2-13-42727/60 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (19 429.75 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 13.09.2013. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.03.2011 töövõtulepingu nr XXX XXX asuva tootmishoone laiendus- ja juurdeehituse ehitustööde teostamiseks. 09.09.2011 allkirjastasid pooled nimetatud töövõtulepingust tuleneva vastuvõtu-ülevaatuse akti 11 puudusega ehitustöödes. 16.09.2011 väljastas AS UniCredit Bank Eesti filiaal garantiikirja nr XXX, mille alusel võtab pank garantiiga soodustatud isiku ehk kostja ees kohustuse tasuda kostjale tema esimesel nõudmisel kuni 16 717 eurot, kui hageja rikub töövõtjana lepinguga sätestatud garantiiaja kohustuste täitmise kohustust. 30.07.2013 koostas OÜ XXX eksperthinnangu soojusvarustus- ja ventilatsioonisüsteemile. 09.09.2013 esitas kostja AS UniCredit Bank Eesti filiaalile nõude garanteeritud summa täielikuks väljamaksmiseks. Hageja leiab, et kuna tema on valmis garantiitööd teostama, siis puudub alus garantiitagatise realiseerimiseks. Hageja hinnangul on garantiitagatise realiseerimise eelduseks põhjendatud kulutuste hüvitamine. Antud juhul ei ole kostja oma garantiinõudes esitanud mitte ühtegi tõendit põhjendatud kulutuste kandmise kohta ja selliseid kulutusi ei saagi olla, kuna hageja on garantiiperioodi jooksul puudused likvideerinud või on valmis need likvideerima. Kostja on avaldanud, et soovib garantiitagatist realiseerida eesmärgiga, vahetada välja videovalvesüsteem, esitades selleks XXX Aktsiaseltsi hinnapakkumise. Hageja juhib tähelepanu, et hinnapakkumine ei tõenda kulutuste kandmist ja garantiisumma väljamaksmisel võib kostja valvesüsteemi õigesti seadistada (ei ole vajalik kogu süsteemi väljavahetamine), mistõttu soovib kostja sisuliselt hageja kulul alusetult rikastuda. Võttes arvesse, et kostjale on garantiisumma väljamakstud, on kostja kõiki käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaolusid arvesse võttes alusetult rikastunud, mistõttu ei ole võimalik lahendada käesolevat hagi selliselt, nagu hageja esialgselt esitas. Tulenevalt eeltoodust soovib hageja, et kohus küll hagi rahuldamisel tuvastaks, et kostja on esitanud alusetu garantiitagatise realiseerimise nõude, kuid kohustaks kostjat tagastama hagejale temale hüvitatud garantiinõude summas 16 717,00 eurot. Kostja vastus 2.Kohtule 30.09.2013. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hagi on esitatud eesmärgiga vältida AS UniCredit Bank 16. septembri 2011.a garantii (garantiikiri nr XXX) kohase väljamakse teostamist kostjale, mida kostja taotles 9. septembril 2013.a. nimetatud isikule esitatud nõudega. Garantii anti poolte 14. märtsil 2011.a. sõlmitud töövõtulepingust nr. XXX lähtuvate hageja kui töövõtja ehitusgarantiiaja kohustuste täitmise tagatisena. Hageja leiab hagiavalduses, et kostja garantiinõue on alusetu, sest selle realiseerimiseks vajalikud tingimused on täitmata. Garantiinõudes esile toodud hageja rikkumiste osas leiab hageja, et: - hageja ei vastuta tema poolt töövõtulepingu nr XXX alusel ehitatud soojusvarustus- ja ventilatsioonisüsteemi puuduste eest; hageja poolt töövõtulepingu nr XXX põhjal paigaldatud videovalvesüsteemi tõrked on põhjustatud

kostja poolt kaamerate puhastamata jätmisest ja ebaõigest seadistusest; - betoonpõranda kahjustusi on ta valmis kõrvaldama, kuid kostja takistavat seda. Lisaks eeltoodule peab hageja kostja garantiinõuet alusetuks ka põhjusel, et kostja ei olevat garantiinõudes märgitud kulutusi kandnud. Hageja rikkus garantiiajal hoone soojusvarustuse- ja ventilatsioonisüsteemi puuduste kõrvaldamise kohustust. Poolte töövõtulepingu nr XXX kohaselt kohustus hageja kui töövõtja teostama kostjale kui tellijale kostja tootmishoone laiendus– ja juurdeehitustööd. Tööde vastuvõtu–ülevaatuse akti p– de 1 ning 17 järgi andis hageja kostjale tööd üle 9. septembril 2011.a, millest algas kaheaastane ehitusgarantiiaeg kestusega kuni 9. september 2013.a. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et töövõtulepingukohaste tööde raames kohustus hageja ehitama kostjale soojusvarustus- ja ventilatsioonisüsteemi. Hagiavalduses ei vaidle hageja vastu kostja garantiinõude väitele ja nõudele lisatud XXX OÜ eksperthinnangule, mille põhjal on soojavarustus- ja ventilatsioonisüsteem oluliste puudustega. Hageja leiab üksnes, et need puudused on OÜ XXX hinnangust nähtuvalt põhjustatud projekteerimisvigadest. Lisaks olevat seadmeid ka ebapiisavalt hooldatud. Hageja arvates täitis ta käesoleval juhul kohaselt ka oma VÕS § 641 lg-st 3 lähtuvat projekti kontrollikohustust, kuna kontrollis kostja antud projekti koostanud XXXOÜ pädevust majandustegevuse registrist, lisaks projekti sobivust nö. tavajuhul. Esiteks rikkus hageja soojusvarustus- ja ventilatsiooni ehitamisel head ehitustava ja projekti põhjendatud nõudeid, mis on OÜ XXX hinnangu alusel oluliseks põhjuseks selles, et kostjal ei ole tänaseni toimivat süsteemi. Kuigi iseenesest on õige hageja väide, et OÜ XXX eksperthinnanguga juhtis ekspert XXX tähelepanu asjaolule, et soojusvarustuse– ja ventilatsiooniprojekti koostamisel võinuks projekteerija arvestada hoone iseärasuse, so tolmuse keskkonnaga, on eksperthinnangus selgelt esile toodud, et sõltumata sellest on hageja töövõtjana kasutanud seadmeid ning materjale, mis ei vasta projekteeritule (mürasummutid, õhuvooluhulga reguleerklapid, reguleerventiilid). Eksperthinnangu järgi pole hageja suutnud tagada ka paigaldatud seadmete korrektset toimimist teatavate tööde mitteõigeaegse teostamise või teostamata jätmise tõttu (vt nt juhtautomaatika elektriühendused, torustiku läbipesu, kalorifeeri pumbasegamissõlme hüdrauliline tasakaalustamine). Eksperthinnangu kohaselt rikkus hageja korduvalt nii head ehitustava, kui ka projekti põhjendatud nõudeid. Ilmnenud probleemidele ei suutnud hageja adekvaatselt ning piisavalt kiiresti reageerida. Hageja kohustuste rikkumisi peab ekspert kostja küttekulude suurenemise otsesekspõhjuseks. Eeltooduga seoses on hageja tehtud viited projektivigadele sisutud. Hageja vastutab igal juhul soojavarustus– ja ventilatsioonisüsteemi puuduste eest, kuivõrd eirati head ehitustava ja projekti põhjendatud nõudeid ja mis lõppastmes viisid selleni, et kostjal ei ole täna tootmishoones toimivat soojusvarustus- ja ventilatsioonisüsteemi. Teiseks on hageja mõistnud ebaõigesti poolte kokku lepitud ehitusgarantii sisu ja ka sellest tulenevaid hageja kui töövõtja kohustusi. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et ta kontrollis projekti sobivust nö. tavatingimustesse, lisaks kontrollis ta projekteerija pädevust majandustegevuse registrist. Sellest võib aru saada niiviisi, et hageja hinnangul esineb alust väiteks, mille järgi kontrollis ta kolmanda isiku eeltööd piisavalt ja vabanes seepärast VÕS § 641 lg 3 alusel vastutusest lepingutingimustele mittevastavuse eest. Vaidlust ei ole selles, et garantiiajal esinesid (ja esinevad tänaseni) soojusvarustuse– ja ventilatsioonisüsteemi osas puudused, millest kostja teavitas korduvalt hagejat, kuid mida hageja ei kõrvaldanud. Kuna vastavalt ehitusgarantii võlasuhte olemusele lasus hagejal kohustus kõrvaldada puudused sõltumata projekteerija vigadest, vastutusest või muudest asjaoludest ning hageja seda ei teinud, rikkus ta juba üksnes sel põhjusel ehitusgarantiiaja kohustusi, mis andis kostjale õiguse realiseerida töövõtulepingu p 10.10 ning garantiikirja alusel garantiiaja tagatis. Kostja vastuhagi

7.3.Samas rõhutas ekspert veel täiendavalt vajalikke tegevusi soojusvarustuse- ja ventilatsioonisüsteemi nõuetekohasuse tagamiseks. Kokkuvõttes tõid eelosundatud hageja rikkumised kostjale eksperdi järeldusi arvesse võttes kaasa alljärgnevad tegevused ja kulutused: Ventilatsiooniseadme ümberehituse projekti tellimine ja sellega seotud kulu. Käesoleva lisana 2 on toodud OÜ XXX koostatud ventilatsiooniseadme ümberehituse projekt, eesmärgiga fikseerida võimalikult ulatuslikult olemasolevat olukorda säilitades need tegevused-lahendused, mis on vajalikud toimiva süsteemi tagamiseks. Kuna OÜ XXX koostas varasemalt ka eksperthinnangu ja pakkus abi süsteemi ümberehituseks vajaliku projekti koostamisel, tellis kostja projekti OÜ–lt XXX. Käesoleva lisana 3 esitatud arve järgi oli hinnaks 2 200 eurot. - Süsteemi läbipesemine ja sellega seotud kulu. Selle aluseks oli eksperthinnangu p 7.3. märgitud eeltingimus süsteemi toimivuse tagamiseks. Kostja tellis pesu OÜ–lt XXX, mille maksumus oli lisana 4 esitatud arve alusel 476 eurot. - Ventilatsiooniseadme ümberehitustööd vastavalt OÜ XXX projektile töö nr 1401. Kuivõrd tegemist on mahult ja maksumuselt kõige ulatuslikemate töödega, hankis kostja töödega seotud kulude põhjendamiseks mitu pakkumist. Lisadena 5 - 6 on toodud OÜ XXX pakkumine tööde teostamiseks summas 149 500 eurot ja AS-i XXX pakkumine summas 156 577 eurot. Mõlema hinnapakkumise aluseks on OÜ XXX koostatud projekt, st töö nr 1401. OÜ XXX on kinnitanud, et vaatamata pakkumise üldisemale kirjeldusele teostab OÜ XXX kõik projektiga nõutavad tööd – tegevused v. a. arvatud need, mis on pakkumises otseselt välistatud, so. elektritööd ning ava tegemine lakke, mis on üldehituslik töö (selle on välistanud oma hinnapakkumises ka AS XXX). Seda aluseks võttes ja hagejale vastu tulles, toetub kostja odavamale pakkumisele, milleks on OÜ XXX hind 149 500 eurot. - OÜ XXX projektis ette nähtud üldehitustööde projekteerimine ja teostamine ning nendega seotud kulutused. Soojavarustus- ja ventilatsioonisüsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikud tööd on nimetatud OÜ XXX koostatud projekti ps 5, millest OÜ XXX ja AS XXX välistasid p-s 5 (g) nimetatud üldehitustööd (sh ava tegemine lakke ja sellega seotud tegevused. Sellest lähtuvalt tellis kostja vastavate tööde projekteerimise OÜ–lt XXX(vastavad projektdokumendid toodud käesoleva lisana 7) ja võttis hinnapakkumise üldehitustööde teostamiseks OÜ-lt XXX. Nendega seotud kostja kulud on lisadena 8 ja 9 esitatud arve ja pakkumise alusel vastavalt 400 eurot ja 14 400 eurot. Kolmandaks põhjustas hageja kostjale soojusvarustuse- ning ventilatsioonisüsteemi puudustest tingituna täiendavad kulutused energiale. Antud kulu kindlaks tegemiseks tellis kostja eksperthinnangu soojusenergeetika insenerilt eksperdilt XXX, mis on edastatud lisana 10. Eksperthinnangu aluseks võeti kaks kütteperioodi alates hageja teostatud tööde lõpetamisest ja üleandmisest kostjale 09. septembril 2011.a., so detsember 2011.a. kuni märts 2012.a. ning november 2012.a. kuni märts 2013.a. Välja jäeti kütteperioodide esimesed ja viimased kuud kui polnud täpselt teada, millal küte sügisel sisse ning kevadel välja lülitati. Nendeks kuudeks olid november 2011.a, aprill 2012.a., oktoober 2012.a. ja aprill 2013.a. (vt eksperthinnangu lk 4). Ekspert Varese eksperthinnangust tuleneb, et soojusvajaduse arvutamise põhimõtete põhjal leitud vajalik energiakulu toimiva süsteemi

tingimustes ja kostja vaatlusalustel kütteperioodidel (tegelikult) kantud kulu erinevad võrdluses sellisel määral, et kostjal tuli kanda vajalikust kulust 206 MWh rohkem, mis võrdub vaadeldava perioodi soojuse aritmeetilise kaalutud keskmise hinna (83,5 eurot / MWh) järgi arvutatuna 17 201 euroga (vt eksperthinnangu lk 11). Nagu OÜ XXX oma eksperthinnangu (vt hageja hagiavalduse lisa 4) lõppjäreldustes tõdeb, hageja poolt tööde teostamisel projekti nõuete, hea ehitustava jms. rikkumine on otseseks põhjuseks soojavarustuse- ja ventilatsioonisüsteemi mittetoimivuse ning kostja küttekulude suurenemisel. Seega põhjustasid hageja rikkumised kostjale täiendava lisakulu energiale vähemalt 17 201 euro suuruses summas. Lisaks kaasnes kostjale kulu täiendava energiakulu tuvastamiseks, milleks on ekspert Aadu Varesele makstud tasu summas 500 eurot, mida tõendab käesoleva lisana 11 esitatud arve. Neljandaks tellis kostja hageja poolt paigaldatud, kuid korduvatele ehitusgarantiiaja vältel teostatud parandustöödele vaatamata jätkuvalt mittetoimiva videovalvesüsteemi puuduste põhjuste tuvastamiseks ekspertiisi, mille teostas nõrkvoolu ja elektritööde ettevõtte XXXOÜ hinnaga 712 eurot, vt käesoleva lisadena 12 - 13 esitatud arved. Videovalvesüsteemi ekspertiisi raames valmis käesoleva lisana 14 toodud ekspertiisi kokkuvõte, milles kajastatakse mitmeid erinevaid probleeme ja mittevastavusi. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepinguga seotud projekti nõudeid (so XXXOÜ töö nr EN-I100067 „Nõrkvoolu osa põhiprojekt") ja eelviidatud XXXOÜ ekspertiisi aluseks võttes, tegi AS XXX kostjale pakkumise videovalvesüsteemi Milestone XProtect Professional paigaldamiseks hinnaga 19 516, 07 eurot. Viiendaks esitas kostja 9. aprilli 2014.a. seisukohaga kohtule tõendid garantii järgse summa väljamakse nõude p-s 1.3. nimetatud betoonpõranda kahjustuste põhjuste ja nende kõrvaldamise kulu osas, mille põhjal oli kahjustuste (pragude) tekkepõhjuseks hageja tööde tegemisel projekti nõuete eiramine, ebakvaliteetne betoonmaterjal ning ebapiisav hooldus kivistumisperioodil. Betoonpõranda ekspertiisi teostanud riiklikult tunnustatud ekspert XXX pidas põhjendatuks lahendada kahjustuste likvideerimine pragude täitmisega akrüüliga, mida pakkus OÜ XXX, tööde koguhind 9 600 eurot.Lisaks osutatud kahjustuste likvideerimisele kaasnes kostjale kulu ka nende põhjuste kindlakstegemiseks tarviliku ekspertiisiga. Käesoleva lisana 16 edastatud OÜ XXX arve kohaselt oli riiklikult tunnustatud ekspert XXX ekspertiisi hinnaks 500 eurot. Kokkuvõtvalt tuleneb ülalesitatust, et hageja põhjustas lepingu järgsete kohustuste rikkumisega (lepingu kohaste tööde mittenõuetekohase teostamisega) kostjale kahju erinevate kulutuste näol kokku 215 705, 07 eurot, millest puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulud moodustavad 198 504, 07 eurot ja lisakulu energiale 17 201 eurot. XXXOÜ vastus

kokkulepitud teisiti. Sama punkti kohaselt loeti viga või puudus kõrvaldatuks garantiitöö vastuvõtmise akti allkirjastamisel Tellija poolt. Seega oli hageja andnud kostjale Ehitusobjektil asuva tootmishoone laienduse ja juurdeehituse ehitustöödele garantii ning kohustus kõik lepingu objektiks olnud ehitustöödes ilmnenud puudes kõrvaldama, eeldusel et kostja oli sellest tellijale 3 tööpäeva jooksul teatanud ning puudust või viga kirjeldanud. 09.09.2011 allkirjastasid pooled Tööde vastuvõtu-ülevaatuse akti, milles märgiti muuhulgas, et 1) lepingulised tööd on üle vaadatud ja vastu võetud Päästeameti, ehitusjärelevalve ja kohaliku omavalitsuse esindajate poolt (akti p 7), 2) tööd on üle antud koos täitedokumentatsiooniga (akti p 7), 3) tekitatud kahju puudub (akti p 8), 4) Töö osad, mille kvaliteedi hindamine ei ole ülevaatuse hetkel võimalik puuduvad (akti p 9), 5) vead ja puudused, mis ei põhjusta tagajärgi Töövõtjale ega tema süüdiolekut selles, puuduvad (akti p 10), 6) selle ülevaatusega on heakskiidetud ja vastu võetud lepingulised ja lisatöödena teostatud ehitustööd (akti p 13), 7) garantiiaja algus 09.09.2011 ja lõpp 09.09.2013 (akti p 17), 8) lepingu osapoolte nõuded teineteisele puuduvad (akti p 21). Vaegtöödena olid akti p-s 8 märgitud järgmised tööd: 1) reguleerida 1 keevituskäpp tootmissaalis, 2) tõsta kõrgemale riiulite taha jäävad valveandurid, 3) tõsta ümber 6 kaamerat tootmishoones ja fassaadil ning paigaldada puuduv kaamera, 4) lahendada ventilatsiooniseadme filtrisüsteem, 5) tööajaarvestuse ja läbipääsusüsteem ei ole paigaldatud projektijärgne, 6) kontrollitakse kaamera pildi kvaliteeti, 7) toitekaabli ühendamine kompressoriga, 8) peaukse välisvalgustuse demonteerimine, 9) lumekoristuse teostamiseks vahekatusele minemise redel puudub, 10) angaari ja uue tootmishoone vahelt katus laseb läbi, 11) lambi klaas alla kukkunud uues osas. Lisaks oli akti p-s 11 toodud märkused, et hiljemalt garantii-ülevaatusel käsitletakse veel järgimisi küsimusi: 1) praod betoonpõrandas, 2) ventilatsioonipuhastusluukide lisamine vastavalt vajadusele, 3) ventilatsiooni sissepuhkerestid valed ja lühemad, kui ei tööta vahetada välja (2012 mai), 4) kui uue suure ukse alt vesi sisse tuleb, tuleb probleem lahendada. Muid puudusi ehitustööde üleandmisel ei tuvastatud. Videovalvesüsteemis ilmnenud puuduste kõrvaldamise eesmärgil otsustasid pooled kogu seni paigaldatud süsteemi välja vahetada (va kaabelduse), Töövõtja võttis sobivatelt alltöövõtjatelt vajalikud hinnapakkumised ning kooskõlastas AS-ilt XXX tellitava uue süsteemi hinnad ja komponendid (sh kaamerad) eelnevalt Tellijaga. Kaameraid käidi valimas koos Tellijaga ning väljavalitud kaamerate sobivust kinnitas Tellija nii oma 07.11.2011 e-kirjas, kus märkis, et: „olen nende kaameratega nõus (soovin saada kokkuhoitud summa peale eelarvet)“ kui ka 25.11.2011 ekirjas, kus märkis, et: „Etteruttavalt kaamerad on OK, kuna selgelt on muudatus tingitud serveri vahetusest ja ei ole põhjust keelduda“ (28.10.- 25.11.2011 e-kirjavahetus). 14.03.2012 koostasid pooled vaegtööde ülevaatuse akti, mille kohaselt vaatasid üle Töövõtja poolt teostatud videovalvesüsteemi ümberehitustööd ja tuvastasid, et Töövõtja on välja vahetanud salvesti ja kaamerad vastavalt varasemale kokkuleppele ja esitanud täitedokumentatsiooni tutvumiseks ning Töövõtja tegeleb süsteemis avastatud puuduste likvideerimisega ja lõplik koolitus, vajadusel kaamerate nurkade korrigeerimine ja programmi seadistamine ja häälestamine ning süsteemi üleandmine teostatakse peale süsteemi vigade kõrvaldamist Töövõtja poolt. 12.06.2013 pidasid pooled koosoleku OÜ XXX tootmishoone juurdeehituse puuduste fikseerimiseks ja garantii tööde tähtaja määramiseks. Vastava koosoleku protokolli kohaselt otsustati videovalvesüsteemi osas, et 2013 juunikuus vahetab Töövõtja välja kaks kaablit, millel on mõõtmise teel tuvastatud kõrvalised häired, annab Töövõtja aja, millal korraldatakse kaamerate pildi võrdlus ning toimub järgmine nõupidamine, kus vaadatakse üle garantiitööde progress, et leppida kokku lõplik tööde üleandmine. Samal koosolekul esitas Tellija pretensiooni suurenenud küttekulude kohta summas 12 000 eurot täpsustamata, missuguse kohustuse rikkumist Tellija seejuures Töövõtjale ette heidab, mis

küttekulude suurenemist põhjustab. Ventilatsioonisüsteemi osas otsustati samal koosolekul, et hiljemalt 27. nädalal organiseerib Töövõtja küttesüsteemi vee analüüsi, organiseerib Tellija ventiilile ekspertiisi, esitab Töövõtja kirjaliku põhjendatud seisukoha küttekulude suurenemise kohta ning esitab Töövõtja XXX viimaste mõõdistuste arvutuskäigu ja/või graafikud, et oleks võimalik kontrollida arvutuspõhimõtteid. 21.08.2013 koostasid pooled garantiiperioodi lõpueelse ülevaatuse akti, mille raames koostatud protokolli kohaselt avastati ehituse ülevaatusel muuhulgas järgmised puudused: 1) valveandurite asukohad muutmata. Riiulite taha jäävad andurid ümber tõsta (akti p 1), 2) betoonpõrandas praod sees (akti p 8), 3) ventilatsiooniseadme elektrikilbi skeem puudu. Viia vastavusse (akti p 19), 4) angaari kaamera pildi kvaliteet võrreldes teiste piltidega tunduvalt kehvem (hakib ja ruuduline). Kontrollida kaamera ja otsatust (akti p 24), 5) ventilatsioonisüsteemide kohta esitab Tellija ekspertarvamuse (sh küttekulude suurenemine), mis peab selgitama põhjused ning esitama lahendused (akti p 25). Muid videovalve-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemis ning betoonpõrandas esinevaid puuduseid ja hagejale etteheidetavaid rikkumisi garantiiperioodi lõpueelse ülevaatuse raames ei tuvastatud. Ülejäänud garantiiperioodi lõpueelse ülevaatuse aktis loetletud puuduste kõrvaldamise ja/või nendest põhjustatud kahjulike tagajärgede üle poolte vahel käesolevas menetluses vaidlus ei ole, mistõttu neid alljärgnevalt täpsemalt käsitletud ei ole. Seega käesolevas kohtumenetluses vaidluse all olevate videovalve-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide osas garantiiperioodi lõpueelse ülevaatuse aktis kirjeldatud puudused said Töövõtja poolt kõrvaldatud. Garantiitööna betoonpõrandas esinevate pragude kõrvaldamiseks Tellija Töövõtjat objektile ei lubanud. 18.09.2013 saatis Töövõtja esindaja XXX Tellija esindajale XXX e-kirja (vt lisa 3 – 18.09.2013 e-kirjavahetus), milles märkis muuhulgas järgmist: „21.08.2013 teostati garantiiperioodi lõpueelne ülevaatus, kus fikseeriti teostamisele kuuluvad garantiitööd. OÜ XXX teostas nimetatud tööd kokkulepitud tähtaegadel ja edastas nimekirja teostatud garantiitöödest XXX ülevaatuseks 04.09.2013. Teostatud garantiitööde kohta on XXX poolt tänaseni esitatud 1 märkus asfaldi pragude täitmise töömetoodika osas, millele oleme ka vastanud 17.09.2013. Kuna tellija poolt tehtud garantiitööde osas rohkem märkusi ja pretensioone esitatud ei ole, siis eeldame, et Tellija on tahul teostatud garantiitööde kvaliteediga ja loeme nimekirjas toodud garantiitööd teostatuks. Kohtu põhjendused

11.Kohtule on esitatud 09.09.2011 allkirjastatud Tööde vastuvõtu-ülevaatuse akt, millest nähtub, et 1) lepingulised tööd on üle vaadatud ja vastu võetud Päästeameti, ehitusjärelevalve ja kohaliku omavalitsuse esindajate poolt (akti p 7), 2) tööd on üle antud koos täitedokumentatsiooniga (akti p 7), 3) tekitatud kahju puudub (akti p 8), 4) Töö osad, mille kvaliteedi hindamine ei ole ülevaatuse hetkel võimalik puuduvad (akti p 9), 5) vead ja puudused, mis ei põhjusta tagajärgi Töövõtjale ega tema süüdiolekut selles, puuduvad (akti p 10), 6) selle ülevaatusega on heakskiidetud ja vastu võetud lepingulised ja lisatöödena teostatud ehitustööd (akti p 13), 7) garantiiaja algus 09.09.2011 ja lõpp 09.09.2013 (akti p 17), 8) lepingu osapoolte nõuded teineteisele puuduvad (akti p 21). Vaegtöödena olid akti p-s 8 märgitud järgmised tööd: 1) reguleerida 1 keevituskäpp tootmissaalis, 2) tõsta kõrgemale riiulite taha jäävad valveandurid, 3) tõsta ümber 6 kaamerat tootmishoones ja fassaadil ning paigaldada puuduv kaamera, 4) lahendada ventilatsiooniseadme filtrisüsteem, 5) tööajaarvestuse ja läbipääsusüsteem ei ole paigaldatud projektijärgne, 6) kontrollitakse kaamera pildi kvaliteeti, 7) toitekaabli ühendamine kompressoriga, 8) peaukse välisvalgustuse demonteerimine, 9) lumekoristuse teostamiseks vahekatusele minemise redel puudub, 10) angaari ja uue tootmishoone vahelt katus laseb läbi, 11) lambi klaas alla kukkunud uues osas. Lisaks oli akti p-s 11 toodud märkused, et hiljemalt garantii-ülevaatusel käsitletakse veel järgimisi küsimusi: 1) praod betoonpõrandas, 2) ventilatsioonipuhastusluukide lisamine vastavalt vajadusele, 3) ventilatsiooni sissepuhkerestid valed ja lühemad, kui ei tööta vahetada välja (2012 mai), 4) kui uue suure ukse alt vesi sisse tuleb, tuleb probleem lahendada (I kd tl 36-38). 14.03.2012 koostasid pooled vaegtööde ülevaatuse akti, mille kohaselt vaatasid üle Töövõtja poolt teostatud videovalvesüsteemi ümberehitustööd ja tuvastasid, et Töövõtja on välja vahetanud salvesti ja kaamerad vastavalt varasemale kokkuleppele ja esitanud täitedokumentatsiooni tutvumiseks ning Töövõtja tegeleb süsteemis avastatud puuduste likvideerimisega ja lõplik koolitus, vajadusel kaamerate nurkade korrigeerimine ja programmi seadistamine ja häälestamine ning süsteemi üleandmine teostatakse peale süsteemi vigade kõrvaldamist Töövõtja poolt (I kd tl 62). 12.06.2013 OÜ XXX tootmishoone juurdeehituse puuduste fikseerimise ja garantii tööde tähtaja määramise koosoleku protokolli kohaselt otsustati videovalvesüsteemi osas, et 2013 juunikuus vahetab Töövõtja välja kaks kaablit, millel on mõõtmise teel tuvastatud kõrvalised häired, annab Töövõtja aja, millal korraldatakse kaamerate pildi võrdlus ning toimub järgmine nõupidamine, kus vaadatakse üle garantiitööde progress, et leppida kokku lõplik tööde üleandmine. Samal koosolekul esitas Tellija pretensiooni suurenenud küttekulude kohta summas 12 000 eurot täpsustamata, missuguse kohustuse rikkumist Tellija seejuures Töövõtjale ette heidab, mis küttekulude suurenemist põhjustab. Hiljemalt 27. nädalal organiseerib Töövõtja küttesüsteemi vee analüüsi, organiseerib Tellija ventiilile ekspertiisi, esitab Töövõtja kirjaliku põhjendatud seisukoha küttekulude suurenemise kohta ning esitab Töövõtja XXX viimaste mõõdistuste arvutuskäigu ja/või graafikud, et oleks võimalik kontrollida arvutuspõhimõtteid (I kd tl 60). 21.08.2013 koostasid pooled garantiiperioodi lõpueelse ülevaatuse akti, mille kohaselt avastati ehituse ülevaatusel muuhulgas järgmised puudused: 1) valveandurite asukohad muutmata. Riiulite taha jäävad andurid ümber tõsta (akti p 1), 2) betoonpõrandas praod sees (akti p 8), 3) ventilatsiooniseadme elektrikilbi skeem puudu. Viia vastavusse (akti p 19), 4) angaari kaamera pildi kvaliteet võrreldes teiste piltidega tunduvalt kehvem (hakib ja ruuduline). Kontrollida kaamera ja otsatust (akti p 24), 5) ventilatsioonisüsteemide kohta esitab Tellija ekspertarvamuse (sh küttekulude suurenemine), mis peab selgitama põhjused ning esitama lahendused (akti p 25) (I kd tl 69). 04.09.2013. a esitas hageja vastuse garantiiperioodi lõpueelse ülevaatuse aktile (I kd tl 67) ja 18.09.2013. a edastas hageja kostjale e-kirja, milles luges hageja garantiitööd teostatuks ning teostamata oli garantiitöödest vihmaveetoru süliti vahetus, betoonpõrandas pragude likvideerimine

14.VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohtu hinnangul ei ole kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõuet. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud ning kostja on tööd vastu võtnud. Teostatud ja üle antud tööd nähtuvad tööde vastuvõtu-ülevaatuse aktist, vaegtööde ülevaatuse aktist ja garantiiperioodi lõpueelse ülevaatuse aktist. Käesolevas menetluses on tõendamist leidnud, et kostja tegevuse tulemusel on jäänud teotamata garantiiperioodi töödest vihmaveetoru süliti vahetus, betoonpõrandas pragude likvideerimine ja keevituskäppade lõdvikute vahetus. Muid töövõtulepingu nr XXX alusel teostamata töid ei ole kohus käesolevas menetluses tuvastanud. Kohtu hinnangul on töövõtja põhjendatult lähtunud temale lepingu punkti 2.2. alusel esitatud projektdokumentatsioonist ning teostanud tööd vastavalt esitatud projektile. VÕS § 641 lg 3 järgi töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohus nõustub vastuhagi kostjaga selles, et vastuhagist ei nähtu, millist