päevani ning lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 22.06.2015 või mõne sellele eelneva päevani, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
5.Maakohus, uurinud esitatud tõendeid ja ärakuulanud puudutatud isiku, leidis, et esinevad asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks esmase õiguskaitse vahendi korras. Asja materjalide kohaselt viibib puudutatud isik käesolevalt psühhiaatriakliinikus, sest temal esineva psüühikahäire tõttu on ta ohtlik ümbritsevale ja eelkõige iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Puudutatud isik ei ole võimeline ravivajadust ise hindama. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire episoodiline stabiilse defektiga paranoidne skisofreenia ning tema käitumine on täiel määral mõjutatud haiguslikest elamustest, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna ümbritsevate suhtes. Psüühilise seisundi tõttu ei ole ta võimeline andma adekvaatset nõusolekut statsionaarse ravi jätkamiseks. Temal esineva häire iseloomu ja käesolevat seisundit arvesse võttes vajab ta pikaajalist hospitaliseerimist. Kohus kuulas ära arsti ja puudutatud isiku esindaja, mõlemad leidsid, et puudutatud isik vajab pikemat statsionaarset ravi ning ravita võib olla ohtlik eelkõige iseendale.
6.TsMS § 534 lg 1 p-s 1 nimetatud kinnisesse asutusse paigutamise tingimused tulenevad PsAS § 11 lg 1 p –dest 1-3. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, ärakuulanud menetlusosalised ja juhindudes Riigikohtu seisukohast (RK lahend 3-2-1-83-07 p 12-14) leidis, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (PsAS § 11 lg1 p 1), millest lähtuvalt esineb tal eelkõige teda ennast ohustav käitumine (PsAS § 11 lg 1 p 2). Isiku ohtlikkus saab kohtu hinnangul väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, muuhulgas kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RK lahend 3-2-1-155-13 p 39.2). Puudutatud isik on keeldunud vaba tahte alusel psühhiaatrilisest abist, sõltuvalt oma seisundist on puudutatud isik võimetu otsustama ravi vajaduse üle (PsAS § 11 lg 1 p 3). Puudutatud isik vajab psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaari tingimustes. Arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, tuleb tema suhtes kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel.
7.Lähtudes puudutatud isiku psüühikahäirest, vajab puudutatud isik pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning on vähetõenäoline, et tema seisund võiks paraneda nelja ööpäeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus võimalikuks pikendada esialgse õiguskaitse tähtaega neljakümne päevani arvestades haiglasse saabumisest ja tahtest olenematu ravi alustamisest. Tulenevalt TsMS §-st 539 lg 3 lõpetab kohus esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise määratud tähtaja saabumisel või enne määratud tähtaega kui paigutamise eeldused on ära langenud. Tahtevastase ravi kohaldamise eelduste äralangemise üle otsustab psühhiaater (raviarst). Määruskaebus
8.25.05.2015 esitas puudutatud isik (esindaja vahendusel) määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu 15.05.2015 kohtumääruse tühistada, kuna ta ei vaja enam haiglaravi, on terve ja vajadusel võimeline ravima end ambulatoorselt.
9.Ärakuulamisel eitas puudutatud isik haigestumist ning selgitas, et haiglasse soovivad teda paigutada isa ja eriti viimase elukaaslane, kes ei lase teda rahus elada. Puudutatud isik on seisukohal, et kohtumäärus ei ole seaduslik ning tahtevastase ravi kohaldamine kuni neljakümneks päevaks ei ole põhjendatud. Ta on saanud isa elukaaslasest-hooldajast puhata ning on nüüd rahulik ja soovib koju minna, on nõus vajadusel võtma ravimeid. Puudutatud isik on kindlal veendumusel, et tema ohtlikkus ei ole tõendatud, samuti ei ole tõendatud asjaolu, et vajadusel ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane. Seega ei ole täidetud PsAS § 11 lg 1-s sätestatud tingimused. Vastus määruskaebusele
10.Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku suhtes on PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused täidetud. Edasine menetluse käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 15.05.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on kontrollinud piisavalt põhjalikult esialgse õiguskaitse rakendamise eeldusi, tuginedes seejuures raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Määruskaebuse väited, mille kohaselt on puudutatud isik enda hinnangul terve, vajadusel võimeline ravima end ambulatoorselt ning tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused ei ole täidetud, on vastuolus raviarstide arvamusega. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei lükka ümber raviasutuse psühhiaatrite poolt esitatud andmeid, mille kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (episoodiline stabiilse defektiga paranoidne skisofreenia) ning tema käitumine on täiel määral haiguslikest elamustest mõjutatud. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isik käitunud ähvardavalt nii oma isa kui ka haiglapersonali suhtes. Sellest järeldub ringkonnakohtu hinnangul, et ravita jäädes on puudutatud isik ohtlik teiste isikute suhtes. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik, arvestades temal esineva häire iseloomu ja tema seisundit, pikaajalist hospitaliseerimist.
14.Kolleegium on eelnevast tulenevalt seisukohal, et puudutatud isiku suhtes on täidetud esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused ning haiglaravita jätmisel kaasneks oht puudutatud isikut ümbritsevate isikute tervisele ja julgeolekule. Maakohus tuvastas õigesti, et esinesid PsAS § 11 lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused, mis tingivad puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamise ja

pikendamise 40 päevani ning määruskaebuse väiteid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium