2-14-62741/15 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2.Välja mõista Kxxxxx Rxxxxxx RR Lektus AS kasuks menetluskulud summas 297 (kakssada üheksakümmend seitse) eurot 50 senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Kxxxxx Rxxx esitas töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse RR Lektus AS vastu, milles palus tuvastada töösuhte lõppemine TLS § 91 alusel ja mõista välja hüvitis 3 kuu keskmise palga ulatuses (töövaidlusasi 4-1/1589-2014; edaspidi selguse huvides TVK toimik I). RR Lektus AS esitas TVK-le avalduse, milles palus lugeda tühiseks töötaja poolt töölepingu ülesütlemise ja lugeda tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel (töövaidlusasi 4-1/1662-2014; edaspidi selguse huvides TVK toimik II). TVK tegi mõlemas asjas 19.11.2014.a otsused: rahuldas Kxxxxx Rxxxx avalduse osaliselt ja luges, et tööleping lõppes 27.08.2014.a TLS § 91 lg 2 alusel ning mõistis tööandjalt välja hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 704€: TVKs jättis RR Lektus AS avalduse Kxxxxx Rxxxx vastu rahuldamata. RR Lektus AS esitas kohtule taotluse mõlema töövaidlusasja läbi vaatamiseks hagimenetluses. Kohus võttis avaldused menetlusse ja lahendab neid ühes menetluses kui hagi ja vastuhagi. Hageja nõue ja põhjendused RR Lektus AS avalduse kohaselt sõlmiti Kxxxxx Rxxxxxx tööleping, mille alusel asus töötaja tööle 05.05.2014.a Põltsamaa kauplusse müüja-klienditeenindaja ametikohale. Töötaja töötas kuni 15.05.2014.a, s.o kuni teda tabas terviserike. Töötajale oli kuni 23.07.2014.a väljastatud ajutise töövõimetuse lehed, mis töötaja esitas ka oma otsesele ülemusele, kaupluse juhatajale. Viimasel töövõimetulehel oli märge “püsivalt töövõimetu“. Töötaja ei teavitanud tööandjat, kas ta jääb jätkuvalt töövõimetuslehele või naaseb tööle ning tööle ta ka ei ilmunud. 15.08.2014.a esitas töötaja tööandjale arstitõendi, milles oli märgitud, et tervisliku seisundi tõttu on soovitatud ta üle viia kergemale tööle. Töötaja teatas, et tervise seisundi tõttu ei saa ta kokkulepitud tööd teha ja soovib kergemat tööd. Kaupluse juhtaja selgitas, et kaupluses ei ole kergemat tööd. Kuna töötaja ei olnud võimeline kergemat tööd tegema, ei saanud tööandja lisada teda ka töögraafikusse. Tööandja planeeris töötaja saata tervisekontrolli, et selgitada välja, kas on võimalik jätkata töötajaga töösuhet. 25.08.2014.a esitas töötaja aga avalduse töölepingu ülesütlemiseks, sest leidis, et tööandja on töölepingut rikkunud. Hageja leidis, et ei ole töölepingut rikkunud, mistõttu puudus töötajal õigus leping üles öelda. Hageja palus lugeda tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel. Hageja on oma seisukohtades leidnud, et töötaja on käitunud tema suhtes pahatahtlikult, esitades TVK-le valeväiteid ja soovides saada põhjendamatult hüvitist. Töötaja väited, et ta teavitas kaupluse juhatajat tööle asumise soovist ja vajadusest kergema töö järele, on ebaõiged. Alles 15.08.2014.a sai tööandja teada vajadusest viia töötaja üle kergemale tööle. Seejuures

puudub tööandjal kohustus viia töötaja üle kergemale tööle ja tööandjal ei olnud kergemat tööd ka pakkuda. Hageja rõhutas, et on töölepingut töötajaga kogu aega tunnistanud, ta ei ole teinud töötajale takistusi tööle asumiseks ja töö tegemiseks. Seoses töölepingu allkirjastamisega märkis tööandja, et olukord oli tingitud mitmest möödalaskmisest. Töölepingute allkirjastamine võtab tööandjal tavapärasest rohkem ega, sest tööandjal on üle 60 kaupluse ja äriühingu kontor asub Tapal. Lepingud saadetakse töötajatele alla kirjutamiseks töökohtadesse- kauplustesse. Kxxxxx Rxxxx puhul viibis töölepingu alla kirjastamine töötaja terviserikke tõttu. Hiljem soovis tööandja saata lepingu töötajale koju postiga, kuid töötaja aadress oli lepingus vale ja töötaja ise polnud lepingut allkirjastades seda parandanud. Tööandjale on arusaamatu, milles seisneb siinjuures tema kohustuse rikkumine. Vastuhageja nõue ja põhjendused Vastuhageja selgitas TVK-le esitatud avalduses, et vastuhageja ütles töölepingu üles, sest 25.08.2014.a ei olnud temani jõudnud allkirjastatud töölepingut, kuigi ta asus tööle 05.05.2014.a. Allkirjastatud töölepingu sai töötaja kätte alles 03.09.2014.a. Töövõimetuseleht lõppes 23.07.2014.a, kuid töötajat perioodil 23.07.-25.08.2014.a vana töö tegemiseks töögraafikusse ei lisatud ja ei võimaldatud ka kergemat tööd nagu oli soovitanud arst. Töötaja oli sel ajal telefonikontaktis kaupluse juhatajaga ja käis ka korduvalt kohal. Juhataja palus oodata kuni juhtkond otsustab, mis edasi saab. Vastuhageja leidis, et sellise käitumisega on tööandja rikkunud töölepingut. Vastuhageja palus mõista välja hüvitise. TVK-s vastuhageja poolt tööandja nõudele esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt olid esialgselt töötajale allkirjastamiseks esitatud töölepingus valed lepingu tingimused: tööle asumise aeg ja töökoha nimetus. Vastuhageja sellele alla ei kirjutanud ja see saadeti kontorisse tagasi. Uuesti sai töötaja lepingu allkirjastada 21.07.2014, kuid kirjutas siis allkirja ekslikult valele reale. Nädala pärast kirjutas töötaja uuesti lepingule alla õigele reale ja see saadeti tööandja poolt allkirjastamiseks Tapale. Aadress lepingus jäi kontrollimata inimliku eksituse tõttu, sest töötaja oli andnud tööandjale oma aadressi varem. Töötaja rõhutas ka, et käis töökohas korduvalt ja avaldas soovi tööle naasta. Kaupluse juhataja ei selgitanud kergema töö puudumist vaid palus korduvalt oodata juhtkonna otsust. Töötaja pakkus ka, et tööandja võiks lepingu lõpetada, sest neil puudub võimalus pakkuda kergemat tööd, tööandja keeldus sellest ja leidis, et töötaja võiks lahkuda töölt omal soovil. Vastuhageja leidis, et tööandja väide, et töötajat pole takistatud tööle asumast ja tööd tegemast, on ebaõige, sest perioodil 23.07-15.08.2014 soovitas kaupluse juhataja töötajal oodata tööle asumisega. Kohtule esitatud hagiavalduses vastuhageja esitas asjaolude ülevaate ja kordas TVK-s esitatud seisukohti. Esindaja märkis, et tööandja ei andnud töötajale selgeid ja õigeaegseid korraldusi ning rõhutas, et tööandja ei kindlustanud töötajata alates 23.07.2014.a kokkulepitud tööga. Kohtuistung Tööandaja, RR Lektus AS esindaja oli seisukohal, et hilisemas menetluses ei saa esitada täiendavaid aluseid töölepingu üles ütlemiseks, mida algses avalduses esitatud ei olnud. Käesolevalt on töötaja asunud esitama veel muid põhjusi, miks ta lepingu üles ütles, mida ta aga ülesütlemise avalduses ei ole esitanud. Algses avalduses oli nimetatud põhjustena, et ei esitatud allkirjastatud töölepingut ja et ei viidud üle kergemale tööle. Menetluses on aga lisandunud üles ütlemise põhjusena, et tööandaja ei lubanud töötajat tööle. Esindaja selgitas istungil täiendavalt, et tegelik töö mitteandmise põhjus oli just töötajas, kes ei saanud enam teha lepingujärgset tööd, kuid kergemat tööd ei olnud talle anda. Töötaja ise soovis teha kergemat tööd ja ütles seda ka kaupluse juhatajale. Töövõimetuslehte üle andes selgitas ta

kaupluse juhatajale, mida kõike ta teha ei saa. Kaupluses muud töökohad aga puuduvad. Töötaja pidanuks tegema lepingujärgset tööd, kuid tööandja ei kutsunud töötajat tööle, sest töötaja ise ütles, et ei saa seda tööd enam teha. Töötaja tööle sundimine oleks võinud tekitada kahju töötajale ja tööandja ei soovinud sellist vastutust endale võtta. Töövõimetuslehel on kirjas, et isik on püsivalt töövõimetu. Tööandja kavatses saata töötaja töötervishoiuarsti juurde, et selgitada välja tema võime töötada, kuid selleni ei jõutud, sest enne ütles töötaja lepingu üles. Tööandja möönis, et kirjaliku töölepingu sõlmimine venis ja osaliselt on selles süüd ka tööandjal, kuid osaliselt oli see põhjustatud töötajast. Lisaks ei ole see piisavalt mõjuv põhjus leping üles öelda, sest tööandja ju töösuhet tunnistas. Kxxxxx Rxxxx esindaja istungil leidis, et lepingu ülesütlemise avalduses ei pea olema näidatud kõiki aluseid, miks töötaja töölepingu üles ütleb ja neid aluseid saab hiljem täiendada. Esindaja selgitas, et pärast töövõimetulehe lõppu soovis töötaja tööd teha, kuid kaupluse juhataja ütles, et tuleb oodata juhtkonna otsust. Töötaja teavitas kõigest tööandjat. Märge „püsiv töövõimetus“ ei tähenda, et isik tööd teha ei või. Alates augustist teda ka töögraafikusse ei pandud. Kui aga töötajat graafikus pole, siis kuidas ta teab seda, millal peab tööle ilmuma. Töötaja ootas kuu aega, enne kui avalduse esitas. Töötaja tööga kindlustamata jätmine oli esindaja hinnangul tingitud tööandja esindaja- kaupluse juhataja- tegevusest, kes ei tutvunud töövõimetuslehega, ei pannud töötajat graafikusse, tööle ei kutsunud. Esindaja leidis, et töötajat ei soovitudki enam tööle, sest ta on haige. Töötaja on esitanud pretensioonid seoses töölepingu sõlmimata jätmisega mõistliku aja jooksul, sest oli kuni 23.07.2014.a haige ja alles seejärel sai oma nõudeid esitada. Töötaja arvas, et tal on töösuhe alates 05. maist 2014, kuid tal ei onud selle kohta kirjalikku lepingut. Töötajal puudus seetõttu kindlus tuleviku suhtes. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ... Pooltel puudub vaidlus selle üle, et vastuhageja Kxxxxx Rxxx (edaspidi nimetatud töötaja) asus põhihageja RR Lektus AS (edaspidi nimetatud tööandja) juures tööle 05.05.2014.a. Töötaja töökoht asus Põltsamaal asuvas tööandjale kuuluvas kaupluses ja töötaja asus tööle müüjaklienditeenindajana (TVK t I lk 4-5). Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kirjalikult sõlmitud tööleping jõudis töötajani alles 03.09.2014.a. Seega rikkus tööandja ligi 4 kuu jooksul töölepinguseaduse (TLS) § 4 lg 2 esimeses lauses sätestatud lepingu vormi nõuet. Samas sätestas sama lõike teine aluse, et tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest ja lõike 4 kohaselt ei too vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust. Seega oli töötajal kehtiv tööleping ka juhul, kui see oli kirjalikult vormistamata. Pooltel puudub vaidlus, et töötaja ütles töölepingu üles 25.08.2014.a (TVK T I lk 8). Avalduse kohaselt on töötaja on töölepingu üles öelnud kahel alusel: temaga ei olnud selleks ajaks sõlmitud kirjalikku töölepingut ja talle ei võimaldatud terviseseisundi tõttu kergemat tööd. Lepingu lõpetamise alusena viitas töötaja TLS § 91 lg 2. Menetluses lisas töötaja veel ühe põhjuse: teda ei kindlustatud tööga. Tööandja esindaja vaidles lisatud põhjendusele vastu ja väitis, et ei saa esitada täiendavaid põhjusi lepingu lõpetamisel lisaks esialgses ülesütlemise avalduses kirjeldatule. Kohus leiab, et menetluses saab esitada täiendavaid põhjendusi tingimusel, et vataspoolel on võimalus nendele vastuväiteid esitada.

TLS § 95 lg 2 sätestab, et töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Käesolevalt on töötaja esitanudki erakorralise ülesütlemise avalduse ja esitanud selles ka põhjendust, millega on töötaja formaalselt seaduse nõude ka täitnud. Samas sätestab TLS § 95 lg 3, et lõikes 2 sätetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. Seega kehtib ülesütlemine ka siis, kui seal üldse põhjendused puuduvad, liiati veel siis kui mõni põhjendus on välja jäänud. Kohus selgitab, et ülesütlemisavalduses põhjenduste esitamise eesmärgiks on võimaldada vastaspoolele, käesolevalt tööandajale hinnangut, kas ta soovib ülesütlemist vaidlustada. On ju töötaja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine tingitud valdavalt väidetavast tööandja poolsest lepingu rikkumisest ja sellele järgnevad ka sanktsioonid tööandajale (TLS 100 lg 4), samuti on erakorraline ülesütlemine võimalik n.ö päeva pealt (TLS § 98 lg2), mis jällegi ei pruugi olla tööandja huvides. Ülesütlemise põhjenduse esitamisel avalduses saab tööandja otsustada, kes esitatu on piisav ja kas ta nõustub sellega ning kui mitte, siis hinnata oma võimalusi vaidlustamisel. Kui aga tööandja otsustab ülesütlemise vaidlustada, saab ja peab kohus avaldust läbi vaadates hindama kõiki ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ka siis, kui neid ei ole avaldusse ülesütlemisavalduses esitatud. Samale põhimõttele viitab riigikohus lahendi 3-2-1-21-14 p 12: „...töötajal ei ole olukorras, kus tööandja ei ole ülesütlemist kooskõlas TLS § 95 lg-s 2 sätestatuga põhjendanud, võimalik ülesütlemise vaidlustamisel esitada sisulisi väiteid selle kohta, et tööleping on öeldud üles seadusest tuleneva aluseta. Järelikult kui töötaja palub tuvastada, et tühine on töölepingu ülesütlemine, mida tööandja ei ole TLS § 95 lg 2 kohaselt põhjendanud, peab kohus mh tuvastama ka selle, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Poolte võrdsuse tagamiseks ja neile üllatava kohtuotsuse välistamiseks (TsMS § 5 lg 2 ja § 436 lg-d 3 ja 4) peab kohus sellisel juhul selgitama pooltele õiguslikku olukorda, väidete ja vastuväidete esitamise võimalust ning tõendamiskoormuse jaotust.“ Kuigi eelviidatud riigikohtu lahend on tehtud vastupidises olukorras, kus ülesütlemisavalduse on esitanud tööandja, on see kohtu hinnangul kohaldatav ka juhul, kui leping lõpetatakse töötaja initsiatiivil. Käesolevalt oli tööandjal võimalik esitada oma vastuväited ja tõendid ka täiendavale ülesütlemise põhjusele, mille töötaja tõi välja lepingu lõpetamise alusena. Kohus peab hindama aga kõiki töötaja pöötl esitatud väidetavaid tööandja rikkumisis (nii neid, mis avalduses, kui ka hiljem esile tooduid). Kohus käsitlebki allpool põhjusi, mida töötaja esitas töölepingu lõpetamise põhjusena. Töötaja viitas TLS § 91 lg 2: töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Töötaja ei ole viidanud ühelegi nimetatud lõikes eraldi esitatud punktile ning ka tema esitatud põhjendused ei kvalifitseeru ühegi punkti alla. Seega tuleb hinnata, kas töötaja esitatud põhjendused on üldiselt käsitletavad tööandja kohustuste olulise rikkumisena. Töötaja põhjendas töölepingu erakorralist ülesütlemist asjaoluga, et ei olnud 25.augustiks 2014.a saanud allkirjastatud töölepingut. Pooled ei vaidle, et allkirjastatud leping jõudis töötajani 03.09.2014.a. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et tööandaja oli küll rikkunud töölepinguseaduses sätestatud lepingu vorminõudeid, kuid märkida tuleb, et tööandja ei ole kunagi eitanud töölepingu olemasolu töötajaga. Lisaks saab esitatud asjaolude alusel asuda seisukohale, et töölepingu kirjaliku sõlmimise (tegelikkuses lõplik allkirjastamine) venis mõlemast lepingupoolest tingitud ebasoodsate asjaolude tõttu. Esiteks oli tööandja korraldanud töötajatega töölepingute allkirjastamise väga kohmakalt (nt lepingute saatmine kauplustesse ja tagasi kaubaautoga, või siis ka see, et tööandja oleks võinud kohe saata lepingu, millel on juba tööandja allkiri all jne). Teiseks takistasid käesolevalt lepingu allkirjastamist mitmed ebasoodsad juhused: esmane

leping valede andmetega- tööle asumise ja lepingu kehtivuse aeg (TVK t I lk 51-53); töötaja haigus, mille tõttu ta ei käinud lepingut alla kirjutamas; allkirja kirjutamine valele reale; töötaja vale aadress, millele tööandja püüdis lepingut postiga saata. Töölepingu allkirjastamisel tekkinud tõrked on tõendatud tunnistajate Kxxxxx Axxxxxx ja Axxxxx Kxxxxxx ütlustega. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et tegemist ei olnud tööandja tahtliku tegevusega eesmärgil lepingut mitte sõlmida. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei olnud kirjaliku töölepingu töötajani jõudmise viibimine nii oluline tööandja poolene lepingu rikkumine, mis annaks alust tööleping erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel üles öelda. Mis puudutab töötaja kaht põhjendust töölepingu lõpetamise kohta, siis tuleb nõustuda tööandja esidnajaga, et esitatud põhjendused on omavahel osaliselt vastuolus: töötaja heidab ette, et talle ei võimaldatud lepinguga kokku lepitud tööd ja samas heidab ette, et talle ei võimaldatud kergemat tööd, kuna lepingujärgset tööd ta tervise tõttu teha ei saanud. Kirjalike tõenditega on tõendatud, et töötaja viibis haiguslehel kuni 23.07.2014.a (TVK t II lk 4-7). Viimsel töövõimetuslehel on lehe lõpetamise kohta tehtud otsus, et töötajale on määratud püsiv töövõimetus. Tunnistaja Kxxxxx Axxxxx, kes oli töötaja otsene ülemus, kinnitas, et töötaja tõi nimetatud lehe talle kauplusse, tema seda ei lugenud ja edastas kontorisse Tapale. Tunnistaja ütluse kohaselt töötaja ei avaldanud talle soovi asuda järgmisel päeval tööle oma tavapärasel töökohal. Tunnistaja ei pannud töötajat töögraafikusse ka alates augustist, kuid pöördus Tapa kontorisse järelepärimisega, kas töötaja haigusleht on lõppenud või ei. Tööle mitteasumise osas tunnistaja samuti mingeid sanktsioone või muid tegevusi ette ei võtnud. Tunnistaja korduvalt kinnitas, et tal puudus töötajalt info, kas too soovib tulla tagasi tööle oma endisele töökohale. Räägiti vaid kergemale tööle asumisest. Tunnistaja Axxxxx Kxxxxxx ütluste kohaselt käis tema koos töötajaga, kes on tunnistaja õde, korduvalt töökohas Kxxxxx Axxxxxx juures, et küsida, millal peaks töötaja tööle asuma ning küsimusega pöörduti telefoni teel nii kaupluse juhataja kui ka juhatuse liikme Axxx Uxxxxxx poole. Kaupluse juhataja käskis oodata, kuni otsustatakse, mida juhatus otsustab. Kxxxxx Rxxx ise töö tegemise eesmärgil töökohale kohale ei läinud, sest ta teadis, et teda pole töögraafikus. Tunnistaja ütluste kohaselt soovis õde teha kergemat tööd ja avaldas seda ka kaupluse juhatajale. „Tol momendil Kxxxxx ei olnud võimeline seda tööd tegema.“ Tunnistaja selgitas ,et juhatajale räägiti, mida töötaja ei ole võimeline tegema ja töötaja ise arvas, et saaks hakkama lihaletis või koristajana. Juhataja teatas, et kergemat tööd pakkuda ei ole ja palus oodata juhatuse otsust. Tööandja andis nõu ka ise lahkumisavaldus kirjutada. Seoses kergema töö küsimisega andis tunnistaja Kxxxxx Axxxxx ütlusi, et töötaja kergemat tööd küsis, kuid seda poes pakkuda ei olnud: lihaletis on juhataja hinnangul töö sama pingeline kui tema põhitöö (kastide tõstmine, külmikus viibimine, kiire kaalumine, hindade tegemine) ja koristajat kaupluses üldse pole. Juhataja vastus kergema töö puudumise osas oli konkreetne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et töötaja ei ole olnud ise pärast haiguslehe lõppemist valmis tegema oma lepingujärgset tööd. Töötaja töökohaks oli müüja-klienditeenindaja töö, mille kohta on esitatud ka ametikirjeldus (TVK t I lk 35-36). Töötja ise hindas, et ei ole oma halvenenud terviseseisundi tõttu võimeline neid tööülesandeid täitma. Ükski esitatud tõend ei tõenda, et töötaja avaldas valmisolekut teha lepingus kokku lepitud tööd: tunnistajate ütlustest nähtub, et töötaja soovis teha kergemat tööd ja ka TVK-le esitatud telefonikõnede eristused ei tõenda vastupidist, sest kõneeristustest nähtub vaid, et olid mõned kõned nii kaupaluse juhatajale kui juhatuse liikmele xxxx Uxxxxxxxx, kuid mis oli kõnede sisu ei ole võimalik kindlaks teha. Seoses kõneeristuste tõendusliku väärtusega on riigikohus otsuse 3-2-1-117-11 p 19 on märkinud, et töö küsimise tõendamiseks ei piisa ainuüksi telefonikõnede eristustest.

Riigikohus on leidnud, et töö küsimist oleks töötaja saanud tõendada e-kirja, lühisõnumi või kostjale muus vormis tehtud avaldusega, millest nähtuks tema pöördumise sisu. Ka käesolevalt ei ole kõneeristused tõendiks selles küsimuses, et töötaja soovis asuda tegema oma lepingujärgset tööd. Puudub vaidlus, et töötaja palus kergemat tööd. Soovituse teha kergemat tööd andis ka töötaja perearst (TVK t I lk 31). Tunnistajate ütluste kohaselt esitati nimetatud tõend tööandjale 15.08.2014.a. Kohus leiab, et kergemat tööd küsides tegi töötaja sisuliselt tööandjale ettepaneku töölepingu muutmiseks, täpsemalt töökohustuste muutmiseks. Lepingu muutmine on töölepingu puhul võimalik vaid poolte kokkuleppel- TLS § 12. Kuna tööandjal ei olnud töötajale kergemat tööd pakkuda, ei olnud tal ka võimalik nõustuda töölepingu muutmise ettepanekuga. Kohus leiab, et töölepingu muutmisest keeldumine on tööandja õigus ja sellega ei ole tööandja rikkunud oma kohustusi. Kuna töötaja ei olnud valmis ise tööle lepingujärgset tööd tegema ja tööandjal puudus kohustus lepingut muuta, tuleb asuda seisukohale, et tööandja rikkunud oma kohustusi. Seega puudus töötajal ka alus öelda tööleping üles TLS § 91 lg 2 alusel viitega tööandaja poolt kohustuste rikkumisele. Kohus leiab, et töötaja sundimisel tööle, mis ohustab tema tervist, oleks töötajal tekkinud alus lõpetada tööleping erakorraliselt TLS § 91 lg 2 p 3 tulenevalt. Seetõttu oli tööandja käitumine töötajale tööle mitte kutsumise osas õiguspärane. Siinjuures selgitab kohus vaid, et tööandjal oli siiski kohustus maksta töötajale keskmist töötasu TLS § 38 alusel mõistliku aja eest, kui töötaja ei saanud tööd teha. Töötaja ei ole nimetatud rikkumist tööandjale aga ette heitnud, tasu maksmist nõudnud ega esitanud ka lepingu ülesütlemisavaldust nimetatud rikkumisele viidates. Kohus märgib ka, et töötajal oli õigus lõpetada tööleping erakorraliselt ka TLS § 91 lg 3 alusel. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud tööandja, RR Lektus AS nõue lugeda tühiseks töötaja poolt töölepingu ülesütlemine ja lugeda tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga, kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust. Kuna käesolevalt alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus, tuleb lugeda RR Lektus AS ja Kxxxxx Rxxxx vaheline tööleping nr 2547 lõppenuks korraliselt alates 27.08.2014.a. Nimetatud kuupäevaga on töötaja palunud ise lepingu lõpetada. Kxxxxx Rxxxxnõue hüvitise saamiseks TLS § 100 lg 4 alusel tuleb jätta rahuldamata, sest hüvitise saamise eeldused -töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolse rikkumise tõttu- ei ole täidetud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule. RR Lektus AS esindaja esitas nimekirja seoses õigusabikuludega kokku 297.50€ (hagi koostamine 1 tund, istungiks ette valmistamine 0,5 tundi, osalemine kohtuistungil 2 tundi 45 min, tunnihinnaga 70€). Kristi Risti esindaja esitas kohtuistungil nimekirja kulude kohta 700€ (hagiavalduse koostamine 3 tundi ja istungiks ette valmistamine ja osalemine istungil 4 tundi, tunnihinnaga 100€). RR Lektus AS esindaja esitas vastuväite Kxxxxx Rxxxx menetluskuludele, leides, et arvestades kohtuvaidluse keerukust ja koostatud hagiavalduse mahtu ei ole põhjendatud hagiavalduse koostamiseks kulutatud aeg 3 tundi ning istungi ettevalmistamiseks kulutatud aeg ca 1 tund 15 minutit. RR Lektus AS leiab, et kostja esitatud menetluskulud ei ole põhjendatud, mistõttu palub hageja need kohtul välja mõista üksnes põhjendatud ulatuses. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud, mis on menetluskuludeks vastavalt TsMS § 138 lg 1. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et RR Lektus AS menetluskulude nimekirjas näidatud ajakulu on põhjendatud: esindaja on koostanud kohtule taotluse asja läbivaatamiseks hagimenetluses, taotluse täienduse seoses teise töövaidlusasjaga ja hagiavalduse, mille koostamiseks kokku võis kuluda 1 tund. Põhjendatud on valmistumine kohtuistungiks ja istungil osalemise aeg. Seega olid RR Lektus AS tegevused asja menetlemisel vajalikud ja ajakulu vastavuses asja mahu ja keerukusega. Kohus leiab, et tunnihind 70€ on kohane ja vastab kohalikele keskmistele turuhindadele õigusabi vallas. Eeltoodust tulenevalt on RR Lektus AS esindaja tasu asjakohane ja vajalik ning kuulub vastaspoolelt menetluskuluna välja mõistmisele. Kuna Kxxxxx Rxxxx menetluskulud jäävad tema enda kanda, siis kohus tema menetluskulude suurust eraldi kindlaks ei määra. Kohus märgib vaid, et arvestades hagiavalduse mahtu (2 lk sisulist teksti), on sellel kulutatud aega ebamõistlikult suur.