menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
10.jaanuaril 2014. a esitas Reimo Mets (edaspidi avaldaja) Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kairi Laiõuna 10. detsembri 2013. a ja 30. detsembri 2013. a otsuste peale täiteasjas 140/2008/164. R. Metsa avalduse kohaselt esitas ta 18. jaanuaril 2008. a täitemenetluse algatamise avalduse täiteasjas nr 140/2006/645 toimunud kordusenampakkumisel omandatud korteriomandi võlgnik Anne-Ly Männiste ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
11.novembril 2013. a saatis kohtutäitur avaldajale täitmisteate, millega kohustati võlgnikku vabastama kinnisasi hiljemalt 20. novembriks 2012. a. Teate kohaselt pidi kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine toimuma 21. novembril 2102. a kell 14.
15.novembril 2013. a esitas R. Mets kohtutäiturile kaebuse, milles palus kinnisasja äravõtmiseks märgitud aja mõistlikuks muuta. Samuti seadis avaldaja kahtluse alla täitemenetluse algatamise kuupäeva ja palus tühistada kohtutäituri tasu ja täitekulu otsused. Kohtutäitur jättis oma 10. detsembri 2013. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.
18.novembril 2013. a edastas kohtutäitur avaldajale täitmisteate, kus kinnisasja vabastamise tähtaeg oli 30. november 2013. a ja sundväljatõstmise aeg 03. detsember 2013. a.
03.detsembril 2013. a osales avaldaja kinnisasja valduse äravõtmise toimingu juures. Kohapeal selgus, et korteri uks oli lukus ja koputamisele ei vastatud. Avaldaja ei nõustunud kohtutäituri ettepanekuga avada uks luku lõhkumise teel, samuti ei nõustunud avaldaja ootama ca 3 tundi kuni lukuteenust osutav ettevõtte kohale jõuaks. Avaldaja esitas 05. detsembril 2013. a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, millega palus hüvitada talle toimingu tegemise (s.o valduse äravõtmise) kohale sõitmisega tekkinud sõidukulu, tuvastada kohtutäituri tegevuses tegevusetus ning määrata valduse üleandmise täitetoimingu läbiviimiseks uus aeg. Kohtutäitur jättis 30. detsembri 2013. a avaldaja kaebuse bensiinikulude hüvitamise, täituri tegevusetuse tuvastamise ning uue tähtaja valduse väljaandmiseks määramise nõuetes rahuldamata (otsuse resolutsiooni punktid 1-3). Kohtutäitur peatas täitemenetluse kuni otsuse kaebetähtaja möödumiseni või kohtumenetluses tehtud lahendi jõustumiseni (otsuse resolutsiooni punkt 4). Avaldaja täpsustas oma nõuet ja nõudis kohtutäituri 30. detsembri 2013. a otsuse resolutsiooni kõikide punktide tühistamist või alternatiivselt otsuse resolutsiooni punktide 1-3 tühistamist ja kaebuse rahuldamist; kohtutäituri 13. detsembri 2013. a allkirjastatud otsuse tühistamist osas,
mis puudutab täitetoimingu tegemise kuupäeva muutmist mõistlikule tähtajale ning kõikide menetluskulude kohtutäituri kanda jätmist.
07.veebruari 2014. a määrusega võttis kohus kaebused menetlusse. 25. veebruaril 2014. a esitas kohtutäitur vastuse kaebusele, millega palus jätta kaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud avaldaja kanda.
10.märtsil 2014. a saadetud e-kirjas pidas kaebuse esitaja täituri poolt täitemenetluse peatamist lubamatuks ja leidis, et täituri otsus täitemenetluse peatamise osas on vastuoluline ja avaldaja õigusi riivav, mistõttu taotleb avaldaja ka selles osas täituri otsuse tühistamist.
11.märtsil 2014. a esitas avaldaja kaebuse täienduse, mille kohaselt palub tühistada kohtutäituri poolt 30. detsembri 2013. a otsuse resolutsiooni punkti 4. Alternatiivselt palub avaldaja tühistada kohtutäituri 10. veebruari 2014. a otsus. Avaldaja teatab, et ta sai kohtutäituri 10. veebruari 2014. a otsuse 28. veebruaril 2014. a kätte, kuid kuna avaldaja oma 10. märtsi 2014. a e-kirjaga teatas kohtule oma soovist esitada kaebus, siis saab lugeda, et kaebus on esitatud tähtaegselt ning 10. märtsi 2014. a e-kirja formaalsed puudused (digitaalse allkirja puudumine) on 11. märtsi 2014. a menetlusdokumendiga kõrvaldatud.
3.Kohtutäituri 10. veebruari 2014. a otsusest nähtub, et avaldaja esitas kohtutäiturile
13.jaanuaril 2014. a e-kirja, millest täitur järeldas avaldaja rahulolematust kohtutäituri tegevusega, kuid täituri seisukohalt see kaebuse tunnuseid ei sisaldanud. 17. jaanuaril 2014. a saabus täituri e-postile avaldaja kiri, millega ta palus vaadata kohtutäituri täitemenetluse peatamise otsus uuesti läbi ning palus käsitada nimetatud avaldust kui kaebust kohtutäituri otsusele peatamise osas. Kohtutäitur leidis, et nimetatud e-kirju ei saa ei koostoimes ega eraldiseisvatena pidada kaebuseks TMS mõttes ning jättis kaebuse läbivaatamata.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus 17. märtsi 2014. a määrusega keeldus Reimo Metsa 11. märtsi 2014. a esitatud kaebuse täienduse menetlusse võtmisest. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS § 218 lg 1 alusel võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohus ei nõustunud kaebuse esitaja väitega tema poolt
10.märtsil 2014. a esitatud e-kirja kaebuse esitamise tahteavalduse väljendamiseks lugemise kohta, sest nimetatud e-kiri ei vasta TsMS § 338 sätestatud menetlusdokumendile esitatavate nõudmistele ja e-kirjas ei ole viidet sellele, et kaebuse esitaja ei nõustu täituri 10. veebruari 2014. a kaebuse läbivaatamata jätmise otsusega ja vaidlustab selle. Kaebuse täiendusest nähtub, et avaldaja sai kohtutäituri 10. veebruari 2014. a otsuse kätte 28. veebruaril 2014. a. Kaebuse esitaja ei ole üheaegselt koos kaebusega esitanud TsMS § 68 lg 1 ja lg 2 sätestatud taotlust tähtaja ennistamiseks ja seda ei ole võimalik enam esitada. Menetlustoimingu õigeaegselt tegemata jätmise, s.o kaebuse õigeaegselt esitamata jätmise tõttu on tekkinud olukord, et täituri 30. detsembri 2013. a (31. detsembril 2013. a allkirjastatud) otsus punkti 4 (täitemenetluse peatamise) osas jõustus 10. märtsil 2014. a. Kohus leidis, et kaebuse täiendus on esitatud hilinenult. Kaebuse täiendusega ei ole võimalik saavutada kohtutäituri 30. detsembri 2013. a (31. detsembril 2013. a allkirjastatud) otsuse punkti 4 osas tühistamist, mistõttu tuleb kooskõlas TsMS § 371 lg 2 p-ga 2 keelduda
11.märtsi 2014. a kaebuse täienduse menetlusse võtmisest.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Reimo Mets esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palub võtta kaebaja 10. märtsil 2014. a esitatud kaebuse täiendus menetlusse ja lugeda see esitatuks tähtaegselt 11. märtsil 2014. a digitaalselt allkirjastatuna vorminõuete kohaselt. Määruskaebuse kohaselt: 1) tulnuks kohtul menetlusdokumenti vorminõuetele mittevastavuse korral TsMS § 3401 alusel anda määruskaebuse esitajale aega menetlusdokumendis puuduste kõrvaldamiseks; 2) on määruskaebuse esitaja täitnud TsMS § 336 lg 4 nõudeid, kuna ta on pidanud kohtuga e-posti vahendusel piisavalt kaua ja järjepidevalt infovahetust. TsMS § 336 lg 4 võimaldab kohtul menetlusosalise elektronpostiga edastatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta seaduses sätestatud nõuetele; 3) on kohus eksinud seadusandja seaduse kohaldamise eesmärkide vastu, kaebaja kaebus on ilma igasuguste formaalsete eeldusteta inimlikult põhjendatud. Kodanik ei pea kohtule esitama ühtegi seaduse paragrahvi vaid põhistama oma kaebust inimlikult oma õiglustunde järgi, kohus rakendab seadust ja tõlgendab seda ning leiab paragrahvi mis kuulub kohaldamisele; 4) on määruskaebuse esitaja TsMS § 3401 lg-st 1 tulenevalt esitanud menetlusdokumendi õigeaegselt ning seega puudus vajadus tähtaja ennistamise avalduse esitamiseks. Kaebuse täiendus on esitatud õigeaegselt, ent sellel esines kõrvaldatavaid puudusi. Kaebaja märkas menetlusdokumendi puudusi ise, parandas neid niipea kui märkas ning esitas kaebuse täienduse digitaalselt allkirjastatuna järgmisel päeval, s.o 11. märtsil 2014. a; 5) oli kaebaja tegelik tahe – kohtutäituri otsuse vaidlustamine ka täitemenetluse peatamise osas, väga selgelt väljendatud ning pidi kohtule olema arusaadav.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Kohtutäitur leiab, et 17. märtsi 2014. a määrus on seaduslik ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kohtutäituri vastuse kohaselt võimaldab TsMS § 336 lg 4 kohtul hinnata, kas ta loeb menetlusosalise mittenõuetekohaselt esitatud dokumendi piisavaks või mitte. Tegemist on diskretsiooninormiga. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi põhjust, miks ta ei esitanud / ei saanud esitada menetlusdokumenti õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Kaebaja on õigusteadmistega isik, kelle puhul on eriti ootuspärane kehtestatud õigusnormide järgimine.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ning saata maakohtule kaebuse täienduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus leidis ekslikult, et avaldaja esitas kaebuse täienduse 11. märtsil 2014. a, jättes tähelepanuta, et avaldaja esitas kaebuse täienduse e-kirjaga 10. märtsil 2013. a. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsMS § 335 ja § 336. TsMS § 335 lg 1 sätestab, et kirjaliku avalduse või kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks piisab avalduse või kaebuse edastamisest kohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis tingimusel, et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul. Kohtutäituri otsuse vaidlustamise tähtaeg saabus 10. märtsil 2014. a. Määruskaebuse esitaja edastas kohtule tähtaja kestel, s.o 10. märtsil 2014. a, elektrooniliselt info täitemenetluse peatamise otsuse tühistamise soovist. TsMS § 335 lg 3 kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut dokumendi edastamise korral elektrooniliselt, kui dokument on esitatud § 336 nõuete kohaselt. TsMS § 336 lg-d 1 ja 3 näevad ette vorminõuded elektrooniliselt esitatud dokumendile, lg 4 näeb aga ette erandi. TsMS § 336 lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Vaidlust ei ole, et määruskaebuse esitaja on juba eelnevalt edastanud maakohtule sama elektronposti aadressilt kirju, millele kohus on ka vastanud. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12 leidis, et TsMS § 336 lg 4 tekstist nähtuvalt on tegemist normiga, mis võimaldab kohtul lugeda tavalise elektronpostiga esitatud menetlusdokument piisavaks, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus. Selline norm soodustab tsiviilasja lahendamist mõistliku aja jooksul, sest elektronposti teel on võimalik dokumente edastada oluliselt kiiremini kui muude sidevahenditega. Seetõttu on TsMS §-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesande tagamiseks soovituslik TsMS § 336 lg-t 4 kohtumenetluses võimalikult laialt rakendada. Siiski on normi rakendamine kohtu õigus ja rakendamise eelduseks kahtluse puudumine saatja isikus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses märgituga, et 10. märtsi 2014. a e-kiri iseenesest ei vasta TsMS § 338 sätestatud menetlusdokumendile esitatavatele nõuetele, kuid menetlusdokumendi vorminõuetele mittevastavuse korral oleks pidanud maakohus kohaldama TsMS § 3401 lg 1 ning määrama tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja 10. märtsi 2014. a e-kirjast tuleneb üheselt määruskaebuse esitaja soov vaidlustada muuhulgas ka kohtutäituri otsustust täitemenetluse peatamise osas. TsMS § 335 lg 2 ega § 336 lg 4 ei tähenda keeldu anda menetlusosalisele tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, kui tema esitatud menetlusdokumendil esinevad puudused.
10.märtsi 2014. a avalduse saamisel ning selles puuduste olemasolu korral oleks võinud maakohus anda avaldajale tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (eelkõige täpsustamiseks, kas kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korda on järgitud ning avalduse allkirjastamiseks). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul otsustada, kas 10. märtsil 2014. a ning 11. märtsil 2014. a esitatud kaebuse täiendus vastab seaduses kehtestatud nõuetele või selles esineb kõrvaldatavaid puudusi. Puuduste esinemise korral määrab kohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus TsMS § 3401 lg 2 esimese lause järgi menetlusse võtmata ja tagastatakse.
8.Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.