3.Jagada XXXja XXXühisvaraks olev korteriomand asukohaga XXX, registriosa nr. XXX 1/2 mõttelises osas XXX(isikukood XXX) ja 1/2 mõttelises osas XXX(isikukood XXX) kaasomandisse.
Kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr. XXX II järgust omaniku kanne XXX(isikukood XXX) kohta ning kanda korteriomandi kaasomanikena sisse XXX(isikukood XXX) 1/2 mõttelises osas ja XXX(isikukood XXX) 1/2 mõttelises osas.
5.Asendada kohtuotsusega puudutatud isikute XXX’i ja XXX’i nõusolek kinnistusraamatus kande tegemiseks.
6.Määrata kindlaks ja mõista välja solidaarselt XXX ja XXX XXXja XXXkasuks menetluskulu kokku summas 895,83 eurot.
7.Välja mõista solidaarselt XXX ja XXX XXXja XXXkasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (895,83 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja selle põhjendused
1.XXXja XXXesitasid kohtule hagi XXXja XXXvastu ühisvara jagamiseks täitemenetluses ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 15.11.2012.a. otsusega kriminaalasjas nr. 1-12-9776 mõistetud hageja XXX kasuks kostjalt XXX kui solidaarvõlgnikult välja tsiviilhagi summas 11 500 eurot ning hageja XXX kasuks kostjalt XXX kui solidaarvõlgnikult välja tsiviilhagi summas 10 000 eurot. Kostjale XXXile kuuluva korteriomandi asukohaga XXX kohta on avatud registriosa nr. XXX. Kohtutäitur on täitemenetluse käigus tuvastanud, et tegemist on ühisvaraga. Hagejad paluvad jagada XXX ja XXX ühisvaraks olev korteriomand asukohaga XXX, registriosa nr XXX 1/2 mõttelises osas XXXja 1/2 mõttelises osas XXX kaasomandisse, kustutada Harju Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr XXX II järgust omaniku kanne XXX kohta ning kanda korteriomandi kaasomanikena sisse XXX1/2 mõttelises osas ja XXX1/2 mõttelises osas, asendada kohtuotsusega puudutatud isikute nõusolek kinnistusraamatus kande tegemiseks, alternatiivselt müüa korteriomand asukohaga XXX, registriosa nr XXX avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada omanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Samuti paluvad hagejad jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning välja mõista õigusabikulu summas 595,50 eurot ja riigilõiv summas 300 eurot (t/l 118). Samuti paluvad hagejad välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjate vastuväited ja põhjendused
2.Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu. Kostjad leiavad, et vaidlusaluse korteriomandi jagamine reaalosadeks on vastuolus asja olemusega ning korteriomandit ei ole üldse võimalik jagada reaalosadeks. Hagejad ei ole esitanud nõuet kostjate ühisvara kaasomandisse jagamiseks, mistõttu ei saa kohus rahuldada hagejate poolt esitatud nõudeid. Kui kohus hagiavalduse rahuldab ja jagab kostjate ühisvara kaasomandisse võrdsetes osades, taotlevad kostjad jätta rahuldamata hagejate taotletava kohtuotsuse täitmise viisi - müük avalikul enampakkumisel, kuna see
koormab kostjaid rohkem kui on vajalik hagejate õiguste kaitseks. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hagejate kanda. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 11.02.2015.a. kohtumääruses (t/l 93) kui ka 05.05.2015.a. kohtuistungil (t/l 119-122).
5.Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et kostjate XXX ja XXX vahel on abielu sõlmitud 06.12.1991.a. (t/l 17). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et XXX omanikukanne XXX asuva korteriomandi osas on sisse kantud 22.12.2001.a. (t/l 15). Seega ei ole poolte vahel vaidlust, et eelpool nimetatud korteriomand on kostjate ühisvara.
6.Harju Maakohtu 15.11.2012.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-12-9776 (11230107202) on välja mõistetud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX VÕS § 137 lg 1; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt kannatanu XXX kasuks tsiviilhagi summas 11 500 eurot ja XXX kasuks tsiviilhagi 10 000 eurot (t/l 6-13, 3857).
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad on pöördunud Harju Maakohtu 15.11.2012.a. kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole. 08.12.2014.a. on kohtutäitur Mati Kadak poolt koostatud täiteasjades nr. 008/2013/1168 ja nr. 008/2013/508 teated, milledest nähtub, et hagejate poolt esitatud nõudeid ei ole õnnestunud kostja XXX vara arvelt täita (t/l 36-37).
9.27.06.2014.a. kirjaga täiteasjas nr. 008/2013/508 on kohtutäitur teatanud, et XXX abikaasa, XXX nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisvarale, kohtutäiturile esitanud ei ole (t/l 14).
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
11.Kostja XXX leiab kohtule esitatud vastuses, et kuivõrd kostjad ei elanud koos peaaegu terve 2008.a. ning kostja XXX on lasknud 2008.a. suvel teostada XXX asuva korteriomandi remondi, on korteri väärtus kostjapoolse panuse tõttu suurenenud. Seega leiab kostja, et esineb alus kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest (t/l 106-107).
12.Kohus eelpool toodud kostja XXX seisukohaga ei nõustu, kuivõrd tõendeid eelpoolviidatud asjaolude kohta kostjad kohtule esitanud ei ole. Kostjate poolt kohtule esitatud vastusest hagiavaldusele nähtub, et mõlemad kostjad elavad XXX(t/l 75). Kohus leiab, et antud juhul ei esine aluseid jagada ühisvara kaldudes kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest.
13.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
14.Hagejad on palunud kohtule esitatud hagis jagada kostjate ühisvaraks olev korteriomand asukohaga XXX 1/2 mõttelises osas XXX ja 1/2 mõttelises osas XXX kaasomandisse.
15.Kohus leiab, et kuivõrd kostjad ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hagejate taotlusele jagada XXX korteriomand 1/2 mõttelises osas XXX ja 1/2 mõttelises osas XXX kaasomandisse, tuleb vastavalt hagejate taotlusele ühisvara ka jagada.
16.Kuivõrd kohus rahuldab hagejate primaarnõude jagada korteriomand 1/2 mõttelises osas kummagi kostja kaasomandisse, ei põhjenda kohus kooskõlas TsMS § 442 lg 8 hagejate alternatiivse nõude, s.o müüa korteriomand XXX avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada omanike vahel vastavalt nende osa suurusele rahuldamata jätmist.
17.Hagejad on palunud kustutada registriosa nr. XXX II järgust omaniku kanne XXX kohta ning kanda kaasomanikena sisse XXX1/2 mõttelises osas ja XXX1/2 mõttelises osas. Samuti paluvad hagejad asendada kohtuotsusega puudutatud isikute nõusolek kinnistusraamatusse kande tegemiseks.
18.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
19.Seega leiab kohus, et tuleb kustutada Tartu Maakohtu registriosa nr. XXX omanikukanne XXX kohta ning kanda registriossa nr. XXX kaasomanikena sisse XXX1/2 mõttelises osas ja XXX1/2 mõttelises osas. Samuti tuleb lugeda tuvastatuks XXX ja XXX kohustus nõusoleku andmiseks puudutatud isiku nõusolekuna kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses, mis on kinnistamisavalduseks ja õigusmuudatuse tegemise aluseks kinnistusregistris kohtuotsuse alusel ning lugeda kohtuotsusega asendatuks XXX ja XXX nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 8 tähenduses.
20.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
21.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
22.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostjate XXX ja XXX kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
23.Hagejad paluvad kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu kokku summas 895,83 eurot, millest riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 595,83 eurot (t/l 118).
24.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hagejad tasunud käesolevas kohtumenetluses hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot (t/l 58). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 300 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjatel hagejatele hüvitada vastavalt TsMS § 138 lg 2.
25.Hagejad paluvad kostjatelt välja mõista õigusabikulu summas 595,83 eurot. 05.05.2015.a. toimunud kohtuistungil kostja XXX vastuväiteid menetluskulude osas ei esitanud, kuid esitas vastuväite viiviste osas (t/l 121).
26.Hagejate esindaja on vastavalt kohtule esitatud õigusabikulude spetsifikatsioonile tutvunud hagimaterjalidega ja koostanud hagiavalduse 3 tundi, tutvunud kostjate 04.01.2015.a. vastusega 30 minutit, koostanud hagejate 09.02.2015.a. vastuse 30 minutit, tutvunud kostjate 12.04.2015.a. vastusega 10 minutit, osalenud 05.05.2015.a. kohtuistungil 1 tund 15 minutit. Seega on esindaja ajakulu käesolevas tsiviilmenetluses olnud kokku 5 tundi 25 minutit.
27.Hagejate esindaja tunnitasu määr on olnud 110 eurot (t/l 118). Kohus leiab, et vastav tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning nimetatud tunnitasu määrale ei ole vastu vaielnud ka kostjad.
28.Kohus leiab, et hagejate esindaja poolt tekkinud ajakulu on põhjendatud täies ulatuses, kuivõrd see vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele.
29.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hagejate esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas 5 tundi 25 minutit. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas kokku summas 895,83 eurot, millest riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 595,83 eurot.
30.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hagejate taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.