Hageja I (apellatsioonimenetluses ei osale): KGK (isikukood
XXXXXXXXXX)
Hageja II (apellatsioonimenetluses apellant): EMK (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja MK ja tehinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): TK (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Ene Ahas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.06.2015.a otsus osaliselt osas, milles maakohus jättis EMK’i hagis TK’i vastu menetluskulud poolte endi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta EMK’i hagis TK’i vastu EMK’i ja TK’i menetluskulud TK’i kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses
1(5)
Tsiviilasi nr 2-15-3129 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.27.02.2015.a esitasid hagejad kostja vastu hagi elatise ja tagasiulatuva elatise võlgnevuse nõudes. Hageja II nõudis igakuist elatist 700,17 eurot ja tagasiulatuvat elatist perioodi 27.02.2014-26.02.2015.a eest summas 6701,87 eurot. Tulevikus tasutava elatise palus hageja II siduda koefitsiendiga 1,795-kordne Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäär või koefitsiendina tarbijahinnaindeksist. Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnistanud hagi, kuna kostja on andnud ülalpidamist. Hagiavalduses esitatud ülalpidamiskulude suurus on ülemäära suur. Sisulist kohtuvälise lahendi saavutamist ei ole üldse püütud. Kompromissiläbirääkimisteks ei saa pidada olukorda, kus üks osapooltest esitab teisele poolele ultimatiivses vormis nõude ning ei ole valmis mitte mingiski osas järeleandmisi tegema. Hageja seaduslik esindaja ei kooskõlastanud kostjaga kulutusi. Kostja palus hagi jätta rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 08.06.2015.a otsuse, millega rahuldas hagi hageja II osas osaliselt ning mõistis kostjalt välja igakuise elatise summa, mis vastab 1,56-kordsele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale hageja II kasuks tema ülalpidamiseks alates 27.02.2015.a kuni hageja II täisealiseks saamiseni (2015.a on tasutava elatise summa ühes kuus 609 eurot) ning tagasiulatavalt hageja II kasuks perioodi 27.02.2014.a-26.02.2015.a eest summas 5064 eurot. Otsuse kohaselt, arvestades seda, et kohus rahuldas hagi osaliselt ning tegemist on hagilise abieluasjaga, jättis kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Maakohus jättis hageja I hagi läbi vaatamata. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja II apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitati ka hageja I nimel. Kaebustes paluti tühistada maakohtu otsus osaliselt, osas, milles kohus jättis hageja I hagi läbi vaatamata ja hagejate menetluskulud nende endi kanda ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldatakse hageja I hagi ning jäetakse hagejate menetluskulud täielikult kostja kanda ning määratakse menetluskulud rahaliselt kindlaks kohtuotsuses. Alternatiivselt paluti apellatsioonkaebuses, juhul kui ringkonnakohus leiab, et ta ei saa ise apellatsioonkaebuse nõuete osas asja lahendada, tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus jättis hageja I hagi läbi vaatamata ja hagejate menetluskulud nende endi kanda ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja II hinnangul on kohus oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme menetluskulude jaotuse osas ning teinud sellest tulenevalt ebaõige lahendi ja jätnud apellantide menetluskulud hagejate endi kanda. Elatise ja tagasiulatuva elatise väljamõistmise hagi ei ole abieluasi, nagu on ekslikult leidnud maakohus. Elatise ja tagasiulatuva elatise nõue on ülalpidamisasi, mitte hagiline abieluasi, mistõttu on kohus ebaõigesti kohaldanud menetluskulude jaotamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg-t 1. Hageja II
2(5)
Tsiviilasi nr 2-15-3129 leidis, et kohus on ebaõigesti kohaldanud ka TsMS § 163 lg-t 1, kuivõrd tegemist oli ülalpidamisasjaga, mille puhul olukorras, kus kohus on rahuldanud hageja II elatise ja tagasiulatuva elatise nõude küll osaliselt, kuid suuremas ulatuses, kui pakkus kompromissina välja kostja, ei ole võimalik hagejate menetluskulusid jätta nende endi kanda, sest hagejad peaksid menetluskulusid kandma selle sama elatise arvelt, millise väljanõudmiseks nad hagi esitasid ja mis menetlusega menetluskulud tekkisid ja seda hoolimata sellest, et kostja keeldus asja lahendamisest kompromissiga, mis oli kostjale kohtuotsusest soodsam. Vaidlus puudub selles, et hagejad pakkusid elatise igakuiseks summaks kompromissiga asja lahendamisel 500 eurot kuus, millega kostja ei nõustunud ning oli nõus tasuma igakuise elatisena 260 eurot ja hiljem maksimaalselt 400 eurot kuus. Kohus mõistis vastustajalt hageja II igakuiseks ülalpidamiseks välja elatise, mis 2015.a on summas 609 eurot kuus. Selliselt on ilmne, et kostja keeldus põhjendamatult kompromissiga asja lahendamisest ning tekitas seejuures täiendavate tõendite esitamise taotluse ning täiendavalt 01.06.2015.a kohtuistungi korraldamisega juurde põhjendamatuid menetluskulusid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt on üldreegel, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selliselt on üldreegli kohaselt hagi rahuldamise korral poolel, kelle kahjuks otsus tehti kohustus kanda vastaspoole menetluskulud. Vaidlus puudub ka selles, et hagejad pakkusid kostjale juba enne kohtusse pöördumist kompromissi, mille kohaselt oleks kostja pidanud tasuma igakuiselt elatist summas 500 eurot, mis on oluliselt väiksem kohtuotsusega välja mõistetud igakuise elatise summast. Kohus oleks kõiki asjaolusid ning esitatud nõuet – ülalpidamisasi – arvestades pidanud menetluskulude jaotamisel kohaldama TsMS § 163 lg-t 2 ning jätma hagejate menetluskulud täielikult kostja kanda, kuivõrd kostja ei nõustunud hagejate poolt pakutud kompromissiga ning hagejatel puudub muu vara peale hagis nõutud elatise, mille arvelt menetluskulusid kanda. Kostja menetluskulusid ei ole võimalik jätta hagejate kanda TsMS § 163 lg 4 alusel. Hageja II vaidlustas kohtuotsuse ka osas, milles kohus leidis, et menetluskulusid ei ole otstarbekas rahaliselt kindlaks määrata. Maakohus oleks pidanud menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses kindlaks määrama TsMS § 173 lg 1 ja 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Selliseid asjaolusid, mis oleksid takistanud kohtuotsuse tegemist ei esinenud. Hageja II palus määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks kohtuotsuses. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Edasine menetluse käik
6.Tallinna Ringkonnakohus võttis 18.08.2015.a määrusega hageja II apellatsioonkaebuse menetlusse ning jättis 21.09.2015.a määrusega hageja I nimel esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata esindusõiguse puudumise tõttu ning jättis hageja I osas maakohtu menetluskulud muutmata ning ringkonnakohtu menetluskulud MK’i kanda ning ei mõistnud apellatsioonimenetluse kulusid välja. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas hageja II hagis kostja vastu (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kuna rikkumine on võimalik kõrvaldada, teeb ringkonnakohus tühistatud osas ise uue otsuse, millega määrab uue menetluskulude jaotuse. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.
8.Ringkonnakohus märgib, et hindab maakohtu menetluskulude jaotuse seaduslikkust ja põhjendatust ainult hageja II osas, kuivõrd hageja I osas keelduti apellatsioonkaebuse
3(5)
Tsiviilasi nr 2-15-3129 menetlusse võtmisest. Maakohus on hageja II osas maakohtu menetluskulude jaotuse puhul kohaldanud ebaõigesti seadust (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 163 ja § 164 lg 1). Maakohus põhjendas, et kuivõrd tegemist on hagilise abieluasjaga, on põhjust jätta menetluskulud poolte endi kanda. Käesoleval juhul oli tegemist elatise hagiga, kus laps nõudis elatist oma vanemalt ning TsMS § 164 lg 1 ei kohaldu. Maakohus rahuldas hageja II elatise hagi kostja vastu osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus ei ole põhjendanud, miks TsMS § 163 lg 1 alusel oleks hageja II hagi puhul tulnud menetluskulud poolte endi kanda jätta ja selliseid asjaolusid ei nähtu ka asja materjalidest. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib ülalpidamisasjas kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest selliseid asjaolusid.
9.Käesoleval juhul leidis hageja II, et kuna ta pakkus kompromissina nii enne kohtumenetlust kui ka kohtumenetluse ajal igakuise elatisena 500 eurot, millises summas maakohus hagi ka rahuldas ning mõistis lisaks veel 109 eurot välja (kokku 609 eurot) ning kostja ei nõustunud nimetatud kompromissiga hageja II osas (esialgu pakkus 260 eurot ning hiljem 400 eurot), tuleks TsMS § 163 lg 2 alusel jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kostja ei vaidlustanud nimetatud hageja poolt väljatoodud asjaolusid kompromissi sõlmimise osas ning ka käesoleva asja materjalidest (kohtuistungi protokollidest) nähtuvad nimetatud asjaolud (II kd, tl 94, 96, 112). Kostja märkis apellatsioonkaebuse vastuses, et pooled ei saavutanud kompromissi, kuna poolte vahel olid erimeelsused ka tagasiulatuva elatise osas ning hageja I osas. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Ringkonnakohus leiab, et hageja I hagiga seonduvaid asjaolusid, sh kompromissi osas, ei saa võtta arvesse hageja II menetluskulude jaotuse määramisel. Asja materjalidest ei nähtu ning ka kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, et hageja II osas kompromissi saavutamine oli sõltuvuses hageja I nimel esitatud nõudega. Sõltumata hageja I nõudest oleksid hageja II ja kostja saanud hageja II nõude osas kompromissi sõlmida ning seega vältida kohtumenetlust ja menetluskulusid selles osas. Maakohtu istungi protokollidest nähtub selgelt, et kostja ei nõustunud hageja II osas igakuise elatisega hageja II poolt väljapakutud summas 500 eurot. Ka tagasiulatuva elatise osas rahuldas maakohus hageja II nõude sarnases ulatuses (ümardades 76% ulatuses) nagu pakkus välja hageja II. Ringkonnakohus leiab, et hageja II poolt kostja väidetav emotsionaalne survestamine ei välista käesoleval juhul TsMS § 163 lg 2 kohaldamist. Käesoleval juhul oli kompromissiga pakutud lahendus ka soodsam kui kohtuotsusega väljamõistetud summad. Seega arvestades eeltoodud asjaolusid jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 2 alusel maakohtu menetluskulud kostja kanda.
10.Vastuseks kostja vastuses apellatsioonkaebusele toodud väitele ei piisa Riigikohtu seisukoha kohaselt TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKo 3-2-1-142-10, p 10). Asja materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid ning ka kostja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Nimetatud sättele ei ole tuginenud ka maakohus.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-15-3129
11.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei rikkunud TsMS § 173 lg 1 ega 174 lg-t 1 ja 2, kuna ei määranud menetluskulusid kindlaks. Menetluskulude kindlaksmääramise jätmine pärast lahendi jõustumist on kohtu diskretsiooniotsus ning olukorras, kus maakohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, ei pea maakohus menetlusökonoomilistel põhjustel menetluskulusid kindlaks määrama.
12.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
13.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 ja lg-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.