Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, ei ole otstarbekas menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused, kostja vastuväited XXX ja XXX on oma seadusliku esindaja XXX kaudu esitanud hagi XXX vastu elatise nõudes. Alaealise XXX nõue on igakuine elatis 700.17 eurot ja tagasiulatuv elatis perioodi 27.02.2014.a kuni 26.02.2015.a eest summas 6701.87 eurot. Tulevikus tasutava elatise palub hageja siduda koefitsiendiga 1.795-kordne Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäär või koefitsiendina tarbijahinnaindeksist. Täisealiseks saanud XXX nõue on tagasiulatuv elatis perioodi 27.02.2014.a kuni 03.07.2014.a eest summas 2947.65 eurot. Kostja vastas hagile, et XXX hagi ei saa kohus menetleda, kuna XXX puudub esindusõigus. Kostja on nõus tasuma igas kuus XXX ülalpidamiseks 400 eurot ning XXX tagasiulatuva elatise nõude jätab kohtu otsustada. Kohtu põhjendused ja järeldused Poolte vahel on vaidlus selles, kas XXX on õigustatud esitama tagasiulatuva elatise nõuet täisealiseks saanud XXX nimel, kes kinnitas, et ta ei soovi elatise väljamõistmist oma emalt. XXX sai täisealiseks 03.07.2014.a. Tagasiulatuva elatise nõue on perioodi 27.02.2014.a kuni 03.07.2014.a eest summas 2947.65 eurot. Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse (TsÜS) § 117 lg 2 kohaselt esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 120 lg 1 kohaselt seadusjärgse esindusõiguse ulatus määratakse seadusega ja perekonnaseaduse (PkS) § 120 lg 1 kohaselt esindab vanem oma last. TsÜS § 18 lg 2 kohaselt on 18-aastaseks saanud isikul täielik teovõime. XXX kinnitas suuliselt 05.05.2015.a kohtuistungil, et ei soovi XXX tagasiulatuva elatise väljamõistmist. Seega ei ole XXX andnud XXX volitust enda esindamiseks elatise nõudes. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX nõude XXX vastu läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lg 1 p 9 alusel, mis näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et XXX hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt

igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist summas, mis vastab 1.795 kordsele kehtivale kuupalga alamäärale. Käesoleval ajal on palga alammäär 390 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on täitnud hageja XXX ülalpidamiskohustust alljärgnevalt: märts 2014.a 100 eurot aprill 2014.a 200 eurot mai 2014.a 200 eurot juuni 2014.a 200 eurot oktoober 2014.a 200 eurot november 2014.a 200 eurot detsember 2014.a 200 eurot jaanuar 2015.a 200 eurot veebruar 2015.a 200 eurot. Lisaks on XXX teinud enda väitel samal perioodil igas kuus XXX kasuks alljärgnevaid kulutusi: toit 50, taskuraha 10, riided ja jalanõud 5, hügieenitarbed 5, koolitarbed 10, telefon 10, vaba eg 10, kokku ühes kuus 100 eurot (II, tl 108-109). Hageja seadusliku esindaja väitel ei ole kostja poolt selliste kulutuste tegemine tõendatud. Kohtu arvates on selliste kulutuste tegemine kostja poolt eluliselt usutav, kuna kostja ja XXX suhtlevad mitmel korral nädalas. Õiguslikult ei ole aga kostja poolt nende kulude kandmisel tähtsust, kuna kostja ei kandunud kulusid kokkuleppel hageja seadusliku esindajaga ning seega ei saa kostja poolt kantud kulusid pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud XXX ühe kuu vajadused alljärgnevalt (I, tl 188):

5) kulud transpordile 60 6) kulud toidule 140 7) kulud hügieenile ja ravimitele 50 kokku on hageja kulud ühes kuus 1369 eurot. Nimetatud tabel (I, tl 188) ei anna hageja kulutustest ülevaatlikku pilti, kuna alajaotused oma summades ei klapi kokkuvõtetega. Seega võtab kohus hageja seadusliku esindaja poolt lapse vajaduste määratlemisel aluseks hageja seadusliku esindaja poolt nimetatud kokkuvõtlikud kulud samas tabelis ühes kuus ümardatuna eurodeks: 1) eluasemekulud 705 eurot 2) muud kulud 213 eurot sealhulgas lennupiletid, taskuraha, riided, hügieen, tehnika, koolitarbed, lisasöök koolis, vene keele tunnid, üritused 3) meelelahutus 100 4) riided 100 5) transport 60 6) toit 140 7) hügieen ja ravimid 50 kokku hageja kulud ühes kuus 1368 eurot. Hageja seadusliku esindaja poolt hagiavalduses nimetatud kulud 1400 eurot ei tule arvutuslikult kokku hageja kulude tabelist, hageja kulude tabelis arvutuslik kulude summa on ühes kuus 1368 eurot. Kõiki ülaltoodud kulutusi on hageja seaduslik esindaja tõendanud kirjalike tõenditega. Kostja on esitanud oma seisukoha hageja põhjendatud ja vajalike kulude kohta ühes kuus alljärgnevalt (II, tl 109):

oleks võimalik poolte ühiste laste eest hoolitseda, ostis XXX07.04.2014.a kõrvalkorteri XXX, kuhu poolte lapsed XXX ja XXX elama asusid. Korteri hind oli 152000 eurot (II, tl 49), XXX võttis korteri omandamiseks Nordea Pangast laenu 118000 eurot (II, tl 58), laenu tuleb tasuda igas kuus 1099.69 eurot ja laenuleping lõppeb 10.04.2014.a (II, tl 70). Kostja arvates ei ole laenumaksed hageja kulu. Kohtu seisukoht on, et hageja eluaseme laenumaksed on hageja eluasemekulu. Enne korterisse elama asumist elasid hageja ja tema vend koos emaga luksuslikus eramus Nõmme linnaosas Tallinnas (I, tl 48-73). Eramu on müügis hinnaga 790000 (I, tl 45). Hageja seadusliku esindaja poolt oli õigustatud laste majutamiseks ja hooldamiseks keskmisest olulisemalt kalli korteri ostmine, kuna asudes luksuseramust, kus oli muuhulgas ka suur õu ja oma korvpalliplats, korterisse elama, kaotas hageja niigi väga palju oma tavalises elulaadis. Samuti on oluline see, et hageja isa ise elas XXX ning poegade eest hoolitsemiseks õnnestus tal osta kõrvalasuv korter XXX. Mõistlikult võttes ei pidanud hageja isa oma elukohta, kus elas koos elukaaslase ja lapsega, vahetama selleks, et poegadele odavam elamispind soetada. Hageja seaduslik esindaja tegi kõik mõistliku ja vajaliku, et poegadele elukoht kindlustada. Eeltoodust tulenevalt on hageja eluasemekulu pool laenumaksest s.o 550 eurot. Lisaks on hageja seaduslik esindaja nimetanud ja esitanud kirjalikud tõendid selles, et hageja eluasemekulud on korterikindlustus ühes kuus 2.81 eurot, elektrikulu 7.86 eurot, koristajakulu 16.67 eurot ja muud kommunaalkulud (sealhulgas veekulu ja prügivedu) 58.57 eurot. Nimetatud kulud on kõik mõistlikud ja põhjendatud ja koos laenumaksega on hageja eluasemekulud seega 635.91 eurot. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud lapse kulutusteks toidule ühes kuus 140 eurot. Nimetatud kulu on mõistlik ja kohtupraktikaga kooskõlas. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud lapse riidekuludeks ühes kuus 100 eurot ning kuludeks meelelahutusele ühes kuus 100 eurot. Nimetatud kulud ei ole kohtupraktikaga kooskõlas. Kohtupraktika kohaselt on hageja vanuses lapse kulu riietele keskmiselt 30-40 eurot kuus ning samas suurusjärgus on kulutused meelelahutusele ühes kuus. Arvestades, et hageja on harjunud kulutama keskmisest rohkem, loeb kohus tema vajadusi ja tavalist elulaadi säilitavaks kulutused riietele ühes kuus 100 eurot ja meelelahutusele ühes kuus 100 eurot. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud hageja kuludeks ühes kuus hügieenile ja ravimitele 50 eurot. Kulutused hügieenile ja ravimitele ei ole pigem seotud üldise elatustasemega ning on sarnased erinevates ühiskonnakihtides. Ka ei ole hagejal haigust, millega seoses vajab regulaarselt ravimeid. Seega loeb kohus vajalikeks kuludeks ravimitele ja hügieenile ühes kuus 20 eurot. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud muudeks kuludeks ühes kuus 213 eurot. Nimetatud summa on hageja harjumuspärast elatustaset arvestades mõistlik ja põhjendatud arvestades, et selles summa on nii taskuraha, reisikulud, lisasöök koolis, koolitarbed kui ka tehnikakulud. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud igakuisteks kulutusteks transpordile ühes kuus 60 eurot, põhjendades oma nõuet sellega, et hageja tuleb igal hommikul autoga kooli viia, vastasel juhul hageja kooli ei jõua. Hageja seaduslik esindaja on esitanud kirjalike tõenditena õpetaja e-kirjad selles, et hagejal on probleeme koolikohustuse täitmisega (II, tl 119 ja 122). Kuigi hageja seaduslik esindaja on tõendanud, et hageja tuleb autoga kooli viia selleks, et ta tundidesse ei hilineks, ei loe kohus siiski põhjendatuks kulutusi transpordile ühes kuus 60 eurot. Hageja elab kesklinnas ja õpib kesklinnas asuvas XXX . Samuti elab ja töötab kesklinnas hageja seaduslik esindaja. Eeltoodust järeldub, et hageja seaduslik esindaja sõidaks autoga ja teeks kulutusi niikuinii ja 60 eurot sõidukulu ei ole hageja kulu. Kohus loeb vajalikuks kuluks kohtupraktikaga kooskõlas sõidukulu ühes kuus 10 eurot.

Eeltoodust nähtuvalt on hageja ülalpidamiskulud ühes kuus 1218. 91 eurot, millest kostja peab kandma poole ehk 609 eurot. Kohus seob vastavalt taotletule elatise summa palga alammääraga. Seega tuleb kostjalt elatis lapse kasuks välja mõista elatis koefitsiendiga 1.56 kehtivast palga alammäärast. PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab elatise tasumist ajavahemiku 27.02.2014. kuni 26.02.2015.a eest summas 6701.87 eurot. Nimetatud summa sisse on juba arvestatud kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmine kokku 1700 eurot. Elatise arvestamise aluseks olevad asjaolud olid tagasiulatuva elatise tasumise perioodil sarnased asjaoludega tulevikus tasutava elatise väljamõistmisel. Seega võtab kohus tagasiulatuva elatise summa määramisel aluseks hageja igakuiste vajaduste kohta tuvastatud koefitsiendi 1.56 Vabariigi Valitsuse poolte kehtestatud kuupalga alammäära. Arvutatuna läbi koefitsiendiga 1.56 alampalgast, pidi kostja ajavahemikus 27.02.2014.a kuni 31.12.2014.a tasuma hageja kasuks elatist 5499 eurot (alampalk 350 eurot) ja ajavahemikul 01.01.2015.a kuni 26.02.2015.a 1265 eurot (alampalk 390 eurot). Seega kokku pidi kostja tagasiulatuva elatise nõude perioodil tasuma elatist 6764 eurot. Nimetatud summast tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud elatist 1700 eurot ning seega tuleb kostjalt tagasiulatuva elatisena välja mõista 5064 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses Hageja seaduslik esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millise kohaselt tema lepingulise esindaja vandeadvokaat Senny Pello kulud on 4995 eurot. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, millise kohaselt tema lepingulise esindaja vandeadvokaat Ene Ahase kulud on 1984.5 eurot. Mõlemad pooled on ka taotlenud viivise väljamõistmist VÕS §-s 113 sätestatud määras. Kostja arvates on hageja menetluskulud liialdatud. kostja on seisukohal, et hageja seaduslikul esindajal puudus seadusest tulenev õigus esitada nõuet täisealiseks saanud hageja nimel ning juba ainuüksi sel põhjusel tuleb menetluskulude taotlus jätta pooles ulatuses rahuldamata. Kulud on liiga suured arvestades ka seda, et elatise hagiga kaasneb palju tehnilist tööd. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas ka riigilõiv. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Käesolev nõue oli riigilõivu vaba. Arvestades seda, et kohus rahuldab hagi osaliselt ning et tegemist on hagilise abieluasjaga, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, ei ole otstarbekas menetluskulude rahaline kindlaksmääramine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.