Täisealise isiku RK eestkostevajaduse kindlakstegemine kohtu omal algatusel
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu määramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Põltsamaa Vallavalitsuse määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
6.aprilli
määrus eestkoste
Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Põltsamaa vald Põltsamaa Vallavalitsuse kaudu Puudutatud isik: RK (isikukood: XXXXXXXXXXX; registrijärgne elukoht: XXXXXX, XXXXX XXXX,
XXXXXXXX
XXXXX;
viibimiskoht: AS
XXXXXXXXXXXXXX XXXXXXX XXXX, XXXXXXX
XXXX, XXXXXXXX XXXX, XXXXXXXXX XXXXX),
esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver Puudutatud isik: Lääne-Saare vald Lääne-Saare Vallavalitsuse kaudu (end Kärla vald Kärla Vallavalitsuse kaudu )
1.Jätta Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2015 määrus muutmata.
2.Jätta Põltsamaa Vallavalitsuse määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud jätta määruskaebuse esitaja kanda, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse eelnev käik
1.22.09.2014 algatas Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja hagita menetluse RK eestkostevajaduse väljaselgitamiseks ning edastas tsiviilasja menetlemiseks alluvusjärgsele kohtule, s.o Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. Pärnu Maakohus võttis tsiviilasja 10.10.2014 määrusega menetlusse, määras RK-le esindaja ning RK eestkostevajaduse hindamiseks ekspertiisi ning kohustas registrijärgset eestkosteasutust Kärla Vallavalitsust esitama kohtule RK-le eestkoste seadmiseks vajalikud andmed.
2.Kärla Vallavalitsus ei osanud nimetada füüsilist isikut, kes sooviks olla RK eestkostja. Nõusoleku olla RK eestkostja on andnud juriidiline isik SA Kärla, mille tegevuse eesmärgiks on eestkostja ülesannete täitmine Kärla vallas elavate piiratud teovõimega täisealiste isikute suhtes. Samas ei ole eestkostetav sündinud Kärla vallas ja ainuke side vallaga on registreering rahvastikuregistris, millesse ta kanti kohustuslikult seoses ületoomisega riigi poolt rahastatavasse valla territooriumil paiknevasse hoolekandeasutusse. Kärla Vallavalitsus palus seada eestkoste RK üle ja määrata tema eestkostjaks SA Kärla.
3.RK esindaja leidis, et RK-le on eestkostja määramine vajalik. Eestkostja ülesanneteks võiks olla eestkostetava kõigi asjade ajamine, v.a tehingute tegemise isiklikuks kasutamiseks mõeldud rahaga, mis jääb isikul alles peale hoolekandeteenuse eest tasumist. Eestkostja isiku osas RK esindaja selgitas, et RK-l puuduvad lähedased, kes võiksid olla eestkostjaks. RK soovib jääda Põltsamaa vallas asuvasse XXXXXXX hooldekodusse ja ta soovib registreerida ennast Põltsamaa valla elanikuna. RK side Kärla vallaga on palju nõrgem kui side Põltsamaa vallaga. SA Kärla kui potentsiaalse eestkostja asukoht XXXXXXX hooldekodust on 300 km, s.o 5 tunni ja 44 minuti sõidu kaugusel, mis kahtlemata takistab eestkostja tegevust. RK eelistaks eestkostjana Põltsamaa Vallavalitsust, et koostöö oleks vahetum. Esindaja hinnangul ei oleks õigustatud vallavalitsusele eestkoste teostamise eest tasu maksmine. Esindaja palus määrata eestkostjaks Põltsamaa Vallavalitsuse.
4.Põltsamaa Vallavalitsus leidis, et RK eestkostjaks tuleb määrata Lääne-Saare Vallavalitsus (end Kärla Vallavalitsus). Põltsamaa Vallavalitsuse eestkostel on ca 90 eestkostetavat, sh isikud, kelle tegelik elu- ega teenusekoht ei ole Põltsamaa vallas. Rahvastikuregistri seadus § 45 lg 3 p 1 järgi ei ole isiku asumine või paigutamine hoolekandeasutusse tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks. Erihoolekandesse suunatud kliendid vahetavad teenuse asukohta sageli. Kärla vallaga on RK olnud seotud 9 aastat, Põltsamaa vallas hoolekandeteenusel on ta olnud 2008. aasta lõpust ehk umbes 5 aastat. Rahvastikuregistri andmetel on RK-l ka sugulasi, keda oleks võimalik määrata tema eestkostjaks. Esimese astme kohtu määrus
5.Pärnu Maakohtu 06.04.2015 määrusega seati eestkoste täisealise RK üle viieks aastaks (s.o kuni 06.04.2020) ja eestkostjaks määrati Põltsamaa vald Põltsamaa Vallavalitsuse kaudu.
6.Maakohus leidis, et PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldused on RK puhul täidetud. RK ei tule enda elu korraldamisega iseseisvalt toime ning ei ole ka võimeline enda huvide eest seisma volituste andmise teel. RK-l ei ole õigust ilma eestkostja nõusolekuta sooritada tehinguid, välja arvatud 30 euro ulatuses pisitehinguid kuus. Kohus leidis, et RK ei ole oma tervisliku seisundi tõttu suuteline adekvaatselt hindama ja aru saama perekonnaõiguslike tehingute tegemisest ja nende õiguslikest tagajärgedest. Tema haigusseisund ei võimalda kestvalt aru saada sotsiaalsetest suhetest ega hinnata oma tegude tagajärgi nii tema enese kui ka kolmandate isikute õigustele. Puudutatud isikule ei ole võimalik alles jätta ei valimis- ega perekonnaõiguslike tehingute tegemise õigust, kuna isik võib neid õigusi realiseerides end kahjustada ning tuua kaasa kahjulikke tagajärgi ka kolmandatele isikutele. Eestkoste tuleb seada puudutatud isikule kõigi asjade ajamiseks. Tuleb
2(6)
lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. Kohus leidis siiski, et RK on võimeline tegema pisitehinguid 30 euro ulatuses kuus.
7.PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. PKS § 204 lg 4 kohaselt isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-87-11 asunud seisukohale, et PKS §-de 204 ja 205 mõtte järgi tuleb eestkostjat määrates eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele. Kohus on teatanud RK vendadele RK-le, IK-le ja DK-le ja poolvennale LH-le, et RK üle seatakse eestkoste ning küsinud eelnimetatud isikute nõusolekut nende määramise kohta RK eestkostjaks. DK ja RK on kohtule esitatud vastuses keeldunud selgesõnaliselt eestkostja kohustustest, ülejäänud isikud ei ole kohtule oma seisukohta teatanud. Seega ei ole antud juhul sobivat füüsilist isikut, kes oleks andnud oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta.
8.PKS § 205 lg 1 sätestab, et kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. PKS § 205 lg 3 sätestab, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kohus leidis, et SA Kärla ei ole sobiv eestkostja, arvestades eestkostetava ja eestkostja füüsilist vahemaad ning seotust. Kohus nõustus RK esindajaga, et kuigi PKS § 205 lg 1 sellist kriteeriumit otsesõnu ette ei näe, siis lõiget 1 koos lõikega 3 süstemaatiliselt tõlgendades tuleb asuda seisukohale, et ka juriidilise isiku kui eestkostja valikul peaks arvesse võetama eestkostetava isiku seotust vastava juriidilise isikuga. Vallavalitsuse määramisel eestkostjaks ei ole vallavalitsuse nõusolek siiski vajalik, vajalik on üksnes tuvastada, et valla side isikuga on tugevam kui teistel valdadel. Kohus leidis, et RK eestkostjaks tuleb määrata Põltsamaa vald Põltsamaa Vallavalitsuse kaudu. Kohus leidis, et eestkostjale tasu määramine ei ole eestkostetava varalist seisu arvesse võttes mõistlik PKS § 192 lg 2 mõttes. Määruskaebus
9.20.04.2014 esitas Põltsamaa Vallavalitsus määruskaebuse Pärnu Maakohtu 06.04.2015 määrusele, milles vaidlustab maakohtu määrust osas, millega RK eestkostjaks määrati Põltsamaa vald Põltsamaa Vallavalitsuse kaudu.
10.Määruskaebuse kohaselt tuleks RK-le tema puudest ja erivajadustest lähtuvalt leida sobiv erihoolekandeteenus. AS XXXXXXXXXXXXXX XXXXXXX XXXX juht on teinud Sotsiaalkindlustusametile taotluse RK erihoolekandeteenuse lõpetamiseks XXXXXXX XXXXX, sest ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekirjeldusest lähtuvalt ei vasta RK oma alkoholisõltuvuse ja sellega kaasneva vägivaldsuse ning kodukorrale allumatuse tõttu erihooldusteenust saama õigustatud isikute nõuetele. Ka ekspert on 22.12.2014 ekspertiisiaktis nr 63-2014 märkinud, et RK ohtlikkust on võimalik vähendada vaid tugevasti kontrollitud elukeskkonnas ehk kinnises hooldusasutuses.
11.Maakohus on Põltsamaa Vallavalitsuse määramisel RK eeskostjaks tuginenud RK esindaja seisukohale ega ole arvestanud Põltsamaa Vallavalitsuse antud arvamust. Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11 asunud seisukohale, et perekonnaseaduse § 204 ja § 205 mõtte järgi tuleb eestkostjat määrates eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda vallavõi linnavalitsusele. Antud juhul on kohus seda eelistuste järjekorda eiranud ega ole arvestanud juriidilise isiku (SA Kärla) selgelt väljendatud nõusolekuga olla RK eestkostja. Põltsamaa Vallavalitsus on seisukohal, et kohus pole piisavalt välja selgitanud RK lähedaste valmisolekut asuda RK eestkostjaks.
3(6)
12.Põltsamaa vallas on sarnaselt Kärla (Lääne-Saare) vallaga AS Hoolekandeteenused hallatav suur erihooldekodu (XXXXXXX XXXX), mille kliendid on asunud hooldekodusse elama eri aegadel väga paljudest omavalitsustest. Kuni aprillini 2000 reguleeris erihooldekodusse suunamist ja sealt väljaarvamist sotsiaalministri 22.08.1995 määrus nr 50 „Erihooldekodusse suunamise, vastuvõtmise, sealt lahkumise ja väljaarvamise eeskirja kinnitamine”, mille kohaselt kliente suunati hooldekodusse kas alalisele või ajutisele hooldamisele ja hooldekodusse suunajaks oli maavalitsus. Kuni 01.01.2001 kanti erihoolekande kliendid hooldekodu asukohajärgse omavalitsuse registrisse. Põltsamaa Vallavalitsuse eestkostel on ca 90 eestkostetavat, nende hulgas ka need isikud, kelle tegelik elu- või teenusekoht ei ole Põltsamaa vallas. Põltsamaa Vallavalitsus leiab, et eestkostetava ja eestkostja geograafiline vahemaa ei saa olla takistuseks eestkostja ülesannete täitmisel. Sotsiaalhoolekande seaduse § 38 järgi kontrollib maavanem teenuste kvaliteeti ning eestkosteasutuse vahemaa eestkostetavast ei mõjuta pakutava erihooldusteenuse kvaliteeti ega eestkostetava igapäevaelu. Vajadusel kasutatakse asjaajamiseks digitaalseid kanaleid.
13.RK on olnud Kärla vallaga seotud 9 aastat. Lääne-Saare vald saab „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel riigieelarvest vahendeid, mille arvestuse aluseks on registrisse kantud elanike arv jooksva aasta alguse seisuga. Seega RK registrikannet Lääne-Saare vallas arvestatakse ka tasandusfondi jaotusvalemis. Rahvastikuregistri seaduse § 6 lõike 2 järgi on seadusega ettenähtud juhtudel rahvastikuregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus. Sama seaduse § 48 lõike 2 punkt 3 sätestab, et elukoha aadressil on õiguslik tähendus avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. Sotsiaalhooldusteenuste võimaldamine on kahtlemata avaliku ülesande täitmine. Menetluse edasine käik
14.RK esindaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Lääne-Saare Vallavalitsus ei esitanud oma seisukohta määruskaebuse osas.
15.Pärnu Maakohus jättis Põltsamaa Vallavalitsuse määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks osas, millega RK eestkostjaks määrati Põltsamaa vald Põltsamaa Vallavalitsuse kaudu. Põltsamaa Vallavalitsuse määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659, § 654 lg 6). Vastavalt määruskaebuse ulatusele hindab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust üksnes eelnimetatud osas. Ringkonnakohtu menetluses ei vaidle menetlusosalised RK eestkoste vajaduse ega ulatuse üle.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu Põltsamaa Vallavalitsuse etteheide, et kohus pole piisavalt välja selgitanud RK lähedaste valmisolekut asuda RK eestkostjaks. Toimikust nähtuvalt on kohus rahvastikuregistri alusel selgitanud välja need RK lähedased, kes võiksid olla tema potentsiaalsed eestkostjad. RK vend HK on piiratud teovõimega ja tema suhtes on seatud eestkoste, millest saab järeldada, et HK ei ole sobiv eestkostja kandidaat. RK-le, DK-le, IK-le ja LH-le on kohus saatnud päringu, milles on palunud kohtule teatada, kas isikud oleksid nõus hakkama RK eestkostjaks (tl 148). Ükski vendadest ei ole andnud nõusolekut olla RK eestkostjaks (vastused tl 155, 156). Arvestades, et füüsilise isiku saab määrata eestkostjaks üksnes tema nõusolekul (PKS § 204 lg 4) ja ükski RK lähedastest ei ole nõusolekut andnud, on maakohus õigesti järeldanud, et antud juhul ei ole 4(6)
sobivat füüsilist isikut, kes võiks olla RK eestkostjaks. Füüsilisele isikule ei saa vastu tema tahtmist panna eeskostja ülesandeid. PKS § 205 lg-te 1 ja 3 kohaselt, kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat füüsilist või juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
18.Määruskaebuses on õigesti viidatud sellele, et PKS § 204 ja § 205 mõtte järgi tuleb eestkostjat määrates eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (RKTKo 3-2-1-87-11). Käesoleval juhul on oma nõusoleku hakkama RK eestkostjaks andnud juriidiline isik SA Kärla (tl 67). Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti nõustunud RK esindaja seisukohaga, et PKS § 205 mõtte kohaselt tuleks isiku eestkostjaks määrata isik, kes on eestkostetavaga tugevamalt seotud ning see kehtib nii eraõigusliku kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (kohaliku omavalitsuse üksus).
19.PKS § 205 lg 3 kohaselt kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (546 SE) seletuskirja kohaselt on kohtutele PKS § 205 lg 3 alusel jäetud senisest laiem diskretsioon otsustamisel, millisel kohalikul omavalitsusel on eestkostet vajava isikuga kõige tugevam seos. PKS § 205 lg-s 3 on näidisloetelu kriteeriumitest, mis võivad abistada eestkostetava ja eestkostja seose tugevuse hindamisel, kuid igal üksikjuhtumil tuleb tugevama seose tuvastamisel lähtuda konkreetsetest asjaoludest ja eestkostetava huvidest.
20.Iseenesest on õige Põltsamaa Vallavalitsuse seisukoht, et vahemaa eestkostja ja eestkostetava vahel ei saa olla takistuseks eestkostja ülesannete täitmisel. Ka ülalnimetatud eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et kriteeriumi „kaugus ja muud kaalukad põhjused“ asemel on võetud kasutusele ühtne „tugevama seose“ kontseptsioon. Samas on maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti leidnud, et Põltsamaa vallal on käesoleval juhul RK-ga tihedam side kui Lääne-Saare vallal. Rahvastikuregistrist nähtub, et RK on pärit XXXX külast Raplamaalt ning kehtiv registrikanne tema elukoha osas on tehtud lähtudes tema viibimisest XXXXXX hooldekodus, mis asub XXXXX alevikus Lääne-Saare vallas. Samas maakohtu päringule RK viibimiskoha osas on vastatud, et RK viibib käesoleval ajal erihoolekandeteenusel XXXXXXX XXXXX (tl 103), mis asub Põltsamaa vallas, ja toimikust nähtuvalt on ta viibinud seal alates 2008. aastast (tl 3). Määruskaebuses ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et vaatamata seitsme aasta tagusele XXXXXXX XXXXXXX ümberasumisele oleks RK säilitanud Lääne-Saare vallaga olulised sidemed. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et SA Kärla ega ka Kärla Vallavalitsus ei ole sobivad isikud RK üle eestkoste teostamiseks. Põhjendamatu on Põltsamaa Vallavalitsuse väide, et maakohus ole arvestanud juriidilise isiku (SA Kärla) selgelt väljendatud nõusolekuga olla RK eestkostja. Lisaks tugevama seose tuvastamisele RK ja Põltsamaa Vallavalitsuse vahel on maakohus ka õigesti vastavalt TsMS § 525 lg-le 1 arvestanud ka eestkostetava RK sooviga, et tema eestkostjaks oleks Põltsamaa Vallavalitsus.
21.Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval ajal asjassepuutumatud Põltsamaa Vallavalitsuse väited selle kohta, et AS XXXXXXXXXXXXXX XXXXXXX XXXX juht on teinud Sotsiaalkindlustusametile taotluse RK erihoolekandeteenuse lõpetamiseks XXXXXXX XXXXX ja et RK-le tuleks tema puudest ja erivajadustest lähtuvalt leida sobiv erihoolekandeteenus. Ringkonnakohus juhib Põltsamaa Vallavalitsuse tähelepanu sellele, et vastavalt PKS § 198 lg-le 1 vabastab kohus juriidilisest isikust või valla- või linnavalitsusest eestkostja ja määrab teise eestkostja, kui see on eestkostetava huvides ja eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline 5(6)
isik või juhul, kui kohus leiab, et PKS § 205 lg 3 kohaselt on teine valla- või linnavalitsus eestkostetavaga oluliselt tugevamalt seotud. Lisaks ringkonnakohus märgib, et ehkki Rahvastikuregistri seadus § 45 lg 3 p 1 järgi ei ole isiku asumine või paigutamine hoolekandeasutusse tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks, saab isiku pikemaajalisel viibimisel hooldekodus TsÜS § 15 lg-le 3 alusel eestkostja nõusolekul võimalik eestkostetava elukohana määrata ka hoolekandeasutuse asukoht.
22.Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 alusel ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja muud menetluskulud (RK-le määratud riigi õigusabi kulud) riigi kanda.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.