Asjaõigus › Omandiasjad

Tsiviilasi nr 2-14-56454

kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisi (TsMS § 174 lg 11) Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Tsiviilasi nr 2-14-56454

25.06.2014 avaldas kostja, et ei luba hagejal ilma kostja juuresolekuta kinnistule minna ega seda kasutada; kostja ei ole taganud hagejale õigust kinnistut kasutada, mh on ootamatult vahetanud ukselukud ja takistanud seeläbi hagejal olemasolevate võtmetega eluruumi sissepääsemist. Kostja on keeldunud ka hagejale uusi võtmeid andmast.

Hageja on kohtu hinnangul sisustanud valesti kinnistu kasutamise mõiste. E.K. on kohtuistungil vande all kinnitanud, et U.K. ei ole teinud talle füüsilise takistusi XXXX kinnistule minemisel (tlk 140 pöördel). Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 kohaselt on üksnes omanikul täielik ja piiramatu võim asja üle, sh ka õigus asja igal suvalisel hetkel kasutada. Omanikul on ka õigus reguleerida enda asja kasutamist teiste isikute poolt. Kui omanik on oma asja kasutamise õiguse lepinguga teisele isikule üle andnud, ei saa teisel isikul eeldada omanikuga võrdset piiramatut õigust asja kasutamisele, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud. Praegusel juhul ei tulene kinkelepingust, et hagejale jääks omanikusarnane piiramatu kasutusõigus kingitud asja suhtes või et kinkijale jääks õigus XXXX kinnistu kasutamiseks igal ajahetkel vastavalt tema enda soovile. Seega on hageja õigused XXXX kinnistu kasutamisel mõistliku isiku arusaama kohaselt eelduslikult mõnevõrra piiratumad kui omanikul. Kui hageja ja

Tsiviilasi nr 2-14-56454

kostja eesmärgiks oleks olnud tagada hagejale eluaegne piiramatu õigus XXXX kinnistul viibida, oleks olnud võimalik see kinkelepingus selgesõnaliselt kokku leppida või seada kasutusvaldus (AÕS § 201) või eluaegne isiklik kasutusõigus (AÕS § 225). Kuna praegusel juhul kasutusvaldust ega isiklikku kasutusõigust ei seatud või kinkelepingus hageja kinnistu kasutamise õigust laiemalt ei sisustatud, oli poolte eesmärgiks eelduslikult hageja kasutusõigus seada vähem ulatuslikult. Eelnevast tulenevalt ei saa kostja nõuet, et hageja külastaks kinnistut ainult koos temaga või teataks kinnistu külastamise soovist talle eelnevalt ette, pidada kinkelepingu p-i 4.2.1 rikkumiseks.

kostja jättis 24.06 ja 25.06.2014 hageja kukkumise järel hoolega ümbritsemata, eirates hageja vajadust emotsionaalse toe järele; kostja keeldus 25.06.2014 hagejat muruniitmisel abistamast; kostja ei teatanud 30.06.2014, kui hageja oli ootamatult maale sõitnud, hagejale võtmete asukohta ega korraldanud tema toimetamist linna tagasi; kostja teatas 02.07.2014, et keeldub hageja eest hoolitsemisest ja nad näevad üleüldse viimast korda.

E.K. on 23.04.2015 kohtuistungil vande all kinnitanud, et kui ta 24.06.2014 pärast kukkumist kostjale helistas, võttis telefoni vastu 8-aastane laps. U.K. tuli hageja juurde järgmisel päeval, 25.06.2014. Samuti on E.K. vande all kinnitanud, et ei vajanud kukkumisjärgselt arstiabi. Arvestades U.K. äraolekut ja asjaolu, et ta ei pruukinud 24.07.2014 telefonikõnest üldse teada saadagi, ning seda, et E.K. kukkumine ei olnud niivõrd tõsine, et ta vajanuks arstiabi, ei saa U.K. käitumist 24.07 ja 25.07.2014 pidada kinkelepingust tuleneva hoolitsuskohustuse rikkumiseks. Asjaolu, et U.K. keeldus E.K. 25.06.2014 muru niitmisel abistamast, pidada kinkelepingu p-st

Tsiviilasi nr 2-14-56454

•

kostja on kehtestanud hageja kasuks kokkulepitud kasutusõigusele meelevaldse piirangu, mille kohaselt võib hageja kinnistut kasutada üksnes kostja juuresolekul; kostja ei ole täitnud kinkelepingust tulenevat kohustust hageja eest hoolitseda: kostja on hagejalt kinke saamise järgselt 25.06, 30.06 ja 02.07.2014 teenimatult solvanud ja alandanud kostja hävitas pärast kinkelepingu vormistamist, kuid enne kinnistusraamatusse omanikukande tegemist kinnistul paiknevaid hagejale emotsionaalse väärtusega isiklikke esemeid. kostja jättis hagejale teatamata kinnistul paiknevate uute võtmete asukoha, põhjustades sellega hagejale negatiivseid üleelamisi ja hingelist valu

Iseenesest on õige hageja seisukoht, et mõnel juhul võib kinkelepingu sõlmimise ajendiks või tingimuseks olnud kohustuse täitmata jätmine kingisaaja poolt olla käsitletav jämeda tänamatusena. Praegusel juhul aga selliseid asjaolusid ei nähtu. Hoolitsuskohustuse ja XXXX kinnistu aeg-ajalt kasutamise kohustuse rikkumise osas on kohus eelnevalt võtnud seisukoha otsuse p-des 4.2 ja 4.3. Kuna kohtu hinnangul ei ole kostja kinkelepingu p-dest 4.2.1 ja 4.2.2. tulenevaid kohustusi rikkunud, ei saa kostja käitumine selles osas olla käsitletav ka jämeda tänamatusena VÕS § 267 lg 1 ja § 268 p 1 mõttes. Samuti ei saa jämedaks tänamatuseks pidada asjaolu, et kostja vahetas XXXX kinnistul lukud ning ei andnud hagejale koheselt uut võtit. U.K. ei olnud kohustatud kinkelepingu kohaselt E.K. kinnistul asuva elamu võtit andma või tagama talle igal ajahetkel kinnistul asuvasse elamusse sissepääsu. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand täielik õiguslik võim asja üle. Seega on U.K. õigus oma kinnistul asuvale elamul lukke oma soovi kohaselt vahetada ja jagada võtmeid vaid nendele isikutele, kellele ise vajalikuks peab. Eelnevast tulenevalt ei saa U.K. käitumist E.K. kinnistu võtmete mitteandmisel pidada jämedaks tänamatuseks VÕS § § 267 lg 1 ja § 268 p 1 mõttes Ka hagejale emotsionaalse väärtusega kleidi ära viskamine ei ole praegusel juhul kohtu hinnangul käsitletav jämeda tänamatusena. U.K. ütlustega (tlk 142, 143) on tõendatud et vanade asjade äraviskamisest üldiselt on E.K. ja U.K. vahel juttu olnud. Samuti on tunnistaja K.K. kinnitanud, et teadis vanade asjade äraviskamisest (tlk 145). Ka A.K. ütlustest nähtub, et vanade asjade äraviskamist oli arutatud ja E.K. oli nõus asjade äraviskamisega (tlk 147). Ütlusi kõrvutades järeldab kohus, et hageja pidi olema teadlik sellest, et kostjal on plaanis kinnistul asju ära visata. Kui E.K. oleks ilmtingimata soovinud mingite konkreetsete asjade säilitamist, oleks tal olnud võimalik teha vastavaid korraldusi või minna ise sugulaste abiga XXXX Kinnistult mõningaid asju ära tooma. Kohtule ei ole aga tõendatud, et E.K. oleks midagi sellist teinud või püüdnud teha. Tunnistajate ütlusi kõrvutades nähtub, et kleidi olulisus ei olnud sugulastele üldteada. U.K. on avaldanud, et ei teadnud kleidist midagi (tlk 143). M.L. ei osanud kleiti kirjeldada, kuid talle teadaolevalt oli tegemist E.K. ema kleidiga (tlk 144). A.K. ei teadnud kleidist midagi (tlk 148).

Tsiviilasi nr 2-14-56454

K.K. arvas, et kleit oli E.K. abielu registreerimise oma (tlk 145). Eelnevast järeldub, et U.K. võis kleidi ära visata teadmatusest, mitte eesmärgiga E.K. emotsionaalselt traumeerida. Eelneva põhjal ei saa E.K. väidetavalt suure emotsionaalse väärtusega kleidi äraviskamist pidada jämedaks tänamatuseks VÕS § § 268 lg 1 ja § 268 p 1 mõttes Tõendamata on hageja väide, et kostja on hagejalt kinke saamise järgselt 25.06, 30.06 ja 2.07.2014 teenimatult solvanud ja alandanud. K.K. ütlused kinnitavad, et ta nägi närvilist suhtlemist ja et E.K. oli endast väljas (tlk 144 pöördel). Jäme tänamatus kinkelepingust taganemise alusena tähendab kohtu hinnangul erakordselt ebameeldivat käitumist kinkija või tema lähedase suhtes ning eetika- ja moraalinormide kohaselt tavapärases inimestevahelises suhtlemises mitteaktsepteeritavat käitumist. Jämedaks tänamatuseks ei saa pidada harilikust mõnevõrra pingelisemat, emotsionaalsemat või närvilisemat suhtlemisstiili, mida tavapärases inimestevahelises suhtlemises aeg-ajalt ikka ette tuleb. Tunnistajate K.K. ja M.L. (tlk 143 pöördel – 144) ütlustest, samuti E.K. enda ütlustest ei nähtu selgelt asjaolusid, mis oleksid niivõrd tugevalt vastuolus ühiskonnas kehtivate moraali- ja eetikanormidega, et annaksid alust kinkelepingu tühistamiseks jämeda tänamatuse alusel. Üksnes niivõrd lühikesel ajavahemikul toimunud sündmused ning keskmisest mõnevõrra pingelisem ja närvilisem suhtlus, ei kujuta endast veel jämedat tänamatust VÕS § § 267 lg 1 ja § 268 p 1 mõttes. Eelnevast nähtuvalt ei ole kostja näidanud hageja suhtes üles jämedat tänamatust, mis annaks aluse kinkelepingust taganemiseks.

Tsiviilasi nr 2-14-56454

õigusabikulud ainult ühele advokaadist esindajale. Mitmete menetlusdokumentide koostamisel on arvetel ja spetsifikatsioonidel märgitu kohaselt osalenud nii vandeadvokaat A. Aab kui ka vandeadvokaat A. Pilv. Kohtul ei ole täpselt võimalik hinnata, kui kaua oleks ühel esindajal kulunud selle menetlusdokumendi koostamiseks. Seetõttu hindab kohus selliste menetlusdokumentide puhul ajakulu põhjendatust vastavalt enda siseveendumusele, lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust. Kuivõrd mitme esindaja kasutamine ei olnud käesolevas menetluses kohtu hinnangul põhjendatud ega vajalik, ei pea kohus põhjendatuks ka kulutusi esindajate omavahelistele nõupidamistele. Mitmel arvel on kajastatud ka vandeadvokaat A. Pilve tasu sõidule kulutatud aja eest. Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-64-13 ja 3-2-1-65-13 ei kuulu tasu esindaja sõidule kulutatud aja eest teiselt menetlusosaliselt väljamõistmisele. Hüvitamisele kuuluks üksnes otsene sõidukulu (auto kütus või bussipileti vms hind), mida ei ole arvetel kajastatud. Arve nr 20150686 spetsifikatsioonil on kajastatud ka tasu menetluskulude nimekirja koostamise eest. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-77-14 p 12 kohaselt ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seetõttu kohus neid vastaspoolelt välja ei mõista. Mitmel arvel on õigusabikuluna kajastatud ka esindaja suhtlus kliendiga. Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2014 määruse nr 2-11-2790 p 9.5 kohaselt peaks üldjuhul asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel muuhulgas arvestada ka seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Seega hindab kohus nende menetluskulude, mille tulemusena kohtule ühtegi menetlusdokumenti ei esitatud, tuleb kohtul analüüsida, millises ulatuses on nimetatud toimingud seotud kliendi kohtus esindamisega ja kohtus esindamiseks vajalikud. Praegusel juhul peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks üksnes esialgse nõupidamise ja asjaoludega tutvumise ajakulu 1,5 tundi. 30.10.2014 e-kirjaga kohtuistungi aja kooskõlastamise eest masktavat tasu ei pea kohus põhjendatuks vastaspoolelt välja mõista.

esialgsele nõupidamisele kliendiga ja asjaoludega tutvumisele – 1,5 h; kostja vastuse koostamine ja täiendamine – 6 h, mis hõlmab ka seisukohas nimetatud tunnistajate ülekuulamise taotluste osas seisukoha kujundamist; 09.12.2014 kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil esinemine – 3 h; kompromissettepaneku analüüs ja kompromissläbirääkimised – 3,5 h 23.03.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine – 2 h; 23.04.2015 kohtuistungil osalemine – 7 h 20 min (7,33 h); 23.04.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine – 2 h; Kohtuvaidluse teeside koostamine, mis hõlmab ka 23.03.2015 istungi protokolli ja hageja teesidega tutvumist – 3 h.

Seega on kostja põhjendatud ajakulu õigusabile kohtu hinnangul kokku 28 h ja 20 min (28,33 h). Arvestades, et asjas toimus kokku 3 kohtuistungit, millest üks kestis üle 7 tunni ning kuulati ära mitmeid tunnistajaid, ning samuti poolte vahel toimunud kompromissläbirääkimisi, mille tulemusena koostasid pooled detailse ja mahuka kompromissi, peab kohus sellises mahus ajakulu õigusteenuse osutamisele põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna kostja esindaja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb hagejalt kostja 1 menetluskulud mõista välja koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).

Tsiviilasi nr 2-14-56454

Kostja esindaja on kostjale osutanud õigusabi hinnaga 130 eurot/tund + käibemaks. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-145-13 p 14 kohaselt on kohtupraktikas peetud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga). Kohtu hinnangul ei ole välistatud õigusabikulude hüvitamisel kõrgemas määras tunnitasu väljamõistmine, kuid sellisel juhul peaks seda õigustama kohtuasjas lahendatavate õigusküsimuste ebatavalisus ja eriline keerukus. Praegusel juhul ei ole kostja esindaja toonud esile asjaolusid, mis õigustaks Riigikohtu lahendis viidatud tunnitasust suurema tunnitasu väljamõistmist. Seetõttu peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostja esindaja tunnitasu suuruseks 120 eurot + käibemaks. Samuti ei ole toimikust nähtuvalt käesoleva tsiviilasjaga seotud kõik arvel nr 20141372 kajastatud kinnistusregistri päringud. Käesoleva vaidlusega on seotud U.K. kuuluvate kinnistute väljavõte ning kinnistu XXXX väljavõte (2 x 3 = 6 eurot). K.K. ja OÜ-ga XXXX seotud väljavõtted ei oma puutumust käesoleva tsiviilasjaga. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks menetluskuludena väljamõistmisele kokku 4085,52 eurot (28,33 x 120 + km 20% + 6 = 4085,52).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.