Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Määruse tegemise aeg ja koht
29. mai 2015.a, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-14-57678
Tsiviilasi
XXX avaldus lõpetamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX(IKXXX; elukoht: XXX
XXX kinnisesse asutusse paigutamise
Puudutatud isik 1: XXX(IKXXX; elukoht: XXX; viibimiskoht:
Puudutatud isik 2: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu; asukoht: Pallasti 54, Tallinn, e-post [email protected])
Jätta XXXavaldus XXXkinnisesse asutusse paigutamise lõpetamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib isik, kes on kinnisesse asutusse paigutatud, tema abikaasa ja muud temaga koos elanud pereliikmed, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik ja valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud XXXesitas Harju Maakohtule 07.04.2015 avalduse XXXkinnisesse asutusse paigutamise lõpetamiseks. Avalduse kohaselt viibib XXX XXXalates 07.11.2014, eestkostja kinnitusel on XXXseisund paranenud, tema käitumine on eeskujulik ja kodune keskkond tuleks XXX üksnes kasuks, kuna teda ümbritseksid pereliikmed. Avaldaja selgitab kohtule, et ta jääb varsti pensionile ja seetõttu on tal võimalik XXXrohkem aega veeta ja tema tegevuse üle järelvalvet teostada, plaanis on Aserbaidžaani sõita ja seal teda ravida sanatooriumis. Kohus küsis TsMS § 539 lg 2 alusel Tallinna linna arvamust. Tallinna linn esitas kohtule XXX07.04.2015 avalduse suhtes oma seisukoha 14.05.2015, mille kohaselt leiab, et XXXkinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist saaks arutada peale 01.08.2015, kui avaldaja on juba pensionile jäänud ja tal on võimalik oma poja tegevust kontrollida ööpäevaringselt. TsMS § 536 lg 1 alusel kuulas kohus 20.05.2015 ära XXX. XXXavaldas ärakuulamisel kohtule, et:
TsMS § 536 lg 2 alusel kuulas kohus 20.05.2015 ära XXXjuhataja, kes avaldas kohtule järgmist:“ Seoses XXXpean ütlema, et ema on lapse ära hellitanud. Midagi ise ei tee, pean n-ö torkima ja see temale ei meeldi ja kohe helistab emale, et ta peab seda või teist tegema. Kogu töö, mida me XXX teeme, rikub ema oma tegevusega ära. Tegelikult ei peaks XXX XXX olema. Siin on ta rahulik olnud, ei soovi kedagi n-ö käperdada.“ Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega, leiab, et XXX avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb käesoleval ajal jätta rahuldamata. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. SHS § 19 lg 5 esimese lause järgi võib kohus paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 539 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega isiku kinnisesse asutusse paigutamise, muu hulgas esialgse õiguskaitse kohaldamisel, kui paigutamise eeldused on ära langenud või kui ilmneb, et eeldused ei olnud täidetud. Kohus võib kinnisesse asutusse paigutamise lõpetada isiku enda või tema eestkostja või isiku elukoha järgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel. 14.10.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-31227 määratud XXX oma poja XXX eestkostjaks kuni 14.10.2014. Harju Maakohtu 20.05.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-52102 on pikendatud XXX üle seatud eestkostet kuni 04.07.2017, eestkostjaks jäeti jätkuvalt tema ema XXX. Eestkoste on XXX üle seatud kõikide asjade ajamiseks. 31.10.2014 kohtumäärusega paigutas kohus XXX isiku nõusolekuta ööpäevaringse tugevdatud järelvalvega kinnisesse asutusse kuni 31.10.2015. XXX kinnisesse asutusse paigutamise peamiseks põhjuseks oli SHS § 19 lg 1 p 2-3 kohaselt isiku psüühikahäirest tulenev ohtlikkus ööpäevaringse järelvalveta olukorras, kuivõrd varasemate abinõude kasutamine ei osutunud küllaldaseks. Avaldaja ei suutnud oma töö kõrvalt tagada XXX tegevuse üle kontrolli ja järelvalvet, mistõttu leidsid aset XXX poolt füüsilised ründed noorte naisterahvaste s.h alaealiste tüdrukute suhtes, nimetatud asjaolu tõendasid XXX vastu algatatud kriminaalasjad ja kaebused. Kuna XXX ise ravivajadust ei mõista, kuid oma terviseseisundist tulenevalt vajab ta regulaarset psühhiaatrilist ravi, siis peab ravi olema isikule tagatud. Arvestades, et eestkostja ei suutnud nõuetekohaselt tagada XXX ravi ning ravita jäämisel oli suur tõenäosus käitumise kordumisele, siis asus kohus seisukohale, et XXX vajab paigutamist ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega erihooldusteenusele, vastasel juhul püsib oht nii temale endale kui ka teda ümbritsevatele isikutele. Kohus on seisukohal, et ka käesoleval ajal ei suuda avaldaja oma töö kõrvalt tagada eestkostetava tegevuse üle kontrolli ja järelvalvet, seega jääb püsima oht XXX ümbritsevatele isikutele ning senikaua, kuni avaldaja ei ole pensionile jäänud ei ole XXX ohutuse tagamiseks võimalik muude abinõude kasutamine, kui ööpäevaringsele erihooldusteenusel viibimine. Kuivõrd avalduse kohaselt jääb avaldaja augustist 2015 pensionile, siis tuleb avaldajal pöörduda pensionile jäämise järgselt uuesti kohtu poole XXX kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal on avaldus esitatud ennatlikult olukorras, kus jätkuvalt ei ole TsMS § 539 lg 1 kohaselt ära langenud SHS § 19 lg 1 p 1-3 sätestatud alused.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 3 alusel jätab kohus menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.