XXXOÜ hagi XXX vastu TLS § 100 lõikes 5 sätestatud hüvitise 380.- € väljamõistmiseks ja XXX hagi XXXOÜ vastu kasutamata puhkusehüvitise summas 382,39 € väljamõistmiseks; 1 päeva saamata jäänud palga 16,52 € väljamõistmiseks ja tööülesannete täitmisega kantud kulu 16 € väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
XXXOÜ hagi hind 380.- eurot XXX hagi hind 414,91 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja/kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); XXXOÜ esindaja: Vladimir Buldakov (Buldakovide Juriidilise Büroo Osaühing, registrikood 10078463, asukoht Kentmanni 18-30, 10116 Tallinn);
esindajad
Menetluse liik
Kostja/hageja XXX(kirjapildis ka XXX, isikukood XXX, elukoht XXX); XXX lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova. Asja arutamine kohtuistungil 30.04.2015.a.
2.Rahuldada XXX hagi XXXOÜ vastu 414,91 (neljasaja neljateistkümne euro ja 91 sendi) väljamõistmiseks, millest kasutamata puhkusehüvitis on 382,39 €, saamata
jäänud palk on 16,52 € ja tööülesannete täitmisega kantud kulu on 16 €. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.
4.Jätta XXX menetluskulud täies ulatuses XXXOÜ kanda.
5.Välja mõista XXXOÜ XXX kasuks tema menetluskulude (viissada nelikümmend) eurot.
katteks 540.-
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.Pooled ei vaidle selle üle, et: - XXX ja XXXOÜ vahel sõlmiti tööleping 05.10.2012.a, tööleping oli sõlmitud määramata ajaks ning töötaja töötas tööandja juures autojuhina; - pooled leppisid töölepingus kokku, et töötaja töötab tööandja juures summeeritud tööajaga arvestusperioodiga kolm kuud; - palga suuruseks lepiti töölepingus esialgu kokku 319,56 €, kuid palka tõsteti alates 2014.jaanuarist 380.- euroni kuus; - 2014.a. juulis töötas XXX tööandja juures ainult ühe päeva, s.o. 16.07.2014.a. ja selle päeva eest ei ole töötaja palka saanud; - 17.07.2014 esitas XXX tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse ja palus töölepingu lõpetada samast päevast töötaja algatusel; - XXXei kasutanud XXXOÜ- s töötamise ajal oma väljateenitud puhkust 2013.a. ühtegi päeva ja 2014.a. oli ta puhkusel 01.07.-14.07.2014.a.; - ühe päeva töötasu suuruseks oli XXX XXXOÜ-s töötamise ajal 16,52 €; - töölepingu lõpetamise päevaks oli töötajal saamata kasutamata puhkust 29 kalendripäeva.
2.10.10.2014.a. esitas XXX OÜ Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus välja mõista XXX 380.- € hüvitist TLS § 98 lg 1 ja 100 lg 5 alusel põhjusel, et töötaja Lk (8)
peab korralisest töölepingu ülesütlemisest tööandjale ette teatama 30 kalendripäeva, mida töötaja ei teinud. Nimetatust tulenevalt nõuab tööandja töötajalt vähem etteteatatud päevade eest hüvitist. Lisaks sellele palus tööandja töötajalt välja mõista ka 4380.- € leppetrahvi TLS § 26 lg 1 alusel väites, et tööandja rikkus lepingus kokkulepitud konkurentsikeeldu. Töövaidluskomisjon jättis mõlemad XXXOÜ nõuded XXX vastu oma 18.11.2014.a. otsusega nr 4-1/1807 rahuldamata.
3.03.11.2014.a. esitas töövaidluskomisjonile avalduse ka XXX. XXX palus töövaidluskomisjonis XXXOÜ-lt välja mõista lõpparve, millest 576,40 € on kasutamata puhkusehüvitis 44 päeva eest, 16,52 € on 1 päeva saamata palk, 196,50 eurot on keskmine palk aja eest mil tööandja ei andnud töötajale tööd perioodil 01.07.-15.07 2014 ja 16.- eurot on hüvitis, mille töötaja tasus veo kaalumise eest XXX AS-le, mida tööandja talle ei hüvitanud. Töövaidluskomisjon rahuldas oma 09.12.2014.a. otsusega nr 4-1/1987 XXX avalduse osaliselt mõistes XXXOÜ-lt XXX kasuks välja 2014.a. juulikuu töötasu 49,57 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitise 382,39 eurot; puhkusetasu 183,40 eurot ja tööülesande täitmisega kantud kulu 16.- eurot. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata XXX keskmise palga nõude TLS § 35 alusel summas 196,50 eurot.
4.Tulenevalt asjaolust, et XXX töövaidluskomisjoni otsuseid ei vaidlustanud, vaid taotluse kohtusse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses ja hagiavalduse kohtusse esitas üksnes XXXOÜ, on käesoleval ajal kohtu menetluses: XXXOÜ hagi XXX vastu TLS § 100 lõikes 5 sätestatud hüvitise 380,00 € väljamõistmiseks ja XXX hagi XXXOÜ vastu kasutamata puhkusehüvitise summas 382,39 € väljamõistmiseks; 1 päeva saamata jäänud palga 16,52 € väljamõistmiseks ja tööülesannete täitmisega kantud kulu 16 € väljamõistmiseks. XXXOÜ hagi ja nende põhjendused.
5.22.12.2014.a. kohtusse esitatud hagiavalduses märgib XXXOÜ, et kuivõrd XXX ütles tööandjale töölepingu üles 17.07.2014.a. paludes end vabastada omal soovil samast päevast, ütles ta töölepingu üles lühema etteteatamise tähtajaga kui TLS § 98 lg 1 sätestatud 30 päeva, millest tulenevalt palub tööandja temalt välja mõista 380.- eurot vähem etteteatatud aja eest vastavalt TLS § 100 lg 5 sätestatule. XXX seisukoht XXXOÜ hagi suhtes.
6.XXX väidetel ütles ta töölepingu tööandjale üles päeva pealt seetõttu, et tööandja avastas, et ta oli puhkuse ajal kasutanud teist autot ja väitis, et on sellega rikkunud konkurentsikeeldu ning ta nõudis temalt 4000.- € trahvi. Kuna XXX raha trahvi maksta ei olnud, esitas ta tööandjale lahkumisavalduse paludes temaga tööleping samal päeval lõpetada. XXX hagi XXXOÜ vastu.
7.XXX palub kohtule esitatud hagiavalduses XXXOÜ-lt välja mõista palga 1 päeva, s.o. 16.07.2014.a. eest, puhkusetasu 01.07.- 14.07.2014.a. eest, kasutamata puhkusehüvitise 29,17 päeva eest ja 16.- eurot hüvitist tööülesannete täitmisega tekkinud kulu eest.
Lk (8)
XXXOÜ esindaja seisukoht XXX hagis osas.
8.Tööandja väidetel arvestasid nad töötajale välja küll lõpparve töölepingu lõpetamise aja seisuga ning see koosnes - 3 päeva töötasust 2014.a. juulikuus summas 49,57€ (15.07.-17.07.2014); - puhkusetasust 183,40 € perioodi 01.07.-14.07.2014.a. eest, sest puhkusele minnes puhkuseraha töötajale ei makstud; - kasutamata puhkuse hüvitisest 382,39 € 29 puhkusepäeva eest, milles 28 päeva on 2013.a. ja 1 päev on 2014.aasta eest ning kokku pidi tööandja lõpparvega välja maksma töötajale 615,36 €, kuid välja arvestati töötajale töötasu brutos 355.- €, mis oli 2014.a. miinimumpalk ning kinnipidamisi tehti summas 260,36 €, sest töötajale oli avansina välja makstud lähetuse päevaraha ja kütuse ostmise raha, mida töötaja töölepingu lõpetamise ajaks tööandjale tagasi maksnud ei olnud. Avansi maksmist töötajale ja selle kulutamist töötaja poolt tõendab tööandja väidetel töötaja osas peetud kontokaart kogu XXX tööandja juures töötamise aja kohta. Tööandja väidetel andis ta töötajale avanssi kogu töötamise perioodil 60.887,59€, millest siis töötaja oli ära kasutanud 60.577,47 €, millest tulenevalt jäi töötajal kasutamata avanssi kätte kokku 310,12 €. Arvestades aga asjaoluga, et töötaja võlgnes töötajale 380.- eurot tulenevalt sellest, et ta teatas töölepingu lõpetamisest tööandjale ette vähem kui 30 päeva, siis lõpparvet töötajale tegelikult välja ei makstudki. XXX seisukoht kinni peetud avansi osas.
9.XXX ei nõustu tööandja väitega, et talle jäi kätte kulutamata avanssi ja väidab, et andmed tööandja poolt peetud aruandes ei ole õiged. Pealegi ei saanud tööandja tasaarvestust ilma tema nõusolekuta ja talle tehtud tasaarvestuse avalduseta teha. Kohtuotsuse põhjendused.
10.Tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle selle üle, et: - XXX ja XXXOÜ vahel sõlmiti tähtajatu tööleping 05.10.2012.a; - töötaja töötas tööandja juures autojuhina; - palga suuruseks lepiti töölepingus esialgu kokku 319,56 €, kuid palka tõsteti alates 2014.a. jaanuarist 380.- euroni kuus ning ühe päeva töötasu suuruseks oli XXX XXXOÜ-s töötamise ajal alates 2014.a. jaanuarist 16,52 €; - 2014.a. juulis töötas XXX tööandja juures ainult ühe päeva, s.o. 16.07.2014.a, sest 01.07.14.07.2014.a oli töötaja puhkusel; - 16.07.2014.a. töötatud päeva eest töötaja töötasu saanud ei ole; - ka ei saanud XXX enne puhkusele minekut tööandjalt puhkusetasu; - XXX ei kasutanud XXXOÜ-s töötamise ajal väljateenitud puhkust 2013.aastal ühtegi päeva ja 2014.a kasutas ta puhkust ajavahemikul 01.07.-14.07.2014.a, millest tulenevalt oli töötajal töölepingu lõpetamise päevaks kasutamata puhkust 29 kalendripäeva; - 17.07.2014 esitas XXX tööandjale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse, milles ta palus endaga tööleping lõpetada samast päevast; - töölepingu lõpetamise päeval arvestas tööandja töötajale välja lõpparvena 355.- eurot, pidades kinni lõpparvest väidetavalt töötajale avansina välja makstud lähetuskulu, mida töötaja töölepingu lõpetamise ajaks ära ei olnud kasutanud ning 380.- eurot, mida tööandja
Lk (8)
leidis end õigustatud olema saama seetõttu, et töötaja ütles tööandjale töölepingu üles ilma etteteatamise tähtajata, ning arvestades asjaoluga, et kohtu menetluses on käesoleval ajal XXXOÜ hagi XXX vastu TLS § 100 lõikes 5 sätestatud hüvitise 380,00 € väljamõistmiseks põhjusel, et töötaja ütles töölepingu korraliselt tööandjale üles etteteatamise tähtaega järgimata ja XXX hagi XXXOÜ vastu kasutamata puhkusehüvitise summas 382,39 € väljamõistmiseks; 1 päeva saamata jäänud palga 16,52 € väljamõistmiseks ja tööülesannete täitmisega kantud kulu 16 € väljamõistmiseks, võtab kohus seisukoha poolte vastastikuste nõuete osas vastavalt esitatud nõuete järjekorrale. XXXOÜ nõue TLS § 98 lg 1 ja 100 lg 5 alusel.
11.Kohus asub seisukohale, et kuigi poolte vahel puudub vaidlus selles, et XXX ütles tööandjale töölepingu üles 17.07.2014.a, paludes temaga tööleping lõpetada samast päevast ning, et tegemist on töölepingu korralise ülesütlemisega, sest vastupidist ei ole väitnud ei pooled ja nimetatut tõendab ka töötaja avaldus tööandjale (TVK toimik 4-1/1807 t/l 26), ei ole hagejal õigust nõuda vähem etteteatatud aja eest hüvitist TLS § 98 lg 1 ja § 100 lg 5 alusel. Sellele seisukohale on asunud Riigikohas oma lahendis 3-2-1-126 14 p 12 jj märkides, et alates 1.juulist 2009 kehtiva töölepingu seaduse ühestki sättest ega ka selle seaduse eelnõu seletuskirjast (seaduseelnõu 299 SE) ei ole võimalik järeldada seadusandja tahet kohustada töötajat maksma tööandjale töötasu suurust hüvitist aja eest, mille võrra varem ta enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkus. Riigikohtu seisukoha kohaselt kaasneks vastupidise tõlgendusega töötaja karistamine ainuüksi selle eest, et ta ei järginud töölepingu ülesütlemisel seaduses sätestatud etteteatamistähtaega. Selline lahendus ei oleks aga kooskõlas kohustuse rikkumise üldpõhimõtete ja töötaja vastutuse piirangutega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 ja § 100 jj ning TLS § 72 jj). Sellest tulenevalt leidis Riigikohus, et TLS § 100 lg 5 ei anna tööandjale õigust nõuda töötajalt hüvitisena töötasu ulatuses hüvitist, kui töötaja on lahkunud töölt enne etteteatamistähtaega. Osundatud kohtulahendis märgib Riigikohus ka seda, et tööandjal võib olla õigus nõuda töölepingut süüliselt rikkunud töötajalt hüvitist TLS § 74 lg-te 1 või 2 järgi nt juhul, kui töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist ja põhjustanud sellega tööandjale kahju. Seda, et töötaja oleks töölt varem lahkumisega tööandjale kahju tekitanud, ei ole aga XXXOÜ ei väitnud ega tõendanud. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus rahuldamata väljamõistmiseks.
XXXOÜ hagi XXX vastu 380.- euro
XXX hagi XXXOÜ vastu kasutamata puhkusehüvitise summas 382,39 € väljamõistmiseks.
12.Arvestades asjaoluga, et XXX ei kasutanud XXXOÜ-s töötamise ajal väljateenitud puhkust 2013.aastal ühtegi päeva ja 2014.a. kasutas ta puhkust ajavahemikul 01.07.14.07.2014.a, millest tulenevalt oli töötajal töölepingu lõpetamise päevaks kasutamata puhkust 29 kalendripäeva, mille üle pooltel vaidlus puudub ning töötajal oli lõpparve koosseisus õigus saada kasutamata puhkusehüvitist 382,39 eurot, mille üle pooltel samuti vaidlus puudub ning mida tõendab ka hageja 2014.a. juulikuu palgaleht, mis sisaldab ka lõpparvet (TVK toimik 4-1/1987 t/l 37), kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele TLS § 71 alusel kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 382,39 eurot. XXX hagi XXXOÜ vastu 1 päeva saamata jäänud palga 16,52 € väljamõistmiseks.
Lk (8)
13.Tulenevalt asjaolust, et kostja on jätnud maksmata hagejale palga 16.07.2014.a. eest summas 16,52 eurot, mille üle pooltel vaidlus puudub, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele TLS § 28 lg 2 p 2 alusel 16,52 eurot. XXX hagi XXXOÜ vastu tööülesannete täitmisega kantud kulu 16 € väljamõistmiseks
14.Kohus asub seisukohale, et töövaidluskomisjonile esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud asjaolu, et XXX, töötades 16.07.2014.a. XXXOÜ sõidukil (TVK toimiku 4-1/1987 t/l 21) ja täites tööülesandeid, kaalus tööandja korraldusel XXX AS-is veoki tasudes selle eest 16.- eurot, mida tõendavad AS XXX arve ja selle tasumist tõendav dokument (TVK toimiku 4-1/1987 t/l 22 ja 23). Tulenevalt asjaolust, et nimetatud kulutuse näol on tegemist hageja poolt kantud kuluga tööülesannete täitmisel, on töötajal õigus nõuda tööandja poolt nimetatud kulu hüvitamist.
15.Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et tööandjal on vastavalt TLS §-le 78 õigus kohtuväliselt tasaarvestada oma nõudeid töötaja töötasu nõudega vaid töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja tööandja võib sama paragrahvi lõike 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada üksnes töötajale makstud ettemakse, kuid kuna XXX väidetel ei ole tema kontokaardile kantud andmed saadud lähetusavansi ja kulutatud summade kohta õiged, ning tööandja ei ole tõendanud millegi muuga kui kontokaardi esitamisega väidetava lähetusavansi maksmist töötajale, mis kohtu seisukoha kohaselt ei ole piisav, ei olnud tööandjal õigus iseseisvalt ilma töötaja nõusolekuta XXX lõpparvest kinnipidamisi teostada. Kui tööandjal oli nõue töötaja vastu väidetavalt makstud avansi näol, oleks tal tulnud teha töötajale kas tasaarvestuse avaldus vastavalt VÕS § 198 sätestatule või esitada nõue enammakstud avansi tagasi saamiseks. Seda aga tööandja teinud ei ole. Tulenevalt kõigest eeltoodust kuulub XXXOÜ-lt XXX kasuks väljamõistmisele 414,91 eurot (382,39+16+16,52).
16.Kohus selgitab menetlusosalistele, et vastavalt ITVS § 25 lg 1 teisele lausele on töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/1987 jõustunud osas, mida ei töötaja ega tööandja kohtusse taotluse esitamisega ei vaidlustatud, s.o. puhkusetasu 183,40 euro väljamõistmise osas ja tööandjalt keskmise palga nõude TLS § 35 alusel summas 196,50 eurot välja mõistmata .jätmise osas. Samuti on jõustunud sama seadusesätte järgi töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas nr 4-1/1807, millega töövaidluskomisjon jättis töötajalt tööandja kasuks välja mõistmata konkurentsipiirangu rikkumise eest leppetrahvi 4380.- väljamõistmise nõude, sest ka seda nõuet XXXOÜ kohtus hagimenetluses läbi vaadata ei palunud. Menetluskulude jaotamine ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine.
17.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt sellest, et kohus rahuldab XXX hagi täielikult ja jätab rahuldamata XXXOÜ hagi, jäävad XXX menetluskulud XXXOÜ kanda ja viimase menetluskulud tema enda kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
Lk (8)
18.XXX menetluskulud koosnevad tema poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt töövaidluskomisjonile tööandja avaldusele vastuse koostamise kulust 1,25 tundi 125.- eurot, töövaidluskomisjoni istungil töötaja esindamise kulust 1 tund 100.- eurot, 22.12.2014.a. hagiavaldusega tutvumise kulust ja vastuse koostamise kulust 1 tund 100.- eurot, 12.01.2015.a. tööandja taotlusega kohtule tutvumise kulust ja sellele vastuse koostamise kulust 1 tund 100.- eurot, tööandja 23.02.2015.a., 03.03.2015.a. ja 16.03.2015.a. menetlusdokumentidega tutvumise ja nendele vastuse koostamise kulust 1 tund 100.- eurot ning kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtutoimikuga tutvumise kulust 150.- eurot. Kõigile menetluskulude lisandub käibemaks 20 %.
19.XXXOÜ esindaja oli seisukohal, et XXX menetluskulud, mis on seotud tööandja töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele vastamisega ja töötaja töövaidluskomisjoni istungil esindamisega, ei ole seotud käesoleva kohtuvaidlusega, ega kuulu seepärast menetluskuluna arvesse võtmisele.
20.Kohus nõustub XXXOÜ esindaja seisukohaga, et kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Sellisele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-183-14 p-s 13 asunud ka Riigikohus. Seega menetluskulusid, mida XXX kandis seoses töövaidluskomisjonis asja menetlemisega, kostjalt kohtuotsusega välja mõista ei saa.
21.Kohtule esitatud XXX menetluskulude nimekirjadest ja sellele lisatud arvest nähtub, et ta on kokku kandnud menetluskulu seoses talle osutatud õigusabiga ja tsiviilasja kohtus menetlemisega 450.- eurot + käibemaks 20 %, kusjuures õigusabi osutas Aleksandra Bolšakova XXX Stabimer Õigusbüroo OÜ kaudu, kes on käibemaksekohuslane ning õigusabi osutati kokku 4,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100.- €/h. Kohus on seisukohal, et 100.- €/h on põhjendatud õigusabikulu tunnihind vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ning 4,5 tundi on põhjendatud ajakulu töötaja esindamiseks töövaidluses arvestades ka asjaolu, et kohus menetles käesolevas tsiviilasjas nii tööandja nõuet töötaja vastu kui ka töötaja nõuet tööandja vastu.
22.Tulenevalt kõigest eeltoodust ning juhindudes TsMS § 138 lg 1 ja lg 2, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 on XXX põhjendatud ja tõendatud menetluskulu 450.- eurot + käibemaks ehk kokku 540.- eurot, mis kuulub XXXOÜ-lt XXX kasuks väljamõistmisele. Tsiviilasja hinna määramine.
23.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kuna XXXOÜ esitas XXX vastu nõude 380.- euro väljamõistmiseks on tema hagi hinnaks nimetatud summa. Kuna XXXOÜ taotles kohtus hagimenetluses läbi vaadata XXX nõude osaliselt, on XXX hagi hind kohtumenetluses 414,91 eurot (382,39+16+16,52) Lk (8)
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.