Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KGK’i apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: KGK (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja II: EMK (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja MK ja tehinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): TK (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Ene Ahas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Keelduda menetlusse võtmast KGK’i apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 08.06.2015.a otsuse peale.
2.Jätta KGK ́i hagi menetlemisel tekkinud maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud MK ́i kanda ning mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid välja.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega
Tsiviilasi nr 2-15-3129 kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.27.02.2015.a esitas hageja I hagiavalduse tagasiulatuva elatise võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt. Hagiavalduses oli märgitud hageja I esindajatena MK hageja I seadusliku esindajana (isa) ning lepingulise esindajana vandeadvokaat Senny Pello, kusjuures hagiavalduse allkirjastas hageja I esindaja vandeadvokaat Senny Pello.
2.Harju Maakohtu 08.06.2015.a otsusega jättis kohus hageja I hagi kostja vastu tagasiulatuva elatise nõudes läbi vaatamata, kuna hagi esitas isik, kes pole tõendanud esindusõiguse olemasolu ning jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse kohaselt oli poolte vahel vaidlus selles, kas MK on õigustatud esitama tagasiulatuva elatise nõude täisealiseks saanud hageja I nimel, kes kinnitas, et ta ei soovi elatise väljamõistmist oma emalt. Hageja I sai täisealiseks 03.07.2014.a. Tagasiulatuva elatise nõue on perioodi 27.02.2014.a kuni 03.07.2014.a eest summas 2947,65 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg 2 kohaselt esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 120 lg 1 kohaselt seadusjärgse esindusõiguse ulatus määratakse seadusega ja perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 kohaselt esindab vanem oma last. TsÜS § 18 lg 2 kohaselt on 18-aastaseks saanud isikul täielik teovõime. Hageja I kinnitas suuliselt 05.05.2015.a kohtuistungil, et ei soovi kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmist. Seega ei ole hageja I andnud MK’ile volitust enda esindamiseks elatise nõudes. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hageja I nõude kostja vastu läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 9 alusel, mis näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.
3.08.07.2015.a esitati hageja I nimelt (koos hagejaga II) apellatsioonkaebus Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks resolutsiooni p 4 osas, millega maakohus jättis hageja I hagi läbi vaatamata ja menetluskulude jaotuse osas, millega Harju Maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus oluliselt rikkunud menetlusnorme ja teinud sellest tulenevalt ebaõige kohtulahendi hageja I tagasiulatuva elatise nõude osas, jättes hagi läbi vaatamata. Maakohus on otsust tehes rikkunud TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet ja ei ole järginud ka TsMS §-st 351 tulenevat selgitamiskohustust. TsMS § 436 lg 4 järgi ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Maakohtu eelmenetluse materjalidest ei nähtu, et kohus oleks tõstatanud küsimuse MK’i esindusõiguse olemasolust hageja I nõude osas või oleks teinud hagejale I ettepaneku esitada selles osas tõendeid. 05.05.2015.a ja 01.06.2015.a kohtuistungi protokollidest ei nähtu kohtu ühtegi selgitust hageja I tagasiulatuva nõude osas, rääkimata sellest, et kohus oleks selgitanud menetlusosalistele võimalust, et vastava nõude osas võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kuna MK’il puudub vastava nõude esitamiseks esindusõigus. Kohus ei palunud menetluses kordagi MK’il oma esindusõigust tõendada, rääkimata sellest, et kohus oleks nimetatud asjaolule menetluses tähelepanu pööranud. Hagi läbivaatamata jätmise alusest saadi teada kohtuotsusest. Kohtuotsus ei tohi olla menetlusosalistele üllatuslik. 05.05.2015.a kohtuistungil pärast hageja I, kes istus saalis, mitte ei osalenud kui menetlusosaline istungil, väidet, et tema ei taha ema ehk vastustaja vastu nõuet esitada, leidis kohus, et hageja I tagasiulatuva nõude osas on võimalik tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõuet lahendada, sest nõue puudutab varasemat perioodi, mil hageja I oli alaealine. Hageja I esindaja palus seejuures igaks juhuks kohtul hagejale I selgitada, et juhul
2(5)
Tsiviilasi nr 2-15-3129 kui hageja I ei võimalda tagasiulatuvat nõuet esitada, võib MK’il tekkida hageja I vastu nõue. Sellest hoolimata ei pidanud kohus vajalikuks hagejale I ega menetlusosalistele midagi selgitada ning jätkas hagiavalduse, sh hageja I tagasiulatuva elatise nõude osas, esitatud kujul menetlust. 01.06.2015.a toimunud kohtuistungil teatas hageja I esindaja korduvalt vastuseks vastustaja väitele, et hageja I nõude osas tuleb hagi jätta läbi vaatamata, et kui kohus peaks leidma, et hageja I nõude alusel ei saa tagasiulatuvat elatist välja nõuda, tuleb pidada hageja I asemel hagejaks MK’i, kellel on kostja vastu nõue hageja I ülalpidamiskulude pooles summas hüvitamiseks PKS § 105 lg 3 alusel, mis nähtub ka 01.06.2015.a kohtuistungi protokollist. Sellest hoolimata ei selgitanud maakohus ega juhtinud kordagi menetluse vältel poolte tähelepanu asjaolule, et hageja I tagasiulatuva nõude osas ei oleks võimalik MK’il kui apellantide esindajal hagiavaldust esitada, rääkimata sellest, et kohus võiks jätta nimetatud nõude läbi vaatamata, kuivõrd MK’il puudub vastava nõude esitamiseks esindusõigus.
4.15.07.2015.a määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kohustades hagejat I esitama tema esindajate esindusõigust tõendavad dokumendid 20 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Ringkonnakohus hoiatas, et puuduse tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel võib kohus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 4 alusel. Tallinna Ringkonnakohus selgitas, et kuna hageja I on täisealine, siis võib hageja I isa (MK) olla vaid hageja I lepinguline esindaja, mille tõendamiseks peab TsMS § 218 lg 1 p 5 ja TsMS § 221 lg 2 alusel esindaja esitama volikirja. Samuti selgitas ringkonnakohus, et kuivõrd asja materjalidest tulenevalt on ringkonnakohtul tekkinud kahtlus vandeadvokaadi Senny Pello esindusõiguses, kohustab ringkonnakohus TsMS § 226 lg 1, TsMS § 339 lg 1 lause 2 ja TsMS § 221 lg 2 alusel esitama ka vandeadvokaadi Senny Pello esindusõigust tõendava dokumendi hageja I esindamiseks kohtus.
5.04.08.2015.a esitas vandeadvokaat Seny Pello vastuse kohtunõudele, mille kohaselt MK’il puudub asjaolude muutumise tõttu võimalus esitada hageja I esindusõigust tõendavat dokumenti, kuid vaidlus puudub selles, et MK’il oli hageja I esindusõigus ajal, mil hageja I nõude tagasiulatuva elatise väljanõudmiseks kostja vastu tekkis. Nimetatud dokumendi alusel palus MK hageja I esindusõiguse väljaselgitamiseks toimetada kohtumäärus esindusõiguse osas kätte hagejale I isiklikult ning korraldada istung, millele kohustada isiklikult ilmuma hagejat I, et selgitada talle esindusõigust puudutavat ning selgitada välja, kas MK’il on hageja I esindusõigus või mitte. Juhul kui hageja I ei kinnita MK’i esindusõigust, tuleb hagejaks/apellandiks hageja I asemel lugeda MK, kellel on nõue kostja vastu hageja I ülalpidamisest tulenevalt PKS § 105 lg 3 alusel. Määruse põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja I nimel esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 637 lg 1 p 4 alusel, kuna ei MK ega ka vandeadvokaat Senny Pello ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu.
7.Ringkonnakohus selgitas 15.07.2015.a määruses ning ringkonnakohus märgib uuesti vastuseks 04.08.2015.a vandeadvokaadi Senny Pello menetlusdokumendile, et käesolevas kohtuasjas hageja I esindamiseks peab MK’il kui hageja I isal olema TsMS § 218 lg 5 koosmõjus §-ga 221 lg 2 lause 1 alusel volikiri, mille peab lepinguline esindaja esitama esindusõiguse tõendamiseks kohtule. Asjaolu, et MK oli hageja I seaduslik esindaja väidetava nõude tekkimise ajal, ei anna MK’ile õigust esindada hagejat I kohtumenetluses pärast hageja I täisealiseks saamist. Esindusõigus peab isikul kohtumenetluses olema toimingu tegemise ajal.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-15-3129 Hagiavaldus käesolevas asjas esitati 27.02.2015.a, mis ajaks oli hageja I juba täisealine ning MK kui hageja I isa ei saanud tegutseda hageja I seadusliku esindajana vaid ainult lepingulise esindajana. Asja materjalidest nähtub, et vandeadvokaat Senny Pello on saanud volituse hageja I esindamiseks MK’ilt ning mitte hagejalt I isiklikult. MK sai seadusliku esindajana volitada teisi inimesi hageja I esindamiseks vaid siis, kui hageja I oli alaealine. Kuivõrd käesoleval juhul aga hagiavalduse esitamise hetkeks ja apellatsioonkaebuse esitamise hetkeks oli hageja I juba täisealine, ei saanud ka vandeadvokaat Senny Pello esindada hagejat I MK’i volituse alusel, vaid volitus peab isiku täisealiseks saamisel olema isikult endalt. Ringkonnakohus märgib, et on üritanud hagejale I toimetada kätte 15.07.2015.a puuduste (esindusõigus) kõrvaldamise määrust erinevatel viisidel ning luges määruse hagejale I kätte toimetatuks TsMS § 3141 lg 2 alusel 26.08.2015. Ringkonnakohtu 15.07.2015.a määruse kohaselt anti hagejale I 20 päeva aega vastamiseks, mis möödus 15.09.2015. Käesoleva määruse tegemise aja seisuga ei ole kohtule laekunud apellatsioonkaebuse allkirjastanud isiku (vandeadvokaat Senny Pello) ega ka ennast esindajana väitva isiku MK’i esindusõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mille järgi saaks kohus lugeda põhistatuks, et vandeadvokaadil Senny Pello või MK’il oleks hageja I esindusõigus apellatsioonkaebuse esitamisel. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks kohtuistungi korraldamiseks puudub vajadus, sest esindusõigust tõendav dokument tuleb esitada koos hagiavaldusega ja koos apellatsioonkaebusega, samuti kohtu nõudmisel. Kui seda ei tehta ja kui seda ei tehta ka kohtu poolt määratud tähtpäevaks, ei asu kohus ise esindusõigust isikute kohtusse kutsumise tel tuvastama, vaid keeldub kaebuse menetlusse võtmisest. Hagejale I on antud võimalus esitada seisukoht esindusõiguse osas, kuid hageja I ei ole seda võimalust kasutanud. Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 4 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel KGK’i apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
8.Ringkonnakohus selgitab veel vastuseks 04.08.2015.a menetlusdokumendis esitatud seisukohale, et käesoleval juhul ei saa ringkonnakohus lugeda MK’i hagejaks ega apellandiks, kuna menetlusõiguslikult pole see võimalik. Samuti ei saa MK’i lugeda ka iseseisva nõudega kolmandaks isikuks (TsMS § 212 lg 1), kuivõrd asja sisuline arutamine on maakohtus lõppenud. Soovi korral on MK’il võimalik esitada kostja vastu hagiavaldus maakohtusse enda nimel, kuid käesolevas kohtuasjas ei saa MK paluda enda hagejaks/apellandiks lugemist hageja I nimel esitatud apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtus. Hageja on isik, kes hagiavalduse esitab või kelle nimel esindaja hagiavalduse esitab. Hagejaks ei saa lugeda isikut, kellel võiks ka võib-olla nõue olla, kuid kelle nimel ei ole hagi esitatud. Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustik võimaldab alternatiivsete nõuete esitamist, ei saa menetluses osaleda selliselt, et juhul, kui kohus leiab, et hagejana märgitud isiku esindajal esindusõigust ei ole, palub esindaja, et teda loetaks teise isiku (hageja) esindajaks.
9.Kuivõrd apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, ei kontrolli ringkonnakohus ka maakohtu määruse seaduslikkust. Sealhulgas ei saa ringkonnakohus muuta hageja I suhtes esitatud nõude menetlemisel tekkinud kulude jaotust. Kuna hageja I nimel esitas apellatsioonkaebuse esindusõiguseta isik, tuleb hageja I nimel esitatud apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud kulud jätta ilma esindusõiguseta tegutsenud isiku ehk Martin Krupi kanda (TsMS § 227 lg 6). Ringkonnakohus leiab, et MK-lt ei saa kulusid välja mõista, sest ringkonnakohus ei võtnud apellatsioonkaebust menetlusse ja ei kohustanud vastustajat kaebusele vastama, mistõttu ei saanud vastustajal tekkida apellatsioonimenetluses hüvitamisele kuuluvaid kulusid.
Krista Kirspuu
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
4(5)
Tsiviilasi nr 2-15-3129 /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.