Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Tiit Kollom ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.11.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-13-42727
Kohtuasi
Ehitus5ECO OÜ hagi Oniar OÜ vastu 16 717 euro väljamõistmiseks ning Oniar OÜ vastuhagi Ehitus5ECO OÜ vastu 198 988,07 euro, viivise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.06.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oniar OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
249 692,78 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Ehitus5ECO OÜ (registrikood 11715995, asukoht Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson, seaduslikud esindajad MP ja AN Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Oniar OÜ (registrikood 10936116, asukoht Pargi 16, Märjamaa, 78304 Raplamaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela ja seaduslik esindaja RL
Istungi toimumise aeg
20.10.2015
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.06.2015 otsus 10 100 euro väljamõistmise osas ja jätta selles osas hagi rahuldamata.
2.Muuta otsust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
4.Sõnastada otsuse tervikresolutsioon järgnevalt: 4.1 Rahuldada Ehitus5ECO OÜ hagi Oniar OÜ vastu osaliselt ja välja mõista Oniar OÜ-lt 6617 (kuus tuhat kuussada seitseteist) eurot Ehitus5ECO OÜ kasuks. 4.2 Jätta rahuldamata Oniar OÜ vastuhagi Ehitus5ECO OÜvastu 198 988,07 eoro, viivise 17 770 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta hagi esitamisega seotud menetluskulud 40 % ulatuses kostja ja ja 60 % ulatuses hageja kanda ning vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud täielikult kostja kanda, lepinguliste esindajate kulud jätta 5 % ulatuses hageja ja 95 % ulatuses kostja kanda.
2.Välja mõista Oniar OÜ-lt Ehitus5ECO OÜ kasuks 18 184,26 eurot maakohtus kantud menetluskulu hüvitamiseks ja 3851,77 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulu hüvitamiseks, kokku 22 036,03 eurot.
3.Välja mõista Ehitus5ECO OÜ-lt Oniar OÜ kasuks 728,50 eurot maakohtus kantud menetluskulu hüvitamiseks ja 133,10 eurot ringkonnakohjtus kantud menetluskulu hüvitamiseks, kokku 861,60 eurot.
4.Tasaarvestada hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kuuluv summa 861,60 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluva summaga 22 036,03 eurot.
5.Tasaarvestuse tulemusena välja mõista Oniar OÜ-t Ehitus5ECO OÜ kasuks 21 174,43 (kakskümmend üks tuhat ükssada seitsekümmend neli) eurot ja 43 senti menetluskulude hüvitamiseks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.Ehitus5ECO OÜ (hageja) esitas 13.09.2013 Harju Maakohtule hagi Oniar OÜ (kostja) vastu, milles palub tuvastada, et kostjal ei ole hageja vastu garantiinõude esitamise alust. 27.03.2014 esitas hageja taotluse hagi eseme asendamiseks, mille kohaselt palus hageja asendada hagi eseme ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 16 717 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.03.2011 töövõtulepingu Märjamaal, Pargi 16 asuva tootmishoone laiendus- ja juurdeehitustööde teostamiseks. Lepingu p 2.4 kohaselt oli hageja kohustuseks teostada tööd lepingule lisatud dokumentide ning projektdokumentatsiooni kohaselt. Ehitustööde vastuvõtu-ülevaatuse akt allkirjastati 09.09.2011 ning akti p-s 8 märgiti kokku 11 puudust. AS UniCredit Bank Eesti filiaal väljastas 16.09.2011 garantiikirja, mille alusel kohustub pank tasuma soodustatud
isikule (kostjale) tema esimesel nõudmisel kuni 16 717 eurot kui hageja rikub lepinguga sätestatud garantiikohustusi.
3.09.09.2013 esitas kostja AS-ile UniCredit Bank Eesti filiaal nõude kostjale garanteeritud summa täielikuks väljamaksmiseks. Kostja heidab hagejale ette, et hageja on rikkunud soojusvarustuse- ja ventilatsioonilahendusega ning videovalvesüsteemidega seotud kohustusi ning on jätnud kõrvaldamata betoonpõranda kahjustused.
4.Hageja hinnangul ei ole ta garantiikohustusi rikkunud ning kostja on pannud pangagarantii maksma põhjendamatult. Kuna hageja on valmis garantiitööd teostama, siis puudub alus garantiitagatise realiseerimiseks. Vaidluse all olevate videovalve-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide osas garantiiperioodi lõpueelse ülevaatuse aktis kirjeldatud puudused said töövõtja poolt kõrvaldatud. Seoses panga poolt garantiiraha väljamaksmisega kostjale, kohustus hageja kostjale väljamakstud summa 16 717 eurot pangale hüvitama.
5.Hageja toob välja, et töövõtulepingu p 2.3 kohaselt tuli hagejal ehitustööd teostada vastavalt lepingule lisatud projektdokumentatsioonile. Ehitise projektdokumentatsioon on koostatud VIP Projekt OÜ poolt, kelle kvalifikatsiooni tõendavad Majandustegevuse Registris avaldatud registreeringud projekteerimistegevuse kohta.
6.30.07.2013 on OÜ Raksit koostanud Pargi 16 tootmishoone eksperthinnangu. Hinnangu koostamisel võeti aluseks VIP Projekt OÜ poolt koostatud kütte ja ventilatsiooni põhiprojekt; hageja poolt üleantud dokumentatsioon; õhksüsteemi, soojussõlme ja ventilatsiooniagregaadi 09.07.2013 visuaalse ülevaatuse dokumendid; elektrooniline kirjavahetus; eelhinnangu andmine Heveref OÜ tööle ning kostja tegevdirektori Rein Loeli selgitused. OÜ Raksit eksperthinnangust nähtub, et suur osa ventilatsiooni- ning küttesüsteemi puudustest on tingitud puudulikust projektist ning tehnilistest lahendustest. Pargi 16 hoone puhul on tegemist metallitöökojaga, kus planeeritavas tootmises kasutatav tehnoloogia erineb märkimisväärselt tavaolukorrast. Kostja oleks pidanud sellest projekteerijat teavitama. Hageja hindas projekti sobivust tavatingimustes. Hageja toob välja ka, et mistahes projekteerimisetöid ega projekti ekspertiisi teostamise kohustust töövõtulepingujärgsed tööd ei hõlmanud. Hageja hinnangul on puudus ventilatsiooni- ja küttesüsteemis tingitud ka seadmete ebakorrektsest hooldusest.
7.Hageja ei ole rikkunud videovalvesüsteemidega seotud kohustusi. Kostja on hooldanud videovalvesüsteemi puudulikult ning süsteem on ebaõigesti paigaldatud. Hageja rõhutas, et ühe kaamera töös esinev ajutine tõrge ei saa olla kogu valvesüsteemi väljavahetamise põhjuseks. Kostja eesmärk on kogu süsteemi väljavahetamine, mis ei ole õiguspärane.
8.Betoonpõrandate kahjustuste osas märkis hageja, et ta on kogu aeg olnud valmis nimetatud garantiitöid teostama, kuid kostja ei võimaldanud nende tööde teostamist. Hageja toob ka välja, et kostja alustas põrandate koormamisega lubatust oluliselt varem, mis omakorda tõi kaasa betoonpõrandas pragude tekkimise või vähemalt suurendas vastava kahju tekkimise riski. Juhul kui kohus leiab, et pragude tekkimine on tingitud hagejapoolsest rikkumisest, tuleb vastavat kahjusummat vähendada 0 euroni, arvestades seejuures kostja tegevusest tingitud ohtu betoonpõranda säilimisele.
9.Kostja ei ole garantiinõudes märgitud kulutuste kandmist tõendanud ning soovib hageja kulul alusetult rikastuda.
10.Alternatiivselt leidis hageja, et isegi, kui kütte-, ventilatsiooni- ja videovalvesüsteemide töös esinevad probleemid või tõrked on käsitletavad
hagejapoolsete rikkumistena, siis on tegemist rikkumistega, mille põhjustas kinnipidamine kostja juhistest (sh kostja enda poolt tellitud ja hagejale esitatud ehitusprojektist, kostja poolt erinevate spetsialistide abil välja valitud seadmetest jne), mistõttu seesuguste rikkumiste eest hageja ei vastuta.
11.27.03.2014 esitas hageja taotluse hagi eseme asendamiseks, mille kohaselt palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 16 717 eurot. Võttes arvesse, et kostjale on garantiisumma välja makstud, on kostja kõiki käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaolusid arvesse võttes alusetult rikastunud, mistõttu ei ole võimalik lahendada käesolevat hagi selliselt, nagu hageja esialgselt esitas. Tulenevalt eeltoodust soovis hageja, et kohus küll hagi rahuldamisel tuvastaks, et kostja on esitanud alusetu garantiitagatise realiseerimise nõude, kuid kohustaks kostjat tagastama hagejale temale hüvitatud garantiinõude summas 16 717 eurot. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi
12.Kostja hagi ei tunnistanud, vaidles sellel vastu ning palus jätta menetluskulud hageja kanda.
13.Hageja on mõistnud ebaõigesti poolte kokku lepitud ehitusgarantii sisu ja ka sellest tulenevaid hageja kohustusi. Kuna vastavalt ehitusgarantii võlasuhte olemusele lasus hagejal kohustus kõrvaldada puudused sõltumata projekteerija vigadest, vastutusest või muudest asjaoludest ning hageja seda ei teinud, rikkus ta juba üksnes sel põhjusel ehitusgarantiiaja kohustusi, mis andis kostjale õiguse realiseerida töövõtulepingu p 10.10 ning garantiikirja alusel garantiiaja tagatis.
14.Kostja esitas 10.10.2014 vastuhagi 198 988,07 euro, viivise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja põhjustas lepingujärgsete kohustuste rikkumisega (lepingu kohaste tööde mittenõuetekohase teostamisega) kostjale kahju erinevate kulutuste näol kokku 215 705,07 eurot, millest puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulud moodustavad 198 504,07 eurot ja lisakulu energiale 17 201 eurot.
15.Vastuhagi kohaselt on kostjal tekkinud hageja rikkumisest tingitud kulutused. Kuivõrd hageja ei suutnud soojusvarustus– ning ventilatsioonisüsteemi töös esinevaid probleeme lahendada, ega tagada kostjale ehitusgarantiiaja kestel toimivat soojusvarustus– ja ventilatsioonilahendust, tellis kostja selle puuduste tuvastamiseks eksperthinnangu OÜ-lt Raksit maksumuses 700 eurot. Eksperthinnangus jõudis ekspert Aivar Rant järeldusele, et hageja on ehitanud kostjale projektiga mittekooskõlas oleva ja mittetoimiva soojavarustuse– ja ventilatsioonilahenduse, mida ei ole otstarbekas täiendavate töödega parandada, mistõttu tuleb ehitada uus keskkonna- ja seadme töötingimustele vastav süsteem. Hageja rikkumised tõid eksperdi järeldusi arvesse võttes kostjale kaasa alljärgnevad tegevused ja kulutused: - Ventilatsiooniseadme ümberehituse projekti tellimine ja sellega seotud kulu. Kostja tellis selle projekti OÜ–lt Raksit maksumusega 2200 eurot. - Süsteemi läbipesemine ja sellega seotud kulu. Kostja tellis pesu OÜ–lt Santeh Invest maksumusega 476 eurot. - Ventilatsiooniseadme ümberehitustööd (OÜ AEK pakkumus hinnaga 149 500 eurot). - OÜ Raksit projektis ette nähtud üldehitustööde projekteerimine ja teostamine ning nendega seotud kulutused. Kostja tellis vastavate tööde projekteerimise OÜ–lt Summa Summarum ja võttis hinnapakkumise üldehitustööde teostamiseks OÜ-lt Stimonter. Nendega seotud kulud on esitatud arve ja pakkumise alusel vastavalt 400 eurot ja 14 400 eurot. - Hageja põhjustas soojusvarustuse- ning ventilatsioonisüsteemi puudustest tingituna täiendavad kulutused energiale. Kulu kindlaks tegemiseks tellis kostja eksperthinnangu soojusenergeetika insenerilt (ekspert AV). Eksperthinnangust
tuleneb, et soojusvajaduse arvutamise põhimõtete põhjal leitud vajalik energiakulu toimiva süsteemi tingimustes ja kostja vaatlusalustel kütteperioodidel (tegelikult) kantud kulu erinevad võrdluses sellisel määral, et kostjal tuli kanda vajalikust kulust 206 MWh rohkem, mis võrdub vaadeldava perioodi soojuse aritmeetilise kaalutud keskmise hinna (83,5 eurot / MWh) järgi arvutatuna 17 201 euroga. - Lisaks kaasnes kostjale kulu täiendava energiakulu tuvastamiseks, milleks on ekspert AV-ele makstud tasu summas 500 eurot. - Kostja tellis videovalvesüsteemi puuduste põhjuste tuvastamiseks ekspertiisi Qsys Eesti OÜ-lt hinnaga 712 eurot. Töövõtulepinguga seotud projekti nõudeid ja Qsys Eesti OÜ ekspertiisi aluseks võttes, tegi AS G4S Eesti kostjale pakkumise videovalvesüsteemi Milestone XProtect Professional paigaldamiseks hinnaga 19 516,07 eurot. - Betoonpõranda kahjustuste põhjuste ja nende kõrvaldamise kulu. Kahjustuste (pragude) tekkepõhjuseks oli hageja tööde tegemisel projekti nõuete eiramine, ebakvaliteetne betoonmaterjal ning ebapiisav hooldus kivistumisperioodil. Betoonpõranda ekspertiisi teostanud riiklikult tunnustatud ekspert LR pidas põhjendatuks lahendada kahjustuste likvideerimine pragude täitmisega akrüüliga, mida pakkus OÜ Estofloors, tööde koguhind 9600 eurot. - Lisaks osutatud kahjustuste likvideerimisele kaasnes kostjale kulu ka nende põhjuste kindlakstegemiseks tarviliku ekspertiisiga. OÜ Ristart arve kohaselt oli riiklikult tunnustatud ekspert LR ekspertiisi hinnaks 500 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile
16.Hageja vastuhagi ei tunnistanud ning palus jätta selle rahuldamata. Tõendamata on kostjale kahju tekkimine ning puudub põhjuslik seos hageja rikkumise ja kahju vahel.
17.Kostja on vastuhagi alusena loetlenud erinevaid kahjulikke tagajärgi või tõrkeid, mis tema tootmishoone põrandas ning kütte-, ventilatsiooni- ja videovalvesüsteemis esinevad, kuid ei välja toonud ega tõendanud seda, missuguste konkreetsete hageja töövõtulepingust tulenevate rikkumiste tagajärjel väidetavad puudused või tõrked tekkinud on, ehk missugused rikkumised on vastuhagis märgitud kahjulike tagajärgedega põhjuslikus seoses ning missugune on hageja tegelik kahju iga konkreetse rikkumise tulemusena.
18.Videovalve-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide osas garantiiperioodi lõpueelse ülevaatuse aktis kirjeldatud puudused said hageja poolt kõrvaldatud. Garantiitööna betoonpõrandas esinevate pragude kõrvaldamiseks hagejat objektile ei lubatud. 18.09.2013 saatis hageja esindaja MP kostja esindajale RL-le e-kirja (18.09.2013 ekirjavahetus), milles märkis mh järgmist: 21.08.2013 teostati garantiiperioodi lõpueelne ülevaatus, kus fikseeriti teostamisele kuuluvad garantiitööd. Hageja teostas nimetatud tööd kokkulepitud tähtaegadel ja edastas nimekirja teostatud garantiitöödest kostjale ülevaatuseks 04.09.2013. Teostatud garantiitööde kohta on kostja poolt tänaseni esitatud 1 märkus asfaldi pragude täitmise töömetoodika osas, millele oleme ka vastanud 17.09.2013. Kuna tellija poolt tehtud garantiitööde osas rohkem märkusi ja pretensioone esitatud ei ole, siis eeldame, et tellija on rahul teostatud garantiitööde kvaliteediga ja loeme nimekirjas toodud garantiitööd teostatuks. Esimese astme kohtu otsus
19.Harju Maakohtu 08.06.2015 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 16 717 eurot. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu
19 429,75 eurot. Maakohus määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Maakohtu hinnangul on kostja vääralt mõistnud töövõtulepingu p-s 10.3 sätestatud garantii sisu ning ekslikult leidnud, et hageja vastutab kõikide ehitusobjekti puuduste eest sõltumata sellest, kes need puudused on põhjustanud. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus on hageja selgelt väljendanud, et töövõtja ei hakka projekteerima ning hageja teeb vajalikud teostusjoonised. Kohus nõustus hagejaga selles, et OÜ Raksit eksperthinnangus hagejale tehtud etteheide selle kohta, et hageja ei ole piisava põhjalikkusega kontrollinud, kas projekteerija poolt koostatud projekt võimaldab välja ehitada efektiivselt toimivat ventilatsioonisüsteemi, ei ole kooskõlas vaidlusaluse lepingu p-ga 2.2, mille järgi edastab kostja hagejale ehitustöö tegemiseks vajaliku projektdokumentatsiooni. Seega vastutab hageja vastavalt pooltevahelisele lepingule üksnes ehitustöö lepingu tingimustele vastavuse eest ning hageja antud garantii ei laiene puudustega teostatud projekteerimistöödele ning projektdokumentatsioonile.
21.Maakohtu hinnangul tõendavad tööde vastuvõtu-ülevaatuse akt, vaegtööde ülevaatuse akt, garantiiperioodi lõpueelse ülevaatuse akt ning pooltevaheline e-kirjavahetus, et garantiiperioodi lõpuks ei olnud hagejal teostamata või puudustega teostatud töid, mis oleksid aluseks kostja poolt AS-le UniCredit Bank Eesti filiaalile 09.09.2013 nõudekirja esitamiseks. 18.09.2013 e-kirjas toodud tööde teostamata jätmist ei saa kohtu hinnangul hagejale ette heita, kuivõrd kostja ei lubanud hagejal neid töid teostada. Kuivõrd kostja 09.09.2013 nõudekirjas toodud garantii väljamaksmise eelduseks on töövõtjapoolne garantiiaja kohustuse rikkumine, mis aga käesolevas menetluses tõendamist ei leidnud, on kostja pannud pangagarantii maksma põhjendamatult ning sellega hagejale kahju tekitanud. Seega kuulub garantiisumma 16 717 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
22.Maakohus leidis, et vastuhagi ei kuulu rahuldamisele. Kostjal ei ole hageja vastu kahju hüvitamise nõuet. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud ning kostja on tööd vastu võtnud. Teostatud ja üle antud tööd nähtuvad tööde vastuvõtuülevaatuse aktist, vaegtööde ülevaatuse aktist ja garantiiperioodi lõpueelse ülevaatuse aktist. Käesolevas menetluses on tõendamist leidnud, et kostja tegevuse tulemusel on jäänud teotamata garantiiperioodi töödest vihmaveetoru süliti vahetus, betoonpõrandas pragude likvideerimine ja keevituskäppade lõdvikute vahetus. Muid töövõtulepingu alusel teostamata töid ei ole kohus tuvastanud. Töövõtja on põhjendatult lähtunud temale lepingu p 2.2. alusel esitatud projektdokumentatsioonist ning teostanud tööd vastavalt esitatud projektile. VÕS § 641 lg 3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohus nõustus hagejaga selles, et vastuhagist ei nähtu, millist konkreetset töövõtulepingust tulevat kohustust on hageja rikkunud. Vastuhagist nähtub, et tellija soovib täiesti teistsugusel tööpõhimõttel toimivat ja teisel seadmel põhinevat ventilatsioonisüsteemi, samuti oluliselt kallimat videovalvesüsteemi. Kohtu hinnangul saavad hageja kohustused tuleneda üksnes töövõtulepingust ning tellija poolt töövõtjale antud OÜ VIP Projekt projektdokumentatsioonist. Puuduliku projektdokumentatsiooni eest ei kanna vastutust töövõtja, olemasoleva projekti puudulikkust on kostja tunnistanud ka kohtuistungil. Kuivõrd vastuhagis esitatud nõuded on õiguslikult põhjendamatud, ei kuulu vastuhagi rahuldamisele.
23.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
Apellatsioonkaebus
24.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja põhinõue 198 988, 07 eurot, viivis 17 770,18 eurot ja viivis põhinõudelt (198 988, 07 eurot) VÕS § 113 lg 1 järgses määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
25.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti ehitusgarantiid ja finantsgarantiid. Maakohus on ekslikult mõistnud ehitusgarantiialase kokkuleppe õiguslikku olemust. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud töövõtulepingus, ehitusseaduse (EhS) § 4 ja VÕS-i vastavate sätetega reguleeritud poolte ehitusgarantiikokkulepet. Riigikohus on 28.02.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11 leidnud, et ehituse töövõtja vastutuse juhul on VÕS §-st 642 ja EhS §-st 4 tulenevalt tegu rikkumise vabandatavusest sõltumatu garantiivastutusega. Riigikohus selgitas ka, et garantii sisuks on ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantiikestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead. Seega tekib garantiilepingu alusel võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust. Kostja leidis, et seega peab töövõtja kirjeldatud ehitusgarantii kokkuleppe puhul tagama selle, et ehitusgarantiiperioodil (ja selle lõppedes) ei esine töös mingeid puudusi ja kõrvaldama iga sellise asjaolu, sõltumata sellest, kas selle põhjuseks on töövõtja enda töövõtulepingulise kohustuste rikkumine või mistahes muu asjaolu. Poolte töövõtulepingus reguleeritud ehitusgarantii on sarnane lahendis nr 3-2-1-177-11 kirjeldatud ehitusgarantiiga, mis lähtub mh EhS § 4 lg-st 1 ning kus pooled ei ole kokku leppinud töövõtulepingust sõltumatute ehitusgarantii järgsete kohustuste osas töövõtja vastutusest vabanemise alustes (VÕS § 641 lg 3 kohaldamises).
26.Maakohus leidis ekslikult, et hagejat siduv ehitusgarantii kokkulepe ei laiene puudulikele projekteerimistöödele, mida kohus pidaski otsuses ehitustööde puuduste põhjuseks. Maakohus jättis tähelepanuta, et puudulike projekteerimistööde vastuväide käis üksnes soojusvarustuse- ja ventilatsiooni põhiprojekti kohta ega saanud seonduda videovalvesüsteemi puuduste ja betoonpõranda kahjustustega. Maakohus ei põhjendanud, miks puudus hagejal kohustus kõrvaldada ehitusgarantii kokkuleppe järgi need puudused.
27.Maakohus on ebaõigesti hinnanud põhiprojekti staadiumis koostatud soojusvarustuseja ventilatsioonisüsteemi projektlahenduse tähendust hageja kohustustele, jättes tähelepanuta hageja projekti kontrollimise ja ka täiendava projekteerimise vajaduse. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et OÜ VIP Projekt töö koostati üksnes põhiprojekti staadiumis. Projektis on rõhutatud hageja jaoks vajadust täpsustada mitmete seadmete (ringluspump, liiniseadeventiilid jmt) suurused ja tüübid lähtuvalt kasutatavatest seadmetest. Seega oli hageja kohustatud projekteeritud süsteemide väljaehitamisel arvestama nii süsteemide tegelike tööparameetritega, kui kasutatavate seadmete/materjalide eripära võrreldes projekteerituga. Kostja kohustused seoses projekteerimisega piirdusid põhiprojekti esitamisega, hageja pidi tellima tööprojekti või looma ise tööprojekteerimisele vastava detailsusega lahendused (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrus nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“).
28.Lisaks tuleb töövõtulepingu p-st 5.3.1 hagejale kohustus koostada ja esitada teostusjoonised-täiteskeemid ja muu asjassepuutuv ehitusdokumentatsioon. Maakohus tugines ebaõigesti hageja e-kirjale, mille kohaselt hageja teatas, et tema ei projekteeri ning teeb teostusjooniseid. Kostja ei andnud sellele e-kirjale kinnitavat vastust. Vastavalt lepingu sõlmimisel valitsenud ühisele arusaamale pidi hageja
ehitama kostjale valmis tervikliku ehitise ja täitma selleks vajalikud nõuded ja formaalsused. Seda on väljendatud ka lepingu p-s 3.
29.Garantiiperioodi lõpus oli oluliselt enam puudusi, kui tuvastas maakohus. Kostja ei pidanud andma hagejale veelkord võimalust puuduste kõrvaldamiseks, loobudes nii garantiiaja tagatisest, mille tähtaeg oli lõppemas. Ebaõige on maakohtu väide, et garantiiperioodi lõpuks ei olnud hagejal teostamata või puudustega teostatud töid, mis oleksid aluseks garantiinõude esitamisele. Vastavad puudused on välja toodud 09.09.2013 AS-le UniCredit Bank Eesti filiaalile esitatud garantii realiseerimise nõudes. Maakohus leidis ekslikult, et kostja takistas hageja poolt betoonpõranda kahjustuste kõrvaldamist. Kostja andis hagejale korduvalt garantiiajal võimaluse puudusi kõrvaldada. Hageja puudusi ei kõrvaldanud ning seega tekkis kostjal tulenevalt töövõtulepingu p-st 10.4 õigus pangagarantii realiseerida ja kasutada puuduste kõrvaldamiseks kolmandate isikute töid ja teenuseid. 18.09.2013 ekirjavahetuse ajal oli garantiiperiood möödunud ja nõue pangale esitatud. Kostja toob veel välja, et hageja kohustus puudused kõrvaldada fikseeriti garantii lõpueelse ülevaatuse akti p-s 8. Aktis lepiti kokku, et puudused kõrvaldatatakse 21. augustist 2013 alates kahe nädala jooksul. Hageja puudusi ei kõrvaldanud ning seega rikkus hageja kohustust kõrvaldada betoonpõranda kahjustused.
30.Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leidis, et kostja nõuab vastuhagis uusi ning erinevatel tööpõhimõtetel põhinevaid ventilatsiooni- ja videovalvesüsteemi seadmeid. Kostja nõuab ainult seda, mis on hädavajalik toimivate süsteemide saavutamiseks. Kostja on põhjendanud, et OÜ Raksit projektis ettenähtud ventilatsioonilahendus ei ole oma olemuselt ega tööpõhimõtetelt erinev OÜ VIP Projekt ventilatsioonilahendusest. Erineb vaid ventilatsiooniseadme tööpõhimõte, mis on ette nähtud töötamiseks rasketes tingimustes (saastunud õhk) ja milles seetõttu kasutatakse erinevat soojustagastuse põhimõtet. Maakohus jättis sellised kostja väited ja tõendid tähelepanuta.
31.Ebaõige on maakohtu väide, et kostja soovib oluliselt kallimat videovalvesüsteemi. Maakohus ei ole sellist väidet põhjendanud ning otsusest ei selgu, milliseid süsteeme kohus sellise järelduse tegemiseks võrdles. AS G4S Eesti tegi kostjale pakkumise videovalvesüsteemi paigaldamiseks, milline pakkumus oli kostja hinnangul põhjendatud. Kostja esitas maakohtule 27.04.2015 CD-ROM-l oleva videoklipi, millega soovis illustreerida videovalvesüsteemi puudusi selgemalt. Maakohus tagastas esitatud tõendi, kuna kohtu hinnangul dubleerib klipp varemesitatut ning kohtusaalis puudub võimalus CD-ROM-le salvestatud klipi vaatamiseks. Tulenevalt TsMS § 199 lg 1 p-st 5 esitab kostja CD-ROM-le salvestatud klipi uuesti apellatsioonimenetluses. Klipp ei dubleeri kostja varemesitatut, kuna klipi vahendusel on videovalvesüsteemi puudused tehniliste eriteadmisteta isikutele visuaalselt ja kokkuvõtvalt paremini tajutavad.
32.Maakohus jättis otsuses käsitlemata vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõude seoses kostja energiakulude suurenemisega. Kostja palub ringkonnakohtul hinnata ka vastuhagis esitatud nõuet täiendava energiakulu hüvitamiseks. Vastustaja seisukoht
33.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
34.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada 10 100 euro väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega jätab hagi 10 100 euro väljamõistmise osas rahuldamata.
35.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et garantiiperioodi lõpuks ei olnud hagejal puudustega teostatud töid, mis oleksid aluseks kostja poolt AS-le UniCredit Bank Eesti filiaalile 09.09.2013 nõudekirja esitamiseks. Maakohus leidis, et põrandapragude parandamata jätmist ei saa hagejale ette heita, kuivõrd kostja ei lubanud hagejal neid töid teostada. Ringkonnakohtu arvates põhineb maakohtu järeldus hageja paljasõnalisel väitel, mis ei ole kooskõlas asja materjaliga. Hageja kohustus betoonpõranda puudused kõrvaldada fikseeriti 21.08.2013 garantii lõpueelse ülevaatuse akti (I kd, lk 69,70) p-s 8, kus on märgitud järgmist: „Betoonpõrandas praod sees. Parandada.“ Ühtlasi on aktis fikseeritud, et puudused likvideeritakse 14 päeva jooksul, milles ei ole kokku lepitud teisiti. Betoonpõrandate osas ei ole kokku lepitud teisiti, seega pidid praod olema likvideeritud hiljemalt 04.09.2013. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et ta soovis sellel ajavahemikul töid teostada, kuid kostja seda ei võimaldanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe tähtaja pikendamise osas. 04.09.2013 vastuses garantiiperioodi lõpueelse ülevaatuse aktile (I kd, lk 67) on kostja märkinud, et betoonpõranda praod likvideeritakse hiljemalt 15.10.2013, see on peale garantiitähtaja möödumist, milleks kostja pole nõusolekut andnud. Seega ei täitnud hageja betoonpõrandate osas oma kohustust nõuetekohaselt ja kostja pöördus õigustatult selles osas garantiisumma väljamaksmiseks. Tõendamata on hageja väide, et hageja alustas põrandate koormamisega lubatust oluliselt varem, mis tõi kaasa betoonpõrandas pragude tekkimise ning järelikult hageja kõnealuste betoonpragude eest ei vastuta, kuna need on tekkinud kostja enda tegevusest. Hageja pole ümber lükanud kostja väidet, et põrandate koormamisega alustati kostja nõusolekul. Samuti on hageja kogu aeg ise käsitlenud põrandapragude likvideerimist garantiitööna.
36.Garantiisumma väljamaksmise nõudes tugines kostja Estfloors OÜ hinnapakkumisele, mille kohaselt on kulutused 1920 m2 suurusel betoonpõrandal esinevate kahjustuste likvideerimisels 9600 eurot (5EUR/m2) ilma käibemaksuta.
37.Hageja leiab, et Estfloors OÜ hinnapakkumine ületab oluliselt turuhinda. Hageja on esitanud Haapsalu Restauraator OÜ hinnapakkumise, mille kohaselt betoonpõrandates esinevate pragude likvideerimistööd maksavad 2500 kuni 3390 eurot ja HR Techno OÜ hinnapakkumise summas 2945 eurot.
38.Kostja on tellinud ekspertarvamuse OÜ Ristart riiklikult tunnustatud ekspert LR-lt põrandapragude põhjuste ja likvideerimise kohta. Ekspert on võrrelnud Estfloors OÜ ja Haapsalu Restauraator OÜ hinnapakkumist ja pidanud reaalseks Estfloors OÜ hinnapakkumist, mis näeb ette pragude lahtilõikamise, täitmise akrüüliga ja akrüüli lihvimise. Haapsalu Restauraator OÜ on pakkunud lahenduseks pragude täitmise injektsioonivaiguga. Samuti näeb HR Techno OÜ hinnapakkumine ette pragude täitmise injektsioonivaiguga. Ekspert LR peab vajalikuks pragude avamist, puhastamist ja täitmist akrüüliga. Hageja ei ole seda arvamust ümber lükanud. Seega lähtub ringkonnakohus Estfloors OÜ hinnapakkumisest ja leiab, et vajalik summa garantiitöö teostamiseks on 9600 eurot. Samuti tuleb vajalikuks pidada ekspertarvamuses tellimist, mille eest kostja on tasunud OÜ-le Ristart 500 eurot (III kd, lk 158).
39.Seega oli põhjendatud garantiisumma väljanõudmine kokku 10 100 eurot, mille osas hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi on põhjendatud 6617 euro osas (16 717- 10 100).
40.Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub
selles osas esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
41.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus on ebaõigesti mõistnud ehitusgarantiialase kokkuleppe õiguslikku olemust.
42.Töövõtulepingu p 2.2 kohaselt olid töövõtulepingu objektiks kostja tootmishoone laienduse ja juurdeehituse ehitustööd. Töövõtuleping ei sisaldanud projekteerimisetöid ega ka tellija poolt töövõtjale esitatud projekti ekspertiisi teostamise kohustust. Järelikult ei saanud neile laieneda ka ehitusgarantii kohustus. Asjaolu, et projekteerimistööd töövõtu objekti ei kuulunud, tuleneb nii töövõtulepingu objekti sõnastusest kui ka lepingueelsete läbirääkimiste käigus avaldatud poolte tahtest. Muuhulgas märkis hageja oma 01.03.2011 kostjale saadetud e-kirjas ( III kd, lk 29) järgmist: „p 6.1.30. Siin ja ka mõnes kohas mujal oli juttu sellest, et töövõtja peaks hakkama projekteerima. Käesoleval juhul on meil tegemist ikkagi ehitustöövõtuga ja projektid on olemas. Projektide koostamine ei ole täitedokumentatsiooni osa. Loomulikult dokumenteerime ehitusprotsessi nõuetekohaselt ja teeme ka vajalikud teostusjoonised, kuid eelprojekti ja põhiprojekti me ju ei projekteeri. [...]; p 6.1.36 – jätame lepingust välja. [...] Meie ju ehitame projekti järgi ja lähtume projekteeritud lahendustest.“ Läbirääkimiste tulemusena töövõtulepingu sõnastust korrigeeriti, töövõtja poolt projekteerimise kohustus jäeti välja ning viidatud punkti 6.1.30 lõpliku sõnastuse kohaselt oli töövõtja kohustuseks koostada õigeaegselt ja nõuetekohaselt vaid ehitusdokumentatsioon. Poolte poolt allkirjastatud töövõtulepingu kohaselt kohustus töövõtja teostama töö vastavalt lepingu dokumentidele, eelkõige projektdokumentatsioonile ning tellija kohustus andma töövõtjale üle allkirjastatud täiemahulise projektdokumentatsiooni hiljemalt lepingu sõlmimisel (Töövõtulepingu p 7.1.12, I kd, lk 20). Järelikult on põhjendatud maakohtu otsuse p-s 9 tehtud järeldus, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus on hageja selgelt väljendanud, et töövõtja ei hakka projekteerima ning tegemist on ehitustöövõtuga. Samuti on kohus põhjendatult nõustunud hagejaga selles, et OÜ Raksit eksperthinnangus hagejale tehtud etteheide selle kohta, et hageja ei ole piisava põhjalikkusega kontrollinud, kas projekteerija poolt koostatud projekt võimaldab välja ehitada efektiivselt toimivat ventilatsioonisüsteemi, ei ole kooskõlas töövõtulepinguga, mille järgi edastab kostja hagejale ehitustöö tegemiseks vajaliku täiemahulise projektdokumentatsiooni, millele ekspertiisi tegemine ei olnud hageja ülesanne.
43.Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-177-11 tulenevalt ei sõltu garantiikohustuse andmine ja kehtivus töövõtulepingus ega seaduses sätestatud muudest õiguskaitsevahenditest, kuna garantiilepingust tuleneva nõude puhul on tegemist garantiilepingu järgse täitmise nõudega. Garantii sisu määrab aga siiski otseselt see, mille täitmist lepingu järgi nõuda saab ehk mis oli pooltevahelise kokkuleppe esemeks.
44.Käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik väita, et kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ning videovalvesüsteemi ehitamisel rikkus hageja oma lepingulisi kohustusi, mis ilmnesid garantiiaja kestel ja mida hageja ei kõrvaldanud.
45.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti hinnanud kostja esitatud OÜ VIP Projekt põhiprojekti staadiumis koostatud projektlahenduse tähendust hageja kui töövõtja kohustustele, jättes tähelepanuta töövõtja projekti kontrollimise ja ka täiendava projekteerimise vajaduse. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Selle
sätte järgi on tellija juhiseks kõik tellija poolt töövõtjale antavad mis tahes suunised tööde teostamise viisi või tingimuste kohta. Ehituslepingu puhul on üheks spetsiifiliseks tellija juhiseks tellija poolt kolmandalt isikult tellitud ning töövõtjale üle antud ehitusprojekt, mida töövõtja peab tööde teostamisel järgima. Käesoleval juhul oli hageja kohustatud teostama ehitustöid töövõtulepingu lisaks oleva OÜ VIP Projekt poolt koostatud ehitusprojekti alusel. Seda hageja ka tegi.
46.Kostja on ajanud segamini terminid tööjoonised ehk tööprojekti ja teostusjoonised ehk täitedokumentatsiooni. Projektdokumentatsiooni koostamine eelneb ehitustegevusele ja kuulub projekteerija pädevusse, teostusdokumentatsiooni koostamine järgneb ehitustegevusele ning kuulub ehitaja pädevusse. Sellega seoses on kostja vääralt tõlgendanud ka töövõtulepingu p 5.3.1, mille kohaselt kuulus töövõtja poolt teostamisele kuuluva töö hulka muuhulgas teostusjooniste ja muu täitedokumentatsiooni koostamine, ning teinud sellest ebaõige järelduse, nagu oleks ka projektdokumentatsiooni (tööprojekti) koostamise kohustus olnud käesoleval juhul töövõtjal. Kostja järeldus, et kuna hagejal tuli igal juhul ehitis valmis ehitada, siis oli ka ehitustööde nõuetekohaseks teostamiseks tarvilik projekteerimine hageja kohustuseks, on vastuolus töövõtulepingus kokkulepituga, milles on otseselt öeldud, et täiemahulise projekti annab töövõtjale üle tellija. Käesoleval juhul võimaldas olemasolev põhiprojekt töövõtulepingu järgselt ehitada ning eraldi tööprojekti koostamine vajalik ei olnud. Tööprojekti mõtteks on täpsustada, mitte muuta, täiendada või asendada põhiprojekti lahendusi. Tööprojektiga ei saa ette näha teistsuguseid lahendusi, kui seda on tehtud põhiprojektis, sealhulgas ei ole võimalik asendada põhiprojektis ettenähtud süsteemi teist laadi tööpõhimõttel toimiva süsteemiga, nagu kostja antud juhul soovib. Ehitaja projektide kontrollimise kohustus piirdus antud juhul sellega, et veenduda, et põhiprojekti alusel on võimalik projekteeritud lahendused välja ehitada. Projektide lähteülesannetega tutvumise, projektide ekspertiiside teostamise ega ka projekteeritud lahenduste tõhususe, ökonoomsuse, maksumuse hindamise kohustust töövõtjal lepingu kohaselt ei olnud. Vastupidist pole kostja tõendanud. Üksnes asjaolu, et pärast projekti alusel ehitustööde teostamist on ilmnenud, et projekteeritud lahendused ei ole sobivad vastavasse hoones, ei tähenda, et töövõtja ei oleks oma kontrollikohustust piisaval määral täitnud.
47.Töövõtulepingu p 6.2.7 nägi ette võimaluse tellija nõusolekul kalduda tööde teostamisel projektdokumentatsioonist kõrvale määras, mis ei muuda ehitise põhimõttelisi ja funktsionaalseid lahendusi ega vähenda detailide, seadmete, kogu ehitise või selle üksikute osade vastupidavust (nn „mitteolulised kõrvalekalded“), kui sellised mitteolulised kõrvalekaldumised kehtiva korra kohaselt ei nõua projektdokumentatsiooni muutmist. Hageja poolt ehitustööde käigus kütte- ja ventilatsioonisüsteemis tehtud materjalide asendused, samuti üldventilatsioonisüsteemis kasutatud seadme asendamine oli kostjaga kooskõlastatud. Hageja kooskõlastas vastava üldventilatsiooni seadme projektis toodud nõuetele sobivuse täiendavalt ka projekteerijaga. Sellised asendamised ei kujuta iseenesest hagejapoolset töövõtulepingu rikkumist või nõuetele mittevastavat ehitamist.
48.Ka videovalvesüsteemi väljaehitamise osas ei ole ühegi käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendi põhjal võimalik väita, et ehitamisel esines seesuguseid kõrvakaldeid, mis oleks käsitletavad lepingurikkumisena, mis oleks kaasa toonud tellijale kahjulikke tagajärgi. Selline järeldus nähtub ka spetsialist AU kommentaaridest ( IV kd, lk 56-60).
49.Maakohus on õigesti jätnud vastuhagi rahuldamata. Vastuhagist ei nähtu, millist konkreetset töövõtulepingust tulevat kohustust on hageja rikkunud. Samuti ei ole
kostja tõendanud põhjuslikku seoses esinemist hagejale etteheidetavate kohustuste rikkumise ja kostjal väidetavalt tekkinud kahjulike tagajärgede vahel. Kostja ei ole põhjendanud, et hageja poolt väidetavalt rikutud kohustuse eesmärgiks oleks kaitsta tellijat kulutuste eest, millised kaasnevad sooviga rajada oluliselt kallimaid ja tööpõhimõtetelt erinevaid süsteeme. Kostja soovib teistsugusel tööpõhimõttel toimivat ja teisel seadmel põhinevat ventilatsioonisüsteemi, samuti oluliselt kallimat videovalvesüsteemi.
50.Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata kostja küttekulude suurenemisest tingitud kahjunõude. Kostja ei ole tõendanud, et tema küttekulude suurenemine oleks tingitud hagejapoolsest rikkumisest, mis tooks kaasa hageja vastutuse nende eest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
51.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
52.Ringkonnakohus jaotab menetluskulud TsMS 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusega. Seoses hagi osalise rahuldamisega ja vastuhagi rahuldamata jätmisega, jätab ringkonnakohus hagi esitamisega seotud menetluskulud 40% ulatuses kostja ja ja 60% ulatuses hageja kanda ning vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud täielikult kostja kanda, lepinguliste esindajate kulud tuleb jätta 5 % ulatuses hageja ja 95 % ulatuses kostja kanda.
53.Hageja maakohtus kantud menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 700 eurot, lepingulise esindaja kulu 16 509,75 eurot (ilma käibemaksuta) ja asja läbivaatamiskulu 2220 eurot. Kostja pole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Vastavalt jaotusele jääb sellest kostja kanda riigilõiv 280 eurot, esindajatasu 15 684,26 eurot ja asja läbivaatamiskulud 2220 eurot, mis koosneb ventilatsiooniprojekti ekspertarvamuse ja ventilatsiooniprojektide võrdlusanalüüsi eest tasutud summadest. Hageja enda kanda jääb riigilõivust 420 eurot ja esindajatasust 825,49 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulude hüvitamiseks 18 184,26 eurot.
54.Kostja menetluskulud, millele hageja pole vastuväiteid esitanud, koosnevad vastuhagilt tasutud riigilõivust 2100 eurot, mis jääb kostja enda kanda ja esindajatasust 14 570,01 eurot (ilma käibemaksuta), millest vastavalt jaotusele 13 841,51 eurot jääb tema enda kanda ja 728,50 eurot hageja kanda. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulude hüvitamiseks 728,50 eurot.
55.TsMS § 171 lg 1 p 1 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse.
56.Hageja esitas ringkonnakohtu istungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile 31 tunni ulatuses summas 6500 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses apellatsioonimenetlusega Hageja taotleb, et kohus märgiks otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
57.Vastuses märgib kostja, et hageja näidatud ajakulu on liiga suur. Hagejale on osutatud õigusabi maakohtu otsuse läbitöötamiseks kokku 2 tundi ja 15 minutit, kostja peab põhjendatuks 1 tund ja 15 minutit; apellatsioonkaebusele vastuse esitamise tähtaja pikendamise taotluse koostamiseks ja esitamiseks 30 minutit, mida kostja ei pea põhjendatuks, kuna see kulutus olenes hagejast endast, apellatsioonkaebusele vastuse
koostamiseks kokku 18 tundi, millest kostja peab põhjendatuks 15 tundi. Ringkonnakohus nõustub kostja vastuväidetega ja loeb põhjendatud ajakuluks õigusabile apellatsioonimenetluses 26 tundi ja 30 minutit.
58.Hageja esindaja tunnitasu 209,68 eurot ilma käibemaksuta on ringkonnakohtu arvates liiga kõrge. Riigikohus on pidanud põhjendatud tunnitasuks 153 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-115-14 p 14), millest lähtub ringkonnakohus ka antud juhul. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu on 4054,50 eurot (153x26,5). Kuna hageja on registreeritud käibemaksukohuslasena, saab talle lepingulise esindaja kulud välja mõista ilma käibemaksuta.
59.Vastavalt jaotusele kannab kostja hageja menetluskuludest 3851,77 eurot ja 202,73 eurot jääb hageja enda kanda.
60.Kostja esitas ringkonnakohtu istungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema apellatsiooniastme menetluskuludeks apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 2100 eurot ja osutatud õigusabi 24,5 tunni ulatuses summas 2661,93 eurot.
61.Kuna hagi rahuldamise peale esitatud apellatsioonkaebus ei suurenda vastuhagi rahuldamata jätmise peale esitatud apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluvat riigilõivu suurust, jääb tasutud riigilõiv 2100 eurot täielikult kostja enda kanda.
62.Hageja ei ole kostja õigusabikulu suurusele vastuväiteid esitanud ja ringkonnakohus loeb 2661,93 eurot põhjendatud õigusabikulu suuruseks. Vastavalt jaotusele jääb kostja õigusabikulust 2528,83 eurot kostja enda kanda ja 133,10 eurot tuleb välja mõista hagejalt.
63.Tasaarvestades hagejalt kostjale kokku väljamõistmisele kuuluva summa 861,60 (728,50+133,10) eurot kostjalt hagejale kokku väljamõistmisele kuuluva summaga 22 036,03 (18 184,26+3851,77) eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hüvitamiseks 21 174,43 eurot.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.