M-ML ja LL hagi TT vastu kaasomandi lõpetamiseks ja TT vastuhagi M-ML ja LL vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.12.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
TT apellatsioonkaebusel 3500 eurot M-ML ja LL vastuapellatsioonkaebusel 0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TT apellatsioonkaebus M-ML ja LL vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): M-ML (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepinguline esindaja adv. Helen Tomberg Hageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): LL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepinguline esindaja adv. Helen Tomberg Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): TT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Aavo Aadli
Kohtuistungi toimumise aeg
13.05.2015
Istungil osalenud isikud
Hagejad M-ML ja LL, nende esindaja adv Helen Tomberg ning kostja TT ja tema esindaja adv Aavo Aadli
4.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5.Välja mõista TT-lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 300 eurot. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Määruse ärakiri saata pärast jõustumist viivitamata TsMS § 179 lg-s 4 nimetatud asutusele.
7.TT taotlus 15.05.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.13.03.2014 esitasid M-ML ja LL (hagejad) maakohtule hagi (muudetud 02.09.2014) TT (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagejad palusid lõpetada Tallinnas XXXXXXX XX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) kaasomandi, kohustada kostjat andma tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kinnisasi läheb hagejate ühisomandisse ja kohustada kostjat andma nõusoleku kinnisasja registriosa teises jaos kostja kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja kande tegemiseks, millega kantaks kinnistusraamatuse kinnistu ühisomanikena hagejad, või, alternatiivselt, müüa kinnisasi kaasomanikevahelisel enampakkumisel ja jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurustele.
2.14.02.2006 omandasid hagejad 1⁄2 suuruse mõttelise osa Tallinnas XXXXXXX XX asuvast kinnisasjast. Kostja on teise 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanik. Pooled leppisid 14.06.2006 lepingus kokku kinnistu valdamise ja kasutamise korra. Hagejate arvates ei ole kaasomandi jätkamine võimalik, sest kostja süstemaatilise vastuseisu tõttu ei ole võimalik AÕS § 72 nõuete täitmine kaasomanike poolt ja 14.02.2006 lepingus toodud kohustuste ja kasutuskorra täitmine ja kinnisasja hooldamine on võimatu. Kostja keeldus kooskõlastamast elamu ümberehitusprojekti. Seadustamata hooneosa ehitisregistrisse kandmine on kostja poolt projekti kinnitamata jätmise tõttu pooleli. Kostja takistab hagejatel puhastada talvel hoone katust. Elamu vajab kiiret kapitaalremonti, kuid kostja tegevuse tõttu ei ole seda võimalik teha. Kostja tõstis omavoliliselt ümber poolte kasutuskorra järgi kasutavate maaosade piiriks olnud piirdeaia. Kostja tegutse õigusvastaselt hagejate kasutataval maal. Kostja vastuväited
2(8)
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on valmis koostööks. Kaasomandi lõpetamine viisidel, kus kostja kaotab omandi, on äärmiselt ebaõiglane kostja ja tema 90-aastase ema suhtes, kes on hoones elanud alates 1972. aastast ja kellele kodust lahkumine on psüühiliselt raskesti talutav. Hagejatel puuduvad kostjast tulenevad takistused omandiõiguse teostamisel. Hüvitis 75 000 eurot ei ole vastuvõetav, sest elamu osad ei ole ühesuguses seisundis ja ühesuguse väärtusega. Kostja on teinud olulises ulatuses kulutusi kaasomandile. Samal põhjusel oleks ebaõiglane müüa kinnisasi kaasomanikevahelisel enampakkumisel, sest pooled ei ole võrdses olukorras. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
4.Kostja esitas vastuhagi, milles palus lõpetada kaasomandi, jagada kinnistu reaalosadeks korteriomandite moodustamise teel vastuhagis märgitud viisil ja kohustada hagejaid andma nõusoleku moodustatavate korteriomandite kohta uute registriosade avamiseks või alternatiivselt anda kinnisasi kostja ainuomandisse.
5.Elamus on kaks eraldi korterit, mistõttu korteriomandite moodustamine on õigustatud ja praktikas hõlpsasti teostatav. Korteri 1 ruumid asuvad esimesel korrusel ja korter 2 ruumid osaliselt esimesel ja osaliselt teisel korrusel. Kumbki kaasomanik ei kaotaks omandit. Korteriomandite moodustamisel on omandi käsutamine oluliselt lihtsam. Hagejate vastuväited vastuhagile
6.Hagejad vaidlesid kostja vastuhagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
7.Korteriomandite seadmine on käesoleva ajal õiguslikult võimatu. Kohus ei saa otsusega asuda määrama korteriomandite põhimõttelisi koosseise elamu osades, mida õiguslikult ei eksisteeri ja mille olemasolu või puudumist või lubatavust kohus ei saa kohaliku omavalitsuse asutuse andmete alusel kontrollida. Ka kostja esitatud Nõmme Linnaosa Valitsuse 27.06.2014 vastusest nähtub, et korteriomandite moodustamine on võimalik pärast õigusliku aluseta rekonstrueeritud ja laiendatud elamu osade seadustamist.
8.Korteriomandite seadmine ei ole võimalik ka seetõttu, et see ei võimalda igapäevaseid probleemideta naabrussuhteid ja ei taga võimalust hooldada kinnisasja viisil, mis hoiaks ära seisundi halvenemise. Osaliselt kaasomand säiliks. Samuti on mõistetamatu, kuidas saaks olla õiglane määrata kostja korteriomandi koosseisu ruume, mis hagejate ja kostja vahel sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe kohaselt jäid hagejate kasutusse.
9.Alternatiivselt kinnisasja jätmine kostjale kohtumenetluses ei ole põhjendatud, sest kinnisvara hind muutub kohtumenetluse ajal. Õiglasem oleks müüa kinnisasi kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
10.Harju Maakohus 08.12.2014 otsusega rahuldas hagi, lõpetas kaasomandi viisil, mille kohaselt kinnistu müüakse kaasomanikevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurustele, jättis vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
3(8)
11.Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et kinnistu asukohaga XXXXXXX XX XX Tallinnas omanik on 1⁄2 osas kostja ja 1⁄2 osas on kinnistu hagejate ühisomandis (I kd lk 94).
12.Kaasomandi lõpetamise nõuet välistavad asjaolud puuduvad ning kaasomandi jagamise nõude materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Seega on pooltel õigus nõuda AÕS §-de 76 ja 77 järgi kaasomandi lõpetamist.
13.Kohus tuvastas, et kostja on enda valduses oleva kaasomandi osa hooldamiseks ja korrashoiuks panustanud hagejatest rohkem (I kd lk 191-199, II kd lk 67-76). Kostja on 66-aastane ning elab koos 90-aastase emaga hagejate ja kostja kaasomandis olevas ehitises alates 1972. aastast, hagejad alates 2006. aastast. Olukorras, kus kostja on aastatepikkuse perioodi vältel enda kasutuses olevat kaasomandi osas reaalselt kasutanud ning enda kaasomandi kasutuskorraga kokku lepitud osa hooldamise ja korrashoiuga tegelenud, ei oleks õiglane kaasomandisse kuuluva kinnistu hagejatele jätmine. Eeltoodu pinnalt esineb alus asuda seisukohale, et kostjal on aastatepikkusest kaasomandi osa kasutamisest tekkinud elamuga tugevam emotsionaalne side kui hagejatel ning kostja omandi kaotus võib kahjustada kostja emotsionaalset tasakaalu.
14.Kuna kaasomanikud soovivad kaasomandi lõpetamist ning mõlemad kaasomanikud soovivad kinnistut enda omandisse, on kaasomandi lõpetamine kaasomanikevahelisel enampakkumisel käesoleval juhul põhjendatud ja vastab kõigi kaasomanike huvidele, võttes arvesse kõigi kaasomanike soovi saada ise kinnistu ainuomanikuks. See on tsiviilasja asjaoludest lähtudes kõige õiglasem kaasomandi lõpetamise viis, mis annab kõigile kaasomanikele soovi korral võimaluse kinnistu ainuomanikuks saada. Seeläbi on kaasomanikule, kes kaotab enda omandi kinnistule, tagatud õiglane hüvitis enda kaasomandi osa kaotuse eest.
15.Kinnistu reaalosadeks jagamine ei ole käesolevas vaidluses esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt õiguslikult võimalik. Nõmme Linnaosa Valitsuse 27.06.2014 (II kd, lk 29) seisukohast nähtub, et korteriomandite moodustamine on võimalik pärast õigusliku aluseta rekonstrueeritud ja laiendatud elamuosade seadustamist. Kostja ei ole kohtule esitanud ekspertarvamust, mille alusel kohus saaks Nõmme Linnaosa Valitsuse poolt väljendatud seisukoha osas teha vastupidised järeldused. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest ilmeks, et kinnistu juurdeehitused on käesolevaks hetkeks seadustatud.
16.Samuti, kuivõrd pooled ei ole 8 aasta jooksul jõudnud elamu juurdeehituse seadustamise osas kokkuleppele, siis ei ole näha, et pooltevahelised suhted võimaldaksid probleemideta kinnistu reaalosadeks jagada. Korteriomandite moodustamine ei vasta ka kaasomanike huvidele. Kaasomanikevahelised suhted on keerulised ega võimalda igapäevast heanaaberlikku läbisaamist ja kinnistu terviklikku majandamist.
17.Kinnistu jätmine kostja ainuomandisse oleks ebamõistlik ega oleks kooskõlas kostja huvidega, kuna selliselt jääks tema kinnistule koormatis, millele hüpoteegipidaja on õigustatud sissenõude pöörama. Kuna hagejatele kuuluv kaasomandi osa on hüpoteegiga koormatud, jääb hüpoteek kinnistu kostjale jätmisel alles.
4(8)
18.Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb nii hagi kui ka vastuhagiga seotud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Käesolev vaidlus on lahendatud poolte huvisid silmas pidades. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega lõpetada poolte kaasomand, jagada kinnistu reaalosadeks korteriomandite moodustamisel teel selliselt, et kostja ainuomandisse jääb korteriomand, mille koosseisu kuulub 1357/2768 suurune mõtteline osa ja reaalosana eluruum nr 1 üldpinnaga 137,5 m2, ja hagejate omandisse jääb korteriomand, mille koosseisu kuulub 1411/2768 suurune mõtteline osa ja reaalosana eluruum nr 2 üldpinnaga 141,5 m2, ning kohustada hagejaid andma nõusoleku registriosa sulgemiseks ja moodustatavate korteriomandite kohta uute registriosade avamiseks.
20.Maakohus on rikkunud TsMS § 443 lg 8, jättes põhjendamata, miks ta ei nõustu kostja väidetega poolte ebavõrdse olukorra kohta kaasomanikevahelise enampakkumise korral. Maakohus on lugenud tõendatuks, et kostja on oma valduses oleva kaasomandi osa hooldamiseks ja korrashoiuks panustanud hagejatest rohkem, kuid ei ole teinud sellest asjakohast järeldust. Ei ole mõistetav, miks maakohus ei ole hagejate alternatiivse nõude rahuldamisel arvestanud maakohtu õiget seisukohta, et hagejatele kuuluvat kaasomandi osa koormav hüpoteek jääb omandi ülemineku korral alles (TMS § 158 lg 1). Puuduvad andmed, mis annaksid õigusliku aluse nõuda hüpoteegi kustutamist, kui kostja võidaks kaasomanikevahelise enampakkumise. Seega kostja jaoks on enampakkumine mõttetu. Maakohtu otsustatud kaasomandi lõpetamise viis arvestab ainult hagejate huve.
21.Maakohtu õiguslik hinnang, mille kohaselt ei ole korteriomandite seadmine õiguslikult võimalik, on kostjale üllatuslik, kuivõrd maakohus ei juhtinud kohtuistungil sellisele võimalusele tähelepanu. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust.
22.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-10 (p 20) andnud juhised, mille kohaselt ei oma korteriomandite reaalosade ja mõtteliste osade suuruste määramisel tähtsust, kas plaanis kajastatud juurdeehitustele on antud ehitusluba või kasutusluba või mitte. Kohtule 30.06.2014 esitatud plaanid kajastavad täpselt ehitiste reaalset olukorda. Hagejad ei ole plaanide õigsust vaidlustanud. Jääb arusaamatuks, milliseid tahteavalduse kinnisasja jagamiseks maakohtu arvates veel vaja läheb.
23.Korteriomandite moodustamine on õiglane mõlema poole suhtes. Elamus on ehituslikult kaks korterit, mida on võimalik iseseisvalt majandada. Korteriomandite moodustamine on hõlpsalt teostatav, ei nõua ümberehitusi ega kulusid. Kumbki kaasomanik ei kaota omandit. Korteriomandite käsutamine on oluliselt lihtsam. Vastustajate seisukoht apellatsioonkaebuse kohta
24.Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
25.Hagejad esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda.
5(8)
26.Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Maakohus ei oleks saanud kohaldada TsMS § 163 lg-t 1. Maakohus ei ole teinud otsust mõlema poole huvides. Riigikohtu asjas nr 3-2-1-70-07 oli olukord teistsugune, sest mõlemad pooled taotlesid kaasomandi lõpetamist ühesugusel viisil. Apellandi seisukoht vastuapellatsioonkaebuse kohta
27.Kosja vaidleb hagejate vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Taotlus protokolli parandamiseks
28.Kostja TT esitas 19.05.2015 taotluse 13.05.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks, millele hagejad vastu vaidlesid. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ja TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebuse menetlemisel kontrollib ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsust ainult osas, mille peale on edasi kaevatud ehk siis kaasomandi lõpetamise viiside osas, mida on kostja apellatsioonkaebuses vaidlustatud.
30.Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude (AÕS § 77 lg 2) lahendamisel kaaluma poolte huvisid õiglusest lähtudes. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohtul oli võimalus kaaluda, kas jätta kaasomandis olev kinnisasi hagejatele või kostjale või panna see kaasomanikevahelisele enampakkumisele või jagada reaalosadeks (korteriomanditeks). Kolleegiumi arvates on maakohus piisava põhjalikkusega kaalunud kaasomandi lõpetamise erinevaid variante ja kohtu veendumuse kujunemine on otsuses jälgitav.
31.Kaasomandi lõpetamine selle müümisel kaasomanikevahelisel enampakkumisel on põhjendatud juhul, kui kummalgi pooltest pole teisest kaalukamat huvi, mis annaks aluse jätta kaasomand talle, või on huvi võrdne. Käesoleval juhul on mõlemad kaasomanikud huvitatud sellest, et kasutada kinnistut edaspidi oma elukohana, mistõttu on kolleegiumi arvates põhjendatud nendevaheline enampakkumine. Kaasomanike vahelisel enampakkumisel on kõige paremini tagatud, et omandi kaotav kaasomanik saab kaotatud omandi eest õiglase ja turuväärtusele vastava hüvitise. TT väitis apellatsioonkaebuses, et tema suhtes on enampakkumise läbiviimine ebaõiglane, kuna ta on panustanud tema kasutuses olevasse hooneosasse ja tal ei ole varalist võimekust tasuda hagejatele nende osa eest. Kolleegiumi arvates ei anna eeltoodu alust, et tühistada maakohtu otsus. Kaasomanikevahelisel enampakkumisel ei ole müügiobjektiks mitte poolte mõttelised osad kinnisasjast, vaid terve kinnisasi ja enampakkumisel saadu jagatakse vastavalt osadele. Kolleegium märgib, et vastuhagis on apellant soovinud kinnistu jätmist temale ja ta on olnud nõus hagejatele nende mõttelise osa väärtuse hüvitama, millest järeldub, et maakohtu menetluses on kostja möönnud, et tal on varaliselt võimalik hagejatele nende mõttelise osa eest hüvitust maksta. Ringkonnakohtu menetluses pakkus kohus enampakkumise vältimiseks apellandile võimalust leppida vastustajatega kokku, et kaasomad lõpetatakse kokkuleppel ja hagejad hüvitavad kostjale omandi kaotuse, kuid apellant ei nõustunud kohtu poolt väljapakutud 80 000 eurose hüvitisega ja soovis oluliselt enamat.
6(8)
32.Kolleegium ei nõustu apellandiga, et hagejate mõttelist osa koormav hüpoteek on takistuseks kaasomandi lõpetamisel kinnisasja müümisel kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Hüpoteegi olemasolu tuleb arvestada täitemenetluses enampakkumisel saadu jaotamisel ja väljamaksmisel. Õige on apellandi väide, et maakohus on vaidlustatud otsuses põhjendanud kostja vastuhagi nõude, mille kohaselt soovis kostja kinnisasja jätmist endale, rahuldamata jätmist sellega, et hagejate omandiosa koormava hüpoteegi tõttu oleks kinnistu jätmine kostjale ebaõiglane. Apellant leidis, et kuna hüpoteeki kaasomanikevahelisel enampakkumisel ei kustutata, võib kostja poolt kinnistu ostmisel tekkida sama olukord. Kolleegium möönab, et maakohtu eelviidatud põhjendus ei ole kaasomandi lõpetamise viisi üle otsustamisel asjakohane, kuid kuna selles osas (selle kaasomandi lõpetamise viisi osas) ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, siis TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus ei kontrolli selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
33.Apellant leidis, et kinnisasja korteriomanditeks jagamisel puuduvad takistused. Apellandi väide, et kinnisasja korteriomanditeks jagamise korral saab kohus määrata tulevaste korteriomandite omanike vahel neile kuuluva ehitise reaal- ja mõttelisi osi ainult tegelikkusele vastava plaani alusel ja muud korteriomandiseaduses sätestatud dokumendid tuleb esitada kohtuotsuse alusel korteriomandite kinnistamisel, on iseenesest õige ja kooskõlas Riigikohtu määruses 3-2-1-65-10 p-s 20 tooduga, kuid sellest ei saa järeldada, et poolte kaasomandis olev kinnisasi tuleks jagada korteriomanditeks. Kostja väitis, et tema vastuhagi lisana esitatud plaanid vastavad tegelikkusele, millega hagejad ei nõustunud. Hagejad on esitanud 2011. a ülemõõtmisprojekti. Kolleegiumi arvates poolte poolt esitatud projektid ei ole täies mahus kattuvad eluhoone esimese korruse osas, mistõttu ei ole võimalik nende alusel korteriomandite reaalosi määratleda. Nõmme Linnaosavalitsuse poolt 27.06.2014 kostjale saadetud kirja kohaselt ei ole võimalik luua korteriomandeid enne, kui õigusliku aluseta rekonstrueeritud ja laiendatud elamuosad on seadustatud. Hagejad on alates kinnistu mõttelise osa omandamisest üritanud juurdeehitusi seadustada, tellides ümberehitustele projektid ja kooskõlastades need, kuid kostja poolt projektide kooskõlastamisest keeldumise tõttu ei ole õnnestunud seda teha. Kostja väitis ka apellatsioonimenetluses, et projektid ei vasta seaduse nõuetele ja ta keeldub neid kooskõlastamast. Arvestades pooltevahelisi suhteid, ei ole kolleegiumi arvates otstarbekas lõpetada kaasomandit kinnistu reaalosadeks (korteriomanditeks) jagamise teel, kuna see ei lõpetaks erimeelsusi. Korteriomandite moodustamisel tuleks pooltel jätkuvalt teha ühiseid otsustusi kaasomandi valitsemisel ja kasutamisel ja toimikus olevatest tõenditest tulenevalt on poolte koostöö õnnestumine kaheldav. Kaasomandi lõpetamise korral peab kohus hindama ka selliseid asjaolusid.
34.Apellandi väide, et maakohtu poolt korteriomandite seadmise teel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamata jätmine tuli talle üllatusena, ei ole kooskõlas tsiviilasja toimiku materjalidega. Hagejad on kostja nõudele alates esimesest vastuhagile esitatud vastusest vastu vaielnud (II kd tk 41-43) ja kostjal oli võimalus hagejate väidetega arvestada.
35.Kolleegium leiab, et vastuapellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Maakohus on õigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Praeguses asjas on nii hageja kui ka kostja vastuhagis taotlenud kaasomandi lõpetamist. Seega lõpetati kaasomand eelduslikult mõlema poole huvides ja seetõttu on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Menetluskulude
7(8)
kindlaksmääramist kaasomandi lõpetamisel viisil, kus menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, on Riigikohus selgitanud 27.09.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10.
36.Apellant TT esitas ringkonnakohtule taotlus 13.05.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Vastustajad vaidlesid taotlusele vastu. Kolleegium leiab, et TT taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks tuleb TsMS § 53 lg 4 alusel jätta rahuldamata. TT taotlus tuleb lisada protokollile.
37.Seoses kaebuste rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta poolte endi kanda.
tuleb
ka
ringkonnakohtus
kantud
38.Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2015 määrusega anti TTle menetlusabi ja vabatati ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot tasumisest. Kuna ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 2 järgi riigilõiv välja mõista apellandilt riigi kasuks.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.