Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
Harju Maakohus Anna Liiv Lii Zerel 08. detsember 2023, Tallinn 2-23-12093 Y.S-i hagi B.S vastu korteriomandite valduse vabastamise nõudes 3 500 eurot nende Hageja: Y.S (isikukood XXX) lepinguline esindaja advokaat Dragan Perovic Kostja: B.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vadim Vilde Kohtuistungil 08.11.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Y.S-i hagi B.S vastu korteriomandite valduse vabastamise nõudes.
2.Kohustada B.S-i (isikukood XXX) vabastama korteriomandid registriosa nr xxx aadressiga xxx ja registriosa nr xxx aadressiga xxx ning andma nende otsene valdus üle Y.S-ile (isikukood XXX).
3.Jätta menetluskulud B.S kanda.
4.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista B.S-ilt Y.S-i kasuks kasuks välja menetluskulud summas 1090,80 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja Y.S esitas Harju Maakohtule 24.08.2023 hagi kostja B.S vastu korteriomandite valduse vabastamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale ühisomandis abikaasaga korterid registriosa numbritega xxx ja xxx asukohaga xxx ja xxx. Faktiliselt on korterid kokku ehitatud üheks eluruumiks.
3.Hageja selgitab, et tema ja tema poja A Y.S-i vahel oli sõlmitud korterite kasutamiseks suuline tasuta kasutamise leping ja A Y.S kasutas kortereid alates 2003. Hageja poeg abiellus kostjaga 2004 ja kostja asus hagejale kuuluvasse korterisse elama.
4.Hageja esitas oma pojale 31.05.2023 kasutusse andjana tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisavalduse ja ütles lepingu alates 01.07.2023 üles. Hageja palus anda temale valdus üle hiljemalt 30.06.2023.
5.Hageja poeg on korteritest välja kolinud, kuid kostja koos lastega teavitas, et ta ei kavatse korteritest lahkuda.
6.Kuivõrd kostjal ei ole korterite kasutamise õigust, nõuab hageja kostjalt korteriomandite vabastamist ja valduse üleandmist hagejale. Hageja palub, et kohus määraks korteriomandite valduse vabatahtlikult tagastamisest keeldumise korral otsuse täitmise viisiks kostja väljatõstmine koos teiste kostjaga korterites asuvate isikute ja neile kuuluva varaga. Kostja vastuväited ja seisukohad
7.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja selgitab, et tegemist on perekonfliktiga, sest kostja ja hageja poja kooselu lõppes 2020 aastal ning hetkest, kui hageja poeg ühisest kodust välja kolis, hakkas hageja otsima võimalusi kostja elu keeruliseks muutmiseks.
8.Kostja märgib, et ta on korduvalt pöördunud hageja poole palvega anda võimalus ja aeg leida endale ja alaealistele lastele teine korter, kuid kostja ei saa korterit lühikese aja jooksul korterit leida.
9.Kostja ei vaidle vastu sellele, et korterid kuuluvad hagejale. Kostja nõustus 08.11.2023 kohtuistungil, et kostja kasutas kortereid hageja ja hageja poja vahel sõlmitud korterite tasuta kasutamise suulise lepingu alusel (dtl 92, ajamärge 00:13:35). kostja ei vaidle vastu ka sellele, et hageja on tasuta kasutamise lepingu üles öelnud (dtl 39, kostja vastuse punkt 1.8).
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hageja nõue kostja kohustamiseks korteriomandite numbritega xxx ja xxx asukohaga xxx ja xxx valduse üleandmiseks hagejale ja kostja ning kostjaga koos viibivate isikute ja asjade väljatõstmiseks tuleb rahuldada. Kohus rahuldab hagi ja põhjendab seda järgmiselt.
11.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled ühtlasi ei vaidle:
11.1.hageja on korteriomandite numbritega xxx ja xxx asukohaga xxx ja xxx kinnisasja omanik (dtl 6, 8);
11.2.kostjal on vaidlusaluste korterite valdus;
11.3.kostja kasutas korterit hageja ja hageja poja, kes oli kostja abikaasa, vahel sõlmitud korterite tasuta kasutamise lepingu alusel. Hageja ütles tasuta kasutamise lepingu üles alates 01.07.2023.
12.Hageja nõuab valduse vabastamist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele
2-23-12093 ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohus peab seega tuvastama, kas kostja valdab kinnisasja õiguslikul alusel või ilma õigusliku aluseta ehk kas kostja valdus on seaduslik või ebaseaduslik.
13.AÕS § 34 lg 1 sätestab, et valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Sama sätte lõike 2 kohaselt loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
14.Kohus tuvastab, et pooled ei vaidle, et kostja valduse aluseks olnud hageja ja hageja poja vaheline korterite tasuta kasutamise leping, mille alusel kostja kasutas kortereid hageja poja pereliikmena ja hageja nõusolekul (VÕS § 392 lg 2), on ülesütlemisega lõppenud alates 01.07.2023. Järelikult ei põhine kostja valdus alates 01.07.2023 enam õiguslikul alusel ja on alates 01.07.2023 muutunud ebaseaduslikuks.
15.AÕS § 83 lg 1 kohaselt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kohus ei ole tuvastanud ning kostja ei ole tuginenud õigusele asja omaniku ehk hageja suhtes vallata.
16.Kostja avaldused sellest, et tegemist on perekonnakonfliktiga, ei muuda õiguslikku olukorda ehk seda, et alates 01.07.2023 ei ole kostjal enam õiguslikku alust vaidlusaluste korterite valdamiseks.
17.Kuivõrd kostja valdus on ebaseaduslik, on täidetud AÕS §-s 80 sätestatud vindikatsiooninõude primaarne eeldus ehk hagejal on õigus nõuda kostjalt asja väljaandmist ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse, mistõttu rahuldab kohus hagi.
18.Hageja on esitanud taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja tõsta kostja korteritest välja. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuivõrd eraldi kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks puudub vajadus ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 reguleerib küsimust ammendavalt. Ka Riigikohus on 13.01.2016 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-162-15 (p 19) selgitanud, et TMS § 180 kohaldub ka kinnisasja väljanõudmisel kohtulahendi alusel, millega on nt kohustatud üürnikku üürilepingu lõppemise tõttu kinnisasi välja andma.
19.Menetlusosaliste väidetel seoses võimalike laenude tagasimaksmisega, mis on seotud vaidlusaluste korterite soetamisega, ei ole vindikatsiooninõude lahendamise seisukohalt tähendust, mistõttu kohus vastavaid väiteid ei hinda ega käsitle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
21.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja (dtl 228) kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 420 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on vajaliku menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.
22.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
23.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid kokku summas 1342,80 eurot (sisaldab käibemaksu), mis vastab 8 tunnile ja 20 minutile õigusabile hinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole seisukohta hageja menetluskulude nimekirjale esitanud.
24.Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kooskõlas turuolukorraga ja põhjendatud. Hageja esindaja õigusteenusele kulutatud aeg on mõnevõrra ülepaisutatud. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et perioodil 13.08.2023 kuni 22.08.2023 on esindaja kokku kulutanud 6 tundi ja 30 minutit nõupidamisele, hagi koostamisele ja tõlgete korraldamisele. See ajakulu ei ole tervikuna põhjendatud. Hagiavaldus on kokku 3 lehekülge pikk (koos vormistuslike elementidega, sh päise ja lisade nimekirjaga), see ei ole õiguslikult keerukas ning faktiliste asjaolude, nagu ka tõendite kogum on väike. Tõlgitava tõendi maht on 3 lauset. Kohus peab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, koos kliendi eelneva nõustamisega, maksimaalselt 2 tundi ja 30 minutit. Seega on kulu õigusabile põhjendamatu 4 tunni ehk 672
2-23-12093 euro ulatuses põhjendamatu. Ülejäänud osas on hagejale osutatud õigusteenuse maht põhjendatud ja vajalik.
25.Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 1090,80 (670,80 + 420) eurot ning kohus mõistab vastavad kulud kostjalt hageja kasuks välja.
26.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatavate menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.