Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Kairi Piirisild ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.05.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-14644
Kohtuasi
SA Ida-Viru Keskhaigla hagi AS Oma Ehitaja ja OÜ EstKONSULT vastu ehitustöövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.12.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS Oma Ehitaja apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
79 920,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: SA Ida-Viru Keskhaigla (registrikood 90003433), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Kostja I: AS Oma Ehitaja (registrikood 11146149), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja II: OÜ EstKONSULT (registrikood 10410360), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm Kolmas isik kostja poolel: AS Arhitektuuribüroo KR (registrikood 10379609, kustutatud 06.12.2021)
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 16.04.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 08.12.2023 otsus osas, milles kohus mõistis AS-ilt Oma Ehitaja SA Ida-Viru Keskhaigla kasuks välja põhinõude 45 173,84 eurot ületavas osas ja koos kahjunõude rahuldamisega 49 033,04 eurot ületavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3) ning milles AS-ilt Oma Ehitus mõisteti SA Ida-Viru Keskhaigla kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis kokku 26 192,81 eurot ületavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Samuti tühistada osaliselt
2-16-14644 menetluskulude jaotus (maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse p-d 1, 2, 3 ja 5). Teha eeltoodud osas uus otsus vastavalt tervikresolutsiooni p-dele 4.3, 4.4 ja 4.5.
3.Harju Maakohtu 08.12.2023 otsus on jõustunud osas, milles SA Ida-Viru Keskhaigla hagi OÜ EstKONSULT vastu jäeti rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) ning jagati OÜ-ga EstKONSULT kui kostjaga seonduvad menetluskulud (maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse p 4).
4.1.Rahuldada SA Ida-Viru Keskhaigla hagi AS Oma Ehitaja suhtes osaliselt.
4.2.Jätta SA Ida-Viru Keskhaigla hagi OÜ EstKONSULT vastu rahuldamata.
4.3.Mõista AS-ilt Oma Ehitaja SA Ida-Viru Keskhaigla kasuks välja põhinõue 45 173,84 eurot ja kahju hüvitis 3859,20 eurot, st kokku 49 033,04 euro.
4.4.Mõista AS-ilt Oma Ehitaja SA Ida-Viru Keskhaigla kasuks välja kuni 08.12.2023 sissenõutavaks muutunud viivis kokku 26 192,81 eurot ning alates 09.12.2023 põhinõudelt (45 173,84 eurot) edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni.
4.5.Jagada maakohtus kantud menetluskulud järgnevalt:
4.5.1.Jätta SA Ida-Viru Keskhaigla ja AS Oma Ehitaja menetluskulud kummagi enda kanda.
4.5.2.Jätta AS Arhitektuuribüroo KR menetluskulud tema enda kanda.
4.5.3.Jätta OÜ EstKONSULT kuni 20.03.2018 tekkinud menetluskulud tema enda kanda.
4.5.4.Jätta OÜ EstKONSULT alates 20.03.2018 tekkinud menetluskulud SA Ida-Viru Keskhaigla kanda.
4.6.Jätta SA Ida-Viru Keskhaigla, AS Oma Ehitaja ja OÜ EstKONSULT ringkonnakohtus kantud menetluskulud 66% ulatuses AS Oma Ehitaja kanda ja 34% ulatuses SA Ida-Viru Keskhaigla kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.SA Ida-Viru Keskhaigla (hageja) esitas 29.09.2016 Harju Maakohtule hagi AS Oma Ehitaja (kostja I) vastu poolte vahel 27.06.2011 sõlmitud ehitustöövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju eest hüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
2-16-14644
2.07.04.2017 esitas hageja kohtule taotluse OÜ EstKONSULT ja AS Arhitektuuribüroo KR (kolmas isik kostja poolel) kui ehitise projekteerijate kolmandate isikutena menetlusse kaasamiseks. 12.09.2017 määrusega kaasas maakohus kolmandad isikud menetlusse kostja poolel.
3.20.03.2018 esitas hageja kohtule taotluse kaasata menetlusse kostjana seni menetluses osalenud kolmas isik OÜ EstKONSULT (kostja II). 02.04.2018 määrusega kaasas maakohus kostja II menetlusse kostjana.
4.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmiti hageja ja kostja I vahel 27.06.2011 ehitustöövõtuleping Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi korpuse hoone ehitamiseks. 29.05.2007 olid hageja, kolmas isik ning kostja II sõlminud projekteerimisteenuse lepingu, mille sisuks olid sama hoone projekteerimistööd, ehitise tehnilise dokumentatsiooni koostamine ning teiste lähteülesandes toodud ehitise rajamise ja kasutuselevõtuga seotud teenuste osutamine.
5.Ehitustöövõtulepingus leppisid pooled kokku 24-kuulises garantiiperioodis. Garantiiperioodil fikseeriti ehituslik puudus – ulatuslik fassaadi kivimüüritise pragunemine hoone nurkade piirkonnas. Kõikides avatud kohtades leiti armatuurid, mis läbisid katkestamatult deformatsioonivuuki. Hageja leiab, et tegemist on kas ehitaja (kostja I) ja/või projekteerija (kostja II, kolmas isik) veaga. Hageja peab kõige kindlamaks, kestvamaks ja ka visuaalselt kõige paremat tulemust andvaks lahenduseks haiglahoone nurkades fassaadikivide täies mahus eemaldamist ja nurkade uuesti ladumist. Hageja põhinõue koosneb: 1) fassaadi kordategemisega seotud kulutuste nõudest, mida hageja on menetluse kestel korduvalt suurendanud; 2) kahjunõudest, mis tuleneb kulutuste tegemisest kahju kindlakstegemisele ja kohtuväliselt kahju hüvitamisega seotud nõude esitamisele (3859,20 eurot).
6.29.09.2016 hagiavalduses palus hageja kostjalt I välja mõista 23 059,20 eurot (19 200 + 3859,20) ning viivise. 26.05.2017 esitas hageja taotluse haginõude suurendamiseks ning palus kostjalt I välja mõista 68 059,20 eurot (64 200 + 3859,20) ning viivise. 10.04.2018 hagiavalduses palus hageja kostjalt I või alternatiivselt kostjalt II välja mõista 68 059,20 eurot (64 200 + 3859,20) ning viivise. 09.05.2023 suurendas hageja oma nõuet ning palus mõista kostjalt I või alternatiivselt kostjalt II hageja kasuks välja 84 153,56 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, arvestades, et pärast 26.05.2017 haginõude suurendamist on nõude suuruseks 68 059,20 eurot ning pärast 09.05.2023 haginõude suurendamist 84 153,56 eurot.
7.09.05.2023 suurendas hageja oma nõuet tulenevalt sellest, et ekspert HK 05.04.2023 täiendava ekspertiisiakti järgi on tööde maksumus hoone nurkades fassaadikivide täies mahus eemaldamisel ja nurkade uuesti ladumisel koos käibemaksuga 84 153,56 eurot (s.o 70 127,97 eurot, millele lisandub käibemaks).
8.Seoses kahjunõudega 3859,20 eurot, mis tuleneb kulutuste tegemisest kahju kindlakstegemisele ja kohtuväliselt kahju hüvitamisega seotud nõude esitamisele, selgitas hageja järgmist. Kahju kindlakstegemiseks ja fassaadi kordategemise ehitusliku lahenduse leidmiseks on hageja tellinud konsultatsiooniteenuse AS-lt Telora-E, mis on muu hulgas spetsialiseerunud ehitusalastele konsultatsioonidele, ja tasunud selle eest 3168 eurot. Samuti on hageja tasunud kohtueelselt õigusanalüüsi eest 691,20 eurot. 10.04.2018 hagiavalduses selgitas hageja, et ta nõuab 691,20 eurot (tasu kohtueelselt õigusanalüüsi eest) vaid kostjalt I.
2-16-14644 Kostja I vastuväited
9.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I on teostanud fassaadi ehitustööd nõuetekohaselt, mistõttu puudub garantiijuhtum. Hoone fassaadi pragunemise on põhjustanud ehitusprojektis esinev varjatud projekteerimisviga (vajalike deformatsioonivuukide projekteerimata jätmine), mis ilmnes alles 18.12.2014 ning mille eest kostja I ei vastuta. Kostja I ei vaidlusta asjaolu, et hagejale ehitatud hoone tellistest fassaadil on hageja viidatud praod. Samuti ei vaidlusta kostja I asjaolu, et praod on tekkinud ehitisele antud töövõtugarantii ajal. Kostja I poolt z-ankrute kasutamine ei tekitanud fassaadi pragusid, vaid fassaadi pragude tekkimine oli põhjustatud projekteerimisveast. Fassaadi kohaseks parandusmeetodiks oleks vuukide mastiksiga täitmine ning selliste tööde maksumus ei ületa 3060 eurot. Pragudeta ega puudusteta fassaadi sirged seinad parandamist ei vaja. Kostja II vastuväited
10.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ida Viru Keskhaigla välisfassaadi nurkadesse tekkinud pragude põhjuseks on kostja I kui ehitaja tegevus, kes ehitas fassaadi voodermüüritise selliselt, et ei katkestanud vertikaalsetes deformatsioonivuukides müüritises (mördis) paiknenud sarruseid. Kostja I oli vuukidesse paigaldanud omaalgatuslikult z-kujulised sarrused selliselt, et need ei võimaldanud deformatsioonivuukidel nõuetekohast töötamist (sarruse z osa ei paiknenud deformatsioonivuugis, vaid mördis). Katkestamata horisontaalsarrus ei lase vuugiga eraldatud müüritise osadel üksteise suhtes mahukahanemise või mahupaisumise korral piisavalt horisontaalsuunas liikuda. Kostja II koostatud ehitusprojektis ei olnud müüritise deformatsioonivuukidesse katkestamata z-sarruseid ette nähtud.
11.Pragude sobivaks parandusmeetodiks on deformatsioonivuugis varraste läbilõikamine ja tellistes olevate pragude täitmine saneerimismördiga. Kahju hüvitamise aluspõhimõtete kohaselt tuleb eelistada erinevate valikute olemasolul rahaliselt vähem kulukat parandusmeetodit, mida saneerimismördi kasutamine kindlasti on.
12.Kostja II hinnangul on hageja nõue tema vastu aegunud. Hageja esitas taotluse kostja II menetlusse kolmanda isikuna kaasamiseks 07.04.2017. Hagejale anti ehitusprojekt üle 21.02.2011, mil algas ka kostja II vastutuse aegumistähtaja kulgemine. Käesolevas asjas tehtud Riigikohtu otsuse kohaselt on kostja II kui projekteerija vastutuse osas aegumisperioodi pikkuseks viis aastat (RKTKo 25.03.2020, 2-16-14644). Seega aegus hageja võimalik nõue kostja II vastu hiljemalt 22.02.2016, mil möödus viis aastat ehitusprojekti üleandmisest, ehk enne kostja II kaasamist menetlusse. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohtu 08.12.2023 otsusega rahuldati hagi kostja I suhtes osaliselt ning mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 73 987,17 eurot ja kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis 38 988,87 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisest edasiulatuvalt viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohus jättis hagi kostja II vastu rahuldamata. Kohus jättis hageja ja kolmanda isiku menetluskulud kostja I kanda, kostjal II kuni 20.03.2018 tekkinud menetluskulud kostja I kanda ja alates 20.03.2018 tekkinud menetluskulud hageja kanda ning kostja I menetluskulud tema enda kanda.
14.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et:
2-16-14644 1) hageja, kolmas isik ja kostja II sõlmisid 29.05.2007 projekteerimisteenuse lepingu; 2) projekteerimisteenuse lepingu p-de 1.3 ja 1.4. järgi tegid kolmas isik ja kostja II riigihanke menetluses ühispakkumise Ida-Viru Keskhaigla hoone projekteerimistöödeks, ehitise tehnilise dokumentatsiooni koostamiseks ning teiste lähteülesandes toodud ehitise rajamise ja kasutuselevõtuga seotud teenuste osutamiseks; 3) projekteerimisteenuse lepingu p 12.1 järgi vastutavad projekteerijad lepingu mittetäitmise eest solidaarselt VÕS § 65 lg 2 mõttes; 4) hageja ja kostja I sõlmisid 27.06.2011 ehitutöövõtulepingu Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi korpuse hoone ehitamiseks; 5) garantiiperioodil fikseeriti fassaadi kivimüüritise pragunemine hoone kõigis nurkades. Ehitise töövõtugarantii periood oli 2 aastat ehitise valmimisest ning see kehtis ajavahemikul 12.03.2013–12.03.2015. SV Ehituskonsultatsioonide OÜ 18.12.2014 koostatud välise ülevaatuse kokkuvõte järgi leiti kõikides avatud kohtades armatuurid, mis läbisid katkestamatult deformatsioonivuuki.
15.Poolte vahel on vaidlus selles, kas müüritise telliste lagunemise ning pragude tekkimise põhjuseks on projekteerimisviga või ehitusviga ning milline on optimaalne viis hoone nurkade kordategemiseks, mis omakorda mõjutab kahju suurust.
16.Hageja nõue kostja I vastu kahju hüvitamiseks kuulub rahuldamisele ja kostjalt I tuleb välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitis 70 127,97 eurot garantiikohustuse täitmata jätmisest tekkinud kahju eest. Lisaks tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista ka õigusabikulud ning kahju kindlaksmääramise kulu 3859,20 eurot.
17.Maakohus viitas VÕS 635 lg-le 1, § 641 lg-le 1, lg 2 p-le 1 ja § 77 lg-le 1. Maakohus leidis, et hoone välisfassaadi pragude tekkimise põhjuseks on ehitusviga, mitte projekteerimisviga ja seetõttu vastutab vastavate kulude hüvitamise eest kostja I kui ehitaja, mitte kostja II kui kaasprojekteerija. Praegusel juhul on müüritise pragunemine tekkinud seetõttu, et hoone deformatsioonivuugid ei täitnud oma ülesannet ning olid paindumatud. Vuukide tehniline lahendus oli projektis täpsustamata ning selle lahenduse pakkus välja ehitaja, kasutades vuukides z-tähe kujulist ankrut, mis sidus tellised omavahel jäigalt ning takistas deformatsioonivuukidel funktsiooni täitmist. Seejuures on asjaolu, kas tegemist on projekteerimis- või ehitusveaga õiguslik küsimus, kuna tuleb hinnata, kas tehtud töö projektdokumentatsioon ja selle põhjal valminud ehitustöö vastab lepingus kokkulepitud tingimustele. Tõenditena on kohtule selle kohta esitatud erineva ja vastandliku positsiooniga asjatundja arvamusi (SV Ehituskonsultatsioonide OÜ asjatundja VV 18.12.2014 kokkuvõte Ida-Viru Keskhaigla välisest ülevaatusest ja 20.05.2015 täiendav selgitus; tehnikadoktori ja ehitusinseneri KÕ 30.03.2016 arvamus; riiklikult tunnustatud eksperdi TS 19.09.2016 ekspertarvamus; ehitusinseneri ÜL 20.03.2017 ehitustehniline hinnang; ehitusinseneri UR 20.12.2016 arvamus) ning kohtu poolt määratud ekspertiis (HK 13.04.2022 ekspertarvamus). Kohtule esitatud arhitektuurses projektis on määratletud deformatsioonivuukide asukohad ja määratlemata on vuukide täpne tehniline lahendus, mida kinnitavad kõik asjatundjad ja eksperdid. Seisukohad varieeruvad selles, millise detailsusastmega ja kas üldse pidi olema vuukide tehniline lahendus välja toodud. Kohtu hinnangul on siiski valdavalt asjatundjad ja ekspert asunud seisukohale, et projekt vastas tehnilisele standardile ehk tavapäraselt võib olla vuukide tehniline lahendus täpsustamata.
18.Kostja I vastutust reguleerib VÕS § 641 lg 3, mille järgi vabaneb töövõtja vastutusest, kui ta on teavitanud tellijat, et tellija juhis, milleks käesoleval juhul oli kostja II koostatud projekt, on puudustega. Ehitaja ei tohi tellija juhistest hoolimata asuda ehitama vigase või puuduliku projekti järgi, sest see tooks kaasa ehitamisnõuete rikkumise ning selles tulenevalt ka vastutuse.
2-16-14644 Ehitaja ei vastuta tellija ette antud ning kolmandate isikute koostatud ehitusprojektis esinevate projekteerimisvigade eest, kui ta ei oleks pidanud aru saama, et tegemist on nõuetele mittevastava dokumentatsiooniga. Kostja I, tegutsedes majandus ja kutsetegevuse raames, pidi ehitustöö teostamise käigus aru saama, kas projekt vajab täpsustamist ja täiendamist. Kostja I sai sellest ka aru, sest palus projekti täiendada, mida kostja II koostöös tellijaga (omaniku järelevalve) ka tegi. Täpse z-kujulise armatuuri kasutamise pakkus välja mitte kostja II, vaid kostja I alltöövõtja. z-kujulise armatuuri kasutamist projekt ette ei näinud.
19.Asjatundjad ja eksperdid on valdavalt jõudnud järeldusele, et pragude tekke põhjuseks oli deformatsioonivuukide mittetoimimine, mille põhjustas omakorda z-kujulise raua kasutamine vuukide armatuuris. Vaid ÜL on seda seisukohta kritiseerinud. Deformatsioonivuukide arv ja paigutus oli projektis piisav. Kohtu hinnangul on veenev selgitus, et pragude tekkimise põhjuseks on deformatsioonivuukide mittetöötamine. On loogiline, et kui vuugi funktsioon on anda seinale temperatuuri muutuste tekkimisel liikuvust, siis armatuuri paigaldamine, mis seina osad omavahel tugevamalt seob, vähendab liikuvust ning tekivad praod. Kuna z-kujulise raua kasutamine ei olnud projektis ette nähtud ja selle pakkus välja ehitaja, tuleb pidada seda ehitusveaks, sest kostja I ei ehitanud hoonet projektis ette nähtud nõuete järgi. Seega tuleb hagi kostja I suhtes rahuldada. Kostja II suhtes tuleb jätta hagi rahuldamata, sest tegemist ei olnud projekteerimisveaga.
20.Maakohus viitas VÕS § 650 lg-le 1, § 115 lg-le 1, § 127 lg-le 1 ja ehitusseadustiku (EhS) §-le 4 ning märkis, et puudub vaidlus, et ehituse puudused ilmnesid garantiiperioodi jooksul, hageja nõudis 28.08.2015 ja 22.06.2016 kostjalt I garantiipuuduste likvideerimist, kostja II saatis 21.12.2015 fassaadi korrastamise kirjelduse ja puudused ning kostja I keeldus puuduste likvideerimisest. Ehitise puuduste likvideerimiseks on asjatundjad pakkunud välja kaks alternatiivset lahendusmeetodit. Esimesel juhul lõigatakse deformatsioonivuukides asuvad terasvardad läbi, vuugid puhastatakse ja täidetakse saneerimismördiga/elastse mastiksiga ning teisel juhul lõigatakse deformatsioonivuukides asuvad terasvardad läbi, lammutatakse pragunenud tellismüüritise osa ja laotakse see uuesti üles. Hageja teostas mõlema parandusmeetodi kohta proovitöö, mida kohus 14.09.2023 vaatles. Vaatlusel tuvastas kohus, et tumedal tellisel on seguga parandamine ja vuukide täitmine märgatav, sest parandatud vuuk on tumedam. Suurel pinnal jääb see võrguna nähtavaks. Kogu olemasoleval tellisseinal on mõningane värvierinevus ja see on tavapärane põletatud keraamiliste telliste puhul. Vaatluse käigus selgus, et uute telliste värvivahe on minimaalne ega ole teistsugune kui nn tavapärane värvi erinevus samas partiis.
21.Kohus leidis, et kohane parandusmeetod on hoone nurkades oleva pragunenud tellisseina lammutamine ja uue ülesladumine, sest see paneb hageja olukorda, mis oleks olnud siis, kui kahju ei oleks tekkinud – hagejal oleks pragudeta ja parandusjälgedeta uus haiglahoone. Tegemist on avalikus kasutuses oleva hoonega, millel on ka meditsiinisüsteemi kui terviku esindusfunktsioon kohaliku kogukonna silmis ja seetõttu on hoone esteetiline väljanägemine oluline. Lisaks on mõistlik, et valitakse ajas püsivam parandusmeetod, mis ei jäta hoonest „parandatud“ maja muljet. Parandusmeetodi valikul tuleb arvestada lisaks esteetilistele kaalutlustele ka seda, et parandustöö oleks ajas püsiv, hoone ei vajaks odavama parandusmeetodi tõttu uuesti korrastamist või hooldust. Näiteks vuukide täiendav täitmine parandusseguga aastate jooksul toob omakorda kaasa vajaduse paigaldada ja rentida tellingud, mis taksitavad haigla tööd, rääkimata töö maksumusest. Samuti tuleb arvestada, et ajas püsivam parandusmeetod on keskkonnale jätkusuutlikum.
22.Kahju hüvitamise suuruse osas pidas maakohus põhjendatuks ekspert HK välja toodud Aruna Ehituse OÜ hinnapakkumist 70 127,97 eurot. Ekspert selgitas kohtuistungil, et Arunas
2-16-14644 Ehitus OÜ on varem sarnaseid töid teostanud ja nende hinnapakkumine rajaneb tegelikule kogemusele. Seda ei saa öelda kostja I hinnapakkumiste kohta. Kohtul puudub kindlus, et ettevõtetel, mille hinnapakkumistele kostja I oma vastuväited rajab, on ka tegelikult vastav ehitusalane kogemus olemas.
23.Ka hageja kahjunõue 3859,20 eurot, mis tuleneb kulutuste tegemisest kahju kindlakstegemisele ja kohtuväliselt kahju hüvitamisega seotud nõude esitamisele, tuleb rahuldada. Hageja ei ole vastavat nõuet küll kohtukõne teesides maininud, kuid ei ole sellest ka loobunud. Nõudest loobumine peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 järgi olema tehtud selge tahteavalduse esitamisega, mida hageja teinud ei ole. Kohus ei tohi hagi rahuldamisel ületada haginõude piire. Hageja nõuab 84 153,56 euro suuruse kahju hüvitamist ja kuna kohus leiab, et hagi kuulub ehituse osas rahuldamisele üksnes osaliselt, siis ei ületa hageja kohtueelsete õigusabikulude ja kahju suuruse kindlaksmääramise kulude hüvitamise nõude rahuldamine hagi nõuet.
24.Kostja I kohtukõne teesides välja toodud seisukoht, et ekspert HK ei ole pädev ekspertiisi tegema, sest riiklikus registris ei ole ehitusekspertiisi tema erialana märgitud, on esitatud hilinemisega. Kohus on küsinud eksperdi isiku osas poolte seisukohta ja kostja I ei ole vastuväiteid ega taandusavaldust esitanud. Teiseks ei vali kohus eksperti mitte õiguslikku tähendust mitteomavate registrikannete järgi, vaid eksperdi tegeliku pädevuse järgi. Kohtul puudub kahtlus HK pädevuses ja see tugineb nii kohtu varasemale kogemusele kui ka konkreetses menetlusese esitatud arvamuse kvaliteedile. Kohtu hinnangul on selliste väidete kohtukõne teesides esitamine menetlusõiguste pahatahtlik kasutamine, sest kõik vastuväited tuleb kohtule esitada õigeaegselt ja viivitamatult asjaolu ilmnemisel.
25.Nõue kostja II vastu ei ole aegunud. Riigikohus on selgitanud, et projekteerimislepingust tulenev nõue, mille aluseks on projekteerimisviga, mis toob kaasa ehitise puuduse, aegub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 2 esimese lause ja VÕS § 651 lg 1 järgi viie aasta möödumisel projekti valmimisest või kui tellija on kohustatud projekti vastu võtma, siis projekti vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Ehitusprojektis esinevad projekteerimisvead ei pruugi ilmneda enne ehitise valmimist, kui tegemist on varjatud projekteerimisvigadega ja seega ei saa aegumisele tugineda enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest, sest see oleks hea usu põhimõttega vastuolus (RKTKo 25.03.2020, 2-16-14644). Riigikohtu suunisest lähtuvalt tuleb viieaastast aegumistähtaega hakata arvestama ehitise valmimisest. Seega aegunuks nõue kostja II vastu projekti varjatud puuduse võimalikul ilmnemisel 12.03.2018. Selleks ajaks oli kostja II juba menetluses osaline.
26.Maakohus viitas TsMS § 163 lg-tele 1 ja lg 2 ning märkis, et kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulude jätmine valdavas osas kostja I kanda, sest ta ei nõustunud kohtu pakutud kompromissiga. Kohus rahuldab hagi 87,90 % ulatuses ning selline hagi rahuldamise ulatus õigustab samuti menetluskulude jätmist valdavas osas kostja I kanda. Samuti on kostja I eelkõige rõhutanud kostja II kaasamise vajadust ja seetõttu on põhjendatud jätta kolmandate isikute kulud kostja I kanda, st kostja II puhul kuni viimase kostjana kaasamiseni. Kohus jättis kostja II menetluskulud alates kostjana kaasamisest hageja kanda. Apellatsioonkaebus
27.Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus rahuldas hagi kostja I vastu ning jättis hageja ja kostja II menetluskulud kostja I kanda. Kostja I palub teha asjas uus otsus, millega jätta hagi kostja I vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-16-14644
28.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja I vastutust reguleerib VÕS § 641 lg 3. Hoone välisfassaadi tekkisid praod projekteerimisvea, mitte ehitusvea tagajärjel. Kostja I on VÕS § 641 lg-st 3 tuleneva kohustuse täitnud, sest teavitas tellijat, et fassaadi müüritise toetamine ja sidumine on hetkel sõlmedena lahendamata ja on vajalik projekteerijal lahendada. Olukorras, kus kostjale I oli tellijaga lepingulises suhtes oleva projekteerija poolt peale kostja I vastavasisulist märkust esitatud deformatsiooniluukide lahendus koos tööjoonistega, ei pidanud kostja täiendavalt hakkama projekteerija tööd üle kontrollima. Asjaolu, et projekteerija tegi projektis varjatud projekteerimisvea, ei ole kostjale etteheidetav, kuivõrd töövõtulepingust ei tulenenud kostjale kohustust teostada ehitusprojektile ekspertiis (vt TlnRnKo 10.11.2015, 213-42727 p-d 42-43 ja 46). Ehitusprojektist tulenev viga ei olnud ka nii ilmselge, et selle märkamata jätmine oleks kostjale I VÕS § 641 lg 3 alusel etteheidetav. Ei saa eeldada, et kostja I oleks ilma töövõtulepingust tuleneva vastava kohustuseta pidanud omaalgatuslikult tegema ehitusprojekti kohta kontrollarvutusi, kas fassaadil on nõuetekohane arv deformatsioonivuuke ning kas antud vuugid asuvad fassaadil õigetes kohtades.
29.Riiklikult tunnustatud ekspert ÜL on rõhutanud, et tellistest fassaadis deformatsioonivuukide arvu ja asukoha määratlemine eeldab projekteerija poolt põhjalike arvutuste ja kalkulatsioonide tegemist ning deformatsioonivuukide õige arvu ja asukoha määratlemisel tuleb arvestada väga paljude teguritega. Ekspert ÜL hinnangul ei oska ehitaja üldjuhul määrata nende vuukide õiget arvu ja asukohta, seega ei ole kostja I VÕS § 641 lg-st 3 tulenevat kohustust rikkunud, vaid on käitunud töövõtjale tavapärase hoolsusega.
30.Maakohus on tõendeid vääralt hinnates ning olulised tõendid hindamata jättes tuvastanud, et müüritisele tekkisid praod z-ankrute kasutamisest. Pragude tekkimise põhjus tulenes nõuetekohaste deformatsioonivuukide puudumisest (projekteerimata jätmisest), mitte z-ankrute kasutamisest.
31.Ekspert VV arvamustest nähtub, et pragude tekkepõhjuseks on projekteerimisviga. Ekspert on tuvastanud, et prao tekkimise kohas oleks pidanud olema deformatsioonivuuk, mistõttu oli tegemist projekteerimisveaga. Riiklikult tunnustatud ekspert ÜL on kinnitanud, et z-ankrute kasutamine deformatsioonivuukides on lubatud ning et pragude tekkepõhjuseks on projekteerimisviga. Ka ekspert KÕ on pidanud fassaadis pragude tekkepõhjuseks deformatsioonivuukide puudumist. Ehitusinsener UR on kinnitanud projektis esinevat varjatud projekteerimisviga ning seda, et hoone fassaadi nurkadesse ei oleks praod tekkinud, kui hoone nurgas oleks olnud täiendav deformatsioonivuuk.
32.Ehitusinsener TS arvamus on ebausaldusväärne ning vastuolus ekspertide VV ja ÜL seisukohtadega, mistõttu tuleb TS arvamusega jätta asja lahendamisel TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Samas ei väida TS, et pragude tekkepõhjus seisnes kindlalt armatuurraudades. Lisaks ei erista TS müüriarmatuuri ja deformatsioonivuukides olevaid eraldiseisvaid zarmatuure, samuti on eksitavad TS joonised z-ankrute paigutusest müüritises. TS ei ole välja arvutanud, kas z-ankrute kasutamine selliste sõlmlahenduste puhul võiks üldse niisuguse purustava jõu tekitada. Liiatigi on TS hagejat nõustava AS Telora-E töötaja, mistõttu esineb põhjendatud kahtlus, et TS on arvamuse koostamisel olnud hagejast mõjutatud.
33.HK ei ole pädev isik ehitustehnilisi ekspertiise teostama ja HK ekspertarvamused on ebausaldusväärsed. HK ei ole esitanud ega teinud ühtegi insenertehnilist arvutust z-sarruste toimimise kohta vuugis, mis tõendaks purustavate jõudude tekkimist sellise sõlmlahenduse puhul. EKEI on expressis verbis kinnitanud, et HK ei ole pädev ehitusprojektidele ekspertiisi teostama. HKle antud ekspertiisiülesanded väljusid HK eriteadmistest. Tulenevalt TsMS § 652
2-16-14644 lg 1 p-st 2 ja lg 3 p-st 2 on pärast maakohtu istungit tekkinud või teatavaks saanud asjaolude ja tõendite ringkonnakohtus vastuvõtmine lubatav.
34.Kostja II esindaja HM on 05.09.2014 e-kirjas võtnud omaks, et fassaadi pragunemise põhjustas projekteerimisviga.
35.Kostja I projektijuht TN ütlustest ei ole võimalik järeldada, et pragude tekkepõhjus seisnes ehitusveas, sest z-sarruseid kasutati kõikides deformatsioonivuukides, kuid praod tekkisid üksnes hoone välisnurkadesse.
36.Kohus on ebaõigesti pidanud põhjendatuks fassaadi parandamise kõige kallimat võimalikku meetodit, kui pragusid kui iluvigu on võimalik parandada ka kordades odavamalt ning mõistlikumal viisil. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et arhitekt KR, kostja II ja HM, hageja nõustaja AS Telora-E, eksperdid VV, KÕ, ÜL ja HK ning hoone arhitekt KR on konsensuslikult pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks fassaadi parandamismeetodiks pragude remontseguga täitmist. Vuukide mastiksiga täitmine on ainuõige ja majanduslikult põhjendatud viis fassaadil esinevate pragude parandamiseks, kuna tegemist on iluveaga ning praod ei ole ehitisele ohtlikud. Olukorras, kus juba olemasolev müüritis ei ole ühtlast tooni, on põhjendamatu mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kõige kallima võimaliku parandusmeetodi järgi, kuna odavam ja kõige sobivam viis jätab vuugi tumedamana. Arhitekt KR on leidnud, et fassaadis kivide asendamine või hoone nurkade lammutamine ja uuesti ülesehitamine teist värvi fassaaditellistega jääb ilmselt oluliselt häirivam kui vuukide mastiksiga täitmine. Kostja I ei nõustu nagu ei oleks pragude mastiksiga täitmine esteetiline. Kui esmane parandusmeetodi proovitöö ei olnud hageja ega kohtu hinnangul rahuldav, ei tähenda see, et automaatselt tuleks valida kõige kallim võimalik parandusmeetod, vaid tuleks kuivmörtide segamise teel segada kokku hoone kividega paremini kokkusobiv toon. Tõendamist ei ole leidnud, et pragude mastiksiga täitmine oleks ajas kuidagi vähemvastupidavam kui hoone nurkade uuesti ülesladumine.
37.Kostjalt I välja mõistetud 70 127,97 euro suurune kahjuhüvitis on põhjendamatu. Põhjendamatu on mõista kostjalt I hageja kasuks välja hüvitis puudusteta sirgete seinte paranduseks. Kuna põhjendatuks saab lugeda üksnes fassaadi nurkades olevate pragude parandamist, siis on kostja I seisukohal, et soodsamat parandusmeetodit, s.o pragude remontseguga täitmise meetodit kasutades on praod võimalik täita 3060 euroga. Kuivõrd kõik eksperdid on fassaadipragude põhjendatud parandusmeetodiks pidanud fassaadipragude mastiksiga täitmist, on fassaadi põhjendatud paranduskuluks 3060 eurot (käibemaksuta). Isegi kui lähtuda kohtu poolt põhjendatuks peetud kallimast parandusmeetodist, ei ületaks sellise töö maksumus 14 857 eurot eeldusel, et töid teostatakse põhjendatud mahus, mitte puudusteta sirgetes seintes.
38.Maakohus on kahjuhüvitise väljamõistmisel ja fassaadi parandusmeetodite hindamisel jätnud täielikult hindamata, kas tegemist on mõistlike ja põhjendatud kuludega VÕS § 646 lgte 1 ja 5 mõttes. Fassaadis esinevad praod on eelkõige iluvead. Tellija ei saa nõuda töö parandamist 23 korda (70 127,97 eurot / 3060 eurot) kallima meetodi järgi, kui soodsama meetodi järgi parandades on võimalik saada sisuliselt sama tulemus ehk parandatud töö saavutada 23 korda odavamalt. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole tellija rikastamine töövõtja arvel (VÕS § 127 lg 1).
39.Kostja on loobunud 3859,20 euro suurusest kahjunõudest, mistõttu on kohus ebaõigesti vastava summa kostjalt I välja mõistnud. Hageja esitas 09.05.2023 kohtule nõude suurendamise avalduse, mille p-s 2.3 enam kohtuväliste õigusabikulude ega kahju kindlakstegemise kulusid
2-16-14644 mainitud ei ole. Asjaolu, et hageja on 3859,20 euro suurusest nõudest loobunud, kinnitab ka hageja ise oma 14.11.2023 kohtukõne teesides. Igal juhul on hageja 3859,20 euro (3168 eurot + 691,20 eurot) suurune kahju hüvitamise nõue põhjendamatu. Esiteks puudub garantiijuhtum. Lisaks on kohus AS Telora-E konsultatsiooniteenuste kulude 3168 eurot puhul jätnud hindamata, kas üldse ja millise sisuga teenust on hagejale väidetavalt osutatud ning kas ja millises ulatuses olid AS Telora-E konsultatsiooniteenuste kulud vajalikud ja põhjendatud. Samuti on hageja 691,20 euro suurune õigusabikulu osaliselt mittevajalik kulu.
40.Antud juhul on põhjendatud VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitist vähemalt 50% ulatuses vähendada. Maakohus on jätnud täielikult hindamata hageja kaassüü kahju tekkimisel. Hagejale on kahju tekkinud hagejast tulenevatel asjaoludel, kuna ehitusprojektis esines puudus, mille eest hageja ise vastutab VÕS § 101 lg 3 alusel.
41.Hageja on kostja I kompromissettepaneku tagasilükkamisel põhjustanud ise olukorra, kus hoone fassaad on jätkuvalt parandamata, samas ehitushinnad on oluliselt kasvanud võrreldes 2015. aasta seisuga. Seega ei ole fassaadi parandamise hinnatõus kostjalt I kahjuhüvitisena VÕS § 6, § 101 lg 3 ja § 127 lg 4 alusel väljamõistetav. Seega tuleb kahjuhüvitise nõue 1071,50 eurot ületavas osas jätta rahuldamata.
42.Kohus on kõik kostjat I puudutavad menetluskulud ebaõigesti jaganud. Hageja kahju hüvitamise nõue oli 84 153,56 eurot, mille kohus rahuldas 70 127,97 euro ehk ca 83,3% ulatuses. Järelikult jäi hagi ca 16,7% ulatuses rahuldamata. Vastav asjaolu oleks pidanud leidma TsMS § 163 lg 1 alusel kajastamist ka menetluskulude jaotuses. Lisaks on käesolevas asjas TsMS § 163 lg 2 kohaldamine põhjendamatu põhjusel, et poolte vahel on sisuline ja põhimõtteline õigusvaidlus fassaadi remontimise maksumuse üle ning poolte nägemused parandamismeetodite ja nende põhjendatud maksumuse osas erinevad vähemalt 23-korselt (70 127,97 eurot vs 3060 eurot). Maakohtu poolt põhjendatuks peetud kompromiss (35 000 eurot hüvitis + 10 000 eurot menetluskuludeks, kokku 45 000 eurot) ületab tegeliku fassaadi parandamiskulu maksumuse ca 14,7 kordselt. Seejuures pakkus kostja I 20 000 eurot, mis ületab rohkem kui 6-kordselt fassaadi parandamiskulu tegeliku maksumuse ega erine väga oluliselt maakohtu poolt välja pakutud kompromissisummast. Põhjendamatu on heita sellises olukorras kostjale I VÕS § 163 lg 2 alusel ette kompromissi mittesõlmimist. Vastustajate seisukohad
43.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda.
43.1.Kohus on õigesti leidnud, et tegemist on ehitusveaga. Põhjendamatu on kostja I etteheide, et kohus on vääralt kohaldanud VÕS § 641 lg-t 3. Ehitaja peab majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna sõltumata projektist ja tellija juhisest valima sellise ehitusliku lahenduse, mis toimib. Antud juhul ei sisaldanud projekt hoone fassaadi deformatsioonivuukide lahendust ning kostja I valis ise lahenduse, mis ei toiminud. Projektis ei esine mitte viga (ei nähtavat ega varjatut), sest vuugid fassaadis on iseenesest ette nähtud, kuid projekteerimata jäi konkreetne vuukide lahendus. Asjatundjad ja eksperdid on valdavalt jõudnud järeldusele, et pragude tekke põhjuseks oli deformatsioonivuukide mittetoimimine, mille põhjustas omakorda z-kujulise raua kasutamine vuukide armatuurina.
43.2.Maakohus ei leidnud, et müüritisse tekkisid praod z-ankrute kasutamisest, nagu kostja I väidab, vaid et deformatsioonivuugid ei täitnud oma ülesannet ning olid paindumatud, mistõttu tekkisid fassaadi praod. Maakohus on õigesti järeldanud, et asjas esitatud arhitektuurses
2-16-14644 projektis on määratletud deformatsioonivuukide asukohad ja määratlemata vuukide täpne tehniline lahendus, mida kinnitavad ka kõik asjatundjad ja eksperdid. Seisukohad varieeruvad selles, millise detailsusastmega ja kas üldse pidi olema vuukide tehniline lahendus välja toodud. Valdavalt on asjatundjad ja ekspert asunud seisukohale, et projekt vastas tehnilisele standardile ehk tavapäraselt võib olla vuukide tehniline lahendus täpsustamata. Nii ekspert HK, asjatundja TS, asjatundja VV ning ehitusasjatundja KÕ on jõudnud seisukohale, et projektis oli deformatsioonvuukide asukoht määratletud, nende arv ning esinemise sagedus oli piisav. Deformatsioonivuukide tehnilise lahenduse vajaduse kohta on TS arvanud, et tehnilise lahenduse väljatoomine oli tarbetu, sest tegemist on standardse lahendusega. HK ja KÕ pidasid projekti piisavaks. Vajadusel oleks saanud seda täiendada. Kohtu määratud ekspert HK toob oma eksperdiarvamuses välja, et projektis olid vuukide asukohad ära märgitud ja need olid piisavad, et tagada seina püsivus. Vuukide tehniline lahendus oli jäänud projektis märkimata, kuid HK ei pidanud seda projekteerimisveaks. Kostja I on apellatsioonkaebuses projekteerimisveale viidates asjatundjate ja eksperdi arvamusi moonutanud ning esitanud neid kontekstist välja rebides endale sobivalt.
43.3.HK oli käesolevas asjas antud arvamuste andmise ajal kogenud riiklikult tunnustatud ehitusekspert ning tema pädevuses puudub alus kahelda. Kostja I esitas vastuväite eksperdi pädevuse suhtes hilinemisega. Kostja I ei ole välja toonud ühtegi tõsiselt võetavat põhjendust, millega saaks ekspert HK arvamuse kahtluse alla seada.
43.4.Parandusmeetodi valiku kohta märkis hageja, et tähtsust omab, kas valitav taastamisviis on kestev, samuti milline saab olema hoone taastamisjärgne väljanägemine. Tegemist on avaliku ehitisega – keskhaiglaga, mida külastavad ilmselt enamik Ida-Virumaa elanikest, samuti patsiendid mujalt. Hageja hinnangul ei saa eeldatavasti aastakümneid või isegi pikemalt avalikus ruumis asuva ehitise puhul olla määravaks ainult tema funktsionaalsus, vaid ka tema välimus ehk esteetiline (arhitektuurne) väärtus. Selle asemel, et ebaühtlaselt vertikaalselt ülevalt alla kõigis ehitise nurkades kulgevaid pragusid seguga parandada, mis jääb paratamatult visuaalselt pilti rikkuma ja oleks ajutine lahendus, on kestvamaks ja visuaalselt paremaks lahenduseks uutest tellistest nurkade ladumine. Kostja I eksitab ringkonnakohut väitega, et kõik asjatundjad peavad õigeks pragunenud fassaaditelliste mastiksiga täitmist.
43.5.Seoses välja mõistetud kahju suurusega märkis hageja, et kohus on põhjendatult leidnud, et eksperdi välja toodud hinnapakkumised on usaldusväärsemad. Lisaks ei ole hageja loobunud 3859,20 euro suurusest kahjunõudest ning see nõue ei saa olla põhjendamatu.
44.Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulude jaotuse muutmata, alternatiivselt jätta menetluskulud kostja I kanda.
44.1.Hoone välisfassaadi tekkisid praod ehitusvea, mitte projekteerimisvea tõttu. Kohus tuvastas, et isegi kui kostja I teavitas hagejat projekti võimalikest puudustest, vastas pärast seda täiendatud projekt tehnilistele standarditele, mistõttu ei vabane kostja I vastutusest VÕS § 641 lg 3 alusel. Kostja I ei ole VÕS § 641 lg 3 alusel vastutusest vabanenud, sest töö lepingutingimustele mittevastavus ei tulenenud tellija puudulikest juhistest. Lepingueseme mittevastavus ei tulenenud deformatsioonivuukide arvust ja asukohast, vaid sellest, et kostja I lisas omaalgatuslikult ja valesti deformatsioonivuukidesse z-kujulised sarrused, mille järele tegelikult vajadust ei olnud. See asjaolu on pragude tekkimise otseseks põhjuseks.
44.2.Kostja I on teinud ebaõigeid järeldusi lahendist nr 2-13-42727, sest mitmed riiklikud ehituseksperdid ja ka maakohus on leidnud, et kostja II projekteeritud vuukide lahendus oli
2-16-14644 sobiv ja korrektne, st deformatsioonivuukide arv ja asukoht fassaadis olid piisavad, vuukidesse horisontaalseid sarruseid paigaldada vaja ei olnud.
44.3.Kostja I moonutab tehnikadoktori ja ehitusinseneri KÕ lõpphinnangut, väites vääralt, et KÕ on pidanud fassaadis pragude tekkepõhjuseks deformatsioonivuukide puudumist. Tegelikult kinnitas KÕ oma arvamuses, et ehitusprojektis olid deformatsioonvuukide asukohad määratletud ning deformatsioonivuukide arv ning esinemise sagedus olid piisavad. TS arvamus on kooskõlas HK ja KÕ seisukohtadega. Ehitusinsener UR ei ole kinnitanud projektis esinevat varjatud projekteerimisviga. Kostja II ei nõustu, et HK ei ole pädev isik ehitustehnilisi ekspertiise teostama. Enne HK kaasamist küsis kohus poolte seisukohta ja kostja I ei esitanud vastuväiteid. Kostja II esindaja HM ei ole tunnistanud projekteerimisvea olemasolu.
44.4.Fassaadis olevate pragude sobivaks parandusmeetodiks on deformatsioonivuugis varraste läbilõikamine ja tellistes olevate pragude täitmine saneerimismördiga. Selle parandusmeetodi põhjendatust kinnitab ka ekspert HK. 14.09.2023 vaatlusprotokolli foto 4 kinnitab, et saneerimismördiga parandamise koht on vaevu märgatav. Kahju hüvitamise aluspõhimõtete kohaselt tuleb eelistada erinevate valikute olemasolul rahaliselt vähem kulukat parandusmeetodit, mida saneerimismördi kasutamine kindlasti on.
44.5.Kostja II vastu esitatud hageja nõue on aegunud, kuivõrd hageja esitas taotluse kostja II menetlusse kaasamiseks pärast viie aasta möödumist ehitusprojekti hagejale üleandmisest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
45.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas põhinõude 45 173,84 eurot ületavas osas ja mõistis alates 27.05.2017 viivise välja 45 173,84 eurot ületavalt põhinõude osalt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, mille jätab hagi eeltoodud summat ületavas osas rahuldamata. Kahjunõude 3859,20 eurot väljamõistmise osas jääb maakohtu otsus jõusse, kuid ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni ning toob välja, mis ulatuses mõistetakse kostjalt I hageja kasuks välja põhinõue ja mis osas kahjuhüvitis. Hagi rahuldamise ulatuse muutmisega seoses tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kostja I apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
46.Kõigepealt käsitleb kolleegium maakohtu otsuse kontrollimise ulatust. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas hagi kostja I suhtes osaliselt ning jättis hagi kostja II vastu rahuldamata. Apellatsioonkaebuse on esitanud üksnes kostja I, kes palub tühistada tema suhtes tehtud otsus ja jätta uue otsusega hageja hagi tema suhtes rahuldamata ning kõik tema menetluskulud hageja kanda. Seega on maakohtu 08.12.2023 otsus jõustunud osas, milles hagi jäeti kostja II suhtes rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2), ning osas, milles kostja II (algselt kolmas isik) alates 20.03.2018 tekkinud menetluskulud jäid hageja kanda (menetluskulude jaotuse p 4).
47.Käesoleva vaidluse põhjuseks on asjaolu, et märtsis 2013 valminud Ida-Viru Keskhaigla aktiivravikorpuse hoonel tekkisid kaheaastase garantiitähtaja jooksul fassaadi kivimüüritise
2-16-14644 nurkades ulatuslikud praod. Hoone ehitas hageja ja kostja I vahel 27.06.2011 sõlmitud lepingu alusel kostja I (I kd, tl 15–29). Hoone oli 29.05.2007 hagejaga sõlmitud lepingu alusel projekteerinud kostja II ja kolmas isik ühiselt (III kd, tl 93–124). Hageja taotles hagiavalduses fassaadi parandamise maksumust ning seonduvat kahju (kahju kindlakstegemise ja kohtueelsete õigusabikulude maksumus). Hageja taotles esmajoones hagi rahuldamist kostja I suhtes. Kostja II suhtes palus hageja hagi rahuldada siis, kui hagi kostja I vastu ei rahuldata. Kohtueelsete õigusabikulude nõue oli esitatud üksnes kostja I vastu.
48.Maakohus rahuldas hagi kostja I suhtes osaliselt, asudes seisukohale, et praod olid tekkinud ehitusvea tõttu, st vastutab ehitaja. Kostja I vaidlustab apellatsioonkaebuses esiteks selle, et tegemist oli ehitusveaga, teiseks ei nõustu kostja I sellega, et kohus pidas põhjendatuks kallimat parandamisviisi ning kolmandaks leiab kostja I, et igal juhul on aluseks võetud liiga kallis hinnapakkumine ning arvestatud ei ole hageja enda kaassüüga ning viivitamisega olukorra parandamisel. Kostja I heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus lahendas hageja täiendava kahjunõude hagi piire ületades.
49.Ringkonnakohus hindab järgnevalt esiteks seda, kas tegemist oli ehitusveaga ja kas hagi on õigesti rahuldatud kostja I suhtes (I). Seejärel analüüsib ringkonnakohus kostja I väidete alusel küsimust, milline parandamisviis on käesoleval juhul asjakohane (II) ning hindab selle põhjendatud maksumust, samuti kostja I muid põhinõude rahuldamisega seotud etteheiteid maakohtule (III). Edasi käsitleb ringkonnakohus kostja I väiteid selle kohta, et maakohus rahuldas hageja täiendava kahjunõude hagi piire ületades ega põhjendanud oma otsust (IV). Viimasena jagab ringkonnakohus menetluskulud (V). I
Ehitusviga vs. projekteerimisviga
50.29.05.2007 hageja, kostja II ja kolmanda isiku vahel sõlmitud projekteerimislepingu ja 27.06.2011 hageja ja kostja I vahel sõlmitud ehitustöövõtulepingu alusel ehitatud Ida-Viru Keskhaigla aktiivravikorpuse hoone anti üle 12.03.2013. Kuna ehitustöövõtulepingus oli ette nähtud 24-kuuline garantiiperiood ehitise valmimisest, siis kehtis asjaomane töövõtugarantii 12.03.2013–12.03.2015 (III kd, tl 195–199).
51.Oktoobris 2014, st garantiiperioodi ajal teostatud hoone ülevaatusel fikseeriti ulatuslik fassaadi kivimüüritise pragunemine hoone nurkades (I kd, tl 30–39). Kostja I on nõustunud, et hoone tellistest fassaadil on hageja väidetud praod ning et need on tekkinud töövõtugarantii ajal (I kd, tl 73). Kostja I ei nõustunud aga, et tegemist oleks tema vastutusel oleva ehitusveaga (samas).
52.Maakohus on tuvastanud ning pooled ei ole vaidlustanud, et nii projekteerimisleping kui ka ehitustöövõtuleping on töövõtulepingud, millele kohaldub VÕS-i töövõtulepingu regulatsioon. Ka ringkonnakohus lähtub sellest, et poolte vahel on sõlmitud töövõtulepingud. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub üks isik töövõtulepinguga saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. Käesoleval juhul on hageja tellijana töö vastu võtnud ja selle eest maksnud ning vaidlusalused praod on tekkinud töövõtugarantii ajal. VÕS § 650 lg 1 kohaselt eeldatakse töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse võtmisel, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi.
53.Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel olema poolte vahel kehtiv võlasuhe, võlgnik peab olema kohustust rikkunud, vastutama selle eest ja võlausaldajale peab olema tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele, st mis on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga,
2-16-14644 ettenähtav ning põhjuslikus seoses rikkumisega (RKTKo 08.01.2013, 3-2-1-173-12, p 15). Seega on kostja I vastutuse esimeseks eelduseks see, et praod on ilmnenud tema töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel, st põhjustatud tema kohustuse rikkumisest.
54.Kuna mittevastavused hoone fassaadis on tõendatud, tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas nende põhjuseks on töö projekteerimislepingule või ehitustöövõtulepingule mittevastavus. Selle tõendamiseks on hageja ja kostja I esitanud hulgaliselt asjatundjate arvamusi ning maakohus on määranud ehitustehnilise ekspertiisi. Kostja I leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 641 lg-t 3, kui leidis, et kostja I on rikkunud sellest sättest tulenevat tellija teavitamise kohustust ja vastustab ehitusvea eest, samuti, et maakohus on tõendeid vääralt hinnates asunud seisukohale, et müüritisse tekkisid praod z-ankrute kasutamisest (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8).
55.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et on tõendatud, et tegemist oli ehitusveaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, kuid leiab, et neid tuleb täpsustada ja täiendada järgnevalt apellatsioonkaebuse väidetele vastates.
56.Kuna kostja I leiab, et maakohus on tõendeid vääralt hinnanud, toob ringkonnakohus esmalt esile asjatundjate ja eksperdi arvamused, mida kohus peab otsust tehes hindama.
56.1.Hageja esitas kohtule SV Ehituskonsultatsioonide OÜ asjatundja (PhD) VV 18.12.2014 kokkuvõtte Ida-Viru Keskhaigla välisest ülevaatusest (I kd, tl 30–37) ja 20.05.2015 täiendavad selgitused (I kd, tl 38–39).
56.2.Hageja esitas kohtule tehnikadoktor KÕ (volitatud ehitusinsener, tase 8) 30.03.2016 arvamuse Ida-Viru Keskhaigla välisvoodri nurkade piirkonnas tekkinud pragude põhjuste kohta (I kd, tl 40–43).
56.3.Hageja esitas kohtule riiklikult tunnustatud eksperdi TS (volitatud ehitusinsener, 8. tase) 2016. a septembri ekspertarvamuse parandustööde eeldatava maksumuse kohta (I kd, tl 56–60).
56.4.Kostja esitas kohtule ehitusinsener UR 29.11.2016 pragude tekkepõhjuste hinnangu (I kd, tl 161–163).
56.5.Kostja esitas kohtule riiklikult tunnustatud eksperdi ÜL (volitatud ehitusinsener, 8. tase) 2017. a märtsis antud ehitustehnilise hinnangu (I kd, tl 165–172), samuti 2017. aprillis TS arvamuse järgselt antud hinnangu (II kd, tl 32–35) ning jaanuaris 2018 AH arvamusele koostatud vastuse (II kd, tl 106–109).
56.8.14.01.2021 rahuldas Harju Maakohus hageja taotluse ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimiseks, määras pärast menetlusosaliste arvamuse küsimist ekspertiisi teostajaks riiklikult tunnustatud eksperdi HK ning edastas eksperdile küsimused (IV kd, tl 148–150). Kohtu määratud eksperdi HK ehitustehniline ekspertiis nr 22-2 valmis 13.04.2022 (IV kd, tl 159–175), ekspert täiendas seda maakohtu 29.08.2022 määruse (V kd, tl 25–26) alusel 05.04.2023 (V kd,
2-16-14644 tl 33–40). Samuti osales kohtu määratud ekspert HK 14.09.2023 vaidlusaluse objekti vaatlusel (V kd, tl 110–118) ning ta kuulati 30.10.2023 istungil eksperdina üle (V kd, tl 168–172).
56.9.Kuna kostja I on apellatsioonkaebuses väitnud, et kohtu määratud eksperdi HK arvamust ei või arvesse võtta, märgib ringkonnakohus järgmist. Toimikust nähtub, et kostja I on vaielnud vastu MS eksperdiks valimisele (IV kd, tl 132–133) ning on 23.11.2020 kinnitanud, et eksperdiks tuleb valida HK (IV kd, tl 143 pöördel). Seega oli kostjal I maakohtus võimalik vaielda vastu HK eksperdiks määramisele, kuid kostja I, vastupidi, toetas HK eksperdiks määramist kohtu poolt. Kostja I on HK pädevuse seadnud esmakordselt kahtluse alla 14.11.2023 kohtukõne teesides. Maakohus pidas seda hilinenult esitatud vastuväiteks ning ringkonnakohus nõustub sellega. Ringkonnakohus lisab, et isegi kui HK ei olnud 2023. a novembris enam EKEI-s ehitustehniliste küsimuste ekspertide nimekirjas, ei muuda see tema varem koostatud ekspertiise ega isikut ennast ebapädevaks.
57.Edasi, mis puudutab tõendite hindamist, siis TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ehkki ühtki liiki tõendile ega ühelegi tõendite kombinatsioonile ei ole seadusega omistatud aprioorselt kindlaks määratud jõudu ja kohtunik on tõendeid hinnates vaba oma siseveendumuse kohaselt neile kaalu omistama, on praktikas mõnda liiki tõendid üldjuhul usaldusväärsemad ja seetõttu omavad ka harilikult suuremat tõendusjõudu. Näiteks on kohtu poolt määratud ekspertiis harilikult kaalukam poole asjatundja arvamusest (TsMS I komm (2017), § 232, p 3.6.2).
58.Käesoleval juhul on kostja I esmalt tuginenud kostja II esindaja HM 2014. a septembri ekirjavahetusele kostjaga I, milles HM kostja I hinnangul tunnistab, et tegu on projekteerija süüga (III kd, tl 147–148). Maakohus hindas asjatundjate hinnangut ja eksperdi arvamust kõrgemalt kui HMe väidetavat omaksvõttu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et HMe ekiri ei anna alust pidada seda kostja II omaksvõtuks. Tegemist on 2014. aastal peetud kirjavahetusega, kus kostja I ja kostja II arutavad selle üle, mis võis olla pragude tekkimise põhjus. Sel ajal ei olnud koostatud veel ühtegi asjatundja arvamust, rääkimata põhjalikust ekspertiisist. Kostja II töötaja e-kiri ei ole ka sisuliselt käsitatav kostja II omaksvõtuna.
59.Edasi on kostja I leidnud, et maakohus on vääralt pidanud pragude tekkimise põhjuseks zankrute kasutamist. Kostja I väitel on praod tekkinud seetõttu, et deformatsioonivuugid olid jäetud kohaselt projekteerimata. Ringkonnakohus kostja I etteheidetega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et tõendatud on, et suurem osa asjatundjaid ja kohtu määratud ekspert ei pea pragude tekkimise põhjuseks mitte z-ankrute kasutamist, vaid seda, et sarrused (nimetatud ka armatuurideks või terasvarrasteks) on paigaldatud nii, et need ei võimalda deformatsioonivuukidel (st kohtadel, mis peavad võimaldama aluskonstruktsioonidel üksteise suhtes liikuda ilma kattekonstruktsiooni vigastamata) korrektselt töötada.
59.1.Asjatundjate arvamustest nähtub, et vaid VV on 2014. aastal leidnud, et armatuurvarraste deformatsioonivuukidest läbiviimine ilmselt pragudega seotud ei ole (I kd, tl 30–37). Oma 2015. a täpsustuses on VV pragude tekkepõhjuseks pidanud seda, et nurgalahendus moodustab müüritise soojuskahanemisel justkui „konksu“, mis haakub betoonseina taha. V arvates oleks vuuk mõlemal pool nurka ilmselt hoidnud pragude tekkimise ära. Ta tõi välja, et ehitaja on palju tegutsenud omapäi ja eksinud, sest tööprojektis ei olnud lahendatud sõlmi ja detaile ega hoone ehitamist ajas (I kd, tl 38–39). Asjatundjana arvamuse andnud KÕ, TS ja AH on seostanud
2-16-14644 pragusid sellega, et vuukide tegemisel ei ole tagatud piisavat liikuvust, ning selle olukorra lahenduseks on deformatsioonivuukides terasvarraste/z-armatuuride läbilõikamine. KÕ leidis, et pragude tekkimise põhjuseks oli korralikult töötavate deformatsioonivuukide puudumine, mis küll olid projektis ette nähtud (st ta leidis, et vuugid olid projektis ette nähtud), kuid ehitatud nii, et need ei töötanud. Õ märkis ka, et kui ehitajal oli jooniste järgi ebaselge, kuidas tellistest välisvoodrisse sarrusvardad deformatsioonivuugi juures paigaldada, siis oleks tulnud nõuda projekteerijalt selgitust või täpsemat lahendust (I kd, tl 40–43). TS möönis, et detailset projektlahendust välisvoodri deformatioonivuugi kohta ei olnud projekteeritud, kuid leidis, et see on tavapärane tüüpsõlm, mille ehitaja on omal algatusel valesti lahendanud. Z-kujuline raud ei taga deformatsioonivuugi liikuvust. Z-rauda ei olnud projektis, seega ei olnud ehitatud projekti järgi. Väga suure tõenäosusega on pragude tekkimise põhjuseks vuuke läbivad armatuurrauad (dtl 246–248). AH arvates olid deformatsioonivuugid fassaadijoonistel vastavuses tootja müürimise juhendi nõuetega (II kd, tl 66–71). UR seostas pragude tekkimist sellega, et z-traat võimaldas küll liikumist x-telje suunal, kuid mitte z-telje suunal. Tema pidas lahenduse puudumist projekti varjatud veaks (I kd, tl 161–163). TS hinnangul ei ole tegemist projekti varjatud veaga, kui joonis või lahendus puuduvad (dtl 246–248). ÜL hinnangul tekkisid vead sellest, et deformatsioonivuukide ehitamist ei olnud projektis piisavalt ette nähtud (EVS 811:2006). Tema hinnangul ei pidanud ehitaja projekteerijalt midagi täiendavalt küsima ning z-ankrute kasutamine oli lubatav. Tema hinnangul ei saa z-ankruid lugeda deformatsioonivuuke läbivaks armatuuriks (I kd, tl 165–172).
59.2.Kohtu määratud ekspert HK viis ekspertiisi koostamiseks 10.02.2021 läbi paikvaatluse ning objekti olukord fikseeriti 69 fotoga. Ekspertiisist nähtub, et ekspert on avanud deformatsioonivuugid ning vaadelnud nende teostust. Mh tuvastas ekspert, et suures osas ei paikne z-armatuuri deformeerumist võimaldav osa vuugi tühimikus, vaid mördiribas ning et vuugis on näha raua sirge osa, mis põhjustab selle, et vuuk ei hakka tööle (IV kd, tl 164 pöördel - 166). Kokkuvõttes vastas ekspert kohtu küsimusele, et pragude tekkimise põhjustas telliste niiskus- ja temperatuurideformatsioonidest tingitud liikumine, mis on takistatud deformatsioonivuuke läbivate varrastega. Fotodel 10–13 ja 15–21 on näha, et vuuki paigaldatud z-armatuuri deformeeruv osa paikneb mördiribas ja vuuki jääb sirge armatuuri osa. Seega on müüritise liikumine sirge raua poolt takistatud ning vuuk deformatsioonivuugina ei tööta (IV kd, tl 167 pöördel).
60.Ringkonnakohus leiab, et asjatundjate ja kohtu määratud eksperdi arvamused toetavad järeldust, et praod tekkisid eelkõige seetõttu, et vuuki paigaldatud vardad takistasid telliste niiskus- ja temperatuurideformatsioonidest tingitud liikumist. Ringkonnakohus leiab, et kõigist arvamustest on kõige usaldusväärsem kohtu määratud eksperdi arvamus, kes on ekspertiisi teostamiseks viinud läbi paikvaatluse, sh eemaldanud teatud osas vuuginööri ja vaadelnud deformatsioonivuugi sisemist teostust. Ekspertiisi tegemiseks lammutati ka fassaadi üks välisnurk, et selgitada vuugiraua paiknemist ja mõõtu, samuti tuvastati nii tellisvoodri ankurdamine kandvasse seinaossa. Sellise vaatluse käigus on saadud tuvastada, et suures ulatuses ei paikne z-armatuuri deformeerumist võimaldav osa vuugi tühimikus vaid mördiribas, takistades nii deformatsioonivuugi töötamist. Kohus leiab, et põhjaliku ja erapooletu vaatluse tulemusena on kohtu määratud eksperdi hinnangul seetõttu suurem kaal kui teistel asjatundjate arvamustel, mille on esitanud pooled ning mis on koostatud pigem vaid dokumentatsiooni ja välise vaatluse põhjal. Siiski ei erine kohtu määratud eksperdi arvamus tegelikult oma lõppjärelduses mitme asjatundja (KÕ, TS, AH) arvamusest, kes samuti pidasid pragude tekkimise põhjuseks seda, et deformatsioonivuugid ei tööta, st ei taga vuugi liikuvust (aga mitte seda, et neid ei olnud piisavalt ette nähtud). Seega loeb kohus tõendatuks, et pragude tekkimise põhjuseks oli eelkõige deformatsioonivuuke läbivate armatuuride paigaldamise viis.
2-16-14644
61.Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ei vasta ringkonnakohus seetõttu kostja I apellatsioonkaebuse väidetele pragude muude võimalike põhjuste kohta, kuna leiab, et need ei ole piisavalt tõendamist leidnud. Seetõttu puudub vajadus analüüsida detailselt ÜL arvamuse muid aspekte ning viimase vastuväiteid teiste asjatundjate arvamustele.
62.Edasi tuleb tuvastada, kas see, et armatuurid olid paigaldatud valesti, oli projekteerija või ehitaja viga.
62.1.Ringkonnakohus leiab esiteks erinevalt maakohtust, et erinevate asjatundjate ja kohtu määratud eksperdi arvamuse põhjal saab väita, et kostja II projekt ei olnud piisavalt detailne. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse p-s 22 tehtud järeldust, et projekt vastas tehnilisele standardile. Etteheiteid projekti ebapiisavale detailsusele on teinud VV, UR ja ÜL. KÕ on märkinud üksnes, et deformatsioonivuugid olid välisvoodris ette nähtud ja ehitatud. TS väitis vastuseks UR väitele, et detailse projektlahenduse puudumine on projekti varjatud viga, et joonise või lahenduse puudumine ei saa olla projekti varjatud viga. Seega ei ole ka TS väitnud, et projekt ise oleks olnud piisavalt detailne, kuid on märkinud, et ehitaja on deformatsioonivuugi omal algatusel valesti lahendanud (dtl 246–248).
62.2.Ka kohtu määratud ekspert HK leidis, et projekt ei vastanud EVS811:2006 p-dele 12.3 ja 13.3.6, kuna projektis puudus EVS 811:2006 järgi põhi- ja tööprojekti mahtu kuuluma pidanud lahendus. K asus seejärel siiski seisukohale, et kuna kostja I on lahendanud selle iseseisvalt, siis on tellisfassaadi pragunemine ehitusviga (EVS 811:2006 p 10 kohaselt tuleb jooniseid, tööjuhised jm vastavalt vajadusele täpsustada). HK hinnangul on ehitaja täitnud oma hoolsuskohustust osaliselt – põhiprojektis puuduvad deformatsioonivuugid on kantud tööprojekti vaadetele skemaatiliselt, kuid ehitaja ei ole nõudnud tööprojektile vastava täpsusega deformatsioonivuukide detaillahenduste koostamist (IV kd, tl 172). HK leidis, et tegemist oli ehitusveaga nii seetõttu, et z-armatuur oli paigutatud ebaõigesti kui ka seetõttu, et töö teostati ilma projekteerija lahenduseta (IV kd, tl 169).
62.3.Ringkonnakohus leiab, et olulised on ka kostja I projektijuhi TN 25.08.2023 istungil antud ütlused. TN, kes juhtis hageja haigla ehituse projekti, kinnitas, et kostja I kasutas alltöövõtjana tellisemüüridele ja ladumistöödele spetsialiseerunud isikut, kelle soovitusel need armatuurid sinna lisati, sest projektis z-armatuure ei olnud. See oli alltöövõtja soovitus. Kostja II ja kolmanda isiku projektis z-varraste paigaldamist sellesse vuuki ette nähtud ei olnud. Kostja I proovis projektis ette nähtud lahendust paremaks teha. Projekteerijale seda kinnituse saamiseks ei saadetud, vaid otsustati ise teha, ühtegi kirjalikku kooskõlastust ei ole (V kd, tl 103 pöördel – 105 pöördel, ajamärge 00:27:10 – 00:28:02; 00:37:14 – 00:39:19; 00:47:02 – 00:47:52).
63.Ringkonnakohus nõustub eelneva põhjal maakohtuga, et VÕS § 641 lg 3 kohaldamiseks ei ole käesoleval juhul alust. Kuigi kostja I on väitnud, et ta ei pidanud teostama projektile ekspertiisi, siis ei tähenda see, et kostja I ei oleks pidanud puuduste avastamisel sellest kostjat II teavitama ning küsima juhiseid või kooskõlastama oma alltöövõtja pakutud lahenduse projekteerijaga. Mh TN ütlustega on tõendatud, et kostja I teadis, et projekt ei ole piisavalt detailne ning et deformatsioonivuukide lahendus tuleb välja töötada. Seda küsimust arutati oma alltöövõtjaga, kelle pakutud lahendust ka usaldati, kuid kostja II ega kolmanda isiku poole ei pöördutud. Selliselt võttis kostja I kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik endale riisiko, et kui ehitatav lahendus ei tööta, siis vastutab tema tekkivate puuduste eest.
2-16-14644
64.Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt sätestab VÕS § 641 lg 3 töövõtja kõrgema hoolsusstandardi. Töövõtja peab selleks, et hiljem vabaneda vastutusest lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tuleneb muu hulgas tellija juhistest või kolmanda isiku eeltöödest, piisavalt kontrollima tellija juhiseid või eeltöid (nt RKTKo 06.12.2019, 2-17-12910/70, p 13; RKTko 19.12.2019, 2-15-15662/55, p 17; RKTKo 08.11.2017, 2-11-58942/229, p 22, 23). Käesoleval juhul on kostja II ja kolmanda isiku projekt tellija juhiseks VÕS § 641 lg 3 tähenduses. Riigikohus on selgitanud, et kui tellija on valinud selgitamise järel variandid, mis töö spetsiifiliseks kasutusotstarbeks ei sobi, vabaneb töövõtja vastutusest VÕS § 641 lg 3 järgi üksnes siis, kui ta on kas enne või pärast variantide väljapakkumist tellijale selgitanud selle variandi sobimatuse aluseks olevaid asjaolusid või juhtinud tellija tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele ning tellija jääb töövõtja selgitustele vaatamata oma valikule kindlaks (RKTKo 05.04.2019, 2-16-16481, p 20). Kuna kostja I on saanud aru, et projekt ei olnud piisavalt detailne ning on puudused ise (ent valesti) lahendanud, siis ei saa kostja I tugineda VÕS § 641 lg-le 3 – kostja I ei ole tuginenud tellija juhistele, vaid otsustas ise, kuidas asjaomane lahendus ehitada. Ringkonnakohus ei pea asjassepuutuvaks kostja I apellatsioonkaebuse väidet, et ta ei pidanud tegema kostja II ja kolmanda isiku projektile ekspertiisi (kostja I viitab RKTKo 02.06.2021, 2-15-8204/113, p 14). Maakohus ei ole väitnud ning ka ringkonnakohus ei leia, et kostja I oleks pidanud tegema ekspertiisi. Nagu juba korduvalt märgitud, oli kostja I teadlik, et projekt on puudulik ning Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt oleks ta pidanud küsima projekteerijalt projekti kohta täpsustusi (RKTKo 08.11.2017, 2-11-58942/229, p 23; RKTKo 08.12.2016, 3-2-1-116-16, p 78.1; RKTKo 06.12.2019, 2-17-12910/70, p 13). Kuna kostja I seda ei teinud ja lahendas küsimuse ise, vastutab kostja I ehitusvea eest.
65.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et tegemist oli ehitusveaga, mille eest vastutab kostja I. Kuna lepinguline suhe ja kostja I rikkumine on tuvastatud, tuleb hinnata, milline hagejale rikkumisega tekkinud kahju kuulub hüvitamisele. Selleks tuleb esmalt hinnata, milline on kohane müüritisse tekkinud pragude parandamise viis. II
Müüritisse tekkinud pragude parandamise viis
66.Kostja I on apellatsioonkaebuses heitnud maakohtule ette, et maakohus võttis aluseks kallima parandamisviisi, st eelistas müüritise kivide asendamist pragude mördiga täitmisele. Kostja I väidab, et VÕS § 646 lg-st 5 tulenevalt saab nõuda vaid mõistlike kulude hüvitamist, mitte kõige kallima parandamismeetodi maksumust.
67.Ringkonnakohus märgib esiteks, et VÕS § 646 lg 5 ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele, kuna hageja ei ole tööd ise teinud ega lasknud seda parandada, vaid nõuab kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 alusel kahju nõudmisel ei pea kulutused olema juba kantud, vaid nõutakse hageja poolt tulevikus kantavate kulutuste (VÕS § 128 lg 3) hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (RKTKo 25.10.2004, 3-2-1-115-04, p 26, vt ka VÕS I komm (216), § 115, p 11). Ka lepingu sõlmimise ajal 2011. aastal kehtinud ehitusseaduse § 4 kohaselt oli garantii ehitusettevõtja poolt võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet.
2-16-14644
68.Seega leiab ringkonnakohus, et kuna hageja tellis kostjalt I uue hoone ehitamise, siis peaks kahju hüvitamise tulemusel saavutatama olukord, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kui hoone oleks ehitatud nii, et pragusid ei oleks tekkinud. Seega ei ole eesmärk tuvastada võimalik kõige odavam, vaid kõige õigem parandusmeetod, mis aitab taastada hoone selliselt, et see näeks välja nagu uusehitis ning et tulemus oleks ajas sama püsiv, nagu see oleks ehitusveata ehitatud hoone puhul.
69.Maakohtus arutas kahte parandamisviisi ja hindas 2017. a toimunud parandust.
69.1.Ühel juhul lõigatakse kõikides voodermüüritises olevates deformatsioonivuukides seda läbivad terasvardad läbi, vuugid isoleeritakse ilmastikukindlaks ja täidetakse saneerimismördiga/elastse mastiksiga (sh vt kohtu määratud eksperdi HK arvamus, IV kd, tl 173). Teisel juhul lõigatakse deformatsioonivuukides asuvad terasvardad läbi, lammutatakse käsitsi pragunenud tellismüüritise osa, lisatakse vajadusel ankruid, korrastatakse soojustuse tuuletõkke välispind ja laotakse müüritus uuesti üles (kohtu määratud eksperdi HK täiendav arvamus, V kd, tl 34 pöördel). Teine parandamisviis on kallim.
69.2.2017. aastal teostatud parandustöö jättis maakohus arvesse võtmata, kuna kohtu määratud ekspert HK oli vaatlusel tuvastanud, et deformatsioonivuukides asuvaid z-raudu ei olnud kogu ulatuses läbi lõigatud, mistõttu tekkisid uued praod (V kd, tl 168 pöördel, ajamärge 00:06:42). Seega ei olnud tegemist kohase parandamisviisiga.
70.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga esiteks selles, et 2017. a parandustöid ei saa kohaseks pidada. Kuigi pooled ei vaidle asjaolu üle, et praod ei ole ehitisele ohtlikud, siis erinevalt kostjast I ei pea ringkonnakohus pragusid siiski pelgalt iluvigadeks, mida võib paranda ükskõik kuidas, peaasi, et saaks kõige odavamalt. 2017. a parandustööd osutusid ebakohaseks, kuna pool aastat hiljem tekkisid uued praod. Parandamisviisi, mille kasutamisel tuleks pärast igat aastaaega (st pärast suuri temperatuurimuutusi) pragusid uuesti parandada, ei saa pidada kohaseks. Asjatundjad on olnud valdavalt arvamusel, ning seda kinnitab kohtu määratud ekspert, et igal juhul tuleb deformatsioonivuukide tööd takistavad sarrused läbi lõigata, seega pelgalt pragude täitmine ei aita.
71.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et käesoleval juhul on kohasem müüritises kivide asendamise meetodi kasutamine, isegi kui see on kallim, kuna see vastab EhS § 4, VÕS § 650 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1 mõttele.
72.Kuigi ka kohtu määratud eksperdi esmane eelistus 13.04.2022 ekspertiisis oli pragude mördiga täitmine (pärast sarruste läbilõikamist), siis on seda põhjendatud asjaoluga, et hoone ehitamisel kasutatud Wienerbergeri telliseid enam ei toodeta ning teise tootja telliste kasutamine jääks esteetiliselt kole (IV kd, tl 170). Sama seisukohta on väljendanud hoone arhitekt KR (III kd, tl 161).
73.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnimetatud (eksi)arvamused on ümber lükatud 2023. aastal teostatud proovitöödega, mida maakohus paikvaatlusel vaatles. 14.09.2023 paikvaatluse protokollist nähtub, et kohus on tuvastanud, et proovitöö nr 1 puhul, mis seisnes mh uue tellisemüüritise ladumises teise tootja kividega, ei ole võimalik tuvastada suurt värvierinevust erineval ajal toodetud telliste vahel (V kd, tl 110 pöördel, viitega fototabeli fotodele 1 ja 3), kuna ka varem laotud telliseseinas on tellised erinevat tooni. Samal ajal tehtud proovitöö nr 2 kohta, mis hõlmas pragude täitmist saneerimismördiga (st katkisi telliseid ei asendatud), on kohus leidnud, et lähivaates on vuukide parandusi võimalik eristada, kaugemalt
2-16-14644 on vuugiparandused pigem vaevumärgatavad (V kd, tl 110 pöördel, fotod 5 ja 6). Hageja töötaja on proovitöö nr 2 juurde selgitanud, et välimuselt jäi mõrade täitmine sarnane, aga seespool on pragu ikkagi olemas. Silikoon läheb 1cm kaugusele, tellis on 7cm. Hageja töötaja hinnangul ei ole pragude täitmine kestlik lahendus (V kd, tl 111).
74.Seega on proovitöö ja paikvaatlusega tuvastatud, et katkiste telliste asendamine uutega ei jää hoone välimuses ebakohaselt paistma. Seetõttu ei ole relevantsed ka varasemad arvamused, kus pragude mördiseguga täitmist on peetud asjakohasemaks just seetõttu, et kivide asendamine jääb inetu. Ringkonnakohus leiab, et oluline on ka see, et ekspert HK on pärast selle tuvastamist, et uued kivid ei jää eristuvalt nähtavaks, kinnitanud 31.10.2023 istungil, et telliste asendamine on kestlikum variant (V kd, tl 169, ajamärge 00:27:14).
75.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb siiski arvestada seda, et praod ei ole mitte üksnes telliste vahel, vaid läbivad telliseid, mistõttu on selgelt esteetilisem lahendus telliste asendamine. Kohus võtab arvesse, et tegemist on piirkondliku haiglaga, st avaliku asutusega, millel on suur külastatavus. Arvestades, et tellitud oli uusehitus ja kõne all on töövõtugarantii (VÕS § 650 lg 1), ei ole mingit alust panna hagejat olukorda, kus ta saab ehitaja vea tõttu hiljem vaid parandatud maja. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu kohased HK istungil tehtud võrdlused Tallinna kino Kosmosega, mida renoveeriti tellistele pealekleepimise meetodit kasutades (V kd, tl 170 pöördel, ajamärge 00:58:44 jj). Kino Kosmos on ehitatud aastakümneid tagasi ning kümmekond aastat tagasi teostatud renoveerimine ei saanud olla töövõtugarantii alusel tehtud töö, st olukord ei olnud võrreldav käesolevas asjas oleva õigusliku olukorraga. Samal põhjusel – et tegemist on uusehitusega – on oluline ka see, et sõltumata hinnast oleks valitud kestlikum lahendus, st et parandus kestaks nii, nagu pidi kestma kohe korrektselt ehitatud hoone (EhS § 4, VÕS § 127 lg 1).
76.Mis puudutab kostja I väiteid, et kõik asjatundjad on pidanud pragude täitmist piisvaks, saab ringkonnakohus asjatundjate (enne paikvaatlust tehtud) arvamustest aru nii, et eelkõige on lähtutud sellest, kuidas pragusid võimalikult ökonoomselt parandada. Samuti on lähtutud sellest, et praod ei ole hoonele ohtlikud. Seega ei ole ehitusasjatundjad lähtunud VÕS § 127 lg 1 põhimõttest, mille kohaselt tuleb hageja asetada võimalikult sarnasesse olukorda, kus ta oleks, kui kostja I ei oleks ehitusviga teinud. Kohus leiab, et seetõttu saab ka kostja II esindaja HMe 05.09.2014 e-kirjas pakutud lahendus täita vuuk elastse mastiksiga (samuti kostja II jätkuvalt menetluses esitatud seisukoht, et parandada saab ka vaid pragusid) olla käsitatav sooviga teha (võimaliku vastutajana) parandused võimalikult kiiresti, lihtsalt ja soodsalt. Kohus peab lähtuma aga VÕS § 127 lg-st 1, EhS §-st 4 ja VÕS § 650 lg-st 1.
77.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kohaseks parandusviisiks on meetod, mille kohaselt lõigatakse deformatsioonivuukides asuvad terasvardad läbi, lammutatakse käsitsi pragunenud tellismüüritise osa, lisatakse vajadusel ankruid, korrastatakse soojustuse tuuletõkke välispind ja laotakse müüritus uuesti üles (kohtu määratud eksperdi HK täiendav arvamus, V kd, tl 34 pöördel). III
Parandamise maksumus
78.Kostja I heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus võttis hagi rahuldamisel aluseks kohtu määratud eksperdi HK 05.04.2023 täiendavas ekspertiisis kajastatud Aruna Ehituse OÜ pakkumuse 70 127,97 eurot ilma seda kriitiliselt hindamata. Kostja I väidab, et parandused saab teha 3060 euroga.
2-16-14644
79.Ringkonnakohus märgib esiteks, et kuna kohus on juba asunud seisukohale, et kohane parandamismeetod on see, mis hõlmab nii terasvarraste läbilõikamist kui ka telliste asendamist, siis hindab kohus järgnevalt üksnes neid kostja I väiteid, mis on seotud pakkumistega, mis käivad selle parandamismeetodi kohta. Samuti märgib ringkonnakohus, et kostja I on vaidlustanud kohtu määratud eksperdi poolt aluseks võetud tööde mahu. Ringkonnakohus leiab, et kohtu määratud ekspert HK on 13.04.2022 ekspertiisis piisavalt selgitanud, et vuukide töö tagamiseks tuleb läbi lõigata kõikide deformatisoonivuukide vardad, sh pikiseintes (IV kd, tl 171, 173). HK väitel toetab seda järeldust asjaolu, et 2017. a (osalise) parandustöö järel on tekkinud uued praod (IV kd, tl 174). Sellest arvamusest lähtudes on määratud ka tööde maht. Ringkonnakohtul puudub põhjus kahelda eksperdi määratletud vajalike tööde mahus. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ei ole sellises olukorras vaja hinnata hinnapakkumisi, mis puudutavad üksnes pragude täitmist. Seega ei saaks pragusid kohaselt parandada kostja I viidatud 3060 euro eest, mis eeldaks sisuliselt üksnes nurkades olevate pragude täitmist saneerimismördiga (V kd, tl 74).
80.Arvestades, et kohtuvaidlus algas 2016. aastal ning pooled on esmased hinnapakkumised esitanud 2016 – 2017. aastal (I kd, tl 59–59, II kd, tl 57, 59, 60, 129, 131), peab kohus asjakohaseks hinnata vaid neid hinnapakkumisi, mis on tehtud otsuse tegemise ajale ajaliselt lähemal, st 2023. aastal. Selleks on maakohtu poolt aluseks võetud kohtu määratud eksperdi HK (Aruna Ehitus OÜ) 05.04.2023 pakkumine ilma käibemaksuta 70 127,97 eurot (V kd, tl 33 – 35 pöördel) ning seejärel kostja I esitatud Meisel Ehitus OÜ mais 2023 koostatud pakkumine ilma käibemaksuta 25 473 eurot (V kd, tl 72) ja Vuugihunt OÜ mais 2023 koostatud pakkumine ilma käibemaksuta 22 268 eurot (V kd, tl 73). Ringkonnakohus arutas pooltega nimetatud pakkumisi ka 16.04.2024 toimunud istungil (VI kd, tl 76 pöördel – 77 pöördel).
81.Esiteks märgib kohus, et kostja I ei ole tõendanud, et mõni Aruna Ehitus OÜ pakkumises välja toodud töödest (V kd, tl 35) oleks asjakohatu, mistõttu lähtub kohus selle pakkumise tööde nimekirjast.
82.See-eest vaidleb kostja I, keda toetab kostja II, vastu asjaomase pakkumise ühikuhindadele, mistõttu tuleb neid täiendavalt analüüsida. Ringkonnakohtu istungil on välja toodud, et Aruna Ehitus OÜ ühikuhindade ühelt poolt ning Meisel Ehitus OÜ ja Vuugihunt OÜ hindade teiselt poolt vahe on kohati 2-3 korda. Hageja esindaja arvates ei saa kohtu määratud eksperdi poolt kohaseks peetud pakkumist paljasõnaliselt kahtluse alla seada, vaid riiklikult tunnustatud eksperti tuleb usaldada, kuna eksperdil on oma metoodika ja hea ülevaade turust. Kuigi kostja I esitatud hinnapakkumistes on ühikuhinnad madalamad, ei ole kostja I toonud konkreetselt esile, milles kohtu määratud eksperdi hindade ebakohasus seisneb. Kostja I ja kostja II viitasid istungil vaid sellele, et kui võtta aluseks keskmine ehitusmehe palk (väidetavalt 15–20 eurot/h), siis sellest selgub, millised on õiged ühikuhinnad. Kostjate hinnangul ei ole Aruna Ehituse OÜ hinnad eluliselt usutavad.
83.Ringkonnakohus märgib esiteks, et mis puudutab lammutamise ja uuesti ladumisega seotud töid (Aruna Ehitus OÜ pakkumise read 1, 3–7, V kd, tl 35), siis on kohtu määratud ekspert HK oma 05.04.2023 täiendavas ekspertiisis selgitanud, et tegemist on aeganõudva tööga, kuna päevas saab korraga laduda vaid 4–5 rida kive, et vältida värske müürimördi muljumist kivide omakaalu tõttu enne mördi kivinemist (V kd, tl 35). 31.10.2023 istungil on ekspert põhjendanud Aruna Ehitus OÜ-lt pakkumise küsimist sellega, et ta on nendega varem koostööd teinud ning teab nende kvaliteeti (V kd, tl 171, ajamärge 01:21:01 jj). Samal istungil on ekspert rõhutanud, et tegemist on töölõiguga, mida iga suvalist rendifirma töölist tegema palgata ei saa (tl 168 pöördel, ajamärge 00:08:49).
2-16-14644 Kuna kostjad ei ole tõendanud, et kohtu määratud eksperdi aluseks võetud tööde maht, ühikuhind ja kogumaksumus pakkumise ridades 1 ja 3–7 nimetatud tööde puhul oleksid ülepaisutatud, lähtub ka ringkonnakohus Aruna Ehitus OÜ hinnapakkumisest, mis nende tööde eest kokku on 32 152,70 eurot (2330,75 + 4661,50 + 1080 + 2516,85 + 17258,40 + 4305,20).
84.Ringkonnakohus hindab eraldi sama pakkumise rida 2 ning ridu 8–12. Aruna Ehituse OÜ pakkumise rida 2 näeb „fassaadil paiknevate kaamerate ja siltide ajutise teisaldamise ja tagasi panemise“ maksumusena ette 5000 eurot. Meisel Ehitus OÜ küsis sama töö eest 55 eurot ning Vuugihunt OÜ 200 eurot. Istungil lähtusid kostjad keskmise töömehe tunnihinnast, pidades Aruna Ehitus OÜ pakkumist ebausutavas. Hageja leidis, et kohane on usaldada kohtu määratud eksperti, kuid ei osanud tuua esile, miks kaamerate mahavõtmine ja tagasipanemine on antud juhul 5000 eurot maksev mahukas töö. Ringkonnakohus saab VÕS § 128 lg-st 3 lähtudes välja mõista mõistlikud kulud, ent kohtu hinnangul ei ole piisavalt ja usutavalt tõendatud, et mõne seinal oleva kaamera mahavõtmine ja tagasipanemine võiks maksta 5000 eurot, eriti arvestades, et tõstuki rent ja transport on eraldi kuluridadel. Seetõttu lähtub ringkonnakohus asjaomase töö hinna määramisel Vuugihunt OÜ pakkumisest 200 eurot, kuna Meisel Ehitus OÜ pakkumine 55 eurot on teistpidi ebamõistlikult madal. Seega peab ringkonnakohus mõistlikuks kuluks fassaadil olevate kaamerate ja siltide ajutise teisaldamise eest 200 eurot.
85.Aruna Ehitus OÜ pakkumise read 8–11 hõlmavad teenuseid nagu tõstuki rent (9600 eurot), ajutised piirded ja koristus (5000 eurot), juhtimiskulud (9000 eurot) ja transport (4500 eurot), kokku 28 100 eurot. Meisel Ehitus OÜ pakkumises on need kulud esitatud ühtse kuluna kokku 10 670 eurot. Vuugihunt OÜ pakkumises asjaomaseid kulusid välja toodud ei ole. Kostja I eeldas, et need kulud on Vuugihunt OÜ pakkumises arvestatud ühikuhindade sisse, kuid kohtul ei ole selliselt võimalik Vuugihunt OÜ pakkumist Aruna Ehitus OÜ ja Meisel Ehitus OÜ pakkumistega võrrelda. Siiski nõustub kohus kostjatega, et nimetatud teenuste kulu kokku 28 100 eurot ei ole usutavalt põhjendatud. Hageja ei osanud seda kulu ka põhjendada. Seetõttu on selles osas põhjendatum lähtuda Meisel Ehitus OÜ pakkumises toodud tõstuki rendi, piirete ja koristuse, juhtimiskulude ja transpordi kogumaksumusest 10 670 eurot.
86.Aruna Ehitus OÜ pakkumise rida 12 sisaldab 10% reservi, st 6375,27 eurot. Teistes pakkumistes reservi ette nähtud ei ole. Kostja I möönis ringkonnakohtu istungil, et reserv võiks olla paar tuhat eurot (ajamärge 00:37:48). Ringkonnakohus leiab, et reservi arvestamine ehitustööde puhul on arusaadav ja põhjendatud, kuid nõustub kostjaga I, et mõistliku pakkumise puhul võiks see olla väiksem. Kui arvestada, et kõigi Aruna Ehitus OÜ pakkumises loetletud tööde ja teenuste mõistlik kogumaksumus on 43 022,70 eurot (s.o 32 152,70 + 200 + 10 670), siis oleks piisav arvestada sellest reserviks 5%, st käesoleval juhul 2151,14 eurot.
87.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles hageja hagi rahuldati 45 173,84 eurot ületavas osas, ning teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi põhinõudes 45 173,84 eurot (s.o 32 152,70 + 200 + 10 670 + 2151,14).
88.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga I, et hüvitist tuleks täiendavalt vähendada (VÕS § 139 lg 1). Käesoleval juhul ei ole alust võtta arvesse hageja kaassüüd, kuna kohus on juba tuvastanud, et kostja I võttis ise riski, ehitades deformatsioonivuukide lahenduse oma alltöövõtja soovituste järgi. Samuti ei nõustu ringkonnakohus sellega, et parandustööde maksumus on suurenenud hageja süül (VÕS § 6, § 101 lg 3 ja § 127 lg 4), sest hageja oleks pidanud laskma praod kohe parandada. On tõsi, et enam kui 10 aastaga on ehitushinnad kasvanud, ent hageja ei olnud kohustatud ise puudusi parandama ja alles siis esitama asjaomase nõude kostja I vastu. Lisaks oleks kostjal I endal olnud võimalik peatada kahju ajas
2-16-14644 suurenemine, kui ta oleks teinud kohased parandused siis, kui hageja tema poole sellise nõudega pöördus või oleks sõlminud hagejaga mis tahes menetlusstaadiumis mõistliku kompromissi.
89.Kuna ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada põhinõudes 45 173,84 euro ulatuses, siis tuleb sellest tulenevalt ümber arvutada põhinõudelt välja mõistetud viivis.
89.1.Hageja nõudis viivist VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel. Maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja rahuldatud põhinõudelt (70 127,97 eurot) sissenõutavaks muutunud viivise 38 988,87 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisest põhinõudelt edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni. Maakohus lähtus sellest, et hageja esitas kohtule hagi 29.09.2016 ning selle suurendamise avaldused 26.05.2017 ja 09.05.2023. Maakohus mõistis viivise välja 29.09.2016–26.05.2017 eest 23 059,20 eurolt (1211,68 eurot); 27.05.2017–09.05.2023 eest 68 059,20 eurolt (33 016,17 eurot) ning alates 09.05.2023 kuni 08.12.2023 hagi rahuldatud osalt 70 127,97 eurot (4761,02 eurot).
89.2.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse 70 127,97 euro väljamõistmise osas ning rahuldab hageja põhinõude 45 173,84 euro ulatuses, siis tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse järgnevate perioodide viivise osas ning teeb uue otsuse, millega mõistab alates 27.05.2017 kuni maakohtu otsuse tegemiseni 08.12.2023 välja viivise hagi rahuldatud osalt, st 45 173,84 eurolt. Viivis 27.05.2017–08.12.2023 eest 45 173,84 eurolt on 24 981,13 eurot. Maakohtu otsus jääb jõusse osas, milles maakohus mõistis viivise välja 29.09.2016–26.05.2017 eest 23 059,20 eurolt, st 1211,68 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivis maakohtu otsuse tegemise seisuga 08.12.2023 on seega kokku 26 192,81 eurot (s.o 1211,68 + 24 981,13).
89.3.Alates kohtuotsuse tegemisest tuleb kostjal I tasuda hagejale põhinõudelt 45 173,84 eurot edasiulatuvalt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni. IV
Hageja muud kahjunõuded
90.Hageja esitas hagiavalduses ka kahjunõude 3859,20 eurot VÕS § 128 lg 3 alusel. Kahju kindlakstegemiseks ja fassaadi kordategemise ehitusliku lahenduse leidmiseks tellis hageja konsultatsiooniteenust AS-ilt Telora-E, mis on muu hulgas spetsialiseerunud ehitusalastele konsultatsioonidele, ja tasus nelja arve alusel kokku 3168 eurot (I kd, tl 61–64). Samuti tasus hageja Advokaadibüroole Eipre & Partnerid OÜ kohtueelselt koostatud õigusanalüüsi eest 21.06.2016 arve nr 20160619 alusel 691,20 eurot (I kd, tl 65, tl 66). 10.04.2018 hagiavalduses selgitas hageja, et ta nõuab 691,20 eurot vaid kostjalt I. Hageja seda nõuet 09.05.2023 hagi nõude suurendamise avalduses ega 14.11.2023 kohtukõne teesides ei maininud.
91.Maakohus leidis, et kuna hageja ei ole nõudest selge tahteavaldusega loobunud (TsMS § 429 lg 1), tuleb see lahendada ning mõistis 3859,20 eurot kostjalt I hageja kasuks välja.
92.Kostja I leiab apellatsioonkaebuses esmalt, et maakohus ületas hagi piire, kuna hageja oli sisuliselt sellest nõudest loobunud. Ringkonnakohus kostjaga I ei nõustu. Kuna hageja ei ole 3859,20 euro nõudest loobunud, mida hageja kinnitas ka ringkonnakohtu istungil (VI kd, tl 76 pöördel, ajamärge 00:18:28), siis pidi maakohus ja peab ringkonnakohus sellest nõudest lähtuma. Ringkonnakohus muudab siiski maakohtu põhjendusi selles osas, milles maakohus on selgitanud, et kuna ta ei rahulda hageja 70 127,97 euro + käibemaksu nõudes (st kokku 84 153,56 eurot) käibemaksu osa, siis saab ta rahuldada 3859,20 euro nõude, sest see jääb nõude
2-16-14644 84 153,56 eurot sisse. Ringkonnakohus leiab, et selline käsitlus ei ole õige. Maakohus pidi lähtuma 3859,20 euro nõudest seetõttu, et hageja oli selle esitanud ega olnud sellest loobunud. Maakohus sai selle nõude rahuldada mitte seetõttu, et see mahtus arvuliselt hiljem suurendatud nõude sisse (kuna hiljem esitatud põhinõue jäi käibemaksu osas rahuldamata), vaid seetõttu, et kahju hüvitamise nõue oli põhjendatud.
93.Kostja I on vaidlustanud kahju hüvitamise nõude rahuldamise ka sisuliselt, tuues välja, et maakohus jättis kõik kostja vastuväited käsitlemata (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Ringkonnakohus nõustub kostjaga I, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kuna ei ole kohtuotsust põhjendanud. Maakohus on 3859,20 euro nõude rahuldanud, ilma seda üldse hindamata ja otsust põhjendamata. Ringkonnakohus saab maakohtu minetuse parandada, hinnates ise poolte väiteid ja tõendeid. Kohus leiab, et lõppastmes on asjaomase nõude rahuldamine õige.
94.Ringkonnakohus märgib esiteks, et VÕS § 128 lg-te 1 ja 3 kohaselt hõlmab hüvitamisele kuuluv otsene varaline kahju selle tekitamise tõttu kantud mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 22, vt ka RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Sellise nõude rahuldamiseks peab kostja I olema rikkunud hagejaga sõlmitud lepingut ning hageja peab olema kandnud kahju, mis on põhjuslikus seoses rikkumisega.
95.Käesoleval juhul nõuab hageja kulutusi, mis ta tegi Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi korpuse hoone fassaadile tekkinud pragudega seonduva kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kuna kohus on juba tuvastanud, et kostja I on lepingut rikkunud ja peab hüvitama hagejale VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel 45 173,84 eurot fassaadi parandustööde tegemiseks, tuleb täiendava kahjunõude puhul hinnata, kas ja millist kahju hageja kandis ning kas kostja I tuvastatud rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Ringkonnakohus käsitleb esmalt AS Telora-E konsultatsiooniteenust ja seejärel hagejale kohtueelselt osutatud õigusabi. •
Konsultatsiooniteenus
96.Ringkonnakohus tuvastab, et AS Telora-E hagejale esitatud arvetest (I kd, tl 61–64) nähtub, et kokku on konsultatsiooniteenust osutatud 66 h ulatuses, tunnihinnaga 40 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 3168 eurot. Arvetelt nähtuvad järgmised selgitused. - 31.10.2015 arve nr 1054 alusel on osutatud konsultatsiooniteenust Tervise 1 fassaadi renoveerimistöödel oktoobris 2015. Hind 7 tunni eest koos käibemaksuga on 336 eurot. - 31.01.2016 arve nr 68 alusel on osutatud konsultatsiooniteenust Tervise 1 fassaadi renoveerimistöödel jaanuaris 2016. Hind 17 tunni eest koos käibemaksuga on 816 eurot. - 31.03.2016 arve nr 236 alusel on osutatud konsultatsiooniteenust Tervise 1 fassaadi renoveerimistöödel veebruaris – märtsis 2016. Hind 8 tunni eest koos käibemaksuga on 384 eurot. - 31.05.2016 arve nr 381 alusel on osutatud konsultatsiooniteenust Tervise 1 fassaadi renoveerimistöödel aprillis – mais 2016. Hind 34 tunni eest koos käibemaksuga on 1632 eurot.
2-16-14644
97.Kostja I väidab, et hageja ei ole tõendanud, et AS Telora-E oleks hagejale haigla korpuse fassaadi renoveerimisega seotud teenust osutanud. Kostja I väitel ei ole teada, mis nende 66 tunni jooksul on tehtud ning kas see oli üldse seotud praeguse asjaga, kuna kõnealusel perioodil ei tehtud sel objektil (Tervise 1 on Ida-Viru Keskhaigla aadress) mingeid renoveerimistöid. Hageja on arveid selgitanud sellega, et ta konsulteeris teenuse osutajaga haigla fassaadikahju kindlaks tegemiseks ja fassaadi kordategemise ehitusliku lahenduse leidmiseks.
98.Ringkonnakohus märgib esiteks, et oma 20.04.2017 menetlusdokumendi lisana on kostja I ise esitanud kohtule AS Telora-E veebilehe väljatrüki, kust nähtub, et asjaomase äriühingu töötajaks on mh TS (II kd, tl 24 pöördel – 25, 29–31). Kostja I seadis oma seisukohas seetõttu kahtluse alla TS arvamuste usaldusväärsuse, kuna tegemist on hagejale konsultatsiooniteenust osutava ühingu töötajaga. Selliselt on kostja I ise väitnud, et AS Telora-E on konsulteerinud hagejat vaidlusaluse fassaadiga seoses. Hilisemas etapis TS kui asjatundja arvamuse esitamine teeb usutavaks, et hageja kasutas sama äriühingut ka kohtueelsete konsultatsioonide käigus. Seega puudub ringkonnakohtu hinnangul alus kahelda, et hageja konsulteeris AS-iga Telora-E vaidlusaluse hoone fassaadi parandamise teemadel, kuna 2015. a lõpus ja 2016. a esimeses pooles on hageja suhelnud kostjatega hoone parandamise teemadel (sh on hageja sel perioodil esitanud kaks nõudekirja, 04.01.2016 ja 22.06.2016, I kd, tl 46, 51–55). Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tähtsust, et konkreetsel perioodil ei toimunud füüsiliselt Tervise 1 fassaadi ehk haigla fassaadi „renoveerimistöid“ nagu on märgitud arvete selgitustes. Arvetel olev sõnastus ei pruugi olla kõige korrektsem, ent kohtu hinnangul võib sellest aru saada nii, et konsultatsiooniteenust on osutatud problemaatilise Tervise 1 fassaadiga seoses.
99.Ringkonnakohus leiab, et tegemist oli vajaliku kuluga kahju ärahoidmiseks, vähendamiseks ja kindlakstegemiseks (VÕS § 128 lg 3), kuna hageja tegutsemine oli suunatud vaidluse kohtuvälisele lahendamisele ja fassaadi kohasele ja kiirele parandamisele. Arvestades kostjate vastuväiteid hagejale, on põhjendatud, et hageja konsulteeris omakorda neutraalse professionaalse teenuspakkujaga, kes ei esindanud kostjat I või kostjat II, kellel olid fassaadi parandamise küsimuses oma huvid. Teenuse tellimise vajadus seondus kostja I rikkumisega, seega on olemas põhjuslik seos kostja I rikkumise ja kahju vahel. Samuti pidi kahju olema kostjale I ettenähtav (VÕS § 127 lg 3), kuna pooled vaidlesid samal perioodil fassaadi pragude põhjuste, fassaadi parandamise viisi jms üle. Asjaolu, et hageja konsulteerib sellise vaidluse käigus kostjatest sõltumatu eksperdiga, pidi olema kostjale I kui professionaalsele ehitajale ettenähtav.
100.Mis puudutab osutatud teenuse mahtu ja hinda, siis puudub ringkonnakohtul põhjus kahelda selles, et konsultatsiooniteenust osutati 66 h ulatuses. Tegemist on kokku umbes 1,5 töönädala pikkuse ajaga. Arvestades kui mahukaks on sama vaidlus osutunud kohtumenetluses, ei ole põhjust pidada kokku u 1,5 nädala ulatuses konsulteerimist põhjendamatuks või ebamõistlikuks ajakuluks. Kostja I ei ole ka mingeid konkreetseimaid vastuväiteid ise välja toonud. Kostja I ei ole esile toonud ega põhjendanud ka seda, et konsultatsiooni tunnihind 40 eurot (millele lisandub käibemaks) oleks ülemäärane. Seega puudub kohtul põhjus seda ebamõistlikuks pidada.
101.Ringkonnakohus leiab seega, et maakohus on põhjendatult mõistnud AS Telora-E teenusega seotud kulu 3168 eurot välja kostjalt I.
2-16-14644 •
Kohtueelne õigusabikulu
102.Teiseks nõudis hageja Advokaadibüroole Eipre & Partnerid OÜ kohtueelselt koostatud õigusanalüüsi eest 21.06.2016 arve nr 20160619 alusel makstud 691,20 eurot (I kd, tl 65, tl 66).
103.Arvelt nähtub, et hagejale osutatud õigusabi sisuks oli „Õigusliku arvamuse koostamine IVKH ja AS Oma Ehitaja vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva garantiikohustuse kohta. Nõude koostamine AS Oma Ehitaja vastu“. Õigusabi on osutatud 6 tunni eest, tunnihinnaga 96 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on tõendanud, et 22.06.2016 esitas advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ kostjale I nõude garantiitööde teostamiseks ja hagihoiatuse (I kd, tl 51–55).
104.Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt saab kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamine kõne alla tulla tavalise tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudena § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel (RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-84-14, p 24; RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 50; RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 22). Ka kohtuvälised õigusabikulud on hüvitatavad eeldusel, et täidetud on kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, st kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-79-08, p 18).
105.Ringkonnakohus on juba tuvastanud kostja I rikkumise. Kohus tuvastab ka hageja kahju, milleks on kohtueelse õigusabi eest tasutud 691,20 eurot. Kohus leiab, et tõendatud on ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel, kuna hageja on õigusabi kasutanud selleks, et lahendada vaidlus kohtuväliselt, st kõigi osaliste aega ja muid ressursse kokku hoides. Kostjale I pidi olema piisavalt ette nähtav ja arusaadav, et hageja kasutab õigusabi, kuna õigusabi osutaja esitas kostjale I 22.06.2016 nõude garantiitööde teostamiseks ja hagihoiatuse. Sellest pidi olema arusaadav, et hageja on kasutanud kohtueelselt õigusabi ja see kulu võib hiljem kostja I rikkumise tuvastamise korral osutuda kahjuks, mis mõistetakse välja kostjalt I endalt. Ringkonnakohus leiab, et 6 tundi asjaoludega tutvumiseks, õigusliku olukorra kaardistamiseks ja nõude koostamiseks ei ole ülemäärane. Samuti ei saa ülemääraseks pidada 96 euro (millele lisandub käibemaks) suurust tunnihinda.
106.Ringkonnakohus leiab seega, et maakohus on põhjendatult mõistnud Advokaadibüroo Eipre & Partneri OÜ teenusega seotud kulu (691,20 eurot) välja kostjalt I.
107.Eeltoodust tulenevalt on maakohus hageja 3859,20 euro nõude õigesti rahuldanud ning maakohtu otsus jääb selles osas muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab maakohtu otsust eeltoodud põhjendustega.
108.Kuna maakohus on mõistnud hageja kasuks viivise välja vaid põhinõudelt (milleks maakohus pidas 70 127,97 eurot, maakohtu otsuse p-d 45–46) ning hageja ei ole apellatsioonkaebust esitanud, siis ei mõista ka ringkonnakohus 3859,20 euro nõudelt hageja kasuks välja viivist.
109.Käesoleva otsuse p-dest 87 ja 89.2 tulenevalt teeb ringkonnakohus seega maakohtu otsuse tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja põhinõude 45 173,84 euro ulatuses ja sellega seonduva viivisenõude kokku 26 192,81 euro ulatuse. Maakohtu otsus jääb jõusse tulevikku suunatud viivisenõude ning kahjunõude 3859,20 eurot rahuldamise osas. Ringkonnakohus täpsustab oma otsuse resolutsioonis maakohtu otsuse resolutsiooni p 3, kuna
2-16-14644 maakohus ei ole otsuse resolutsioonis eristanud põhinõude ja kahjunõude rahuldamise ulatust, kuigi on mõistnud viivise välja üksnes põhinõudelt. V
Menetluskulude jaotus
110.Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel sellest, et hagi rahuldati osaliselt ning kohtul on sel juhul suurem kaalutlusõigus menetluskulude jaotamisel (TsMS § 163 lg-d 1 ja 2). Maakohus jättis kostja I ja hageja menetluskulud kostja I kanda. Samuti jättis maakohus kostja I kanda kolmanda isiku AS Arhitektuuribüroo KR menetluskulud ning OÜ EstKONSULT menetluskulud, mis tekkisid viimasel kolmanda isikuna, st kuni tema kaasamiseni menetlusse kostjana. Kostja II menetluskulud jättis kohus hageja kanda alates kostja II kostjana kaasamisest. Maakohus põhjendas menetluskulude valdavas osas kostja I kanda jätmist sellega, et kostja I ei nõustunud kompromissiga, samuti kuna kostja I soovis kostja II kaasamist (algselt kolmanda isikuna). Maakohus selgitas, et ta rahuldab hagi 87,90% ulatuses, mistõttu on õigustatud sel juhul jätta menetluskulud valdavas osas kostja I kanda.
111.Kostja I on apellatsioonkaebuses vaidlustanud teda puudutava menetluskulude jaotuse. Muu hulgas tõi kostja I välja, et hagi rahuldati mitte 87,90% ulatuses, vaid 83,30% ulatuses, mis oleks pidanud kajastuma menetluskulude jaotuses. Kostja I ei nõustunud, et TsMS § 163 lg 2 kohaldamine oleks põhjendatud, kuna maakohtu poolt põhjendatuks peetud kompromiss (35 000 eurot) ületab tegeliku fassaadi parandamiskulu 14,7-kordselt. Kostja I hinnangul tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
112.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ning rahuldab hageja põhinõude väiksemas ulatuses kui maakohus, siis peab ringkonnakohus igal juhul menetluskulud ise uuesti jagama.
112.1.Ringkonnakohtu otsusega rahuldatakse hageja hagi kokku 49 033,04 euro ulatuses (s.o põhinõue 45 173,84 eurot + 3859,20 eurot). Hageja nõudis maakohtus põhinõudena 84 153,56 eurot ja kahjuna 3859,20 eurot, st kokku 88 012,76 eurot. Seega on ringkonnakohtu otsuse järgselt hageja nõue rahuldatud u 55%, st umbes pooles ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks kohaldada TsMS § 163 lg 1 kolmandat alternatiivi ning jätab diskretsiooniõigust kasutades hageja ja kostja I maakohtus kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda.
112.2.Mis puudutab kostja II menetluskulusid, siis maakohus jättis kuni 20.03.2018 OÜ-l EstKONSULT tekkinud menetluskulud kostja I kanda ning alates 20.03.2018 hageja kanda. Kuna kostja I on vaidlustanud kostja II menetluskulude tema kanda jätmise, peab ringkonnakohus hindama ka nende menetluskulude jaotamise õigsust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada. Maakohus kaasas OÜ EstKONSULT hageja taotlusel 12.09.2017 määrusega menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel ning 02.04.2018 määrusega hageja 20.03.2018 taotluse alusel kostjana II. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt TsMS § 167 lg-st 1 tuleb jätta OÜ EstKONSULT kui kolmanda isiku kuni 20.03.2018 tekkinud menetluskulud tema enda kanda. Seda põhjusel, et OÜ EstKONSULT kaastati menetlusse kostja poolel, ent kostja I
2-16-14644 menetluskulusid ei jäeta hageja kanda, vaid need jäävad kummagi poole enda kanda. Seega ei saa jätta tema kolmanda isikuna kantud menetluskulusid hageja kanda. Neid ei saa jätta ka kostja I kanda. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 167 lg-st 1 ja lg 2 esimesest lausest tulenevalt ei saa iseseisva nõudeta kolmas isik nõuda menetluskulude hüvitamist sellelt poolelt, kelle poolel ta menetluses osaleb või kelle poolel ta sinna kaasati (RKTKm 21.02.2014, 3-2-1182-13, p 12). Ringkonnakohus ei saa jätta OÜ EstKONSULT kui kolmanda isiku menetluskulusid tema enda kanda kuni maakohtu 02.04.2018 määruse tegemiseni, kuna ringkonnakohus ei saa muuta maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude jaotuse p 4, millega jäeti kostja II menetluskulud alates 20.03.2018 hageja kanda. Hageja ei ole nimetatud otsustust vaidlustanud ja see on jõustunud. Seega jäävad kostja II menetluskulud tema enda kanda kuni 20.03.2018.
112.3.Mis puudutab AS Arhitektuuribüroo KR menetluskulusid, mille maakohus jättis kostja I kanda, siis leiab ringkonnakohus, viidates eelmises lõigus toodud põhjendustele, et need tuleb jätta kolmanda isiku enda kanda (TsMS § 167 lg-d 1 ja 2).
113.Kuna ringkonnakohus rahuldab kostja I apellatsioonkaebuse osaliselt, siis jaotab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel. Maakohus rahuldas hagi kostja I vastu põhinõude ja kahjunõude osas kokku 73 987,17 euro ulatuses ning ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hageja nõue rahuldati kokku 49 033,04 eurot ületavas osas (s.o põhinõue 45 173,84 eurot + 3859,20 eurot). Seega rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse u 34% ulatuses ning see jääb rahuldamata u 66% ulatuses. Ringkonnakohus peab kohaseks lähtuda TsMS § 163 lg 1 esimesest alternatiivist ja jagada kulud vastavalt kaebuse rahuldamise proportsioonile. Seega jäävad ringkonnakohtus kantud hageja, kostja I ja kostja II kantud menetluskulud 66% ulatuses kostja I kanda ning 34% ulatuses hageja kanda.
114.Ringkonnakohus märgib, et menetluses olnud AS Arhitektuuribüroo KR on äriregistrist kustutatud 06.12.2021 ilma õigusjärgluseta. Ringkonnakohtu menetluses kolmas isik ei osalenud ning tal ei ole menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Kairi Piirisild Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.